Tere õhtust, kell sai kuus, Eesti raadio uudistetoimetus teeb kokkuvõtte neljapäevast, 28.-st detsembrist. Toimetaja on Mall Mälberg. Eestis oli 2005. aastal naiste tunnitasu 25 protsenti madalam kui meestel. See vahe on Euroopa liidus üks suuremaid. Nii näitab statistikaameti töötasu uuring. Keskuse ehitustööd lähikuudel võlga. Aktsiaseltsi Sakala keskus ja aktsiaseltsi Uus Sakala esindajad leppisid kultuuriminister Raivo Palm Camaro juures toimunud kohtumisel kokku, et keskuse hooned ei hakata lammutama enne järgmise aasta viieteistkümnendat aprilli. Nõupidamisel lepiti kokku ka, et selgitatakse välja, millises mahus oleks võimalik uue kultuurikeskuse rajamisel praegust hoonet säilitada. Eesti kaitseväe lane sai Afganistanis haavata, tema elu ohus ei ole. Täna hooaja esimese liinilennu mandrilt Kihnu firmale Avies kuuluv kaheksakohaline lennuk. Keskpäeval avati Tallinna raekoja ajas linnateatrifestival talveöö unenägu. Tänavune festival pöördub tagasi põlise jutu Westmise traditsiooni juurde. Just see ühendab kõiki maailmakultuure, leiab festivali kunstiline juht Jaanus Rohumaa. Postimees valis aasta teoks animafilmi leiutajateküla Lotte. Euroopa Liit kutsub Venemaad ja Valgevenet gaasi hinna vaidlust kiiresti lahendama. Gazprom hoiatas varem, et hinnad üliValgevenega võib mõjuda ka Euroopa tarnijatele. Kaaperdatud Vene reisilennuk tegi hädamaandumise Prahas kaaperdaja ja oli kas purjus või narkojoobes. Ilmast, homme pilves peamiselt kuiv ilm, õhutemperatuur on miinus kolm kuni pluss üks, saartel kuni pluss kolm kraadi. Statistikaamet esitles täna 2005. aasta töötasu uuringud. Esimest korda on tehtud uuring tööaja tasemel. Hõlmatus on kõik tegevusalad, kõik ettevõtted, asutused, organisatsioonid ja ka mittetulundusühingud. Esitlusest annab ülevaate Riina Eentalu. Tegemist pole mitte keskmise palgaga nagu tavaliselt näidatakse, vaid tasuga, millesse pole arvestatud ei kvartali ja aastapreemiaid ega ka muid ebaregulaarseid lisatasusid. Ja nagu ütles statistikaameti palgastatistika talituse juhataja Mare Kusma, oli põhieesmärk tuua välja naiste ja meeste palgaerinevused. 2005. aastal oli naiste tunnitasu 25,4 protsenti madalam kui meestel kusjuures seda vahet nimetatakse lõhex ja see lõhe on suurenenud 1,9 protsenti. Et see on muidugi küllalt piisav suurenemine, sest näiteks 2001.-st aastast kuni 2004 taastani see lõhe nagu kõikus ühe protsendi piires alla ühe protsendi isegi, aga nüüd on märgatavalt nagu suurenenud. Kui ma just täna hommikul vaatasin ka teistele olles riikide meeste naiste tunnitasude erinevusi 2005. aastal, siis Eesti on üks kõige suurema erinevusega, teine sama suur on Küpros praktiliselt tõesti nii tegevusele ja ometi alati haridustaseme järgi on naiste tunnitasud madalamad kui meeste tunnitasud välja arvatud tegevus alati metsamajandus, kus naiste tunnitasu on 1,1 korda kõrgem kui meeste tunnitasu. Aga metsamajanduses töötab vähe naisi kõigest 17 protsenti ja neist oled on keskastme spetsialistid ja tehnikud. Üks põhjus on see, et enamasti töötavad vähem kasutatavatel aladel rohkem naised, tervishoid, haridus, kuid mõistagi sõltub palk kokkuleppel tööandjaga. Ehk pole naised piisavalt julged palka küsima. Esimest korda toodi välja Taani teadetsiilid ehk töötajad jagati 10-sse. Palgagruppi. Viies grupp on mediaan, kus poolelt saab vaat madalamat ja pooled kõrgemat palka. Uuringu järgi oli mullu keskmine töötasu 8132 krooni, keskmine mediaanpalk aga 6700 krooni kuus, vahe 19 protsenti. See näitab töötasu jaotuse ebasümmeetrilisust. Suurim oli erinevus keskmise ja mediaanpalga vahel kinnisvara rentimise ja äritegevuse valdkonnas 34 protsenti. See näitab, et on olemas eriti kõrge töötasuga töötajaid. Väikseim oli erinevus metsamajanduses kaheksa protsenti. Kõige madalam esimene detsiil ehk palgad laste oli hotellide ja restoranide alal 2690 krooni ja kõige kõrgem esimene detsiil oli finantsvahenduses 6000 krooni. Kõige madalam üheksast, et siin oli põllumajanduses ja jahinduses 9463 ja kõige kõrgem üheksas detsiil finantsvahenduses 25000 krooni. Uuringu järgi sai 10 protsenti töötajatest palka vähem kui 3100 krooni ja 10 protsenti rohkem kui 14760 krooni kuus. Kuid põhitendents, mille uuring välja tõi, on see, et Eestis on naiste tunnitasu 25 protsenti madalam kui meestel ja nii suur vahe on Euroopa liidus üks suuremaid. Sakala keskuse ehitustööd lähikuudel ei alga nii lepiti täna kokku kultuuriminister Raivo Palmaru juures toimunud nõupidamisel. Päeva käe küsis ministri hinnangud tänastele otsustele. See on osa lihtsalt sellest protsessist, mis see algas 10. novembril, kui ma kohtusin loomeliitude esindajatega ja võtsin kohustused, ma pöördun linna poole, et lammutusluba ehitusluba peatatakse pooleks aastaks. Tookord sain ma eitava vastuse ja siis pärast seda sõlmisin Uus Sakala ka niinimetatud jõulurahu. Ja see jõulurahu sellele täiesti kindlad tingimused, milles ka hoonestaja kinni pidas ja nüüd täna oli järjekordne nõupidamine ja seal me leppisime kokku, et uuesti töötatakse läbi võimalused säilitada olemasolevat hoonet maksimaalses, mis mahus ja et seejuures arhitektid arvestaksid ka muinsuskaitseameti soovitusega ja me leppisime kokku, et uneehitustöid ei alustata enne, kui arendajad ja arhitektid on erinevad, võimalused läbi töötanud. See oli täna sõlmitud kokkulepe, aga ma tahan seda kindlasti ka rõhutada, et kokku leppisid tegelikult hoonestusõiguse lepingu osapooled, see on siis aktsiaseltsi Sakala keskus ja aktsiaselts, see uus Sakala. Sest ega ministri roll selles loos paratamatult ei ole väga suur. Ministri pädevusse ei kuulu riigi osalusel asutatud äriühingu igapäevase majandustegevuse üle otsustamine või selle lepingute üle otsustamine. Eesti jalaväekompanii Eskoi kolm kaitseväelane sai eile õhtul Afganistanis operatsiooni käigus haavata, kuid tema elu ei ole ohus. Kaitseväelasele osutas rühma parameedik kohapeal esmaabi ning ta on kem bastionis, meedikud järelvalve all, teatas kaitsejõudude peastaap. Eesti kaitseväelasi rünnati Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsi pealinna laskar ka ja Camp Bastioni vahelisel alal. Kompanii rüht pöördus tagasi konvoi Escortimiselt ning sattus käsitulirelva ja miinipilduja tule alla. Kompanii teine rühm ja britid läksid lahingusse astunud rühmale appi. Mõlemad Eesti väerühmad on tagasi item bastionis. Eesti kaitseväelased võtavad osa Lõuna-Afganistanis Talibani vastu korraldatavast operatsioonist, milles osalevad lisaks Hollandi, Kanada, Suurbritannia, Taani ja Eesti kaitsevad väelastele afganistani armee ning politsei. Afganistan on Eesti kaitseväe suurim välismissioon 132 kaitseväelast. Ja siit läheme edasi välisuudistega. Reene Leas. Prahale. Lennujaamas tegi hädamaandumise Aerofloti lennuk. Lennukit üritas kaaperdada 32 aastane Vene kodanik, kes nõudis kursi muutmist ja suundumist Kairosse. Tema väitel oli lennuki pardal lõhkainet. Meeskonna andmetel oli reisija alkoholi- või narkojoobes. Keegi reisijatest ega meeskonnast kannatada ei saanud. Lennujaama pressiesindaja teatas varem, et tegemist oli plaanivälise maandumisega. Lennuki kapteni sõnul oli pardal hädaolukord. Lennuk Airbus 320 oli teel Moskvast Genfi. Aerofloti esindaja andmetel oli pardal 168 inimest. Somaalia. Etioopia valitsusväed võtsid üle võimu Somaalia pealinnas Mogadisus. Valitsus kuulutas välja eriolukorra, et tagada linnas julgeolek. Islamistide liidri sõnul oli nende vägede kiire tagasitõmbumine taktikaline samm sõjas Etioopia vägedega, kes tema sõnul toetavad ka Lääne soositud Somaalia valitsust. Euroopa Liidu energiavolinik Andres Piebalgs tegi avalduse, milles kutsus Venemaad ja Valgevenet üles lahendama vaidlust gaasi hinna üle. Euroopa komisjon jälgib olukorda väga hoolikalt, sest see võib mõjutada gaasitarneid euroga Baliitu, vahendas Reuters Peebalgsi avaldust. Valgevene on ähvardanud katkestada transiidi Euroopasse, kuna ei jõua Venemaaga gaasi hinnas kokkuleppele. See on põhjustanud hirmed, võib korduda aasta tagune stsenaarium, mil katkes transiit Ukraina kaudu umbes 80 protsenti Gazpromi ekspordist Euroopasse toimub läbi Ukraina ning ülejäänu liigub läbi Valgevene. Venemaa tarnib veerandi Euroopas tarbitavast gaasist. Viimase kuu jooksul on üle 108000 iraaklase kodudest lahkunud ning saanud põgeniku staatuse usu lahkuda vaheline vägivallalaine sai alguse 22. veebruaril, mil pommitabamuse sai šiiitide pühamu. Sellest ajast alates on kodudest põgenenud 432000 kaklast riigi ase. Rahvastikuministri sõnul on põgenemise põhjused halvenenud julgeolekuolukord ning paljud on saanud tapmisähvardusi. Valitsuse hinnangul paljud ennast põgenikena ei registreeri või on pagenud välismaale. Seega on tõenäoline, et tegelikud arvud on hoopis suuremad. Hispaania immigratsiooniametnike sõnul on selle aasta jooksul saanud teel Kanaari saartele surma või jäänud kadunuks 6000 Aafrika päritolu immigranti. Saarestikku ja Aafrika rannikult on leitud kokku 600 surnukeha, tegelik hukkunute arv on aga umbes 10 korda suurem. Kokku on Hispaaniale kuuluvatele saartele jõudnud 31000 sisserändajat. Seda on üle kuue korra rohkem kui mullu. Hispaania on korduvalt kutsunud Euroopa liitu üles aitama riigil immigratsiooniprobleemidega toime tulla. Praeguseks on ühendus saatnud oma laevad, lennukid ja helikopterid patrullima Senegali ja Mauritaania rannikule. Jõel Eestist rahandusministeerium saatis täna kooskõlastusringile riigiteenistujate järgmise aasta palgamäärasid kinnitava määruse eelnõu. Lisaks sätestab eelnõu tingimused palgamäärade diferentseerimise ja nõutavast tulemuslikuma töö eest lisatasu maksmisele vastavalt riigikogus heaks kiidetud järgmise aasta eelarves, kellel on riigiteenistujate palgaastmestiku kõrgeima astme palgamääraks tuleval aastal 25000 krooni. Madalaima astme palgamääraks on ametiühingute ja tööandjate keskliidu kokkuleppe kohaselt 3600 krooni. Riigiprokurör Laura vaik saatis kohtu ette afgaanist afgaanist piimaärimehe Mohammad Jacob Haidaari, kes uurimisandmetel omastas kuriteokaaslaste abiga miljoneid kroone oma juhitud ettevõtete raha. Darryl lasub süüdistus ametiseisundi kuritarvitamises ning maksude arvutamisele kihutamises ja sellele kaasaaitamises. See-eest näeb karistusseadustik süüdimõistmise korral ette kuni viieaastase vangistuse. Täna hommikul tegi mandrilt Kihnu esimese liinilennu Aviesi firma kaheksakohaline lennuk. Kuni jää tulekuni saavad Kihnu reisijad valida praami ja lennuki vahel. Toomas šalda jätkab. Pärnu maavalitsuse vahelise lepingu kohaselt teeb kaheksakohaline inglise päritolu been kakste Islandil kuni aastani 2010 igal talveperioodil 290 edasi-tagasi Kihnu ja mandri vahelist lendu. Riik toetab lennuühenduse pidamist kahe ja poole miljoni krooniga aastas ja ühte reisi 8550 krooniga. Vältimatut vajadust lennuki järele tänu jäävabale merele, et tegelikult täna veel ei ole ja Munalaiu Kihnu vaheline praam saab kindlasti veel mõnda aega sõita. Kuid täna hommikul tehti esimene lend siiski ära. Selle tegi koos Eesti raadioga kaasa ka Pärnu maavalitsuse transpordinõunik Avo Rahu, kelle suurimaks mureks oli Kihnu lennuvälja seisukord. Täna polnud hullu. Täna võib öelda, et võib rahul olla, sellepärast et tänaseks oli vesi kadunud ja lennuväljal tundub, et niiskust on üsna vähe ja rattalt ma spetsiaalselt jälgisin, ei pritsinud küll midagi üles. Kihnu lennuvälioperaator Haasa metsa Helgi teab nii mõndagi korda, kui laevad ei käi. Lennuväli on meiel lennumasina maandumine võimatu ja kihnlased jääma. Jah, sellist olukorda on olnud, et meie maandumisraja pärast lennuk maanduda ei saa möödunud talvel, kui sulad on sula, siis on ikka vesi. Avo Rahu kinnitusel peaks algaval aastal Kihnu lennuvälja seisukord paranema. Tallinna lennujaamad on planeerinud lennuraja korrastamiseks kolm miljonit krooni. Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi kaudu peaks lisanduma viis miljonit terminali kaasajastamiseks. Noh, ega ta lausa neid karjamaa ka ei ole nõukogude ajal siin on tehtud ikka töö ja ta on ikka lennuväljaks ehitatud, tal on diagnoositud ja tal on kruusapadjad ja kõik asjad all olemas, aga aeg on oma töö teinud ja on lastud natukene unarusse. Ilmselt ma usun, et siin on hooldamise viga, aga ka tänavuseks on lubatud või õigemini 2007 ma mõtlen juba ministeeriumi poolt ja Tallinna lennujaama poolt lubatud ikkagi tõid, teha on lubatud panna lennurajale raha ja ka siin teha siin ümbruse sead, ütleme, hoonestuse ja nende asjadega. Nii et tänasest saavad kihnlased mandrile ja vastupidi nii munalaiust väljuva praamiga kui lennukiga. Viimane väljub Pärnust argipäeviti detsembris-jaanuaris kell üheksa, 15 ja tagasi pool tundi hiljem. Esmaspäeval ja reedel, lisalend väljumisega Pärnust kell 15 30. Pühapäeval saab Kihnu kell 14 küsisin rahult sedagi, et miks ei lükatud lendudega alustamist laevade navigatsiooni katkemiseni. Ja seda on kindlasti mõeldud, aga, aga katsu sa olla täpne ja teadja, kes ütleb igasugutaadid, kes siin ennustavad, ei oska ka pihta saada, mis ilm tuleb ja millal see külm tuleb, aga ei ole nagu Eesti vanasõna ütleb, tall taeva jäänud ja, ja ta ka tänavu küllap see jää tuleb ja küllap need laevad ka seisma jäävad. Eesti Raadio uudistele Pärnus Toomas šalda. Tallinna raekojas avati täna keskpäeval linnateatrifestival talveöö unenägu. Seekordne festival on pühendatud eesti teatri 100.-le sünnipäevale. Reene Leas käis raekojas. Just selliste kuumade Aafrika rütmide saatel avati täna Tallinna raekojas festival talveöö unenägu. Esmapilgul võib olla raske seostada aafrika trummid. Põrinat ja talvist teatrifestivali ometi on ettevõtmise kunstilise juhi Jaanus Rohumaa sõnul tänavuse festivali läbiv motiiv, lugude Westmine omane igale kultuurile ja teater ja ongi lugude rääkimine. Esmakordselt festivali ajaloos toob aga ühine motiiv kokku nii erinevad maad. Festivali geograafia annan eelnevatest festivalidest ikkagi totaalselt erinev trupid on seekord Aafrikast ja, ja Jaapanist, Islandilt ja Iirimaalt, et et sellist niisugust geograaf pole varem olnud. Aga kuidas on võimalik seda laiagagraafiat siduda ühe teema alla? Seal lugude rääkimine, lugude jutustamine, mis on universaalne kõikidele rahvastele maailmas ja põnev ongi meil vaadata eesti teatriinimestena, kes nende sajandad, professionaal, juubelid siin tähistavad, et mismoodi meie oleme harjunud lugusid jutustama kas ehk teistel rahvastel on midagi meile meelde tuletada mingeid põliseid, jutu, Westmise traditsioone, loo rääkimise, traditsioone, mängimise traditsioone, võib-olla mäng palju lihtsam, kui me siin selle enda jaoks mõelnud olema aastatel. Mis ühendab Eesti ütleme, et kutselist teatrit, mis seal nüüd sajaaastane ja trummipõristaja Et siis meie enda kultuuris on, seda trummi põristamisest jagub, meie kutsume, teater on välja kasvanud meie mardipäevast meie kadripäevast küll selliste saksa mõjudega, aga seal on meie teatrijuur. Ja tegelikult kunagi oli vist Kaarel Ird see, kes ütles, et et eestlased on väga lihtne teatri teha, viita ruumi kustutab tuled ära, ta paneb silmad kinni, agendale rääkima ja maalib talle pildid ette ja see seab ka muide, meil iirlastega väga tugevad. Nii et kas võib öelda, et selleaastane festival on nagu tagasipöördumine juurte juurde? Jah, ja ma arvan just ka edasi, vaatab ja küsib, et mis meeste teatriga edasi teeme, mis me selle selle häädvuse iluga peale hakkama, mis on siiani oleme saavutanud ja veel kord palju õnne kõigile teatritegijatele, teatrivaatajatele ja Eesti inimestele selle teatriga 10. juubeliaasta puhul, et see on uhke ja suur asi, et meil on nii vägev teatrikultuur. Ghanast festivalile saabunud külaliste sõnul on nende riigis praegu teatril rasked ajad, sest paljud nimekad draamanäitlejad lahkuvad teatrist ning valivad filmikarjääri. Küsisin John Ovoolt, mis tema arvates ühendab Eesti jagana teatrit. Ma ei ole veel eesti teatrit näinud, kuid kindlasti on seal ühist teater, see tähendab häält, lugude rääkimist, kuidas kasutada oma keha ja häält lugude jutustamiseks. Ajaleht Postimees nimetas tänavuseks aasta teoks täispika animafilmi leiutajateküla Lotte. Tegu tõsteti traditsioonilise aasta inimese asemel esile erandkorras selle tõttu, et film on kollektiivne kunst valida aasta silmapaistvamaks teoks. Leiutajateküla Lotte väärtustab ja tunnustab Postimehes seda hiiglaslikku tööd, mille Lotte väljamõtlejad eesotsas Janno Põldma ja Heiki Ernitsaga on teinud ära kõige väiksema vaataja heaks. Ja jäänud on ilmateade. Eeloleval seal on meil vähese ja vahelduva pilvisusega peamiselt kuiv ilm. Puhub loodetuul neli kuni üheksa meetrit sekundis, mandril on kaks kuni seitse kraadi külma, saartel kuni kaks kraadi sooja. Homme päeval tuleb meil vähese ja vahelduva pilvisusega peamiselt sademeteta ilm. Puhub loode läänetuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus kolm kuni pluss kuus, saartel kuni pluss kolm kraadi. Te kuulsite Päevakaja, mille järjekorranumber on 16678. Toimetaja oli Mall Mälberg. Kuulmiseni.