Järgnev saade kannab pealkirja Korminozonktoorum, vaimulikud laulud keskaja ja renessanssmuusikakultuuris elamisest. Tänapäeval kõnelevad ansambli Rondellus liikmed Maria ja Robert staak. Maria ja Robert kõnelevad sellest, kuidas nad muusikuteks kujunesid. Kodus lauldi ja minu isa oli laulja. Perekonniti on, on muusika, on kogu aeg meiega ja siis õppisin 20 teises keskkoolis, iga päev oli laulmistund. Viidi meid, sealhulgas ka vanamuusika juurde, nii et tegelikult see huvi hakkas juba siis siis oli nagu renessansi muusika mida sai, sai nuusutada. Ja siis läksin lavakunstikateedrist, seal meil tekkis oma olemuslik ansambel. Oli Toomas Walkman, laulis kontratenorit meie ansamblis ja Artur Talvik laulis bassi ja aitab, nägin seal Aita Vaher, temal oli ka ja, ja Anne Türnpu selline. Lõpuks läksin pääselisse õppima. Baselis õppis Maria Dominik Vellaari juures? Me tegelesime palju Gregoriaaniga samas Ars Nova ja Palju tegelesime kiundimas sooga oligi nagu praktika ja nagu stiili õppimine. Kuidas seda teha ja siis ta on, ise on väga tugeva vanemkonstaabli liige ja juht. Mulle tundus see väga loomulik ja mis ma olin siiamaale olin, olin nagu otsinud ja, ja siit killuke sealt killuke kogunud. See oli nagu täiesti loomulik jätk ja see, mis ma seal nagu ammutasin. Kui ma seal käisin, siis kogunes nagu mõnedeks aastateks sisse ja siis ma nagu tegelikult seda töötasin enda sees läbi. Minu suguvõsa on ka olnud muusikalembeline, mu vanaema mängis eesti ajal klaverit kinos, tummfilmi saateks ja meie sugulasliin on sealt kaugemalt vanavanaisa tasemelt vist läheb kokku Siimarite Ženni Simone ja nende järeltulijatele inimene, kes on sistamperad, Aime Tampere, Mari Tampere ja sealt edasi siis. Aga minu vanemad muusikaga kumbki ei tegelenud ja minu jaoks on võrdlemisi hilja, maksan koolis. Noh, teismelisena nagu paljud poistaksin kitarri teenistama, koolibändi tegema. Aga klassikalise kitarri tegelikult tulin alles pärast keskkooli, siis ja ka Eestis oli klassikaline kitarr tol ajal suhteliselt algus. Osist läksin Georg Otsa muusikakooli klassi kuskil tarri õppima ja siis tasapisi hakkas, hakkas lauto ja lauto muusika mulle huvi pakkuma ja meeldima. Aga nõukogude ajal oli äärmiselt raske siin pilli saada. Nii et aastaid ma tegelikult teadsin, et ma tahan hakata lotot mängima, ma ei saa seda teha sellepärast, et ei olnud pilli. Ja pärast siis tasapisi niiviisi edasi osutusse, pillisaamine võimalikuks. Siis oli muidugi siin sama, et, et täiesti siin oli võimalik õppida, sest see on siiski erinev pill, kitarrist, teine tehnika. Ja kui Maria oli läinud baaselisse õppima, siis kas sealtkaudu mul tekkisid nagu võimalused ja kontaktid ja ma siis eraviisiliselt kursustel käisin Hopkins Smithi juures, kes õpetab paasalis ka erakordselt meeldiv on, millised inimesed nad on lihtsalt, et see on nagu õpetaja juures üks tähtis komponent lisaks sellele, et ta oleks hea spetsialist, et see, milline ta isiksusena nendel on mõlemad äärmiselt meeldivad inimesed, soojad ja sõbralikud ja toredad inimesed. Mis võluv vana muusikaga tegelemise juures? Kindlasti Velub selline minimalism, ma arvan ja samas helikeele omapära. Siis me olemegi selle sees taevast, päeva, sind mõtetes ja, ja raamatutes ja või pakuvad kindlasti kõik raamatut, mis puudutavad keskaega, nagu seda tausta ja kultuuri, mida muusikast ka mina tegelikult vahest küsin enda käest, et miks ma seda üldse teen? Noh, mõnedel hetkedel see tundub täiesti nagu üldiselt tänapäeva elu ka võrreldes vastuvoolu ujumisega. Sest ütleme, lauto mäng, šansi käsikirjas on kirjutatud kõige sobivam kuulajate hulk lautole on viis inimest, mõeldes, mis toimub tänapäeval muusikas, kontserdisaalides, popmuusikaga. Teine vastuvoolu ujumine. Miks ma seda hakkasin tegema, on see nagu, et see on nagu enda sisse minek? Just vastupidi, see ei ole mitte väljaminek. Et mitte teiste peale minek elektrikitarriga, vaid see on nagu enda sisse minek ja meditatsioon on mingis mõttes või enda uurimine ja enda enda arendamine. Ma arvan, et, et see on nagu üks asi, miks see asi mind võlus alguses kui seejuures õnnestub ellu jääda. Tihtipeale tundub see kõige loomuomasem, selline selline muusika ja kui see juhtub kogemata kuulama kas raadiost või kuskilt midagi mille kohta sa kohe ütled, et see ei meeldi sulle, tihtipeale on see tundub nagu ebaloomulik, mõningane laulmismaneer, pilli koosseisud akofoonilisuse mõttes või erinevad aspektid, mis lihtsalt ei meeldi ja kõik. Ansambel Rond ellus loodi 1993. aastal. Rong väljus, on keskkonnamust, vorm, see on ladinakeelne salli laul paljude taimedega, aga tavaliselt vaimuliku sisuga aga suhteliselt sellise lihtsa meloodia tantsulise meloodiaga. Et, et see võib-olla on üks asi, mis me siis toonitama, et sellised kaks poolust nagu vaimulik sisu ja tantsuline muusika on kokku saanud. Üldiselt kristlik kirik ei ole tantsimist nagu aktsepteerinud ja heaks kiitnud, mõnikord isegi vastupidi, süda nagu pahaks peetud ja ja taunitav mainitud tegevuseks, aga ega siin run talluses on need poolselt nagu koos. Tantsuline muusika, vaimulik, seda täpselt ei tea, mis seal on. Teles on kunagi kujutanud, nagu ta on olnud mingi protsessiooni. Enne me olime vanamuusikaga nii-öelda tegelenud juba ja see on meie pereansambel nii-öelda käsikäes marja ja, ja minu ja, ja eks me siis vastavalt võimalustele ja vajadustele siis anga söörime inimesi juurde kas plaadistama või kontserdile. Ja eks siis on tekkinud aastate jooksul need teatud tuumik, kellega me eelistame tööd teha, keda me teame, keda me tunneme, kellega meie stiil sobib ja kes tahavad meiega teha. Ja siis, kuna kõikidel on lõppude lõpuks siiski ka oma omad esinemised ja kontserdid, siis alati tuleb see graafik kõikidel sobivalt kokku ajada ja vaadata, kes saab ja kes ei saa. Ja kui võrrelda keskansamblitega ütleme siis ma arvan, et meie omapäraks on see, et me kasutame võrdselt nii vokaali kui instrumente filme. Sest et on olemas nii üht kui teist poolt. Ansamblid, mis on ainult vokaalansamblid, määrab mingil määral meie ansambli kõla pillide laul koos, aga et minna las spetsiifilisemaks nagu muusika esitamist siili ja laadi suhtes, ehk siis need inimesed on mingis mõttes meie mõttekaaslased, ütleme mis puudutab nüüd viimast plaati. Miriam Anderson, õppinud samamoodi skoolagantooriumist, on nagu sama ettevalmistusega ka Dominic Velari juures. Tendents on nagu üks koolkond on hea teha, koos, ei teki aru saamatusi lauta erinevalt, seal on samuti dominike ja koostööd teinud Veikko Kiiver. Meil on temaga kujunenud ka pikaajalisem koostaja instrumentalistina ega ütleme noh, nemad ei ole seal õppinud, aga nad on siis aastate jooksul võib ju nii-öelda, et me oleme mingil määral neid oma Siljali kujundanud õpetanud või vähemalt nad on nagu omandanud meie keele mobiilimängijatest. Tõnu Jõesaar praegu Roland Lill. Marju Riisikamp, klahvpillimängija, orelit ja ka klavessiini vahestn vajaste mängib klavessiini tuule kann, japsolteeriumi, kandletaoliste, pillide, vanade pillide mängijana. Siis on meil lauljaid ka mõnikord Eve Kopli siin tasapisi käib selline õpetamine töölauljatega ka see on väga raske selles mõttes, et et Eestis nagu ei ole sellist vanalüüsika lavalise kultuuri. No aga sa tihtipeale oleneb inimese andest ja järjepidevusest tahtest teha seda vanamuusikat, just, seda peabki tellima millegi kõrvalt. Ja see on tegelikult praktika küsimus. Eelmise plaadi peal laulab Marilin Lips. Temaga sai tööd tehtud nädalast nädalasse ja Tal oli oidu ja tal tuli, tulemused tulid nagu silmnähtavalt ja oleks olnud väga suur potentsiaal. Kahjuks praegu ta tal Itaaliale Looliselt olijat ühehäälne gregooriuse laul ja millele hakati siis kas alguses mingit turdooni või mingit kaudu firmust, pike nooti, millele tegelikult pärast kirjutati just vastupidi siis liikum meloodia peale, aga ühesõnaga see on nagu ühe häälsusest mitmehäälse täkke. Kusjuures siis antud juhul lihtsalt siis marja tekitab seda ise nagu nüüd tänapäeval, mida omal ajal tehti seal lihtsalt tehniline võtta, ega see ei toimu kogu aeg meie töös, tihtipeale mõtlen, siin on igasuguseid, noodid on laiali ja päeva jooksul ma tihtipeale tekib mingi mõte mingi laulu suhtes, et mida, mismoodi võiks seda täiendada. Ja mismoodi võiksid esitada? Et me kogu aeg nagu ringleb tegelikult peasse muusika ja ja mõtted, neil on ka mitmehäälne muusika, mille me esitame, nii nagu seal kirjas on ja tihtipeale ka ühehäälne muusika, mida me esitame kas ühehäälselt või siis bordooni saatel või sellised asjad. Mulle tundub, tähendab, just mis puudutab tänapäeva plaadistamist ja ütleme tippansamblite võib-olla selle professionaalsema Poola siis, et väga tähtis on see, et plaadid oleksid. Kas mingi üks helilooja käsikiri enam üldiselt ei aktsepteeri sõita palju sellist, et sa võtad teed viie või kolme sajandi muusikat, pataktsiit, looja sealt loota, et selle segamini plaadi spetsialiseerumine on väga suur. Ja siis eriti ja muidugi kui materjal on selline, mida ei ole olnud, mida keegi plaadistanud ei ole olnud see käsikiri. Üks aspekt, mis läks käsi. Me oleme tuhninud selle käsikirja kusagilt raamatukogust üles leidnud, seda ei ole keegi plaadistanud ja siis me teeme selle käsikirja. Plaadistame, oleme esimesed. Meil on kindlasti parem võimalus saada lepingut mõne plaadifirmaga, sest seda ei ole varem tehtud, seda ostetakse tõenäoliselt rohkem. See on üks asi, miks need käsikirjad nii tähtsad on? Seni valdavalt vanamuusikaga tegelenud ansamblil ilmus sel aastal album pealkirjaga Zapaato, millel ansambel töötleb, läks sabati lugusid. Järgnevalt kõneleb produtsent Mihkel raud. Seekord olen sunnitud nagu uhkusega vastu rinda taguma ja kuulutama, et see absoluutselt geniaalne idee on tõepoolest pärit minuni hämarate Augerdu vahelt. Kuhu ma selle mõtte peale tulin siis segama. Ühesõnaga ma mingi eriline vanamuusika asjatundja ei olnud, aga ma ei saa praegu enda kohta öelda, et oleksin mingi tohutu keskaegse muusikaekspert, aga küll nüüd kooslusega ellusega olen ma vanamuusikast oluliselt rohkem teada saanud ja seda rohkem nagu kuulama hakanud. Sümpaatne suhtumine vana muusikasse on mul olnud päris lapsest saati, kord mu vanemad olid kõvad Hortus musicus fännide ja meie kodus nende plaadid nagu kogu aeg mängisid. Aga kui see idee tuli esmatõbrast, hakkasin uurima inimeste käest, kes, nagu seda vanamuusikakraami rohkem jagavad ja ja kes on selle asjaga nagu rohkem tegelenud, kursis, et milline siis on nagu hetkel Eesti parim vanamuusikaansambel ja õige mitmelt poolt kinnitati kui ühest suust, et see on kahtlemata nonde ellu ja ja siis ma nende poole hõõrusin selle ideega, et mis oleks, kui teeks niisuguse plaks, avati lauludest koosneva vanamuusikaplaadi. Ja minu suureks heameeleks hakkasid nad sellest ideest kaunis kiiresti kinni ja siin ta nüüd on. Valikuga oli niimoodi, et mul oli oma soovinimekiri lugudest, mida ma hea meelega selle plaadi peal oleksin näinud aga Maria staaki Roomast akrodellusest kuulasid läbi kõik black samuti need nii-öelda kuldajastu plaadid siis seitsmekümnendad 78. aastani välja ja niimoodi selle minu nimekirja ja nende enda tähelepanekute põhjal see nimekiri nagu kahepeale kokku sai, nii et ma nagu kujutasin ette, et autentne vanamuusika peaks kõlama ladina keeles ja ta muudab või annab sellele, lisab sellele projektile ka teatud niisugust unikaalsust. Ja me otsisime päris tükk aega inimest, kes võiks need tõlked teha. Alguses kujutasin ette, et see peaks olema mingisugune noor hakkaja mees, kes noh, Black sabati kuulamise peale nagu ei ärritu ja kes nagu rahulikult saab tekstidega töötada. Aga, aga see ülesanne osutus kaunis keeruliseks. Ja lõpuks me pöördusime hingevärinal Kristiina Leenemani poole, kes on kindlasti Eesti kõige tugevam ladina keele spetsialist kes õpetab ladina keelt humanitaarinstituudis usuteaduste instituudis. Minu suureks rõõmuks oli ta meelsasti valmis seda tegema ja mis teda ennast ja muidugi ka mindi Orondellust kõige rohkem, nagu hämmastas selle asja juures oli see, et meil oli vaja, loomulikult oleks lauldav, eks ole, samas rütmis vähemalt peaksid need sõnad olema. Ja noh, siis on Kristina leiame neile öelda, et noh, et oluline noh, idee oleks vaja enam-vähem nagu samad ja ilmselgelt on nagu võimatu teha täiesti nagu üks-ühele tõlkele, et, et noh, et vähemalt mingisugune mõte säiliks. Aga eiras, selgus, et need on rida-realt tõlgitavad, täpselt identsed ja sama sunud täpselt samas rütmis. Nii et need ladinakeelsed tekstid on absoluutselt täpselt tõlked plaks avati originaaltekstidest ja ometi lauldavad. Loomulikult ei ole kahtlust selles, et see muusika, mis sellel plaadil kõlab, peaks justkui kõlama nagu autentne vanamuusika ansambel Molyyast haigest küsiti, et kas ta siis kõlab nagu 11. sajandi muusika ja marja vastas minu meelest väga tabavalt, et ma ei tea seda võimatu öelda, kuivõrd me ei tea, mismoodi 11. sajandi muusika kõlas, oskame seda ainult ette kujutada. Kõlab black sabati originaallooming kõrvuti Rond elluse töötlusega. Minul oli, kooliajal oli kodus plaat ütleme, lisa oli ostnud Ameerikast viie dollari eest. Eks ma korra kuulasin kohaga mingis vaimustuses ei olnud ega ei olnud, veelgi teadlik sellest ansamblist oli kohe ülesanne kuulata teatud nurga alt seda muusikat, mida ma saan sealt välja võtta, mis mul oleks kasulik, mida võtta, mida jätta ja mida sinna juurde panna, et tekiks nagu keskaegne mulje, meloodiaid ja kindlasti ja mõnes loos ka rifid mõnes kohas harmoonia. Mõnes loos tuli tikk puhastada ära, mõne loo puhul tekkis kohe selline pilt, milline instrument sinna sobiks ja mõne loo puhul jäi nagu seisma ja ootama aega ja siis lõbus sai siis ka ära tehtud. Ja eks ma siis üritasin võimalikult mitmekesiselt pille valida, ikka ikka nendest, millega me oleme. Tavaliselt oleme teinud nüüd uus asi torupill, mida me kasutasime ühes loos. Ja ühes loos kasutame orelit orel, positiivi, siis on meil Salteeruv, mida mängib tuule. Ja üks lugu on puhtalt lauto lugu, mille Robert on teinud lagedaks, mis alamsõrm seal peale pillide puudutatud, sest Maria kirjutas ka nagu teised sinna juurde kolmele neljale loole. Originaalmeloodiale on siis kirjutatud nagu vastuhääl või teine hääl. Kaanoni stiilis olen lisanud hääli, et tõesti see eskaadi mõni oleks nagu ehtsam üks lugu on, on millelegi Toivo Tulev Aranseeris. See on ju puhtalt selline vaimulik hümn. Ladina keel annab mingil määral nihukese vaimuliku muusika hõngu ega pillide koosseisude järgi on ka raske öelda, mõned on, muidugi on ilmalikud kooslused kas seesama lauto lauljat, et see on niisugune ilmalikku loo hõnguga ja ta on nagu renessanss kõlaga täiesti, kuna sõnaga renessansslauto mängib see viimane lugu nagu öelda. Kui oluline on tagasiside? Kuna selle muusika, millal see viimane plaat põhineb, kõlapind on ikka võrreldamatult laiem Kuledesse kui puhtalt vanamuusika kõlapilt siis on ka meil tunduvalt rohkem tulnud nagu vastukajasid selle paadi kohta ja need on päris huvitavad ja üldiselt tundub, et inimesed, kes nagu sellel lähevad, et selle paadi ostavad, nad teavad, et see on vanamuusikastiilist Black Sabbath'i muusika, siis on saanud sealt elamuse. Oleneb muidugi rahvaste inimesest, aga et see on väga tore, kui pärast kontserti inimesed tulevad ja avaldavad oma arvamust. Ja tore on, kui nad teevad seda lihtsalt, aga tore on, kui nad teevad seda ka asjatundlikult, rääkides konkreetsest muusikast sügavuti aga tihtipeale ikkagi kontserti andes tuleb see tagasiside Ivo saalist publikust. See on minu arust väga tähtis, nii et ebamugav on tihtipeale siis, kui kui sa ei näe publikult, mitte et ma neile suu sisse tahtsin lablane vaid, vaid see on nagu tajutav. See kontakt on ikka väga tähtis. Milliste vanamuusikute musitseerimist hinda Brondellus? Silvinsuaa ansambel, mida Dominic juhatab ja tema laulab meile endale isiklik suhe, sellepärast elanikud nimetatakse Taal on projekt Ars Nova, selle ansambli esitajad, Sacabaseli juurtega ansambel. Mulle meeldib nende keskaja, tõlgendas päris. Seal viib minu arust laulustiili juurde ta välja suurest osataminiki koolkonnas on eriti selle Gregory ja ühehäälse keskaegse muusika laul, see äärne pehmas maksimaalne. Kuidas ma ütlen, kas lega auto ei ole võib-olla õige sõna, aga, aga siiski vastandina sellele väga palju tehakse olemuslikke laulmisesse keskajal alguses nagu lauldakse noote eraldi hakitud safraasa küllaltki kandiline, päris tippansamblite jäävad seda, kas on maailmas väga hinnatud ansamblid? Need koolkonnad on natukene erinevad, on äärmiselt paindlik, seda ootavad. Kuid on teatud kohtades, mis on olulised, mitte kogu aeg ei ole rõhk, mis hakkab sind juba rõhuma, see rõhulisust pidev rõhulises, eks ole. Teda ei tunneta siis, kui sa ei ole seda tundnud, seda, seda kergust, eks ole, siis sa ei saa aru, siis on tullu, et Masso muusika on väga ilus, Vino Silde, kardimuusika näiteks see mõjub raiumisena pärast seda, kui sa oled kerget sellist lendlevad laulmiskoolid. Aga see tuleb kõik minu arust sellest, et me oleme kõik kasvanud taktimõõdu peal. Meie oleme kasvanud kõik taktimõõduga, kes tänapäeva inimesed nii-öelda ja igal noodil matemaatiline pikkus, mis on võrdne matemaatilises suhtes järgmise noodiga. Löök on alati rõhuline ja kõik jaguneb omavahel kas kaheks või kolmeks, kõik on omavahel matemaatiliste võrdlustega, siis tulebki kogumbragorit, lauldakse, tuleb niiviisi. Inimesed ei saa lahti puldist kõrvalt kolm ma ei tea, kuidas nad saavad laulda mitmekesi koos ilmasele meetreid nootidel on noodivältuste pikkus tuleb ainult tekstist sona rõhkudest ja nad ei ole oma omavahel matemaatilises seoses. Ei saa omani omad väiksed reeglid veel juures ja nad saavad kokku, Nad laulavad kahekesi kolmekesi neljakesi, nad laulavad koos ilma selleta. Ja see ongi see vahe nende kahe stiili vahel. Minu arust sa vaatad mingit ida idamuusikat, siis on samamoodi, sa ei saa sellest, seal on oma traditsioon ja oma sügav. Gregooriuse laul, joonutagdimatu. Kõik tuli sõna rõhkudest, tekstist tuli kõik. Millises atmosfääris on hea anda kontserte? Kindlasti muidugi, kiriku akustika on selle muusika jaoks väga hea, mis puudutab ruumi akustikat vapustanud melamusel tõstesse, Prantsusmaa Torone kloostri kirik, kus kaduma nik armastab plaadistada. Tallinn on võib-olla meil siin kõige lihtsam oleks seda võrrelda Niguliste, aga, aga sa ostikali nagu tunduvalt selgem kristall seal äärmiselt nauditav elamus. Ja siis muidugi, mis puudutab kontserdipaiku, ütleme, teine teine pool seal on, kindlasti on publik kuulajas noh, üks asi, muidugi festivalid on tavaliselt see, kus on entusiastlik ja asjatundlik publik ja nagu alati, kõrgendatud meeleolus on nagu väga meelde. Aga siis paraku ka maati siiski publik on nagu erinev riigiti, Venemaad ja Skandinaavias on suhteliselt nisugune. Vaoshoitud küll, ütleme nii, ja Tanja üldplaanis on väga soe publik, Rootsis on jälle väga külm tuim olnud. Võib-olla on ka erandeid, ega, Saksamaal on väga asjatundlik publik just emotsionaalselt meda lõunat Pole seda emotsionaalsem ja just ütleme, Saksamaal jätab publik nagu väga asjatundliku mulje, et nad saavad väga hästi aru kõigest, mis toimub. Kogu Eestis, on väga hea publik. Venemaa Venemaal näiteks on väga-väga entusiastlik publik või selline emotsionaalne publik. Venemaal on tunda seda kohe ja nad on ka tavaliselt väga head asjatundjad. Ütleme, Tartu ja Viljandi on sellised, kus tekib täiesti see, millest ma rääkisin, selline festival ütleme, vanamuusikute seltsielu, kus on täiesti olemas selles mõttes, et nad väga meeldivad. Viljandi ja Tartu on need, kus ollakse neli-viis päeva ühes kohas koos tehakse igasuguseid workshop, käiakse üksteise kontserdil, kui ollakse kohal, vaadatakse kõik kontserdid ära. No väljaspool Eestit meelde jääma, kui tal seesama torne festival mõtleks, kas me käisime Prantsusmaal? Nüüd dominiqwelarid festival, nagu tema kunstiline juht Lõuna-Prantsusmaal. No meil on plaanis, me oleme teinud mitu aastat seda ebaendas, kandnud lihtsalt järgmine plaat, teha itaalia lauludest, mis kannavad nime laudast rituaale on olemas kaks, kaks käsikirja, selliste lauludega. Need on siis ka vaimulikud laulud, Ada, ütleme erandliku vanus, itaalia keeles tavaliselt kogu keskaegne vaimulik muusika, mitte kõik üldvaldav enamus olid ladina keeles. Need on vanas itaalia keeles sellised rahvalikud meloodiad nagu rahvaliku päritoluga muusika, vaimulik muusika. Nimetataksegi Cortana käsikiri, käsikiri, mis asub nagu kordoona linnakeses Itaalias. Ja laule sellest käsikirjast. Me tahaks plaadist, me oleme seda muusikat kontserditel, on kogu aeg juba mitu aastat mänginud, ma tahtsin selle lihtsalt vaatada. Tänases saates kõnelesid Maria ja Robert staak produtsent Mihkel raud ja saate toimetas Mirje Mändla, mängis kokku helioperaator Katrin maadik.