Algab saade sarjast tulevik täis muusikat, mis on pühendatud Tallinna muusikakeskkooli 40.-le sünnipäevale ja täna on selle väikese sarja lõpusaade. Täna saates, kuidas läheb Tallinna muusikakeskkooli koorijuhtimise osakonnal ja kammerkooril, kuulete intervjuud Reet Ratassepaga, teda küsitleb Marge-Ly Rookäär. Saate teises pooles uurime, milline on muusikakeskkooli olevik ja mida toob tulevik. Vastavad vastutavad isikud eelistavad riigi haridusministeeriumi kantsler Peep Ratas ning kooli direktriss Tiina esin. Saate toimetaja Tiia Teder ja head kuulamist. Antonio Vivaldi muusikat mängis Tallinna muusikakeskkooli sümfooniaorkestri keelpillirühm Toomas kapteni juhatusel ja solistid olid Ele Raik ja Ahto Normet. Poedel Tallinn ja muusikakeskkooli koorijuhtimise osakonnas õpib tänase seisuga ainult 10 õpilast. Osakonna juhataja Reet Ratassepa arvates on seda väga vähe. See eriala tundub, ei ole praeguses Eesti vabariigis populaarne. Seda väga mitmel põhjusel. Üks on kindlasti majanduslik põhjus. Aga vaatamata sellele on huvilisi ja neid hakkab nagu järjest juurde tulema ja koorilaul on endiselt siiski populaarne. Nii meie koolis kui mujal. Otseselt dirigeerimist õpetab ainult kaks õpetajat. Need on Evi eespere ja Anneli Mäeots praegu. Koorijuhtimisse võib minna siis õppima alles üheksandast klassist. Just nii, see on tingitud sellest, et see on niisugune huvitav eriala saab enne nagu mingisugust muusikalist baasharidust ja, ja mingil määral juba isikuküpsust, enne kui saab hakata õppima koorijuhtimist, mis kasvatab ja koolitab nagu kollektiivijuhte. Nii et ta on omamoodi omamoodi nagu ka pedagoogiline eriala ja seda ei saa päris väiksena õppima hakata. Ja meil on selle eriala ettevalmistuseks olemas üldettevalmistav osakond kus siis õpilased saavad enne õppida klaverit, solfeedsut ja muidugi kõiki teisi üldaineid. Ja siis nad on nagu ettevalmistatud muusikaliselt hakata ja hakkavad dirigeerimist õppima, üheksandas. Seda on ka ette tulnud, et tullakse üle teistelt erialadelt, on mingisugused põhjused, et õpilasel ei sobi mingi instrument aga ta on, muidu muusika on muusikahuviline ja tal on kõik head eeldused saada koorijuhiks. Siis me võtame ta koorijuhtimist õppima. Kindlasti sellel õpilasel väga hea, peab ju väga suur huvi muusikat õppida, tal peab olema korralik häälematerjal, et ta saab hästi laulda ja ja mingisugune baas ka klaverimängus. Millised eelised on nendel õpilastel, keda te siis valite, kas teil on ka mingi valik või te olete lihtsalt võtate mul need kohad täis seal üldettevalmistav vale erialale. Mis algab viiendast klassist võetakse muusikaliste katsete alusel. Sealt tulevad paljud üle klaveri, erialalt ja samuti teistelt erialadelt on olnud üle tulemisi. Samuti me võtame ka koorijuhtimise erialale väljastpoolt kooli. Me oleme vaba riik, vabariiklik kool ja teiste muusikakoolide lõpetajad tulevad meile õppima. Kui kiiresti tunneb ära ühe tõelise dirigendi isiksuse ja kas nad seal koolis üldse jõuavad avardada? Avaneda see on väga individuaalne. Mõne lapse puhul näed kohe, et tal ei ole püsivust saada heaks klaverimängijaks, aga tal on väga head eeldused. Kuna ta on musikaalne, armastab laulda, tal on hea torke organisaatorid, võimed ja muidu niisugune avara silmaringiga, siis näed kohe, et sellest võib tulla hoopiski koorijuht. Tallinna muusikakeskkoolis on koorijuhtimist õpetanud Gustav Ernesaks ja Jüri variste, Arvo Ratassepp ja kooli asutaja Ülo Bergmann. Kuid kui ka on teil mingisugust sidet, kui paljud nendest õpilastest, kes til õppivad koorijuhtimist on üldse jäänud selle eriala peale meil on kokku olnud lõpetada. 175. Ma arvan, et praegu, kas nüüd otseselt koorijuhina, aga muusikuna tegelevad vähemalt 70 protsenti nendest? Aga samas on siiski selle selle kooli baasilt välja kasvanud nimekamad Eesti praegused muusikud, võtame siin Tõnu Kaljuste, Olari Elts ja, ja küll küll lauljana rohkem esinev Annely Peebo. Oh jah, meil ongi üsna mitmed läinud edasi õppima dirigeerimist just selle sihiga, et saad orkestri dirigent, eks see peale. Peale ularieldsu on meil veel koorijuhtimise eriala lõpetanud, praegune Vanemuise dirigent Lauri Sirp. Üsna hästi juba tuntud Anu Tali. Ja nad on kõik alustanud koolijuhtidena. Meie hindame oma tööd selle järgi. Kui palju meilt lõpetajad lähevad muusikaakadeemiasse, nad valdavalt lähevad edasi õppima. Aga peale akadeemiat teeb ka veel mõni valiku. Mõne teise eriala kasuks. Ma ütleksin lihtsalt, sellel erialal on praegu natukene teine rõhuasetus meie koolis. Me pakume seda võimalust õppida dirigeerimist mitte ainult eriala, vaid ka fakultatiivselt ja lisaerialana ja see on muusikutele väga meeltmööda, kuna annab rohkem töövõimalusi rakendust tulevikuks. Lisaks Tallinna muusikakeskkoolile õpetavad koorijuhte välja veel väga mitmed koolid üle vabariigi. Ja meil on aastakümneid juba olnud osakondade vahelised dirigeerimise konkursid ja oli ka möödunud õppeaastal ja me oleme nendest alati osa võtnud ja see on väga huvitav olnud. Võrrelda mõõtu, võtta, võrrelda koore ja vahetada kogemusi õppejõudude vahel ja nii, et see on niisugune väga pikk traditsioon. Kui oluliseks te ise peate selliseid koolide omavahelisi läbikäimisi? Nüüd nagu on juba enne tuttavad akadeemiasse, lähevad selle seltskonnaga, kellega nad tuleb tulevikus hakkavad koos õppima ja nagu saavad võrrelda oma taset ja see on kõik väga vajalik. Huvitav. Tallinna muusikakeskkooli üks vaieldamatult tugevaim külg on. Kooli kammerkoor koor sai möödunud õppeaastal kolmekümneaastaseks ja peab ütlema, et see kammerkooripisik ilmus meie kooli siis, kui õppisid niisugused õpilased nagu Tõnu Kaljuste, Anu Kõlar, Toomas kapten ja vot nendel aastatel see asi hakkas arenema ja ta on läinud järjest tõusu suunas, seal laulavad valdavalt teiste erialade õpilased, just nimelt pianistid, muusikateoreetikud, ka paljud puhkpillimängijad. Ja see ongi just tore, et nendel erialadel ei ole nagu muidu võimalik kollektiivselt musitseerida. Ma mõtlen pianisti ja muusikateoreetikuid, aga aga seal nendel on see võimalus. Ja nad üsna agarasti kasutavad seda ja ja konkurss kammerkoori pääsemiseks on koolis sügiseti päris suur. Sest kammerkoorielu on huvitav, seal on huvitav kontserditegevus, seal on konkurssidel käimine, reisid ja see meeldib noortele koorijuhtidele anda koostuslik, teistele vabatahtlik. Kas Evi eespere kõrval, kes seda muusikakeskkooli kammerkoori juhatab, saavad praktikaks võimalusega need? Just koori ja koorijuhtimise eriala õppijatele praktikakooriks ja nad saavad seda juba päris esimesest õppeaastast teha, sellepärast et meil lõpetajaid on vähe ja nende lõpuga vaade õppimisele ei kulu palju aega, siis käivad juba üheksanda 10. kõigi klasside koorijuhid ka seal ees oma kätt proovimas. Seal kooril on ka väga tugev hääleseadja õpetaja Katrin Ehala. Tseeguuri kooris laulmine on ka vokaalselt arendab ja ja seda on ka teiste muusikaerialade õpilastel võimalus kasutada. Mis on nüüd sellised põhilised probleemid, millega teie igapäevaselt kokku puutute? Põhilised probleemid koorijuhtimise erialal on võib-olla. Vähene instrumendi valdamine, millele me suurt rõhku pöörame klaverivaldamine just selles mõttes, et improviseerida oleks, oskaksid õpilased et nad oleksid võimelised saatma mitte noodist klaverit ainult ka peast. Ja peab olema väga tugev solfedžotase. Kas teie isiklikult ootaksite konkurss koorijuhtimise osakond oleks nagu suurem valik oleks vägevam? Seda võtavad kõik erialad, et oleks vajalik, oleks hea. Aga samas tahaks öelda, et ega ta ei pea olema massiline see vastuvõtt. Aga need, kes tulevad, et need oleksid tõesti missioonitundega õpilased ja neil oleksid head eeldused ja vot selliseid õpilasi võtame alati hea meelega vastu. Kas te ei karda, et võib-olla selline asi nagu koorijuhtimine üldse kaob ära meie muusikakoolidest, et me hakkame väljaspoolt tarnima kuulsaia ägedaid dirigente Norrast, Londonist, Hiinast, Prantsusmaalt? Ja ma arvan, et meilt hakatakse tarnima neid mujale, aga mitte mujalt meile, sest nii palju, kui me oleme ringi sõitnud ja näinud, siis meie tase on alati üllatanud teisi. Niimoodi laulis Tallinna muusikakeskkooli kammerkoor Evi eespere juhatusel ja see teos oli René Eespere festiina. Lente Tallinna muusikakeskkool asub Tallinnas. Seda ütleb ka tema nimi, aga kuulub mitte linnale, vaid riigile. Ja riigi esindaja on Eesti vabariigi haridusministeerium. Haridusministeeriumi haldusesse kuulub ühtekokku 92 kooli, mis pakuvad keskastme haridust. Need on mitmesuguste erivajadustega koolid, kutsekoolid, huvikoolid ja kolm muusikaalakooli on nende hulgas. Need on siis Georg Otsa nimeline muusikakool Tallinnas Heino Elleri nimeline muusikakool Tartus ja Tallinna muusikakeskkool Tallinnas. Kaks esimesena mainitut on kutseõppeasutused, aga Tallinna muusikakeskkool on üldhariduskool, kus õpilased saavad põhihariduse ja gümnaasiumihariduse ja lisaks veel ka muusikalise keskastme hariduse. Me jätkame Tallinna muusikakeskkooli, oleviku ja tuleviku teemadel ja küsimustele vastab nüüd Eesti vabariigi haridusministeeriumi kantsler Peep Ratas. Kuidas on praegu muusikakeskkooli võimalused teha korraga nagu kahe koolitööd, valmistada ette nii korraliku keskharidusega noori kui ka muusikaliselt küpseid konservatooriumisse, astujaid? Kas neil on piisavalt võimalusi? Selleks on piisavalt õppemahte individuaaltunde ja siis võib-olla ka seda raha, et õppevahendeid muretseda. Kuidas teile tundub? Nii nagu kõikidel elualadel tegutsema siin piiratud ressursside tingimustes, et piiranguteta ei ole ju see tegevus kuskil. Aga kui me nüüd vaatame, millega neid võrrelda, et siis Tallinna muusikakeskkooli tingimused muidugi on keskmisest koolist mõnevõrra paremad, eks ole, kui me vaatame ühe õpilase kohta tehtud kulutusi erinevates lõigetes, arusaadav ka nende tulemused on lõppkokkuvõttes paremad ja kogu sellise idee järgi üles seatud. Haridusasutus, nagu Tallinna muusikakeskkool on oma idee poolest juba nõuab suuremaid kulutusi, noh nii nagu üldse eriti andekate inimeste arendamiseks on mõnevõrra rohkem vahendeid tarvis. Selles mõttes ei ole võib-olla asi hull, aga kui me teiselt poolt vaatame, et kas kõik asjad on nüüd ideaalsed, siis juhatas seda ka ei ole. Kui nüüd edasi mõelda, et mida selleks vaja oleks, siis siin on rida tööd, mida koolis ära teha saab hulka tööd ka tehtud. Muidugi kui nüüd lugeda kirja pandud selliseid arutlusi selle kohta, mida on kooli enda vilistlased, kooli tänased juhid või muud inimesed, kes on kokku puutunud, on siin kirja pannud aasta jooksul, siis mulle tundub, et sellel koolil on hulka sellist eneseleidmise teed veel, nii, nagu me teame tema asutamise aegadel. Umbes 40 aastat tagasi oli see idee väga täpselt kopeeritud kuskilt Venemaa süsteemist, et selline konservatooriumi jaoks ettevalmistav kool. Ma arvan, et täna need asjad on, on tegelikult natukene laiemalt ei tohi nii kitsalt seda vaadata aga see on endiselt siiski väga-väga oluline vaatenurk, et eriti kui vaatame teiselt poolt muusikaakadeemia tõepoolest seal on umbes 90 protsenti õppuritest, on sellest muusikakeskkoolist pärit. Kas on ka seda arutatud, et muusikakeskkool taas viia tagasi Eesti Muusikaakadeemia alluvusse ja tema baaskooliks? Ma arvan, et sellest sellest me lähitulevikus vististi ei räägi, vähemasti enne, kui ei ole arusaadav, nii peaks olema, täpselt. Ma arvan, et praegu ei ole see ideestik nagu piisavalt küpsed on, on mitmed asjaosalised ise ka tunnistanud, et et see idee peab olema mõnevõrra täpsemalt kirjeldatud, siis saab öelda, aga kuidas seda kõike saavutada? See on nüüd üks väga konkreetne rakenduslikkide ja ma ei ole selle selliste ideede pooldajad, et me kõigepealt teeme ära, siis vaatame, kuidas kuidas valmis sai, et oli see hea või halb. Mulle tundub hariduse põllul ja muusikaharidusest muidugi ka siis peab enne tähendab mitu korda mõõtma ja alles siis asuma lõikama. Teil on kütteta seda, et muusikakeskkooli idee või see olemasolu ideoloogia ei ole praeguses ajahetkes päris lõpuni nagu arusaadav, üheselt mõistetav. Saime õidel. Jah, vähemasti mis puudutab kooli niukseid, eneseväljendus ja enesekirjeldusi ja nende inimeste arusaamist, kes selle nii-öelda muusikaelu sees on peaaegu kõik, nad on ju tegelikult samast muusika keskkoolist pärit või vähemasti kuidagi seotud sellega ma tajun sellesse kultuurikihis selliseid lünki praegu, mis takistavad ka rakenduslike ideede selgelt esitamist. Haridusministeeriumi kantsler annab, mõistad kooli strateegia ja sellega seonduv arengukava ei ole valmis, visioonid ei ole selge, et mingeid probleeme vaadeldakse valest otsast. Kõigepealt peaks olema hea idee ja siis järgnevad muutused, näiteks uus asukoht, mitte vastupidi. Kui me võtame lihtsa asja ette, mis nagu mõisteliselt siia sobib sellesse arutlusse näiteks koolijänesestrateegia ja sellele vastav arengukava, siis noh, ma tean, et see töö seal käib, aga ta ei ole kaugeltki valmis. Kui need asjad on, on valmis, siis saab otsustada ka selle üle, et kui palju selleks, eks aega vaja minna või või millised inimesed oleks võimelised seda ära tegema ja siis alles tuleb välja, palju on vaja raha või millised on need varad, mida on, on selle jaoks tarvis ja just selles järjekorras kõigepealt inimesed, siis aeg siis raha ja siis vara ja niikaua kuni räägitakse, teistpidi on see asi mõnevõrra pea peale pööratud. Noh seda niimoodi siis, et kui me räägime kõigepealt ainult sellest ehk kool peaks asuma, siis on oluline osa informatsioonist ikkagi puudu. Vähemasti vastutustundelise otsustava seisukohast. Eks see koolon õnnetu tõepoolest selle tõttu, et asub Tallinna äärelinnas ja mis seal õigupoolest põhjustanud selle, et on nii keeruline seda kooli nagu ühest kohast teise ümber viia. Eks igaüks, kes on püüdnud oma elamistingimusi parandada kunagi elades ühes kohas, unistab oma järgmisest kodustan, on tajunud teatud raskus, eks ole. Ja nii on ka Tallinna muusikakoolile, kui me mõtleme, et kus see protsess alguse sai, teravamaks läks ta tänu sellele, just et Muusikaakadeemia kolis Tallinna kesklinna. Nagu me mõtleme sellele kulutusele, mis riik selleks tegi, see on suurusjärk, on 120 miljonit krooni. Võrdluseks võib panna, et riik kulutab sama palju raha, umbes juba rida aastaid siin investeerimisterves Eestis kokku kõigi üldhariduskoolide peale. See on terve aasta selline investeeringute maht, noh, lihtsalt rohkem ei ole sellele, sellel riigil raha selle asja jaoks. Siit need raskused pihta hakkavad, aga kui ma eespool rääkisin sellest strateegiast ja arengukavast, siis tegelikult see on tõenäoliselt isegi isegi veel olulisem, et siiamaani on see visioon piirdunud väga selgelt selle asukohavahetusega üksi. Seal on väga palju positiivseid aspekte, aga sellest veel ei piisa, peab olema natukene paremini seostatud ja seda me siin oli üks arutelu käigus. Millised need seosed kõik on, ei suuda laiali laotada. Aktsepteerin täiesti seda, et selline asutus võiks olla kesklinnas, kus on need kultuurikontaktid lähemal ja väga oluline on ka see aspekt, et needsamad õpetajad kord ühes kord teises koolis täiesti loogilised seosed ja teatud osa õppebaasist ja lõpus ka see õpilased, kes tulevad üle terve Tallinna linna harilikult kokku, keskne asukoht oleks täiesti loogiline. Aga siin on nagu veel teatud tase, selle ideede seostamine selle mateeria ja saavutuste maailmaga ja niukseid kirjeldusi, sellist visiooni, kirja pandud visiooni, mitte visiooni kellelegi peast, lihtsalt kirja pandud kooli, niisugust kultuurilist, intellektuaalset kapitali, noh, ei ole mina praegu veel näinud ja ma arvan, et see on üks selline oluline takistus. Kui on olemas head ideed, siis leitakse selle jaoks kergemini raha, sest siis tekib see arusaamine, mille jaoks raha tarvitan. Ideede mateeria vahelised seosed, hea idee leiab raha õppeasutuse, näiteks Muusikaakadeemia kolimine läheb maksma sama palju, kui terve riigikoolide aastane remont toob kantsler meile näitab aga miskipärast meenub saate toimetajale üks teine kolimine, nimelt haridusministeeriumi hiljutine kolimine ühest linnast teise, millel oli põhjendatud visioon. Kuid jätkame tänase saate teemal Tallinna muusikakeskkooli olevikust ja tulevikust ja telefonil on haridusministeeriumi kantsler Peep Ratas. Niisiis koolil ei ole hästi kirjeldatud ja kirja pandud kontseptsiooni sellest hoolimata. Ta on pingutanud, ühiseid jõude, Tallinna linnavalitsus, haridusministeerium ja muusikaüldsus ja muusikakeskkooli jaoks leiti hoone kesklinnas aadressil hariduse kaheksa. Aga see maja üksi pole veel lahendus, sest muusikakeskkool ei mahu sinna ära. Ja kui nüüd vaadata, et võiks asuda see muusikakeskkooli järgmine aasta siis ma arvan, et järgmine aasta asuta ikka samas kohas, kus, kus tänasel Nõmme mändide all mis mõnes mõttes ei ole ka vististi halb koht, vähemasti elu kohane, aktsepteerivad tallinlased ja piirkonda väga kõrgelt. Et see perspektiiv on tal ikkagi tõepoolest Tallinna kesklinnas. Ainult et nii suurte protsesside läbiviimiseks on vaja palju aega, jõudu ja raha hakkab sellest visioonist pisut aega piisavalt raha. Ja siis need asjad toimivad, aga, aga täna ei ole tegelikult nüüd see reaalse ümberkorralduste projektini veel jõutud ja aidanud see kõige suurem puudus on sellest selgest visioonist praegu see teadmine, et võiks olla kesklinnas keegi sellega, ma olen nõus, et see üldjoontes klapib, aga selleks, et teha reaalseid otsuseid nende kulutuste kohta, mis sellel juhtumil ulatuvad siiski noh, võib-olla mitte sadadesse miljonitesse, kümnetesse miljonitesse, see palju rohkem. Ja siin on mõlema poole töödva sisse panna sellesse kultuurikihti nii haridusministeeriumi kui ka muusikakeskkooli poolt ja ma arvan, et viie aasta perspektiivis see asi lahendub, aga millisel kuupäeval, seda ei oska keegi praegu öelda. Te arvate, et kool oma 40 viiendat juubelit tähistab kusagil siin Tallinna kesklinnas asudes ja omades üsna selget strateegiat, milliseid õpilasi ja millisteks vahenditeks Eesti riigi jaoks ta saadab välja kevadeti oma koolist. Jah, ma arvan küll, et viie aasta pärast on Tallinna muusikakeskkoolil väga head eeldused olla selline kool, kellel on olemas selge niuke strateegiline teadmine sellest kelle jaoks ta seda tööd teeb, mis on see, mida ta teeb ja kuidas ta seda teeb ja miks ta üldse olemas on? Ja viis aastat ei ole just väga optimistlik prognoos tänases noores Eesti vabariigis. No mul ei ole, tundub, et kui me vaatame vaatame natukene tagasi ja, ja mõtlema selle peale. Et kui pikalt on arenenud mitmed võtame näiteks kas või sellesama muusikaakadeemia muu. Mõistlik tähtaeg, ma arvan, et üks aasta on liiga vähe nende protsesside läbiviimiseks selles olema absoluutselt veendunud. Aga niikaua, kuni ei ole selgelt tegevus plaadi nii kaua, ei ole võimalik midagi öelda, aga ma tahan rõhutada ikkagi, et see tegevusplaanis sündida niimoodi, et muusikakeskkool ja muusikainimesed vaatavad nagu ootusrikkalt haridusministeeriumi otsa. Ainult et niimoodi need asjad ei sünni. Mõlemad pooled peavad päris palju tegema ja ma ütlen, et haridusministeerium on valmis sellesse sellest õppeaastast alates, palju rohkem energiat paneme ja me olemegi teinud siin hulka tegus ja muuhulgas on needsamad läbirääkimised ja analüüsid selles oma hariduse kaheksa maja kohapeal ja järgnevate lahendusvariantide kohapeal. Seal on juba palju rohkem energiat kui tulemusi kui, kui eelnevate aastate töö kokku. Nii et praegu ma arvan, et see asi liigub sellises realistlik just tempos, nagu ta siin meil täna võimalik on. Aitäh teile selle eest, et asi liigub ja et olite nõus kommenteerima. Tänan väga. Tallinna muusikakeskkooli olukorda kommenteeris haridusministeeriumi kantsler Peep Ratas et asi liigub ja partnerid hakkavad senisest rohkem koostööd tegema ja tegevusplaanid täpsustama. Me kuulame saate lõpetuseks, kuidas vaatab tulevikumuusikakeskkooli direktriss Tiina Ehin aga vahepeal üks pala, mille kaubamärk võikski olla Meidin Tallinna muusikakeskkool see on kooli vilistlane Jüri Reinvere, kes on helilooja ja mängib praeguste õpilaste duo Liis Jürgens Harbil ja Anna Kelder. Flöödid ja pala on v muusika. Tiina Ehin, Tallinna muusikakeskkooli direktriss kool on nüüd saanud juba neljakümneaastaseks, kas see on selline kuldne iga või on see nagu inimeste puhul, räägitakse keskea kriisist, kuidas muusikakeskkooliga on selles vanuses? Ma arvan, et see on ikka üsna noor kool, kool, mille selja taga on väga tulemuslik töö areng ja kool, mida ootab ees veel suur areng. 40 aastat tagasi oli Eesti NSV ja siis oli kombeks, et igas liiduvabariigis on üks muusikakeskkool muusikakõrgkoolide juures. Nii rajati ka siis 61. aastal Tallinnasse muusikud, kes kool ei tee, see, et ühes õppeasutuses koos süvendatud heatasemeline muusikaõpetus üldharidustsükliga kuni kesktaseme lõpuni, see on õigustanud ennast üle tolleaegse nõukogude liidu, samuti ka Eestis. Ja ma pean ütlema, et Moskva ja Peterburi muusikaline tase on väga-väga kõrge ja sellepärast ma leian, et sealt eeskuju võtmine ja selle süsteemi jätkamine Eesti vabariigis õigustab end igati. No esialgu kuulus Tallinna muusikakeskkool nagu lisandina muusikalise konservatooriumi koosseisu aga nüüd mõned aastad tagasi, isegi millal see täpselt juhtus, on muusikakeskkool muusikaakadeemiast lahus. Ja eksisteerib nagu omaette. Kuidas teie sidemed praegu on, ka teie õppekavad on vist lähtunud sellest, milliseid õpilasi ootab endale Muusikaakadeemia. Tõsi on kooli ametlik nimetus, kooli rajamisel oli siis konservatooriumi juures asuv muusikakeskkool. Aga tegelikult, et see niisugune majandusliku ja ideeline iseseisvus on ikkagi olnud ja, ja see on ka väga tähtis. Me oleme seotud Ta kavade kooskõlastuse kaudu, pidades silmas just muusikaakadeemia vajadusi. Ja viimasel muusikanõukogu koosolek. Mul oli tõsiselt arutlusel see, et keskastme muusikaõpetust Duste lõpetajate arv on liiga väike selleks, et toita Muusikaakadeemia vastuvõtu kõikidel erialadel. Keskastme kool on tõepoolest ainult kolm muusikakeskkool Georg Otsa nimeline, Tallinna muusikakooli, Heino Elleri nimeline, Tartu Muusikakool siis koolide arengu ja Muusikaakadeemia arengu eesti muusikakultuuri arengu seisukohalt ilmsesti on väga tähtis, et just nimelt keskastme lõpetajaid oleks rohkem ja et need lõpetajate oleks tõepoolest heal tasemel. Meie oleme garanteerinud hea taseme tänu sellele, et meil on sidemuusikaakadeemia professoriga õppejõududega, et me oleme koondanud oma kooli parimad eriala spetsialistid ja ainuüksi see näitaja, et 98 protsenti jätkab õpinguid muusikakõrgkoolides ja mitte ainult Eesti muusikaakadeemias, vaid nii Euroopas kui Ameerikas. Meie tasemega on jäänud rahule kõik need kõrgkoolid, kuhu meie lapsed sisse on astunud. No need Muusikaakadeemia kolis ära kivimäelt ja sai endale uhke hoone Tallinna kesklinnas. Ja nüüd on juba mõnda aastat muusikakeskkool nagu hüljatuna, jätkanud seal Tallinna äärelinnas oma tööd ja millised on need probleemid, mis on kaasa toonud konservatooriumi lahkumine teie kõrvalt? Mis puudutab meie arengut, siis jah, suures osas ta on seotud selle majandusliku küljega, kus asub kool. Ja ma ütlen, et me võib-olla ei olegi nii hüljatud. Aga ma arvan, et õppetöö kvaliteet tuleks tunduvalt parem, kui asuksime Muusikaakadeemia sõna otseses mõttes vahetus läheduses. See tihendaks kaadrialast suhet, see moodustaks muusikahariduse õppetsükli päris terviklikuks. Kui me võtame meie kooli ettevalmistusklassi, viie-kuueaastased lapsed, meie põhikool, meie gümnaasiumiosa pluss Muusikaakadeemia ja vaatleme seda ühe tervikuna muusiku kujunemisel, siis siit võib oodata head resultaati. Ja see on ka end tõestanud. Asukoht ja Muusikaakadeemia läheduses on üheksa arengu põhitingimuseks. See annaks meile võimaluse valida õpilaskontingenti tuua noored kultuurikeskkonda. Sõna otseses mõttes on kesklinnas tõepoolest ju kontserdisaalid, muuseumid ja need on hädavajalikud noore muusiku kujunemisel. No siin küsida, see on seesama Tallinna linn, aga olles ise päris palju aastaid tagasi muusikakeskkoolis käinud, teame väga hästi, kuidas suur hulk tundepäevadest möödub ikkagi selles bussis ja lapsevanemad, kes elavad näiteks Tallinna teises nurgas, peavad küll väga palju pingutama, et oma lapsi viia Tallinna äärelinnas asuvasse Tallinna muusikakeskkooli pikkadeks päevadeks sõidutada neid sealt veel linna veel panna nad käima kontserdil ja rääkimata harjutamisest seal vahepeal ei ole see sugugi mitte hõlbus ja õpetajad loomulikult on väga väsinud sellest pidevast reisimisest nii Muusikaakadeemia ja Muusikakeskkooli vahel ja sellest kohustuslikust sõidust mööda Vabaduse puiesteed, aga sellel vist ei paista niipea lõppu tulevat. Pean täiesti suureks saavutuseks ja linnapoolseks toetuseks seda, et linnavolikogu viimasel istungil 29. novembril otsustati Tallinna muusikakeskkoolile anda kasutusse hoone hariduse kaheksa. See on tõepoolest Muusikaakadeemia läheduses, kahjuks ei piisa ainult ühest majast, meile leiame, vajame täiendavat pinda kesklinnas. Ma usun, et kõik asutused, kellega me oleme seotud ja kes meie tegevust hindavad, aitavad kaasa selleks, et me leiame kesklinnas täiendavat pinnad. Hariduse tänav kaheksa, mis mahuks ära sellesse majja muusikakeskkooli kogu kapatsiteedist. Siia mahuks ära ainult üks tsükkel, kas ainult muusikatsükkel või ainult üldhariduse tsükkel. Ja seegi kahes vahetuses. Miks kahes vahetuses, et siis oleks meil muusikatundideks ette nähtud ruumid kasutusespäevaringselt. Kas selline variant on üldse mõeldav, et poolenisti asute hariduse majas? See on väga raske variant ja ma siiski loodan, et lähemal ajal probleem laheneb ja kui see on ka ajutiselt niimoodi, et me peame end pingutama ja kasvõi tõesti niisuguseid instantsi pealt oma õppetööd jagama, siis me oleme ka selleks valmis. Aga küll mitte pikaajaliselt. Riina Hein, te olete ise vaadanud linnas ringi ja tegelikult leidnud ühe maja, millel oleks perspektiivi olla Tallinna muusikakeskkooli uus asukoht, mis maja see on, kas te soovite sellest rääkida? Tallinna haridusamet on kinnitanud, et aastal 2004 koolid korraldatakse ringi Tallinnas. Ilmsesti väheneb õpilaste arv liivalaia gümnaasiumis. Ja kui me saaksime esialgu kasutada töölt hariduse tsükliks Liivalaia gümnaasiumist teatud arve klassiruume ja hariduse tänav kaheksa eriala tunnid, siis ma arvan, et aastal 2004, kui vabaneb Liivalaia gümnaasium, oleks see muusikakeskkoolile kooli probleem lahendada. Muidugi iseasi on raha, mõlemad hooned vajavad remonti. Riina Hein, te kuulasite ära kantsler Peep Ratase kommentaari klassikaraadiole muusikakeskkooli tuleviku kohta ja üks asi, mida Peep ratastel rõhutab, kuidas oli arengukava vajadus, kompleksse nägemuse vajadus muusikakeskkoolist, mida teie sellest arvate? Kas selline kompleksne nägemus on praegu olemas või on see alles loomisel? Tähendab kool saab eksisteerida, kui ta on endale selgeks teinud, miks teda vaja on ja milliste teede kaududa oma eesmärgid realiseerib. Mis puudutab paberkandjal olevat Tallinna muusikakeskkooli arengukava, siis see on olemas ja seda täiendatakse ja muudetakse pidevalt. Arengukava on praegu minu ees, see sisaldab üldosa, õppetöö arengusuundi ja majanduslikku arengut. Ja majandusliku arengu. Tõesti üheks nurgakiviks ongi see kooli asukoha muutmine. Lisame siia veel arvutid ja, ja ühiselamud ja mida iganes. Õppetöö arengusuundades. Meie üldeesmärgiks on haritud tippmuusiku kasvatamine ja sellel eesmärgil antakse üldine humanitaarne keskharidus. Koos kõrgetasemelise muusikaharidusega lähtutakse õppetsükli terviklikkusest õppekorralduses püüdleme suurema paindlikkuse poole ja arvestame individuaalselt iga muusiku andekust ja töövõimet. Me tahaksime kasutada individuaalprogramme rohkem. Tahame valikuid suurendada, võib-olla isegi lisada oreli lisaeriala omandamiseks võimalusest, see sõltub jälle võimalustest, kas saab orelit kasutada. Kuna koolil endal pilli ei ole siis edasi me võtame tähelepanu olla osavõtukonkurssidest sest see on tegelikult erialase õppe üks väga kaalukuse tähtis osa. Probleemiks on õppekirjandus, noodid, materiaalsed vahendid. Tahame tähelepanu pöörata rohkem mudilaste muusikastuudiole. Kes on meie taimelaba, kui nii tohib öelda. Muidugi meie heatasemeline pedagoogiline kaader kus on arvukalt vanemõpetajaid, metoodikuid, Muusikaakadeemia õppejõude, teame võimaluse korral maksimaalselt toetada õpetajate metoodilist tegevust, enesetäiendamist ja ka õpetajate endi kontserttegevust. Muidugi ma arvan ka, et ühe muusikaõppeasutuse väga tähtsaks rolliks on oma kontserttegevuse kaudu kogu vabariigi muusikakultuuri edendamine ja publiku, aga ma mõtlen, eriti noore publiku muusikalise maitse arendamine kujundab. Kindlasti on võimalik suurendada väljastpoolt Tallinna siin õppivate õpilaste arvu. Hetkel on 80 protsenti lastest Tallinna väga suur osa pääsküla kivilapsed ja 20 protsenti väljaspool Tallinna elavad lapsed. Kui me saime suurendada internaadipinda olmetingimusi ja, ja elamistingimusi internaadis ja kui vanaema süda on ka rahule tema laps on õppimas ja elamas heades tingimustes on selge see, et esimese klassi last ei panda internaat elama. Ja ma kujutan ette, et kusagil viiendast klassist kuuendast klassist, nagu meie praktika on näidanud, on lapsed juba päris võimelised ise hakkama saama. Kusjuures on ju ka röövkasvatajad ja, ja päevavalvurid täiskasvanud, kes lapsi alati igal sammul abistavad. Ja ma pean ütlema, et meie õpilased, kes on tulnud väljastpoolt Tallinna muusikakeskkooli õppima on valdavalt väga-väga tublid, silmapaistvalt andekad ja väga iseseisvad inimesed. Me rääkisime haridusministeeriumi kantsleriga lõpetuseks sellest kus võiks kool asuda järgmisel sügisel ja teiega intervjuud, ma lükkasin edasi, nüüd küll pikka aega, sellepärast et kogu aeg oli mingisugune koosolek tulemas, mingisugune otsustamine lähenes ja midagi pidi, nagu selguma. Öelge Tiina ehingas, praegu on selge, kus muusikakeskkool nüüd lähemal ajal asub, jääb ta sinna, kus ta on või tuleb linna osaliselt või tervikuna. Kuidas teie nagu, vaata nüüd järgmisi, kuid, ja aastat. Kõik on väga segane, kui ausalt öeldes ausalt öelda, sest ühest hoonest on tõepoolest vähe, see on suur saavutus, et meil on hariduse kaheksakuune ja ma arvan, et järgmisel sügisel me alustame tööd siiski veel Vabaduse puiesteel, 130. Aga ma arvan, et aeg annab arutust, aga kuna meil on tõesti väga palju toetust tulijaid, Tallinna linn ja Eesti riik haridusministeeriumi kaudu suhtuvad positiivselt meie olukorra parandamisse ja muutmisesse. Mul jääb üle ainult loota, et tõesti kõik laheneb, lähiaegadel, laheneb posid ilmselt meie õpilaste jaoks meie kooli jaoks. Nii rääkis Tallinna muusikakeskkooli direktriss Tiina Ehin ja vahepeal kõlas Tõnu kõrvitsapala rännak öös. Kahjuks ei saabunud muusikakeskkooli juubelisügisel oodatud kingitust maja kesklinnas ega konkreetset kindlat plaani kooli kolimisest paremates tingimustes veel kohale. Aga kooli 40.-le aastapäevale pühendatud Väike-Sari tulevik täis muusikat siinkohal peatub. Saate toimetaja oli Tiia Teder, kes on samuti kooli vilistlane ja julgen rääkida oma kunagiste kaasõpilaste nimel, et muusikakeskkool on meie elus olnud määrava tähtsusega. Ja meil on vedanud, et oleme selles koolis õppinud nagu paljudel noortel ennem ja pärast meid. Ja hoolimata sellest, kui mitmel lehel on kirjas kooli arengukava juhendavad Tallinna muusikakeskkooli õpetajad noori, kuidas pürgida edasi tarnassi tippu ja Eesti tippmuusikud omandavad põhja, millele üles ehitada oma karjäär. Tulevik, mis on täis muusikat. Aga praegu kuuleme, kuidas mängib Jaan Kapp, kes on oodatud Kuuseoksa kolmeteistaastane õpilane kes oli tänavu edukas mitmele konkursile ta mängib soprani, muusikat.