Lugupeetud juubilar, aga te olete pärit Tartumaalt sealtkandist, kus omal ajal Väägvere Taavet Eesti puhkpillimuusikale nii palju kuulsust tegi. Ja siiski nii palju kui kuulnud oleme, ei olnud teie esimene kiindumus hoopiski mitte pasuna muusika. Vait, viiul, milles see, kui olite maapoiss? Viiul tundus mulle juba nii kui ma alles päris laps oli. Selle toon on väga ilus, väga südamlik. Ja kuidagi mulle väga meeldib. Ja ma tahtsin seda hea meelega õppida väikeste võimaluste juures muidugi seda tartust peale. Kuid paralleelselt viiuliõppimisega muidugi mängisin juba koolipõlves juba koolio puhkpilliorkestris õppisin tenorit ja, ja see jäigi see mulle nii-öelda puhkpillimuusika aluseks. Nii et kaks niisugust lähtealust leiame juba lapsepõlvest, aga kuidas nüüd siia akordion veel juurde lisada, kolmas tee suur kiindumus. Ja see oli seotud majanduslikust olukorrast tol ajal kapitalistlikus ühiskonnas, kus teenistuse võimalused olid küllaltki nii mõnikord üsna piiratud, üsna väikesed. Ja tuli siis otsida teid, kuidas oleks võimalik rohkem hankida sissetulekud, selleks, et juba last õppides oma pojal konservatooriumis ostsin lihtsalt omale akordioni, hakkas seal sõda suure hoolega harjutama õppima. Meie nooremat, teie talendi austajad seda niivõrd ei tea, kuid ju väga pingerikas töörohke ja huvitav oli teie elu ja tööperiood Narvas, kus te olite nii teatriga seotud, kui kas solistina juhatasid nii koore Kestreid jah, kuna ühel alal muidugi töö ei kindlustanud majanduslikult, siis muidugi tuli rakendada kogu oma teadmised seal, kus seda vajati ja vajati väga-väga mitmel alal, nii viiuldajana kui dirigendina, just eriti dirigendina, kus mind lihtsalt viiuli mängu juurest eemale anti, mulle taktilise, et ja öeldi, et tuleb juhatada. Nonii, sündiski. Mis puutus siis pedagoogilise töösse, siis oli viiuliõpetajat vaja Narvas. Samuti oli ühisgümnaasiumi muusikaõpetajat vaja ja kui mulle tehti austav ülesanne, siis muidugi ma mõtlesin selle kahel käel hea meelega vastu. Kuid vahetevahel oli ka kõik teised niisugust kutsealadel läbi proovitud. Siis kui midagi muud ei olnud nii kinos mängida. Kuidas te saite puhkpillimuusikale jalad alla suure isamaasõjapäevadel Nõukogude Liidu tagalasse, sest me teame, mida siiski sõjaväele tähendab hea marsimuusika, reibas muusika. Üldse töötasin ju tagavarapolgus väga mitmest kollektiividega isetegevusliku kollektiividega. Ja õige pea sain ma siis kindral Barnalt korpuse komandörilt kutse ilmuda tema juurde ja ta tegi mulle ettepaneku organiseerida siis juba korpuse orkester kes siis juba mängiks siis, kui kus marsib sisse Tallinnasse ja nii ma siis käisin läbi kõik diviisid ja, ja polgud ja otsisin vastavaid mängijad ja neid leidus, neid oli üsna palju. Nii et kusjuures ma ei lõhkunud ära ühtegi, kestsid vaid võtsin ainult igast orkestrist natukese, nii paljud kõik orkestrid jääksid siiski elujõuliseks. Tead, korpuse orkester oleks ka ikka suudaks väärikalt nii-öelda mängida sel momendil, kui kartus pidulikult marsib sisse Tallinna kas oligi siis nii, Tallinna tulite koos oma orkestriga? Jah, oli küll, ja see silmapilke, kui demonstratsioon toimus, siis oli lihtsalt võimatu oli mängida, sest pillide ras trumbid olid täis lilledega ja terve see tee, kus me tulime, oli lausa lilledega üle külvatud ja see niisugune pidulik ja niisugune südamlik ja niisugune elus nii vist ainukordne, ainulaadne niisugune sündmus ja elevus ja nii-öelda emotsionaalne niisugune tunne, see vist ei unune. Te olete tõepoolest mees, kes iseenda meheks on teinud, nii nagu armastatakse, vahel öelda, kui niisuguseid mehi ei ole palju külapoisist töötada, ennast kõrgema kooli õppejõuks ja ka riiklikus konservatooriumis on teie probleemideks just meie puhkpillimuusika järelkasv. Jah, pedagoogiline töö on tõesti on mul väga südamelähedane ja elu ja töö noorte keskel see on võib-olla olnud üks esimeseks ja peamiseks põhjuseks. Miks ma siiski tunnen ennast neis aastates üsna reipana, isegi üsna Noorena veel jana tunnen tohutut rõõmu selle üle, kui natukenegi suudan teha meie noorsooheaks. See on mulle kõige suurem rõõm, mida ma ja õnn, mida ma üldse olen tunnetanud.