Kordan, Toompead rünnatakse. Tule taevas appi, mul on kahju ja ma vabandan väga hästi välja ei paista. Olukorrast riigis. Tere, head pühapäeva kõigile, alustame saadet olukorrast riigis. Anvar Samost ja Kalle Muuli stuudios. Aadeemia tänases saates väikse tagasivaate noorte laulu- ja tantsupeole on olnud päris palju juttu sellest, et kuidas pidu õnnestus ja mis oli hästi repertuaaris ja mis oli hästi või halvasti, siis sellest seekord teistsugusesse koha valikust tantsupeo jaoks räägime ka Keskerakonna siseolukorrast, nii palju kui seda sellisest soodetoloogi sarnasest vaatepunktist on võimalik teha. Räägime Mart Laari personalipoliitikas kaitseministeeriumis ja kui aega üle jääb, siis räägime ka sellest, kuidas ühe nädala sees on päris palju muutusi toimunud Eesti lennuühendustes, aga ennekõike seda meie tavapärane nädala tähtsamate sündmuste edetabel. Esiuudise pidime suurel suveajal otsima Euroopast, kus keskpank tõstis baasintressi 0,25 protsendipunkti võrra, siis nüüd vajatakse pankadele raha 1,500 protsendise intressiga. Eestile ja eelkõige Eesti tavainimesele tähendab see eelkõige kodulaenu intressi tõhususest. Baasintress mõjutab noh, mitte otseselt, aga kaudselt ka Euribori, millega Eesti kodulaenud enamasti või või peaaegu täielikult seotud on. Ja hetkel on siis Euribor tõusnud 1,8 protsendini, mis on enam-vähem täpselt kaks korda kõrgem kui kõige madalama hetkel. 2008. aasta märtsis, kus euribor oli 0,9 protsendi kandis. Nädala sündmus number kaks puudutab samuti tõenäoliselt kümneid tuhandeid inimesi Eestis. Nimelt Elioni hallatava e-postisüsteemi vastu toimus juba juuni lõpus küberrünnak mis puudutas 70 tuhandet e-postikontot. Ettevõte ise kinnitab, et ründaja paroolidega E-kirjadele juurde ei pääsenud, aga sellele vaatamata on saatnud nendele 70000-le konto omanikule palve oma paroolid välja vahetada. Asja uurib camp politsei. Nädala kolmas uudis vast kümneid tuhandeid inimesi ei puuduta, aga kümneid vast ehk isegi sadu küll. Ehk siis tartus katkes kaheks päevaks lennuliiklussuunal Tallinn ja Riia, kus lennujuhtide puudumise tõttu lennukid lihtsalt ei väljunud ja, ja inimesed viidi siis sihtkohta bussidega. Ühtlasi sellele viidates jätab Air Baltic edaspidi üldse tartust lenduda. Vähemalt kas nüüd põhjus oli ettekääne või kes seda teab, aga Air Baltic, kelle lennud samuti kannatasid, tõesti katkestas lendamise. Nädala sündmus number neli on meie hinnangul üks valitsuskabineti põhimõtteline otsus. Nimelt valitsus otsustas, et kolm gümnaasiumi saavad ajapikendust eestikeelsele õppele üleminekul. Kaks neist on täiskasvanute venekeelsed täiskasvanute gümnaasiumid üks Tallinnas ja üks Narvas. Ja kolmas nendest koolidest on siis Tallinnas asuv Kadrioru Saksa gümnaasium. Viiendaks Ma ei tea, nüüd, kui paljusid inimesi see puudutab, see uudis puudutab seda on väga raske hinnata, aga kui me siin kõik enam hinnanud, siis ütleme, et vähemalt ühte inimeste puudutab. Nimelt keskerakonnas tekkis teine erakonna esimehe kandidaat, siis Jüri Ratas otsustas praeguse erakonna esimehe Edgar Savisaare kõrval kandideerida eelolevatel esimehe valimistel. Suve lõpul Keskerakonna esimeheks. Olukorrast riigis. Aga paneme kallega ka mõlemad sel nädalal puhkusel olnud ja mõtlesime, et sellest tulenevalt võiks pisut üles soojendada ühe oma vana pragmaatilistel jäikadel ja paindumatutel positsioonidele põhineva vaidluse, kuna ma saan aru, et see vist läheb päris paljudele inimestele korda ja arutleda saate alustuseks, et kuidas ikkagi on Rootsis niimoodi, et majandus kasvab, majandus on väga võimas, rahvuslik rikkus on suur, aga samas sellise ülemise otsa tulumaks on seal kuskil pealtpoolt viitekümmet protsenti ja inimestele, kes ei taha või ei saa tööd teha, makstakse töötu abiraha üsna lambist. Anvar jätaksin muidugi ütlemata, et tema on puhkusel olnud Rootsis ja mina Haapsalus. Jah, noh, ega, ega selles mõttes nagu ärge lülitage sellest midagi välja lugeda, et ma lihtsalt üritasin käia Rootsis süsteemiga lähemalt tutvuda. See on ütleme niimoodi, et ega muidugi mingi nelja päevaga ei saa täpselt aru, kuidas mingid asjad kuskil toimivad ja ja kindlasti ma olen ka varem Rootsis käinud ja märksa pikemaid perioode seal viibinud, aga aga kuna me siin enne saadet sel teemal arutama hakkasin, hakkasime, siis me mõtlesime, et kanname selle natukene ka saatesse üle ja minul on tegelikult ainult üks, üks konkreetne tähelepanek või üks konkreetne mõte ja ja siis oma suu kinni sel teemal, et et tegelikult üks asi on lugeda kuskilt entsüklopeediast või, või ajalehest või lihtsalt teada, et Rootsis on tohutu võimas laialdane tööstusajalooliselt. Teine asi on sealsamas nende erinevate Rootsi linnade vahel ringi sõita ja näha, et ahaa, et siin tehakse Scania veoautosid ja siin tehakse, saab SAABi hävitajaid ja, ja, ja siin tehakse tõstukeid ja siin tehakse tööstusmasinaid ja siin tehakse kuullaagreid ja et selles mõttes pluss veel see, et sa tegelikult näed ka kogu aeg väga-väga hästi korraldatud ja tõenäoliselt päris päris efektiivset põllumajandust, aga, aga see tööstuslik tööstuslik ajalugu ja selline üldine kõikjalt paistev jõukus see tegelikult viiski mu sellisele mõttele, et et see praegune Rootsi sotsiaalsüsteem, sotsiaalturvalisuse süsteemi, aga maksusüsteem, need on tegelikult asjad mis ongi võimalikud ainult riigis, mis iseenesest väga lihtne järeldusega ma ei pretendeeri siin mingisugusele Nobeli majanduspreemia, et, et need asjad on kõikvõimalikud riigis, mis oma oma ajaloo vältel ongi saanud väga rikkaks. Kui ma mõtlema hakkama, et kus on veel sarnaseid sotsiaalsüsteeme või kus on sarnaseid maksusüsteemi peale Rootsi, jah, neid riike on nad võrreldavalt rikkad, aga, aga Rootsi on selles mõttes nagu parim näide, et ta on tõesti väga rikas riik ja rikkus põhineb sajanditepikkusel. Tootval tegevusel väga lihtne ja arendus tegevusel ja innovatsioonil ja ekspordil. Rootsi on, kui kui näiteks niimoodi vaadata, siis Rootsi on tõenäoliselt vähima rahvaarvuga riik maailmas, kus tegelikult veel on olemas oma autotööstus. Et tihti siin Rootsit tülitatakse autotööstuse autotööstusest rääkides kõrvutada näiteks? Noh, ma ei tea Suurbritannia või Itaaliaga, aga, aga pange tähele, et nii Itaalias kui Suurbritannias on kordades ja kordades rohkem inimesi kui seda Rootsis, kus tegelikult veel hiljuti oli kaks 12 toimuvat autotööstust. Et minu jutu mõte on väga lihtne, et, et kõike võib teha. Kui ühiskond on väga rikas. Tõsi küll, mingil hetkel, kui seda kõike on juba tehtud päris pikki aastaid, pakun, et 60 70 aastat tekib ka väga jõukas ühiskonnas küsimus selle, selle sellise väga lahke maksumaksja raha laialijaotamise osas, tekib küsimus selle jätkusuutlikkusest, nagu ka Rootsis on praegu tekkinud, sest et kaks valimist kahed valimised järjest on ju võitnud erakond, kes tegelikult üritab seda senist Rootsi heaoluühiskonda reformida. Eks ma siin, kui olen aeg-ajalt toonud näiteid Rootsist või Soomest või kuskilt muudest põhjamaadest, et ma saan aru, et näidetega võib maailmas tõestada kõike ja kõigega ümber lükata ja saan ka aru, et majanduses selliseid näiteid tuua võib-olla sageli ka demagoogiline või või, või mitte, aga, aga no vähemalt ärritamiseks või näidata või selle näitamiseks, et alati ei pea sellised Eestis väga ära leierdatud ja dogmaatilised väited paika, ma arvan, siiski sobivad need näited Rootsist, Taanist või, või, või Norrast või Soomest. Mis, mis näitavad, et hoolimata kõrgest maksukoormusest võib majanduskasv olla väga suur ja väga kiire ja riigi majandus väga hästi areneda. Et Eestis tahan ütelda seda, et mind väga ei huvitagi Rootsi või Taani süsteem selles mõttes, et las nad elavad oma elu, et mind huvitab ikkagi eelkõige Eesti ja mis mind häirib Eesti maksukäsitluse juures eriti võimul olevate poliitikute poolt, on see, et. Väga sageli räägitakse maksudest ainult selles kontekstis, kuidas nad majandusele mõjuvad. Kas nad kiirendavad majanduse arengut või, või aeglustavad. Et minu meelest peaksime rohkem rääkima maksudest kui ikkagi riigikassa täitmise vahenditest. Et väga lihtne on öelda, et riigil ei ole raha. Riigil on täpselt sama palju raha, kui, kui me talle anname, kui palju me maksudega kokku koguma. Ma arvan, et maksud ei ole sugugi kõige tähtsam majanduse, kas jahutamise või ergutamise vahend ja, ja maksude mõju majandusele on on üsna aeglane ja kaudne. Et kui sa hakkad kuskilt otsima mingisuguseid näiteid, et kuidas siis ikkagi maksude maksude tõstmine või langetamine on otseselt majandust mõjutanud, siis tõesti neid näiteid võib-olla kirjandusest leiab kõige rohkem Ameerika Ühendriikide kohta ja sega puudutab aastaid 67960 või 70 või või või 1980 või mingisuguseid selliseid meretaguseid asju. Aga, aga võib ka täiesti rahulikult teistsuguseid näiteid puudutada. Mina väidan seda, et madalad maksud võivad küll lühiajaliselt majanduse arengut kiirendada aga pikaajaliselt ei pruugi nad seda olla ja võivad mõjuda ka väga laastavalt ühiskonnale. Minu meelest Rootsi ja Taani näited näitavadki seda, et kui maksukoormus on suhteliselt kõrge ja ja riigis tekkivat jõukust jagatakse võrdlemisi ühtlaselt võrreldes Eestiga Väga ühtlaselt, Rootsi on, kui ma nüüd ei eksi, siis on maailma kõige madalama gini koefitsiendiga riik üldse, et. Et minu väide on see, mida ma ei saa kindlasti mingi ühegi numbriga tõestada ja mitte ja mida keegi ilmselt ei saa ka ühegi numbriga ümber lükata on see, et pikaajaliselt võivad kõrged maksud riigi majandusele ja riigile väga hästi mõjuda. Halvasti. Sa alguses ütlesid, et ei ole seost maksumaksja või maksusüsteemi või kõrgete madalate maksude vahele pikali. Ma tahtsin ütelda pigem seda, seda seost ei ole vist väga lihtne näidata, aga ma võin ungarlased näidata. Ja siis, kui seda ütlesin, ma tahtsin just väga nõustuda suga, ma tahtsingi öelda, et ka mul on seda seost väga raske näha. Jah, et toon jälle näited ja lihtsad näited, et kui sa investeerid oma haridusse või teed oma koolid korda või maksad õpetajatele palka, see võib sulle tagasi tuua 50 aasta pärast. Noh, sa oled suur autohuviline ja oled siin palju rääkinud Tallinn-Tartu maanteest, et et need rahad, mida riigid on investeerinud teedesse või raudteedest siin eelmises saates rääkisime rail Balticust. Ma ei oska nüüd ütelda, kas odavam kas madalad või suured maksud, on siin kasulikumad, et pigem ma näen seda, et see, mis on Rootsis või Taanis tehtud sotsiaaldemokraatide hiigelpika valitsemisaja jooksul Rootsis vist aastast 1930 millegiga peale kuni kuni järjepidevalt vist 70.-te lõpuni välja, kui Ulav palme valitsus, esimest korda vist võimu loomutaks, aga võib-olla ma mäletan ka otse ajalugu kehvasti. Et et see, need maksud, mis korjati ju poisid ka mõjutada seda, et trootsisse jõukus kogunes ja seda rakendati mõistlikult, et see, et see raha jätta eraisikute kätte, ei pruugi olla minu meelest alati kõige kõige mõistlikum asi majandusele pikaajaliselt kindlasti ta võib ergutada lühiajaliselt kedagi tulema, tegema ühte investeeringut, mingit ettevõtet rajama. Aga kuhu pärast sellest ettevõttest, et maksud lähevad ja kuhu see jõukus voolab, et seda, seda, see ei pruugi tulla meie ühiskonnale riigile kasuks. Keeruline ja segane jutt, aga vahest võivad olla maksudega kokku korjatud ühised investeeringud majandusele ja ühiskonnale tervikuna märksa kasulikumad kui see, et jätta igale inimesele Ei kindlasti sellega ongi võimatu vaielda, ma tahan lihtsalt öelda seda, et, et oletatavasti noh, tõesti ei ole enne tänast saadet konkreetselt vaadanud seda Rootsi maksusüsteemi ajalooga, aga, aga noh, teades umbes seda Rootsi poliitilist ajalugu, siis ma usun, et enne kolmekümnendaid aastaid tõenäoliselt Rootsi maksusüsteem ei olnud selline, nagu ta viimase 40 50 aasta jooksul olnud on, ehk siis vaevalt et kolmekümnendatel aastatel samamoodi kõrgelt maksustatud tulusid ja, ja tarbimist Rootsis. Et selleks ajaks oli suurem osa Rootsi tööstuslikust võimsusest juba loodud selleks ajaks olid ka väga paljud nendest firmadest, keda ma siin nimetasin, juba ammu olemas ja olid maailmas väga hästi tuntud ja suured eksportijad, et et ma, ma, ma, ma, ma ei tea, kuhu oma jutuga jõuame, selles mõttes, et et ma olen selles mõttes nõus, et ega maksusüsteem pikaajaliselt võib olla. Kõige olulisem tegur tõesti riigi majanduse arengu osas ei ole või jõukuse loomisele ei ole, aga siis me jõuame väga libedale pinnale, sest siis peaks hakkama küsima, et mis siis tegelikult on selle ühe või teise riigi jõukuse loomise aluseks, et võib öelda, et sõdade puudumine näiteks, mis Rootsi puhul on selline hea näide, aga Rootsi on selles osas pigem erand. Et mitte väga rassistlikuks muutudes ma lihtsalt, ma ei tahagi seda tema edasi minema, sest need on näited meil olemas siin selline riik Euroopas nagu Itaalia kus on olemas põhjaosa Itaaliast, mille jõukus on täiesti võrreldav Rootsiga esinemas lõunaosa Itaaliast, mille mõnede provintside noh, elatustase on tegelikult julgelt võrreldav Eestiga. Ja see kõik käib ühe maksusüsteemi sisse ja ühe keeleruumi ja vist ka väga laiades piirides kultuuriruumi sisse. Et kuidas ikkagi sellised erinevused tekivad, vot see on hea küsimus. Sõda on täpselt samuti nagu, nagu kui kui sa ühte näitajat üle või ületähtsustatud, siis see on alati vale, et eks see majanduse areng sõltubki sadadest tuhandetest asjadest, et Islandil tõenäoliselt pole ka väga palju sõdu ammu olnud, aga milline tema majandusolukord on ja palju seal võlgu tuleb maksta lähemate inimpõlvede jooksul seda numbrit ei oska. Mina küll vähemalt välja öelda, aga minu jah, see selline sõnum on see eelkõige, et kui öelda, et riigil ei ole raha, siis võiks järgmise lausena küsida, aga äkki me peaksime talle siiski rohkem raha andma, äkki see kulutus on pikaajalised, hädavajalik, äkki me peaksime kuskilt seda raha rohkem maksudena kokku koguma? Ja, ja see koht, kus ma näen, et peaksime kokku koguma, on siiski maksustada rohkem praegusest rohkem kapitali ja, ja luksust, et võib-olla tõesti meie tööjõumaksud on, on, on sellel piiril, kust ei ole neid mõtet väga palju tõsta ja kus mõjuks halvasti, aga, aga kindlasti Eestis kapitali maksustamine võrreldes nendesamade põhjamaa riikidega on, on väga väike. Oleks võinud sellest esimesest teemast, mis kogu saate täis rääkida, aga vaevalt, et keegi teine keset suve viitsinud nii põhjalikult maksusüsteemide ja majandusarengu üle käivat suhtelist ebapädevat vaidlust kuulata, et et seetõttu räägime siis pisut veel ühest asjast, milles me üsna ebapädevad olema, et räägime laulupeost, et et siin eelmine nädal nädalavahetusel toimus Tallinnas noorte laulu-tantsupidu linn oli täis rõõmsameelseid Noori igas vanuses, alates päris esimese klassi õpilastest kuni üliõpilasteni ja ja sarnasteni välja ja ise ma küll laulupeol kohal ei käinud, Kalle käis, et vaatasin televiisorist, õigemini arvutist, kuna kuna olud olid sellised. Ja, ja ma pean ütlema ka, et see, et nüüd saab tõesti Eesti televisiooni ja vaadata sõna otseses mõttes peaaegu et igast mobiiltelefonist ükskõik kus Eestis, et seal lihtsalt teletulnud rahvusringhääling kindlasti kindlasti väga õigeid investeeringuid teinud. Aga kui, kui laulu tantsu juurde tagasi tulla, siis pärast seda toredat üritust on ju kaks, kaks küsimust nagu üles kerkinud, et esiteks see, et et kui, kui palju peab muutuma iga kord või iga põlvkonna vältel see laulupeo repertuaar selleks, et see pidu oleks noorematele inimestele omane ja ja tekitaks neis tahtmist seal peol osaleda. Kui tihti tuleb tuua sisse uut muusikat ja kui tihti tuleb tuua sisse asju, mis on nagu populaarkultuuris klassikaks saanud ja teised teisest küljest, et kas laulupidu on õige koht mitmesuguste keeruliste muusikateoste esitamiseks, aga, aga siin siin oli juttu ka sellest, et esimest korda nüüd laulu-tantsupidu, tõsi küll, mitte päris suur laulu-tantsupidu, noorte laulu-tantsupidu oli kõik koos lauluväljakul ja, ja on esitatud erinevaid arvamusi selle kohta, et kas ta peakski sinna jääma. Vot ise nüüd kohal käimata on seda raske nagu hinnata, et kui hästi seda tantsupidu sealt tegelikult lauluväljakul vaadata sai, et televiisorist on kahtlemata väga hea vaadata. Jah meie perest oli nüüd teist laulu ja tantsupidu järjest juba laulukaare all või, või esinejate seas? Esindaja olemas. Minu muljed on nii sellest kui eelmisest peost hästi positiivsed ja, ja kõik sellised kriitilised noodid ikka nii suure ürituse puhul midagi leiab ja, ja kellelgi on mingi mingi asi pahasti ja kindlasti saaks midagi iriseda, aga aga kahtlemata on tegemist Eesti ühe parima üritusega ja, ja minu meelest on, on viimastel aastatel kuidagi laulupidu uuesti oma hingamise või sellise õige rütmi leidnud, et mul võib-olla mälu veidi petab, aga mulle tundub tagantjärgi, et vast üheksakümnendatel aastatel jäi kohati selline mulje, et laulupidu jookseb kuidagi rutiini ta ei, ta ei huvita enam eriti ja mis veel, on mul kuidagi mälus või mulje, mis võib-olla ka petlik. Et laulupidu kippus olema mingisugune selline vaestemaja, kus ei olnud nagu õieti raha ja ei olnud õieti organiseerimist ja ja kõik oli või mitte kõik, aga, aga mingid asjad olid kuidagi kipakilia ja ei osatud teda reklaamidega ega niiviisi, see on tagantjärgi mulje võrreldes praeguse minu meelest väga õnnestunud peoga ja, ja ka eelmise, väga õnnestunud peoga, kas eelmine oli aastal 2008, kui ma õieti mäletan, aga, aga võib-olla ma ajan sassi või see noorte auto oli 2007 2007 võib-olla jah. Et, et need olid kindlasti väga head peod ja mina ei näe küll selles mingisugust traagikat. Tantsupidu on Kalevi staadionilt ära kolitud lauluväljakule. Võib-olla ma teen tantsijatele liig, aga minu tundmustes on tantsupidu selline eelsoojenduslaulupeole. Et see peakski olema seal laulupeo juures laulupeoga kaasas käiv asi. Et kui ta on kuskil teises linna otsas, hüva, seal võib-olla, et seal Kalevi staadionil olid, ehk oli Gea ruumi tantsida ja pealtvaatajatel võib-olla rohkem ruumi vaadata. Võib-olla leiame veel mingisuguse koha või staadioni, kus seda veel veel paremini teha, aga, aga siis ta on ikkagi natukene nagu laulupeost lahus, et kui ta laulu-tantsupidu koosse on ikkagi võimsam ja suurem pidu ja ja nad võiks olla selles mõttes kindlasti kokku kuuluvad asjad, pealegi Kalevi staadion võib-olla peoliste endale ja peo korraldajatele endale on hea, aga, aga mu meelest ta asukoha mõttes, ehkki ta on hulga rohkem linna sees, kui lauluväljak. Sinna autoga ligisaamine ja autode parkimine sinna, olgu peale, et seal parkla on olemas, aga see jääb kõik sinna väikseks ja ja pressituks ja lauluväljak on ikkagi õige koht peo pidamiseks ja staadion on ehitatud hoopis teise asja jaoks. Lugesin ka siit uudistest, et kultuuriminister Rein Lang on öelnud, et on olemas mingisugune idee, kuidas, Kuidas tsitaat oligi maastiku ja mullatöödega suhteliselt odavalt lihtsate vahenditega saaks lauluväljaku niimoodi ümber kujundada, et see senisest paremini tantsupeoks kujukesed, kui see tõesti nii on. Et sellisel juhul ma kujutan ka ette, nagu ikkagi selle suure peo ühes kohas pidamine oleks oluliselt mõistlikum ja rõhutaks selle sündmuse erakordsus nagu igas mõttes veel. Aga, aga üllatusena üllatusena tõi minu jaoks võib-olla paljude jaoks veel see, et tegelikult ju see tantsupidu on ka vanem lauluväljakul toimunud enne küll seal laulukaar ehitamist, aga viiekümnendatel aastatel toimusid ka laulu-tantsupidu sealsamas koos, et ma ei kujuta küll ette, et mismoodi see lauljate, tantsijate pealtvaatajate paigutus seal välja nägi, aga ilmselt midagi midagi enneolematult võimatut selles, selles nagu ei ole. Teine asi, millest esimene veel üks asi, millest siin juttu on olnud, on tegelikult see, et kas ikkagi laulupeo piletihinnad peaksid olema nii kallid nagu noh, praegu olid, et kui ma, kui ma ei eksi, siis vist laulupeo pilet maksis viis eurot oli nii? Minu meelest oli piletihindadel kasvukohast just ja asukohast sõltuvalt võssa minna vist kuni 30 kuni 30 euroni välja, et sa oled üks üks huvitav küsimus selles mõttes, et ühest küljest on laulu ja tantsupidu, selline tantsupeol on pileti ju alati olnud ja seal on ka vist olnud kohad, kui ma ei eksi, eks vähemasti mingid tsoonid. Et ühest küljest jääb, jääb nagu mulje, et tegemist on kogu rahva ühise kultuurilist identiteeti üleval hoidva üritusega, et sinna juurdepääsu peaks nagu olema tasuta, see peaks olema asi, mis, mis oleks kõigele juurdepääsetav. Kunagi oli ka vist üks valitsus, kes kas mitte ei kirjutanud lausa koalitsioonileppesse, et laulu- ja tantsupeol osalemine saab, saab tasuta olema, ma ei julge julge öelda, mis valitses, oli, aga see oli kindlasti viimase kümneaastases. Ja teisest küljest jälle tõsiasi on ka see, et kui mingi asi on tasuta siis inimeste suhtumine paraku on selline, et noh, seda võib-olla ei väärtustata oli väga ja mingisugune mingisugune pilet võiks ju sellel üritusel olla. Raske nagu raske, nagu valikut teha. Et kindlasti võiks pilet olla nendele inimestele, kes tulevad seda üritust vaatama turistidena ja siis on jälle see küsimus, et kes on turiste, kes ei ole, kas küsida lauluväljaku väravas passi, aga väga paljudel eestlastel on ka taskus kas Rootsi või Kanada või Ameerika Ühendriikide pass. Et mulle tundub küll, et see praegune korraldus võib-olla piletite müügi suhtes ei ole kõige Ja seda ta ei ole, kõige loomulikum aga, aga kindlasti ta on kõige Ühe taolisem ja kohtleb kõiki tegelikult osalejad suurima võimaliku võrdsusega. No kindlasti peaks laulu ja tantsupidu olema kulude poolelt jätkuvalt väga suures osas riigi toetatud, et see, selles ei ole kahtlust. Samas ma arvan, et pilet peaks täpselt samuti olema ja, ja minu meelest tänavu aasta vähemalt need odavamad piletid küll ei olnud sellise tasemega, millest peaks hakkama rääkima, et see oli, see oli hirmus kallis, et mõni eurot maksta. Terve päev läbi kestva kontserdi eest ei ole kindlasti palju. Noh, eks need kõige kallimad piletid 30 eurot, see käib kindlasti paljudele inimestele üle jõu, aga lauluväljakult saab täiesti rahulikult muruplatsilt, kui vaadata seda, mis toimub ja saab täpselt sama hea elamuse või veelgi parema, nii et ma ei usu, et, et, et peaks kuidagi seda, seda pileti hinda hakkama nüüd hirmsasti kas alandama või kergitama. Noh las need esimesed kohad siis olla nendele, kes, kes tahavad tingimata seal istuda ja ja saavad need inimesed ka enda panuse anda siis laulupeokulude katmise. Et ma ei ei laidaks ka praegust piletisüsteemi, et see oli päris mõistlik ja kõik, kes tahtsid, tõenäoliselt said siiski seda, seda pidu vaadata ja, ja seda seda lauldud laulu kuulda. Vaevalt, et väga palju oli neid, kellel rahakoti tõttu jäi see tegemata või kelle rahakotist nüüd on mitmeks ajaks pike sügav auk selle tõttu, et nad pidid käima selle avalikul üritusel, aga mida ma tahan kindlasti veel rõhutada? Mu mulle tegi väga suurt rõõmu see, et mitte ühtegi purjus noort ei leitud politseikontrollide poolt selle peo käigus, mitte kuskilt ei, ei nendest ööbimispaikadest ega lauluväljakut. No ma ei tea, kui põhjalikult politsei kontrollis ja ega ta ei peagi selliseid asju väga põhjalikult kontrollima. See oleks ka naljakas, kui iga toimuksid mingid haaranguid ja puistamised seal laulupeoliste ööbimispaikades. Aga ja, ja et peoplatsil mitte ühtegi alkohoolset jooki minu teada ei müüdud. Et see oli kõik õige, väga hea ja näitab, et saab pidu pidada, aga täiesti kaines peaga ja, ja ilma, et mingisuguseid seadusrikkumisi tingimata toime pannakse, et kui minna mõnele mõnele muule noorte kontserdile, siis võib sealt vabalt ikkagi kümnete kaupa vahest purjus noori arestikambrisse ära viia. Sa siin ise mainisid enne parkimist, et noh, see on, ütles, et on vähe neid kohti, seal ma ütleks tegelikult parkimine lauluväljaku ümbruses, kui laulupidu toimub, siis see on tegelikult ju või ka mõned muud ütles, et see on ikka tegelikult väga suur probleem, et tõsiselt tuleks nagu Tallinna linnaplaneerijatel ja lauluväljakul mõelda selle peale, kuidas neid parkimistingimusi seal oluliselt paraneb. No eks see lauluväljakule ehitatud ajal, kui inimesed sõitsid Pobeda, aga, Selge on ka see, et selliste väga suurte sündmustel nagu laulupidu tõenäoliselt ikkagi kõiki neid, kes siin autoga tahavad pääseda ja kuskile mugavalt ära parkida ei ole võimalik ei ole võimalik niimoodi ära teenindada, et see oleks mõistlik. Aga veel tahaks ühe asja öelda ja sellest tulenevalt on ju loogiline, et laulupeol ühistransport Tallinnas lauluväljakule lauluväljakult ära töötab normaalselt, aga seda ta seekord siiski tõesti ei töötanud, et ma kuulsin nii paljude inimeste käest kuidas inimesed, kes tulid esiteks mitmed tuttavad, kes tulid laulupidu vaatamast lihtsalt korjasid tee pealt tagantjärele öösel peale neid lapsi, kes olid sealsamas laulnud ja tantsinud ja viisid neid kuskile Mustamäe nende koolide juurde, kus nad pidid ööbima. Bussid olid, minust sõitsid täitsa tavagraafiku alusel, võib-olla ma eksin, aga, aga selline selline mulje jäi ja see, see ei ole tõesti normaalne, et selline sündmus toimub linnas ja ühistranspordis jäetakse vajalikud ümberkorraldused selle ürituse ajaks tegemata, et ükskõik kui vähe raha või muid võimalusi ei ole ja noh, ma ei saa öelda, et praegu oleks väga vähe võimalusi või raha, et et kui on teada, et tegemist on noorte laulu- ja tantsupeoga, et siis võiks ju eriti seal ühistranspordi peale nagu mõelda, et lapsed ei peaks lisaks selle laulu-tantsupeole veel õhtul kuskil mustamäele kõndima 18 kilomeetriteks. Olukorrast riigis. Aga pidime siis rääkima ka sellest, et Keskerakonna esimehe ja juhatuse valimised lähenevad kuskil pooleteise kuu pärast nad siis ka toibuvad ja juba on siis teada, et et lisaks Edgar Savisaarele, keda mitmest piirkonnast üles seatud esimehe kandidaadiks on vähemasti ühest piirkonnast üles seatud ka Keskerakonna Keskerakonna juhatuse liige, riigikogu aseesimees Jüri Ratas ma ei ole suutnud väga detailselt jälgida kõiki neid, kõiki neid sündmusi, mis nädala jooksul on leidnud, et nädala alguses vist oli veel niimoodi, et Jüri ratas ei tahtnud avalikult sellest rääkida ja. Ta ta ütles, et nädala jooksul Dalai otsuse teha ja siis tuli siis tuli vist ka üks kohtumine, pikem kohtumine Edgar savisaarega ja siis lõpuks tuli üksteise järel, et Jüri Ratase otsus kandideerida ja ka ühtlasi Keskerakonna Pärnu piirkonna Otsus esitada Jüri Ratas kandidaadiks, õigemini see otsus tuli enne ja siis tuli Jüri Ratase teade selle kohta, et ta kandideerib. No mis sellest kõigest arvata, et ma olen siin juba korduvalt öelnud, et kõik inimesed, kes ei kuulu ise Keskerakonna juhatusse ja võib-olla isegi mitte kõik Keskerakonna juhatuse liikmed nendel on väga raske tegelikult hinnata neid asju, mis, mis Keskerakonna sees toimuvad, kuna tegemist on suletud ja autoritaarse süsteemiga ja mingis mõttes kõik need, kes siin tarkade nägudega analüüsivad jutumärkides ja kommenteerivad Keskerakonna sisemist toimimist, et need on sarnases olukorras 80.-te aastate alguse sovetoloogid Actamineuroloogidega, kes vaatasid luubiga fotosid karvamütside, sea ja villastest mantlitest mausoleumi tribüünile seisvatest meestest ja siis nende omavahelise asetuse muutuse järgi tegid oletusi selle kohta, et kellest saab varsti hauda minema inspreeznev järeltulija. Et. See see, see, see on kõik suhteliselt läbipaistmatu ja noh, sellisel juhul et olemasolevast infost lähtudes võib võib-olla tõenäoline on see, kui, et Jüri Ratas tõesti on reaalsete ambitsioonidega reaalne pretendent Keskerakonna esimehe kohale kui ka see, et tegemist on lihtsalt Edgar Savisaare ja Ratase omavahel kokku lepitud toreda etendusega, et selleks, et jätta Keskerakonnast paremat muljet kui sellest kõnest seni avalikkusele on jäänud, et mina ei oska, mina ei oska öelda kummaga meil peaaegu. Sest on on ka kolmas variant ja ma ise arvan, et on kolmanda variandiga tegemist, et et see ei ole Edgar Savisaarepoolne selline kavandatud lavastus, selleks, et oleks vastaskandidaat ja demokraatia. Aga ei ole kindlasti ka Edgar Savisaare poolt taunitud või, või, või, või tõrjutud üritusega, et pigem ta lepib sellega sallib seda. Ta näeb, et sellest juhtu tema võimule suurt midagi. Aga samas erakonnal on, on teine esimehe kandidaat, demokraatia nii-öelda toimib. Opositsioon. Nii palju kui seda Keskerakonna sees on ja teda siiski natuke on, sa väidad muidugi vastupidist, et, et kõik on kas lavastatud või, või ei ole üldse midagi, aga aga no ma arvan, et Saaremaa piirkond ja Kalle Laanet ja need inimesed siiski on Erakonna siseses opositsioonis Edgar savisaarega. Et saab oma kandidaadi tugevused siis proovida. Ja, ja sellest ei tehta aga väga suurt traagikat, et noh, ma arvan, et mingis mõttes on, on tegemist samasuguse kandideerimisega nagu Indrek Tarandi kandideerimine presidendiks Keskerakonna kandidaadina. Ja, ja see see mõte või see sarnasus seisneb eelkõige selles, et ega sellest midagi ei muutu, et Toomas Hendrik Ilves jääb Eesti presidendiks ja, ja Edgar Savisaar jääb Keskerakonna esimeheks. Aga noh, kandideerimised on ja valimised toimuvad, et selline on minu arvamus ja nägemus, aga laiemalt võttes Nende nende kandideerimist ja valimiste kohta tahaks ütelda, et Eesti on ikka hirmus väike. Et ei ole meil õieti presidendiks tahtjaid ega presidendikandidaate ega, ega ei ole meil õieti erakonna esimeheks tahtjaid ega ega kandidaate, sest ega kandidaatide põud ja puudusi ei kummita ainult keskerakonda. Eks teistes erakondades ei ole olukord tegelikult enam-vähem samasugune, et on üks kandidaat ja, ja võib-olla hädapärast kaks. No tegelikult presidendiks pürgijaid ja presidendiks tahtjaid oli meil siin juba ütleme 10 aastat tagasi nii palju, et et ajakirjandusel tekkis tollal tüdimus nendest erinevate erakondade kandidaatidest, erakondades toimusid sisevalimised presidendikandidaadi kohale ja ja mõnes erakonnas oli vist, kui ma ei eksi, lausa kolm või lausa neli presidendikandidaadi kandidaati, kes siis omavahel võistlesid, et eks ajad on muutunud ja ma olen täitsa veendunud ka, et me näeme lähima 10 aasta jooksul presidendivalimisi, kus on reaalne ja päris tugev konkurents ja sellest, et praegu meil on üks, üks reaalne kandidaat ja üks naljakandidaat, et sellest ei maksa arvata, et Eesti demokraatiaga midagi viga on, aga tulles Keskerakonna juurde tagasi, siis ma ei ole aru saanud päris täpselt, milles on see Jüri Ratase nii-öelda siis Erinevus Edgar Savisaarest, kui meil on kaks kandidaati erakonna esimehe kohale, ma kujutan ette, et ma oleksin nagu inimene, kes on Keskerakonna liige ja valib seda Keskerakonna esimees, et et Edgar savisaarega on põhimõtteliselt kõik selge, et me oleme Edgar Savisaart nii kaua näinud, Eesti poliitikas on olnud minister mitmeid kordi. Kuidas öelda, siis ministrite nõukogu esimees, nagu ta ise soovib nimetada peaminister et, et kõik on teada tema kohta, tema, tema tema vaadetest on väga palju teada tema instinktide Strefleksidest, tema tema väärtuseelistustest, tema keeleoskusest ja muust sellisest on on meil olemas suhteliselt täiuslik pilt. Jüri Ratasest on meil ka päris tore pilt olemas, aga see pilt on pigem nagu selline seltskonnaajakirja artikkel, et me teame, et mitu last tal on ja me teame, kus ta elab ja me teame, kus ta on koolis käinud ja me teame, kes on kes on tema vanemad, aga sellest, et millised on jäta see maailmavaatelised eelistused või maailmavaatelised veendumused mida ta tahaks keskerakonnas muuta peale selle, et ta tahab ise saada Keskerakonna esimeheks Edgar Savisaare asemele, milles ma muidugi kahtlen muide väga tugevalt. Et sellest me ei tee mitte midagi ja, ja, ja, ja noh, võib-olla nüüd selle lähema pooleteise kuu jooksul. Keegi võib nüüd öelda, et selle lähima pooleteise kuu jooksul Jüri Ratas kavatseb tutvustada seda, milline, millisel moel erineb tema maailmavaade Edgar Savisaare omast. Aga ma ei usu seda. Ma arvan, et me saame teada lihtsalt seda, et Jüri ratas arvab, et keskerakonnas peaks olema rohkem avatust, rohkem demokraatiat tead, peaks olema konkurents erinevatesse vale tahtmine ei ole, aga see ei ütle tema kui poliitiku kohta meile mitte midagi, sest iseenesest üks poliitik peaks alati tahtma, et erakonnas oleks rohkem avatust ja erakonnas oleks rohkem ideede, omavahelist konkurentsi. Aga mis on need ideed, mille baasilt Jüri Ratas tahab konkureerida Edgar savisaarega, seda ma kuulnud ei ole? Üllatas maha teha siinkohal, et inimesed on kindlasti tubli inimesega, aga aga maailmavaateliselt on ta isegi inimese jaoks, kes suure huviga ja lausa professionaalselt jälgib. Eesti poliitikat, on minu arus täiesti valge laik ja ma kardan, et selliseid nagu mina väga palju Põhiküsimus on ju selles, et praegune esimees on Venemaalt küsinud valimiskampaaniaks raha salaja seaduslikkust, kuidas elan seal ühemõtteliselt hukka mõistnud, see ei ole, selle on, vaatasin spetsiaalselt selle on hukka mõistnud kindlasti need inimesed, kes kavatsevad seada Thelma presidendikandidaadiks, et või vabandust Keskerakonna esimehe kandidaadiks, et eks seda saab siis ka Jüri Rataselt küsida, kas ta mõistab selle teo hukka ja kas see on, see on üks erinevusi, mis tema ja kuigi Keskerakonna praeguse esimehe vahel on. Aga muidugi sul on õigus, et küllap kandideerimise käigus ja valimise käigus tuleb neid maailmavaatelisi erinevusi või siis neid seisukohti ka selgitada. Ja eks eks kui, kui jutt läheb avatuse või demokraatia tahtmise peale et ega seda on ju täiesti õige ja, ja vajalik Keskerakonnast tahta, et ma selles nagu ei näe midagi imelikku. Teine asi on see, et tegelikult ju seda tahet ei ole võimalik läbi viia, sest Edgar Savisaar on Keskerakonna juht ja jääb Keskerakonna juhiks täpselt nii kauaks, kui ta seda tahab. See oli päris huvitav avaldus, aga ma olen, ma olen sellega nõus, tegelikult, et nii see tegelikult on, aga, aga, aga veel kord ma ütlen, et, et ega see Keskerakonna Olemus ja selle erakonna juhtimine ja selle erakonna positsioon Eesti poliitikas, et ega see ei muutu senikaua, kuni ei teki reaalselt sinna erakonna sisse teist inimest, kes sooviks Edgar savisaarega võistelda. Võistelda saab tegelikult ainult mingi idee baasilt Edgar Savisaarel, kindlasti on need ideed olemas, me võime siin. Hinnata neid ideid ja neid väärtushinnanguid ühte ja teistpidi, aga on selge, et suurele osale eesti elektrolaadist Need väärtushinnangud ja need ideed sobivad. Jüri Ratas hetkel ta ei tundu esindavat, isegi mitte neid ideid, mida Edgar Savisaar esitab, ta ei esinda üldse mitte mingisid, eitan lihtsalt meeldiva hääletämbriga. Hea välimusega sirge noormees, kes on olnud Edgar Savisaare armust erinevatel toredatel ametikohtadel ja nendel ametikohtadel rahvale tuttavaks saanud. Jah, üks huvitav küsimus on veel see, et kas, kuidas, milline on teiste erakondade suhtumine, kas kas teised erakonnad tõepoolest tahaksid, et kas nad näeksid seda meeleldi, et keskerakonnas toimuks juhivahetused, näiteks Jüri Ratas saaks Edgar Savisaare asemel Keskerakonna esimeheks või vastupidi, et nad sellise vaikselt hoiavad pöialt, et Edgar Savisaar püsiks seal Keskerakonna ees edasi ja, ja kõik jääks nii, nagu on mulle üha rohkem ja rohkem tundub, et ehkki Keskerakonna esimeste väga kirutakse ja öeldakse, et ei taheta temaga koostööd teha ja mis iganes, et tegelikult see olukord meeldib päris paljudele paljudele poliitilistele jõududele, eelkõige valitsusparteidel, et kõik on mugavalt paika loksunud. Jõujooned on ära jagatud, hääled on ära jagatud ja, ja kes on opositsioonis ja kes on valitsuses ja ja võib-olla ehk ainult sotsiaaldemokraadid ootaksid ehk mingisuguseid muutusi veel, aga, aga ma ei ole päris kindel, isegi selles mitte, et Keskerakond on surutud oma nišši ja talle ta võib-olla sellisena ei segasel teisi valitsemastega ega, ega jää teistele erakondadele jalgu ja samas tal endal on ka päris hea olla, sest Tallinnas on võim võim kindlalt käes. Ja nüüd me peaksime arutama siis seda, et milline teaduskraad peab olema inimesel, kes töötab. Eks kontrollin täpselt seal ameti süle, kes töötab kaitseministeeriumi avalike suhete nõunikuna, meil on siin kaks erinevat arvamust. Üks arvamus pärineb kaitseministri part Laarilt, kes on Eesti Päevalehele antud intervjuus öelnud, et doktorikraad on meediapildi pidevaks analüüsiks ja ettekannet esitamiseks vajalik. Ja teine arvamus on meil kogu oma või suurema osa oma elust suhtekorralduses töötanud Janet Mägilt, kui ma ei eksi, ta ütles Delfile, kus ta ütles, et selle avalike suhete nõunikule või suhtekorraldajal tegelikult ei ole doktorikraadi vaja. Et ma nüüd meelega esitasin need kaks seisukohta siin selleks, et näitlikustada, kui jabur see olukord on, et tegelikult ma arvan, et doktorikraad ei ole antud juhul üldse nagu mingisugune küsimus, et küsimus on selles, et doktorikraadi kasutatakse mingil arusaamatul põhjusel selleks, et kasutatakse ettekäändena või kasutatakse mingisuguse kitsendusena selleks, et saavutada õige inimese soovitud ametikohale valimine. Et see on, see on nagu tegelikult küsimus, mitte see, et kas teatud ametis on tingimata doktorikraadi vaja või mitte. Ma arvan, et Eesti vabariigis neid ametikohti, kus reaalselt doktorikraadi vaja läheks, et neid tõesti on äärmiselt vähe ja põhiliselt teaduse valdkonnas. Et kui me räägime avalikust haldusest, et siis ma usun, et sellist ametikohta avalikus halduses üldse ei olegi kus oleks tingimata mingisugune doktorikraad või minu meelest kas või magistrikraad ilmtingimata vajalik. No mina mäletan valitsuse liikmedki, kellel on olnud keskharidus, kui ma ei eksi Ka praegu on vist niimoodi, et tegelikult keskharidusega inimene võib saada valitsuse liikmeks ja kui ma kuulen sinu hääles mingit irooniat, siis ma ei saa sellest tegelikult päris hästi aru, kuna vähemasti üks nendest valitsuse liikmetest, kel ei olnud keskharidust see on osutunud riigiõiguse valdkonnas, ei olnud kõrgharidust osutanud riigiõiguse valdkonnas vägagi pädevaks isikuks. Et noh, Kaido Kama meenub vabariigi algusaastatest justiitsministrina, ma ei kujuta ette muidugi, et tänapäeval enam justiitsminister saaks olla, saaks olla ilma kõrghariduseta, aga lõppude lõpuks on poliitiline ametikoht ja sinna keda iganes määrata. Aga eks ka majandusminister Meelis Atonen ja nii edasi ja nii edasi. Aga mu meelest nagu see nende arutamine nende tingimuste üle ja kas seda doktorikraadi on seal vaja või ei ole vaja. Lõppude lõpuks eks palka ja, või töö pakkuja või värbaja võib ju määrata mis iganes tingimusi, aga noh, selge on see, et antud juhul need tingimused seal olev võiksid doktorikraadi asemel ka mingi muu tingimus olla. No et peab olema sellel kandideeri habe või või et ta peab olema Mart Laari väga kauaaegne sõber või mis iganes, et, et antud juhul need tingimused olid suunatud ju selgelt. Et saaks selle ametikoha konkreetselt see inimene ja sel sel puhul minu meelest ei ole oluline, missuguseid häid tingimusi seal välja mõelda või, või millist haridusse panna. Et selge see, et Lauri Vahtre peab kuskilt töötame oma peret toitma kui ta, kui tal just suuri säästusid ei ole ja, ja küllap ta, ma arvan, et põhimõtteliselt on ka pädev seda tööd tegema ja, ja kompetentne, teine asi, et kas peab noh, siis kogu seda riigi töötajate palkamise süsteemi niiviisi naeruvääristama ja tegema selle ise tühjaks selliste libakäikudega või ma leian ise siin päris õigeid sõnu. Et siis ei ole sellel süsteemil üldse mingit mõtet ja pole, pole seda kandideerimist ja asja vaja üldse korraldada. Et see on nagu probleem, et. Teeb ühte asja ja ütleb, et ta teeb teist. Et selline silmakirjalikkus või vastuolu sõnade ja tegude vahel, see on probleem, mitte see, et kas sellel ametikohal peab olema see või teine kraad ja milline haridus. Ega see nii-öelda pseudokonkursi korraldamine teatud ametikoha täitmiseks sobiva inimesega, et see ei ole kindlasti Eesti vabariigis esimene ammugi mitte esimene kord ja, ja kindlasti see ei jää viimaseks korraks, et see tekitabki minus küsimuse, et kas kuskil on mingi viga, sellepärast et see ei ole ka Eesti probleem, et ma just lugesin siin eile Helsingin Sanomat, sest ühest Soome Soome poliitikas puhkenud skandaalist, kus välisminister Aleksandr stuubenne vahetult enne ametist lahkumist määras oma väga hea tuttava ja võiks öelda isegi sõbra ja poliitilise nõuandja, määras välisministeerium ühe suure osakonna juhatajaks. Olgugi, et sellele osakonna juhi kohale pretendeeris inimesi, kelle karjäär ja ja kogemus selleks palju paremini sobisid, et aga, aga mis ma, mis, ma tahan ka öelda, on see, et ega tegelikult ju ma ei saagi aru, miks pärast see konkurss korraldati, et kas ministril ei ole Eesti vabariigis voli nimetada avalike suhete nõunikuks seda inimest, keda ta tahab seda nimetada. Oskad sa äkki täpsemalt mulle öelda? No ju ta põhimõtteliselt Nende ametikohtadega isegi mida peab täitma konkursi korras, tehakse igasuguseid trikke, kõige kõige levinum trikk on see, et määratakse kohusetäitja ja kohusetäitja, siis täidab kohuseid ja jääbki neid kohuseid täitma ja, ja sel viisil saab konkuksist hoiduda ja määrata sellesse sellise. Ühesõnaga võimalusi on sadu, aga ilmselt taheti praegu teha nägu, et minister määrab ametisse või, või ei võta värskelt ametisse astunud, kuidas kohe palgale esimese asjana iseenda sõprade, aga see on nii jabur mõelda selle peale, et oletame, et praegu juhtus niimoodi. Aga Anvar, see ongi, see ongi läbi aastate nii olnud, et kui sa Isamaa ja Res Publica liit on väga tore erakond ja, ja ka väga eetiline erakond täpselt nii kaua, kui, kui ta on opositsioonis. Et ja siis hakkavad nad tegema selliseid kummalisi asju. Ma arvan, et keegi oleks pahandanud, kui. Lauri Vahtre oleks sinna, no vähemalt ei oleks tekitanud nii palju kõneainet, kui, kui Lauri Vahtre oleks lihtsalt võetud kaitseministeeriumisse tööle, nii nagu võeti Rauno Veri, eks ju, ka Isamaa ja Res Publica liidu palgal seni olnud inimene kaitseministri nõunikuks. Et sellest ei ole peaaegu üldse räägitud, võib-olla, et on paari sõnaga mainitud ja, ja las ta olla ja küllap ta teeb tööd ja, ja ma usun, et on kaine, tuleb hommikul tööle, läheb õhtul ära ja, ja täidab oma kohuseid ja ja midagi hullu sellest ei juhtu. Aga, aga et siis hakataksegi sellisest mingisugusest pisiasjast mõttetust asjast suurt supi kokku keerutama, et kui sa mäletad näiteks Mart Laari viimast peaministri aega, et mis oli seal põhiskandaal, põhiskandaal tekkis sellest, et peaminister oli enne peaministriks saamist lasknud püssi Edgar Savisaare pildi pihta aga skandaale tekkinud mitte ainult sellest, et see püssilaskmine vaid skandaal tekkis sellest, et peaminister kõigepealt hakkas keerutama ja rääkimata. Ei midagi sellist ei ole olnud, midagi, midagi sellist ei ole teinud ja probleemis tekkis hoopis valetamine telekaamerate ees. Et noh, eelmine peaministriaeg sai kuulsaks selle poolest, et Vene rublad viidi ära kuskile ja peaministrit ütles pressikonverentsil, et need on alles ja pidi pidi hakkama hiljem oma sõnu sööma ja, ja, ja, ja õigustama ja nii edasi, et ise tekitatakse selliseid skandaale eimillestki peaaegu et peaaegu tühjalt kohalt sellega, et hakatakse kuidagi keerutama, vassima midagi kellelegi puru silma ajama, mingit näitemängu korraldama. Ega millest me ikkagi aru ei saa, on see, et oletame, et nüüdse konkursi detailid ei oleks ajakirjanduse poolt, see pusle ei oleks kokku pandud, et ei oleks taibatud, et doktorikraadiga avalike suhete nõunik, et otsitakse, et see tegelikult on reaalne inimene, selle nime inimesi, Lauri Vahtre, et et oleks, oleks hiljem selgunud, et toimus konkurss ja konkursi võitjaks osutus täpselt tingimuste sobiv Lauri Vahtre. Et seal see on siis asjade nii-öelda laadi poolt ilmselt soovitud käik, et kas siis oleks nagu vähem jama olnud, ma arvan, täpselt sama palju oleks jama, on kõigile näha peopesa peal põhimõtteliselt ja arusaadav, et miks nii asi käis, et et sellest vaatenurgast lähtudes tõesti oleks palju mõistlikum viisakam öelda, et Mart Laar tahab töötada koos nõunikuga, kes talle on aastaid nõu andnud ja kelle nõuandeid ta usaldab ja kelle mõttemaailm on temale tuttav ja usaldatav ja olekski võinud selle otsuse ära teha, et et mis oleks, mis oleks siis nagu sellest juhtunud? Tõenäoliselt mitte midagi. Olukorrast riigis. Saame saate lõpuks veel natuke rääkida ka lennuliiklusest, mis Tartus lõppeval nädalal on olnud üsna katkendlik ja aga palju kõmu tekitanud, kuna kahepäevane lennuliikluse katkemine selle tõttu, et leitud lennujuhti ehk siis inimest, kes juhataks lennukit, maale, õhku tõi kaasa ka selle, et Baltic, kes siis tartust lendab teatas, et Tartu lennujaama kehva töö tõttu katkestab oma oma lennud. On väidetud ka, et see ei ole põhjus, vaid ettekääne, et põhjus on lennufirma raske majanduslik olukord, aga kes seda teab? Jah, see lennuliiklus, lennuliikluse juhtimine, lennujuhtide teema jälle ei ole üldse sugugi mitte nagu eesti teema, tegemist on sellise ametiga, kus vastutus on väga suur kus väljaõpe on üsna keeruline, kallis ja seetõttu neid inimesi, kes võiksid vastaval ameti kujutada, neid üheski riigis vist liiga palju ei ole, et lisaks on seal veel üsna üsna spetsiifiliselt keeleoskuse nõuded ja ja ka vist tegelikult nõuded, mis puudutavad nägemist ja muud sarnast tervisesse puutuvat. Et Soome on ju maailmas hästi tuntud maa selle poolest, et aeg-ajalt ikkagi Soome lennujuhid nagu võtavad võtavad streikida, kuigi nende palgad on vist isegi rahvusvahelisel tasandil päris kõrged ja näe seda ikka aeg-ajalt juhtub, et kuskil Euroopa otsas on mingi lennu lennujuhtide streik. Mis nüüd, mis puudutab seda mis puudutab seda Tartu juhtumeid, siis seal kahtlustatakse selliste, kuidas öelda mitte streiki kahtlustati vaid lennujuhtide teadlikku tegevust. Noh, kuidas öelda siis. Haiguste ja puhkuste kombineerimisel niimoodi, et lennud ära jääksid, kuna seal on jäänud mingisugune palga teema ikkagi algusest peale lahendamata, kui lennuliiklusteeninduse asjale lennuliiklusteeninduse AS seal 2010. aastal tegevuse tegevuse püsti pani, et noh väga piinlik iseenesest, see on, ma arvan, arvan, piinlik nii selle ettevõttele, kui seda teenust osutab sellele lennuväljale, kust lennukid lendavad, kui ka peaks piinlik olema, ilmselt nendel lennukijuhtidest, igal ametil on olemas oma mingisugune väärikus, loodetavasti. Selle firma nimi on aktsiaselts lennuliiklusteenindus. See on seesama firma, mis üle kogu Eesti sotsiaalteenuste ja ainult Tartus, vaid ka tema, siis sõlmib töölepinguid lennujuhtidega ja, ja vastutab selle eest, et need lennujuhid oleksid ametis. Aga mis mind võib-olla selle loo juures natukene häiris, oli see, et see firma hakkas väga süüdistama lennujuhte, et need justkui pahatahtlikult korrast korraldasid haigestumise ja, ja puhkused ja mis asjad, et see on ikkagi firma asi sõlmida lennujuhtidega sellised lepingud ka siis, kui midagi ootamatut juhtub, oleks lennujuhtametis. Et ma saan aru, et Tartus ei ole suht lennuliiklust ja neid lennujuhte on seal vähe ja kuskilt mujalt eriti ei ole neid juurde tuua, kuna peab tundma kohalikke olusid. Aga lennujuhtidega peavad olema sõlmitud sellised töölepingud, et isegi kui tõesti midagi ootamatut juhtub. Ma ei tea, kas siin selle juhtumi puhul oli pahatahtlikkust või ei olnud pahatahtlikkust. Et eks seda selgitab uurimine, aga võib ju tõesti selle ühe ainsa lennujuhiga juhtuda ka see, et ta murrab teel tööle, jalaluu kukub või kukub talle jääpurikas pähe või jääb ta ülekäigurajal auto alla, et sel juhul peab olema ju lepinguliselt kuidagi tagatud see, kes teda asendab ja see asendaja on teatud valmisolekus ja, ja tuleb tööle, et see on kindlasti firma poolt tegemata jäetud, kui me teame, mis juhtub, siis kes saab peaministriks siis, kui Eesti peaminister jääb haigeks või Eesti president haigestub. Ja samamoodi on kõikides teistes firmades asjad korraldatud, et kui pangateller jääb haigeks, siis ei lõpeta ameti tööd selle tõttu, et see on kindlasti sellel lennuliikluse aktsiaseltsil, tegemata töö ja, ja seda nad ei saa kindlasti veeretada selle kaela, et keegi kuskil noh, hankis endale haiguslehe, võib-olla mitte päris päris heade kavatsustega. No see selleks, et ma saan kõik selline lokaalne probleeme leiab kõik lahendamist, aga probleem, mis on palju suurem ja mis kindlasti ei ole seotud lennu lennujuhtimise lennujuhtimishäiretega, on see Tartust, on jälle üks lennuühendus vähem, et mitu aastat nüüd on siis ju Tartust on võimalik lennata Riiga ja sealt siis ümberistumistega kuhu iganes mujale Euroopasse. Nüüd on jäänud Tartusse alles pärast Air Balticu viimasel nädalal teadet ju ainult ühendust Tallinnasse kaks korda päevas ja selles mõttes nagu Tartu kui kohaliku keskuse kohaliku tõmbekeskuse ja Tartu kui ülikoolilinna arengule see, see kindlasti nagu midagi head ei tee, et see näitab veel kord seda ühel väiksel riigil, nagu eestlased on, mis asub kuskil Euroopa nurgas, peab olema väga selge valmisolek teha teatavaid kulusid teatava infrastruktuuri käigushoidmiseks, et et inimesed ei oleks karistatud seetõttu, et nad elavad Tallinnast 200 kilomeetri kaugusel või kuskil saare peal. No ma ei tea, kas kas see oleks nüüd Air Balticu tartus edasi hoidnud, kui, kui need kaks päeva ei oleks lennud häiritud, ongi, et, et see ei ole küsimus, aga kui see, kui see tõesti oli nüüd see viimane tilk karikas või mingisugune põhjus, siis on väga veider tõesti, et lennujuhtidele leitud seda raha, et nad 11 asendaks. Vaat seal ei olnud otsest seost, aga nüüd tuleb kindlasti riigi omanduses oleval Estonian Airil mõelda selle peale, kuidas Tartu lennuühenduste parandada ei taha Saaremaale lennata. No ma arvan, Saaremaal on täpselt sama küsimus, et ka seal tegelikult küsimus pole mitte tasuvuses, vaid küsimus on riigi transpordipoliitikas. Aga sellega tänaseks ka lõpetame, stuudios olid ajakirjanikud Anvar Samost ja Kalle Muuli. Järgmisel nädalal jälle.