Eesti raadiouudiste toimetus jätkab saatepäeva ja kätte on jõudnud aeg, mil meie päevakajas aasta sündmused kokku võtame. Stuudios on toimetaja Uku toom, aga saate kallal on tööd teinud kogu toimetus, mis toimub. 2006. aasta andis Eesti Vabariigile uue presidendi. Erakonnamaastikul ühinesid Isamaa ja Res Publica koostööd, tugevdasid Keskerakond ja Rahvaliit. Poliitilise jõuna vormistasid ennast rohelised. Oli aasta, mil majandus kasvas ja tööpuudus kahanes, palgad ja pensionid tõusid ja eelarve tehti ülejäägiga. Eesti riik ostis tagasi raudtee ja Tallink. Silja Line'i kinnisvarabuum andis tööd arhitektidele. Eesti teater tähistas oma sajandat aastapäeva. Eesti muusikud näitasid oma taset rahvusvahelistel lavadel. Aga teisest küljest suurenes tööjõu nappus. Tööandjad ja ametiühingud vaidlevad võõrtööjõu sissetoomise teemadel. Euroga ühinemine lükkus edasi ja Schengeni viisaruumiga ka Loode-Eesti rannikule uhutud masuut uppunud kaubalaevalt Runner merre lekkinud kütus. Mürgitanker provokaal on märksõnad keskkonnatemaatikas, selgitamist ootavad vahetusskandaal ja mitmed muud kriminaalasjad ja hinnanguid. Teod, mis on saanud koondnimetuse JOKK, Rahvaliidu esimehe arvates ka meedia ja veel mitmete jõudude vandenõu aasta rahvaliidu ja Villu Reiljani vastu. Esimesed üheksa kuud ühineti Arnold Rüütli vastu aasta lõpus organiseeriti Reiljani kukutamiseks maavahetusskandaal. 2006. aasta tõi kaasa ka juba unustama kiputud konfliktide ohu ja kokkupõrkeid pronkssõduri juures võib-olla ka veriseid ootasid mõned juba täiesti tõsiselt ja teine kirglik vaidlus paistab palav arhitektide huvide põrkumine poliitikutega oli üks aastat läbiv teema. Maailmas ei ole terrorismile kuulutatud sõda saavutanud sellist edu nagu oodati ja Iraak tõotab paljude meelest kujuneda Ühendriikidele Vietnami sünonüümiks. Ja meil oli oma kohalik terrorirünnak. Varsti loodame, et ainsaks ta jääbki. Aga läheme saate juurde, meil on tavaalustada aastapäevakaja, peaministri lühikokkuvõte aastast ka seekord. Andrus Ansip kinnitab, et aasta oli edukas. Meie majandus kasvab, tööpuudus kahaneb. Näeme seda, et järjest kasvav majandus on loonud meile võimalused lahendada märksa paremini sotsiaalprobleeme meie ühiskonnas. Üksikisiku ja ka ettevõtte tulumaksumäär on avanenud, tulumaksuvaba miinimum on tõusnud 2000 kroonini. Me oleme võimelised maksma kõrgemaid pensione. Me oleme mitmeid peretoetuse märgatavalt suurendanud. Mul on hea meel ka selle üle, et 2006. aasta oli välispoliitiliselt Eesti jaoks ülimalt edukas. Mitmed kõrgetasemelised visiidid Eestisse on kinnituseks sellele, et Eestist on saanud võrdväärne partner kõigile meie sõpradele. Mul on väga hea meel, et Me oleme suutnud olla säästlikud ja esmakordselt Eesti Wabariigi viimase 15 aasta jooksul on järgmise aasta eelarve kavandatavat märkimisväärse jäägiga. See on hea märk sellest, et me mõtleme tulevastele põlvkondadele. Me ei soovi võtta laenu oma lastelt ja laste lastelt. Läheme poliitikasündmuste juurde ja esmalt presidendivalimistest, tänavu otsustasid viis erakonda võtta ette katse saavutada seni teostamatu ja valida president riigikogus. Kuues aprill, mil presidendiralli lahti läks. Välja käidi 12 kandidaati. Aaviksoo, Eesmaa, Ergma, ilves, jänes, Manitski, must Männik, Rummo, Tulviste, Tõnisson, Varek, kas president tuleb nende hulgast? Sotsiaaldemokraat Eiki Nestor oli optimistlik. Maa hind on, et tulevane president on nende kaheteistkümneil esitatud kandidaatide seas. Mitmed erakonnad vastandasid end otseselt president Arnold Rüütlile ja see välistas lõplikult Rahvaliidu osalemise ümarlaual. Villu Reiljan nimetas ümarlauda küll showks ja madalaks mänguks, kuid tunnistas siiski, et võimalus president parlamendis ära valida on. Mina vaatan seda asja huviga. Presidendi valimiseks on Riigikogus võimalus küll, kui Keskerakonna kandidaadile neli hääle annavad, see on täitsa võimalik. Kas ja kuivõrd Keskerakond ümarlaual osaleb, oligi vaatlejate põhiline arutlusteema. Edasi järgnesid arupidamised ja hääletamised ja esimesed lahkarvamused tempod osas ja kandidaate. Ta jäi üha vähemaks, aga erakonnad kinnitasid endiselt, et kõigil on soov president riigikogus ära valida. Kuni augusti avaliku lõhe ning Rahvaliidu ja Keskerakonna kokkulepe, kus Keskerakond lubas toetada Arnold Rüütlit riigikogu valimisvoorus otsustati jätta Rüütli kandidatuur üles seadmata oma valimissedelid välja võtmata, mis pälvis kohe avaliku pahameelepeaminister. Andrus Ansip. Sellega blokeeritakse Parlamendi tegevus ja see oleks Eesti oludes pretsedent. Kui kaks osakonda Rahvaliit ja Keskerakond on deklareerinud, et nemad kavatsevad üles seada presidendikandidaadina Arnold Rüütli kandidatuuri siis praegu on neil olemas piisavalt hääli selle kandidatuuri ülesseadmiseks juba riigikogus. Kui president ei üritagi presidendi valimist riigikogus, siis see näitab, et president ei hooli põhiseadusest. Nagu öeldud, kriitikuid jätkus. Tõsi, me võime tuletada meelde aprillikuud, kus Isamaaliidu esimees Tõnis Lukas võttis seda, et Rüütel riigikogus ei kandideeri, kui ennast mõistetavat tõsiasja Ei ole mõtet praegu ametis olevat presidenti esitada, nii et ta saab 20 häält praeguse riigikogu koosseisu puhul. Ma ei näe, et Arnold Rüütel võiks olla kahe kolmandiku riigikogu liikmete favoriit. See on praktiliselt välistatud. Erakonnad otsustasid jätta siiski keskerakonnale ukse lahti ja Riigikokku suunati kaks kandidaati Ene Ergma ja Toomas Hendrik Ilves. Rahvaliidu seisukoht oli endine fraktsiooni esimees Jaanus Männik. Meie kandidaadiks on valdavalt Rüütel, meie tahame hääletada Arnold Rüütli poolt mitte kellegi teise kandidaadi vastu. Me otsustasime täna selliselt, et me hääletusprotsessis endas ei osale istungil loomulikult osaleme. Keskerakondlased käitusid samuti riigikogu kolm valimisvooru läks nagu arvata võis. Ene Ergma sai esimesel päeval 65, Toomas Hendrik Ilves teisel 64 häält oli ka muidugi humoorikaid vahepalu näiteks häälte lugemisel. 61 60. Kaks. 63. Läks. Tema uuesti. Nüüd aasta lõpus augustikuule tagasi vaadates nendib reformierakondlane Rain Rosimannus. Tegelikult ikkagi oli ka üsna lähedal võimalus, et me teeme selle ajaloolise sündmuse sellel aastal ja valime presidendi esimest korda riigikogus pärast sõda. See minu meelest jäi siiski lõpuks nii-öelda Keskerakonna lihiliselt arvestades seda, mida nad siiamaani põevad minu meelest, millest nad ei ole sellest kaotus siiamaani välja tulnud. Nad oleksid võinud teha ka teistsuguse otsuse, see oli. See oli minu meelest siiski õhus. Ja keskerakondlane Ain Seppik Eks alati saab teistmoodi asju teha. Me veendusime selles, et presidendi otsevalimine oleks ikka meil praegu õige. Aga täna meistri president ja noh, see on see, mis ma ütlesin mõttes. Ja veel oleksite maailmast, Rain Rosimannus. Keskerakond ja teised erakonnad olid näidanud valmisolekut kompromiss võiksindidest Ene Ergma peale. Paraku osa erakondi muutis oma seisukohti, nii et, et jah, kui oleks olnud see protsess võimalik lõpule viia siin riigikogu saalis, siis võib-olla ei oleks täna Toomas Hendrik Ilves president. Aga kõik läks nii, nagu pidi minema ehk valimised valimiskogusse. Rahvaliit oli kogu suve eneses ja võidus kindel. Aga üldine õhustik septembris ajas ka nemad närviliseks. Sellest mitmele mainele mitte kasuks tulnud avaldused, millest ostun, human soovitus kunstiinimestel oma liistude juurde jääda. Oma mõju avaldas kahtlemata ka fakt, et kõikide küsitluste järgi oli Ilves ka rahva seas populaarsem. Kui augustikuus oli rahvaliit kuulutanud avalikult, et neil on 180 häält koos, siis septembris oldi ettevaatlikumad. Villu Reiljan. Tõsi, ei ole meie kaotanud hääli, on ilvese meeskond kaotanud hääli ja muidugi kogu meedia on kogu aeg ühte auku peksnud, eks ole, muuseas ka avalik-õiguslik meedia, eks see on ka mõjutanud valijameeste valimist palju. Valimiste päev tõi rahva tänavatele ja väljakutele taas lauldi alati poliitikale kaasa. Estonia kontserdisaalis pidi võitja saama 173 häält. Ilves sai 174, Rüütel 162 sai selgeks, et Ilves võitis napilt, kui Rüütel kaotas kindlalt oma võidujärgses esinemises, kutsus vastvalitud president koos edasi minema. Nüüd on kampaania läbi. Pöörame uue ja puhta leheküljel on vaja edasi liikuda. On aeg pinge maha võtta. Pahasti ütlemised andestada. Eestit ja Eesti ühiskonda ei huvita, kes poliitikutest on omavahel sõbrad, kes vastased. Keskendugem nüüd tulevikule. Ainult seda meilt oodatakse ja see teda oodatakse meilt kõigilt, aitäh teile. Aga kui Rain Rosimannus nentis, et tema meelest pole Keskerakond kaotusest üle saanud, siis rahvaliit ei ole seda kohe kindlasti. Rahvaliidu esimehe Villu Reiljani resümee aasta lõpus. Tõepoolest täiesti ebademokraatlikus õhkkonnas, Arnold Rüütel ei koondvõiduks piisavalt hääli, eks ole, ja ja las ta siis olla, nii, oleks võinud ka midagi muud teha. Selge see, et osades maakondades ei tehtud tööd, ei tehtud koostööd, Keskerakond ei teinud koostööd nii, nagu oleks võinud teha, aga mõtleme siis need võib-olla see millekski. Hea, et ta nii läks. Presidendi teemaga lõpetades tuleb kahtlemata meenutada, et sel aastal lahkus taasiseseisvunud Eesti esimene president Lennart Meri. Ega see töö ei olnud mitte lihtne. Algul küsid endalt, kas liiga vähe. Ja siis küsid endalt, kas liiga palju? Ilmselt tegi president Meri täpselt nii palju kui vaja, aga Eesti sisepoliitika juurde tagasi presidendivalimiste ümber ja kõrvalt Vallo kelmsaar. Eesti erakonnamaastikul on 2006. aastal toimunud nii mõndagi Res Publica, kelle toetajaskond alla valimiskünnise kippus langema, leidis endale partneri Isamaaliidu näol. Tugeva parempoolse konservatiivse erakonna tekkimine, see on kindlasti Eesti poliitikamaastikul väga suur muutus ja kindlasti see on märgiliselt, aga väga oluline sõna 2006. aastal, sellest tuleneb ka Parlamendis üht-teist muidugi, mida töötavad ja koos ja seal on päris palju. Nii kommenteerisid Isamaa ja Res Publica liidu moodustamist Reformierakonna aseesimees Meelis Atonen ja Keskerakonna parlamendifraktsiooni juht Ain Seppik. Uue ühenderakonna kaasesimees Tõnis Lukas kinnitab, et ühinemine oli hädavajalik. Ainuvõimalik, et äripoliitika ja meedia ühinemised õmblistele, mida Keskerakonna ja Reformierakond siin veavad ja sellisele raha jõmmide diktaadile vastu seista diseks meie jõukamad inimesed on ühiskonnale näidanud mäe said ka mitmel juhul ükskõiksus ühiskondlikel tartlaste suhtes on trendina olnud häiriv. 2006. aastal. Tulnud ise kui ka kõrvaltvaatajad leiavad siiski, et vaatamata ühisele eesmärgile oli ühenderakonna sünd valuline. Liitumine ei olnud kerge, aga kes on öelnud, et elu kerge peab olema? Kuidas Res Publica poolelt tulnud Urmas Reinsalu, kuid tema hinnangul sai Isamaa ja Res Publica liidu tekkimisest Keskerakonna ja Rahvaliidu koostöölepingu otsene ajend, nüüd aasta lõpul, hindavad parlamendisaadikud niinimetatud kera lepingu rolli erinevalt. Sotsiaaldemokraatliku erakonna aseesimees Eiki Nestor. No ega nad siin hallatavad ise praegu mu lepingud. Rahvaliidu aseesimees Tiit Tammsaar See lepe on praegu alla kirjutatud ja aruteludes, et kas selle katkestamise või muutmise teemal erakondade vahel ei ole olnud, täna mingit erilist boonust ei anna, kuid seda on küll, et aga viimasel ajal ei ole Keskerakond eriti rahvaliitu kritiseerinud, jälle vastupidi, meil on kritiseerinud niigi, kaasa arvatud meedia in corpore. Ning Urmas Reinsalu Isamaa ja Res Publica Liidust. Ma arvan, et selle lepingu filosoofia järgi Eesti riiki juhitakse nii, et kindlasti tal on mõju ja seda mõju püütakse kasvatada toda pärast järgmisi valimisi. Ma arvan, et mitte juhuslikult ei ole ka need lepingu osapooled püüdnud veidikene sellest distantseeruda ja ma arvan, et see on taju sellest, et nii-öelda kõikuvate osa valijaskonnast võib seeläbi pigem hirmutada. See leping kerkib esile päev pärast seda, kui valimistulemused on kevadel välja kuulutatud. Kuigi lõppeval aastal moodustati ka uusi erakondi, ei usu parlamendisaadikud nende võimalustesse eelolevatel valimistel. Kui rohelised Riigikogusse pääsevad, on see nende jaoks isegi tubli tulemus. Praeguste riigikogulaste peaaegu üksmeelne hinnang. Üks oluline muutus toimus aga lõppeval aastal erakonnamaastikul veel nimelt on pikka aega suurimat toetajaskonda omanud Keskerakond loovutanud selle positsiooni Reformierakonnale. Nii näitavad EMORi küsitlused ja veel kolm arvamust aastast 2006 konservatiiv Urmas Reinsalu. Ma arvan, et üldise majanduskasvu kontekstis on Parlamendi osatähtsus kõvasti kahanenud see tendents, kuidas parlament on olnud suuteline valitsuse üle järelevalvet teostama ja õigusriigi põhimõtteid tagama see legend, tendents on olnud kahjuks tagurpidine selle aastaga. Me oleme astunud Parlamendis sammud tagasi. Sotsiaaldemokraat Eiki Nestor Allkirjade kogumise aastal seal, et meil on läinud nagu käima allkirjade andmine millegi toetuseks või millegi vastu, see nagu näitab, et tegelikult ühiskond ise saab aru küll, et meil on seda, mida öelda ja nad tahavad öelda. Üks võimalus seda öelnud allkirjade kaudu. Keskerakondlane Ain Seppik Sähvas muutus FG mulle. Mulle see küll meeldib, sellepärast, et ega kodanikuühiskond muidu toimeid ei saa, kõik tuima näoga pealt vaatama. Parlamendi poliitika juures praegu pikemalt peatuma ei hakka, tuletame vaid meelde, et kõige kirglikumalt vaidlused käisid mitte Eesti tuleviku ja strateegiliste projektide vaid Saksamaale ümber asunute omandi ja ringhäälingu nõukogu koosseisu üle. Aga jätkame majandusega aasta jääb meelde suure majanduskasvu ja ligi 16 protsendise palgatõusuga. Viimast on näha kõikjal, suurenenud väljaminekud kõikjale tasemest alates ja jõuluostudega lõpetades. Majandusaastast võib esile tõsta kahte suurtehingut, millest järgnevalt Hanno Tombergi vahendusel. Tallink Grupp andis 25. jaanuaril välja pressiteate, milles nenditi viiel real, et firma osales Silja Line'i aktsiate pakkumise esimeses voorus ja rohkem teavet ettevõtte ei anna. Veel jaanuari alguses, ütles ettevõtte juht Enn Pant. Ega Silja Line Tallinki nii väga ei huvitagi? See ei ole mingisugune prioriteet meie jaoks Silja Line'i ost enam tänapäeva, sellepärast et sellel on ka nii häid kui halbu külgi ja ma ei oskagi öelda, kumb neid rohkem on, aga ütleme, et kui firma ei ole siiamaani eriti viimastel aastatel midagit tootnud halbu külgi, järelikult rohkem 12. juunil 2006 teatas Eesti suurim laevafirma Tallink Grupp Läänemere ühe tuntuima kaubamärgi Silja Line ostust. Eile hommikul kirjutasime lepingule lõplikult alla ostjaks olnud tegelikult Tallinki tütarfirma Talving. Skandinaavia tehingu hinnaks on 450 miljonit eurot pluss viis miljonit Tallinki aktsiat. Ettevõte maksis Silja Line'i aktsiate eest koos augustis emiteeritud viie miljoni Tallinki aktsiaga kokku ligi 11 miljardit Eesti krooni. Ühtlasi teatas ettevõte Silja Line'i saneerimisest. Paratamatult ma usun, et teatud koondamisi tuleb, aga, aga ma usun, et mitte tippjuhtkonnast oleme loonud väga hea tiimi, praegu anti panga kosken Tallinki juhatuse liige juba ja ma usun, et, et see meeskond on valmis ja teotahteline, kes tahab meiega koos silla arendama hakata. Aasta lõpuks oli ettevõttest lahkunud senine Silja Line'i tegevjuht. Tema lahkumispeost algasid ahel, sündmused, mis viisid kokkupõrkeni kahe juhtimiskultuuri vahel ja mille tulemusena on Rootsi ametiühingud ähvardanud Tallinki juhte kohtuteega. Rootsi meremehi ühendava Ametiühingu seeko pressiesindaja Younas Peterson ütleb Eesti raadiole, et Tallinki juhtkonna mõnede liikmete vastu on koostamisel avaldus politseisse. Seda pole veel sisse antud, kuid saatmata see jää. See sokk, et eestlased ostsid ära Lääne firma oli liiga suur, et püüda midagit organiseerida. Tegelikult ei ole asi konkreetselt kuskil jõudnud, praeguseks on meeskonnaga läbi räägitud, on ka ametiühingutega läbi räägitud ja ma arvan, et me jätkame normaalselt oma tööd. Seda, et omanikuvahetused suurtes firmades toimuvad valuliselt, ei eita ka ekspankur Indrek Neivelt. Me oleme harjunud siin sellega, et välismaalased ostavad Eestis firmast ära ja kuidagi eesti rahvas peab seda nagu väga mõistlikuks. Oli sama lugu tegelikult sest oma võib-olla kasumit teenida, kui olid ka eelsed omanikud, siis oli paha, eks ole, kasumi teenimine, kui eesti firma ostab ära Soome firma, et see just nagu peaks olema tegelikult väga suuri aeglane sündmus. Teine suur tehing sellel aastal oli Eesti raudtee aktsiate tagasiostmine riigile mis läks maksumaksjale maksma 2,35 miljardit krooni. Majandusminister Edgar Savisaare orkestreeritud tehing lõpetas pikaagoonia raudteefirma ümber. Kui eraomanik ei tahtnud enam investeerida ja riiki lasknud investeerida. Tähendab, me olime pandud olukorda, võta või jäta ja me otsustasime võtta. Tõenäoliselt sai eraomanik ka parima hinna, mida tänavu sügisel oli võimalik raudtee aktsiate eest küsida. Kui kiiresti võiks riik katsete eest makstud summa tagasi teenida. Selles osas lähevad ministeeriumi ja senise omaniku BRS-i osaniku Guido Sammelselja seisukohad lahku. Me eeldame, et see tasub ennast ära kusagil 10 kuni 15 aasta jooksul. Meie hinnangul peaks hind tagasi teenima umbes poole ruut, kui asjaminister ütles. Eesti raudtee aktsiate tagasiostmise suhtes langesid kõigi parlamendierakondade seisukohad kokku vaatamata sellele, et avalikkuse ees püüti jätta muljet, et nemad savisaarega ühes paadis sõidab. Taavi Veskimägi. Minu jaoks selle raudteetehingu kõige suurem risk on see, et niikaua kui majandus-kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar ei ole ma kindel, et majandus-kommunikatsiooniminister tegutseb Eesti riigi huvidest mitte nende ida taustaga naftatransiidiärimeeste huvidest lähtuvalt. Indrek Neivelti leiab siiski mõistmatuks, miks riik pole neis otsustes järjekindel. Meil on ainult emotsioonid on kusagil ajakirjanduse kaudu, et kas omanik sai hakkama või omanik ei saanud hakkama ja noh, minu mäletamist mööda osteti ka Werol võeti sellepärast riigile üle, et see eelmine omanik ei saanud nagu hakkama. Nagu me mäletame, siis sel aastal müüdi Werol jällegi ära, sa kindlasti Eesti rahvale ma arenema halb tehing ta ei ole kuigi nagu jällegi küsimärke on hästi palju, et et kui riik ühe firma ütleb, et ta ei saa ühe firmaga hakkama nagu õli tootmisega, sellel, siis müüb ära ja ostab teise suure asemel, et see natukene küsimärke mulle minust tekitav. Eestis ei räägita juba ammu enam tööpuudusest, vaid tööjõupuudusest. Töökäte nappuse probleem muutub üha teravamaks. Reene Leas jätkab sel teemal. Sel aastal oli Eesti üks suurima majanduskasvuga riike Euroopa liidus. Tööandjatele märkis aga möödunud aasta üha suurenevat palga- ja personalikulusid. Üha enam oli 2006. aastal kuulda ka küsimust tuua või mitte tuua. Jutt käib muidugi võõrtööjõust. Tööandjate keskliidu juhataja Tarmo kriisi sõnul on ettevõtlusviimastel aastakümnetel muutunud. Juurde on tulnud rohkem projektipõhisust ja ettevõtjatel on vaja kiiresti ümber orienteeruda. Turu nõudmistele. Vajaliku väljaõppega tööjõudu pole nii kiiresti kui vaja eestist. Tahia koolitamine nõuaks liigselt aega. Niisiis räägivad tööandjad pigem kitsalt mingi vajaliku erialaspetsialistide sissetoomisest, mitte massilisest tehase tööliste värbamisest. Väga huvitav on see, et kus see massiline on tulnud, et see on selline silt, mis on kohe külge kruvitud sellele teemale ja ka see number, millest on räägitud see 100000 tegelikult ei tähenda Zlatamatud võõrtöölist Eestis, see tähendab teatud eeldust, kui, kui, kui palju üldse meil tööjõudu võib puudu jääda. Teatud perioodist olen ma vaadanud perioodil Oti lähimad kuus aastat tuleb arvestada sellega, et meil on praegu tööturul väga hea rajad. Laulva revolutsiooni põlvkond on nüüd nüüd kohe jõudmas tööturule aga pärast seda tuleb väga suur ja kiire langus. Ametiühingute seisukoht on ühene, nemad tööjõu sissetoomist ei poolda. Kui tööandjad räägivad erakordselt kiirest palgakasvust, siis ametiühingud süüdistavad töökäte puuduses riigi põhjendamatut madala palgapoliitikat. Kui inimesed tõenäoliselt Eestist ära lähevad, siis on põhjus väga sageli selles, et nad ei saa siit normaalset rahuldavat palka. Eesti majanduse suur pidur ongi põhjendamatult madala palgapoliitika. Kui Eestis on vaja juurde töökäsi, siis eelkõige tuleks mõelda sellele, kuidas tuua koju tagasi need eestimaa pojad ja tütred, kes on siit ära läinud ise võõrsile tööle. Tööandjad sooviksid riigil seadusemuudatusi, mis lubaks kerge vaevaga sisse tuua ajutiste töölubadega töötajaid. Nii-öelda tagala kindlustamiseks pakutakse välja rangemat kontrolli elamislubade väljastamise üle ning kodakondsusseaduse karmistamist. Ametiühingud sellist juttu ei usu. On kahtlemata riike, kus on see asi väga jäigalt paika pandud, aga Eesti riik ei kuulu nende hulka. Ja selle tõttu, et Eesti riigi haldussuutlikkus on null, võrreldes Šveitsiga või, või mõne teise riigikogus sellist praktikat kasutatakse. Eesti riigil ei ole ülevaadet sellest, mis toimub Eesti terid tooriumilt, kes siin elavad, töötavad ja nii edasi tööloa ületamisest või elamisloa tähtaja ületanud inimese väljasaatmisest võib ainult unistada. Poliitikutel on võõrtööjõud tundlik teema, on ju avalik arvamus pigem Poola torumeeste ja Eesti puhul ukraina keevitajate sissetoomiseks. Hoopis kergem on lubada suurt palgatõusu ning kuulumist 15 aasta pärast Euroopa viie rikkama riigi hulka. Mida arvavad sellistest lubadustest tööandjad ja ametiühingud? Tarmo Kriis ja Harri Taliga? See tähendab kindlalt suur tööpuuduse kasvu madalapalgalistel töökohtadel. Majandusest võitis reegel, et kui, kui kulud tõusevad, siis kohe kaotavad need inimesed, kelle eest on muidugi lihtsam vabaneda. Sellega suretamine kindlasti välja suure osa ettevõtetest, kes tegutsevad maapiirkondades ja ma pean ka utoopiliseks ideed jõuda 15 aasta pärast Euroopa viie jõukama riigi hulka. Mind väga huvitab, kes on see viies riigis välja kukub. Me oleme üritanud seda nimekirjas lättide, tundub, et see on Suurbritannia. Eesti ametiühingute keskliit on selles mõttes äärmiselt vastutustundlik organisatsioon. Et palgapoliitikat aetakse läbi palgakokkulepete sõlmimine ise oleva aastaid sõlminud ja tühje lubadusi ei usu. Jätkame keskkonnateemadega ja lõppeval aastal andsid siin tooni mere reostused Kai Vare kokkuvõte. Jaanuari lõpul leiti Loode-Eesti rannikult masuudilaike ja surnud linde. Tiit randla ornitoloogiaühingust kirjeldas 31. jaanuaril olukorda nii. Kõige viimaste kokkuvõtete järgi tundub, et see õlireostus on ikkagi viimaste kümnendite kõige tõsisem ja näid hukkuvaid aule ja sõtkaid ka teisi linde, kajakaid, kühmnokk-luiki, neid on kuskil suurusjärgus oma surma ootamas kuskil ligi 5000 veni. Tuleb ilmselt valida, kas need 30 40 tankerit päevas või hoopis transportida seda naftat idast läände teiste vahenditega, rongide ja naftajuhtmetega. Kui me jätkame samas vaimus, siis Läänemeri on varsti surnud meri. Rannalõhutud masuut tõstatas küsimuse, miks ei avastatud reostust merel, kus seda kokku koguda oleks olnud lihtsam. Selgus, et Eesti korraldab liiga harva seirelende mere kohal. Meil jääb puudu reostuse avastamise tehnikast, aga selle muretsemiseks ei jätku raha. Õige pea tuli välja, et tanker luules oli teavitanud Eesti ametnik, et kütuse ümberpumpamisel voolas osa masuuti laevatekile, eestlased aga seirelennul ega satelliidi abil reostuslaiku ei avastanud ja merereostuse võimalus võeti päevakorrast maha. Piirivalveameti peadirektor kolonelleitnant Roland Peets nentis, et piirivalveametnikud käitusid vastavalt korrale. Puudu jäi omaalgatusest. Antud teeniska juurdlusest võime järeldada seda, et meie normatiivaktid vajavad ümber vaatam vaatamist sätestamaks veelgi täpsemalt reostuse ohaga ohu korral rakendatavaid meetmeid ning informatsiooni edastamise rutiini. Uus häda ei lasknud end kaua oodata. Märtsis toimus Vaindloo saare lähistel laevaõnnetuse põhja läks kaubalaev Runner, neli, mille kütusetankid lekkisid. Paiga lasti omanik ei näidanud üles innukust laeva tühjaks pumbata ja Eesti riik oli sunnitud seda ise tegema. Novembri keskpaigas sai see norra firma Abikaga teoks. Piirivalveametireostustõrjeosakonna juhataja Silver Vahtra. Esialgsete hinnangute kohaselt oleme me siis vee segust õli Ranneri tankidest üles pumbanud kusagil 110 kuupmeetrit. Üllatus oli see, et me tõepoolest nendes väga keerulistes tingimustes, mida me seal kohtasime päev-päevalt ilmastik ja kõik muu. Et me saime tegelikult selle ülesandega hakkama. Merepõhjas lebava laeva tankide tühjendamine läks maksma üle 30 miljoni krooni. Sügisel jõudis keskkonnakaitse organisatsiooni Cream viis vahendusel avalikkuseni teave, et Eesti vetesse saabunud tanker propo koaala, mille mürgiste jäätmete tõttu on ilmselt elevandiluurannikul kümmekond inimest surnud ja tuhandetel on tekitatud tervisekahju. Keskkonnainspektsiooni peadirektori asetäitja Tarmo Roose kinnitas. Meie inspektorid olid saanud andmeid provokaalast oma kanalite kaudu juba enne kriibis reaktsiooni ning proovide võtmine oli kavas niikuinii. Küll aga lisas ta, et tänu keskkonnaaktivistidele said ka ametlikud paberid kiiremini liikuma. Tarvo Roose sõnul oli tänavu mere reostustes tekitatud keskkonnakahju väga suur. Üks on see, mida me kohe näeme, mis on õlised linnud ja määrdunud randa, aga see, mida see kahju või need mõjud, mida, mis on keskkonnal pikema aja jooksul, seda, seda ei oska täna väga täpselt keegi öelda. Roose leidis süngetest sündmustest siiski ka positiivset, kuna saadi väärtuslikke kogemusi. Eelkõige tuli ilmsiks koostöö tähtsus ja see oligi peamine õppetund. Kas nüüd oleks parema koostega suudetud midagi ära hoida, aga kindlasti näitas see, et ametkondade vaheline koostöö selliste sündmuste puhul on väga olulise tähtsusega ja ta kindlasti andis, andsid mõlemad need juhtumid väga palju seal koosta vähendamisega juurde. Tõesti, see koostöö on muutunud hoopis tihedamaks ja see on jätkunud pärast neid õnnetusi, nendel teemadel on hakatud rohkem tähelepanu pöörama. Juba on tegelikult ka riigieelarvest raha leitud nii piirivalvele, päästeametile, nii reostuse seire kui ka tõrjevahendite hankimiseks. Keskkonnatemaatika ühendus aasta lõpul korruptsiooniteemaga vähemalt püüab neid ühendada prokuratuur aga neil teemadel Meelis Kompus. Keskkonnaministri tagasiastumiseni viinud maavahetustehingud on asi, mille olemasolu peale laiem avalikkus enne lõppeva aasta teist poolt ehk tullagi ei osanud. Suure altkäemaksu võtmises kahtlustatav maa-ameti eksjuht Kalev Kangur pääses üsna hiljuti. Pärast mitut kuud vahi all viibimist vabadusse. Tagasi sammu tegema pidanud endine keskkonnaminister Villu Reiljan oli Kanguri ja seega ka enda allkirja kandvate paberite juriidilises korrektsuses lõpuni veendunud. See on poliitiline skandaal, minu vastane otseselt, ega seal nüüd midagi uut ka ei ole, ei usu iial, et seal on mingisuguseid selliseid tehinguid, kus Kalev Kangur seaduste vastu eksinud see näha pidevat, levitatakse valet ja laimu ja on selge, et kanalid ja selgelt ajakirjandusväljaanded, kustkaudu neid levitatakse Peaminister Andrus Ansip ütles aasta üht suuremat korruptsioonikahtlust kommenteerides, et niisama kelleltki vabadust võtma ei hakata ning valitsusjuhina nentis ta, et Reiljanit puudutavad kahtlused on tõsised. Minister Villu Reiljan on need maavahetustehingud allkirjastanud. Ta pidi teadma. Tehingud on ühele osapoolele eriliselt kasulikud ja nad võimaldavad kellelgi seeläbi saada altkäemaksu. Praegu aga on kõik kahtlustatavad eri põhjustel vabadusse lubatud. Maa-ameti võimalikke korruptsioonijuhtumeid uurib kaitsepolitsei. Aasta lõpus eri ajakirjandusväljaannete kokkuostmisega laineid löönud suurärimees Oliver Kruuda vihastas avalikkust puude ja põõsaste mahavõtmisega oma Pääsküla kodu juures ning tõstatas samaaegselt küsimuse, kas see, mis on lubatud Kruudale, on lubatud ka kõigile teistele ja kui, siis millistel tingimustel. Lühike helilõik Päevakaja arhiivist põhja ringkonnaprokuratuuri vanemprokuröri Endla ülbistega. Ka Oliver Kruuda on ju ise tegelikult seda ajakirjanduses tunnistanud, et jah, tegin küll ja mis siis? Tema poolt ajakirjanduses väidetu kriminaalmenetluse käigus kontrollimist. Kui kuritegu tuvastatakse, kui suured karistused? Rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Kas prokuratuur saab midagi ära teha, et seadusi rohkem austatakse, nendest teadlikult inimesed mööda ei lähe, nagu on alust võib-olla arvata, et selle loo puhul on tehtud. Kiire ja tulemusliku kriminaalmenetluse läbi, et sellised teod ei jää karistamata. Kruuda ise põhjendab oma ridamisi küsimärke, püstitanud tegusid väga lihtsalt vahva, nii teha teed kogu aeg selliseid pisisulide, et keegi sind kinni ei saa panna. Kui märtsis 2007 tulevad riigikogu valimised, siis teeme ka kindlasti midagi. Ma juba kapos küsisin, kas paneme aja kinni, pajatab Kruuda oma raamatus. Eks mõned meie ärimehed eiravad teadlikult nii seadusi, väga hea käitumise tavasid, aga naudivad eesti poliitikute soosingut, küsis president Toomas Hendrik Ilves oma avalduses. President tuletas meelde, et seda võiksid inimesed poliitikutelt küsida valimiskampaania ajal. Sugugi vähem aga šokeerinud avalikus Tallinna Haabersti linnaosa valitsuses septembris päise päeva ajal aset leidnud tulistamine. See oli esimene sotsiaalametniku vastu suunatud rünnak Eesti vabariigis. Kurjategija tabada üritanud Haabersti linnaosa vanema asetäitja Juhan hindo sai jalga haavata. Turvaanalüüsi tutvustades oli linnapea Jüri Ratas aga sunnitud tõdema, et puudused karjuvad Tallinna linnaametites vastu igal sammul. Kui me võtame näiteks Pirita linnaosa valitsus, te lähete sinna teisele korrusele, uks on lahti ja iga inimene võib igale poole sisse astuda. Kui me võtame Nõmme linnaosavalitsusest, on sama olukord, kus keegi ei küsi, kuhu minnakse, miks minnakse. Ning ajakirjandusel jäi nentida kurba tõde, et ehkki surm pole peaaegu kunagi mõistlik, õnnelik ja tark, oli Tatjana Sarzanova surm eriti mõttetu, õnnetu ja rumal. Enam kui õnnetu oli aastaga liikluses. Sügisel ütles maanteeameti peadirektori asetäitja Harri Kuusk, et ilmselt tuleb tänavu arvestada 190 liikluses hukkunuga. Tervet Eestit šokeeris kolme noore inimese hukkumine hilissuvel Vändras ning nagu sellest veel vähe oleks, sattus sügisel Tartu maanteel avariisse komöödiateatri näitlejad vedanud väikebuss. See traagiline avarii kustutas tuntud näitleja. Ta ei anna meeti ja veel kahe inimese eluküünla. Otseseid ohvreid ei toonud kaasa konflikt, mis asjaolude halvemal kujunemisel oleks võinud ka tuua üks kõige enam kirgi üles kütnud paik Eestis oli sel aastal maalapike Tõnismäel. Indrek Kiisler uuris, miks Eestis 2006. aastal nii palju vaieldi, mida teha pronkssõduriga. See helilõik on salvestatud Tallinna kesklinnas 27. mail, kus üksteise peale karjusid pronkssõduri pooldajad ja vastased. Kõik sai alguse üheksandal mail, kui valdavalt venekeelsed inimesed tähistasid traditsiooniliselt Tõnismäel võitu. Teises maailmasõjas. Rajal tuli sinna ka Isamaaliidu liige Jüri peem eesti lipuga, kelle politsei Varstijaga minema toimetas, viidates mehe julgeolekule. See sinimustvalge lipp või iga kell lehvida Tallinna kesklinnas lõi kired lõkkele. Juba 20. mail oli platsi peal tuhandeid inimesi ning need ei olnud rahvuslased. Kuigi kokku tuldi Tiit Madisson eestvõtmisel. Ja siis tavavabariigi seadusliku valitsuse minema ajamist meie riigi pealinnas suurt võitu sellel päeval me koguneme peale nende meeleavalduste side siia ja võtame selle pronksmehe maad kivi kivi haaval. Kohe aktiviseerusid ka venekeelsed ning mitu laupäeva järjest toimusid Tallinna kesklinnas meeleavaldused. Valitsus reageeris mai viimasel päeval. Siseminister Kalle Laanet. Politseilindiga piiratuks Tõnis Maran. Mis saab edasi, sõltub täpselt sellest, millised on ohuhinnangud. Otsus keelata väljakule minek ning sinna politsei valvepanek oli tagantjärgi vaadates täiesti õige sest kiret taamal hakkasid tasapisi vaibuma ning vaidlus kandus edasi poliitikute hulka. Kõige keerukam masse olukorda on Tõnismäel toimunu pannud Keskerakonna, mis on venekeelsete valijate konkurentsitu lemmik. Keskerakond püüab asja lahendada läbi Tallinnas moodustatud ümarlaua, mis seni konkreetseid tulemusi andnud ei ole. Mõneti ootamatu oli peaminister Andrus Ansipi väga selge seisukoha võtma. Minu isiklik seisukoht on, sõime pronkssõdur tuleks selle koha pealt toimetada nii kiiresti kui võimalik. Mitmed vaatlejad näevad Ansipi sammus aga soovi tõmmata reformierakonna poole neid valijaid, kes võivad hääletada ka Isamaa ja Res Publica liidu poolt. Kuna väljak kuulub Tallinna linnale, kus on praegu Keskerakonna ainuvõim, siis esitati sügisel samba teisaldamist pooldavat erakondade ühised eelnõud Riigikogusse, mille mõte oli anda ausammaste ja mälestusmärkide püstitamine ja mahavõtmine valitsuse pädevuse. Nii saaks siis Tallinna linnavõimust mööda minna. Mis saab aga edasi, mis juhtub, kui pronkssõdur teisaldada Keskerakonna riigikogu fraktsiooni aseesimees Vladimir Veldman on kindel, et see toob kaasa rahutused. Ma ei ütle, tuleb siin täis Pariis, aga väike põlistuleb kindlasti mingid intsidendid Tallinnas toimuval kindlasti ja mitte ainult Tallinnas paljude venelaste jaoks, eriti Nende jaoks, kes ei ole Eesti kodanikud, viimane asi, mida nad eesti võimule kuidagi kunagi andeks ei anna, nad ei ole agressiivsed, aga see on meie viimane meid, nii palju on siin riigis alandatud ja kui püütakse alandada veel kord, siis me ei leia midagi muud, kui näidata võimu. Isamaa ja Res Publica liidu peaministrikandidaat Mart Laar aga kinnitas, et ei juhtu midagi. Siduv kaasa mingit vägivalda ühe samba äraviimine ei ole tegelikult küsimusest eriti, kui seda vähegi normaalselt organiseerida. Ei ole selline küsimus, mis tooks kaasa mingeid probleeme ja ei too kaasa ka Eestil mingit suuremat rahvusvahelisi probleeme. Kui Venemaa soovib meile midagi ütelda, siis ta ütleb seda, uskuge mind niikuinii. Nagu alati, on vaidlustes tõde kusagil vahepeal ning seni, kuni lahendus ei saabu, tuleks järgida Tõnismäel ühe mehe antud soovitust. Kui meil Eestis ka sõbralikult elada õnnestub, siis üle maailma on see kahtlemata keerulisem ja globaalsemaks lähemegi. Lõppeva aasta oli USA poolt pärast 11. septembri 2001 terrorirünnakut kogu maailmas terrorismile kuulutatud sõja viies aasta, kuhu on jõutud. Neeme raud, teeb vahekokkuvõtte. Lõppeva aasta 11. septembril tähistati suurima Ameerikat tabanud terroriviiendat aastapäeva. See oli helilindile jäänud hetk, kui lennukitabamuse saanud New Yorgi maailma kaubanduskeskuse esimene torn kokku varises. President Bush kuulutas mõni päev pärast seda kogu maailma vapustanud katastroofi globaalsõja terrorismile ning ennustas ühes tollal antud intervjuus, et see kujuneb ilmselt pikaks. See sõda terrorismiga võtab aega, ütles president. Tänavu septembris, terrori viiendal aastapäeval, märkis Bush, et uusi rünnakuid Ameerikale ei ole terroristid küll korraldanud, kuid on andnud lööke mujal maailmas. Al-Qaeda ja need, keda ta vihkamisideoloogia innustab, on korraldanud rünnakuid enam kui kahes tosinas riigis just läinud kuul, siis augustis paljastati vandenõu hävitada USAsse siirduvaid reisilennukeid, ütles president Bush. See Suurbritannias kahjutuks tehtud terroriplaan tähendas uusi rangemaid julgestusmeetmeid kogu maailma lennujaamadest. Reakodanike jaoks ongi sõda terrorismiga kõige nähtavam tuntavam just lennujaamades, kus pidevalt on turvakontrolle tugevdatud. Kuid paljud selle sõjaoperatsioonid toimuvad tavakodaniku jaoks nähtamatult. Võitluse esirindel oleva USA sõjaväeleksikonis on laiaulatuslik sõda saanud nimeks piksõda. Tief pikaks sõjaks nimetatakse seda võitlus seetõttu, et vaenlane, kellega silmitsi oleme, on erinev vaenlastest, kellega varem näiteks teises maailmasõjas võitlema pidime. Tänane vaenlane ei lehvita kusagil lippu, ta ei kaitse ühtegi rahvastega piiri, vaid tegutseb väikestes üksustes üle kogu maailma, ütles Eesti raadiole antud intervjuus Floridas Stampas asuvas USA Lähis-Ida-operatsioonide peastaabis Ameerika poolt loodud koalitsiooni tegevust juhtiv kindralmajor Gerald mineti. Sõjaväejuhtide sõnul on vaenlane korduvalt osutunud kavalamaks. Terroripealiku. Osama bin Laden on osanud end seni globaalsele klaperjahile vaatamata varjata ja näiteks internetti oma ideoloogia levitamisel kasutades on terroristid samuti jälitajatest ees kui mu Eveedee. Kuid ma arvan, et me õpime oma vaenlast iga päevaga paremini tundma, märkis meneeti. Valges majas antud aastalõpu pressikonverentsil rõhutas president Bush terrorismiga peetava sõja kõige nähtavamad. Eks rinnetekson operatsioonid Iraagis ja Afganistanis. Mõlemas osalevad ka Eesti sõdurid. Kuid Bush tunnistas samas, et Iraagis ei ole loodetud edu saavutatud. Me ei ole edu saavutanud nii kiiresti, kui soovisime ja olukord Iraagis on keeruline. Ent president lisas, et ei ole kordagi kahelnud, et Iraagile sõja kuulutamine oli õige samm ning kunagi saavutatakse seal ka edu. Ehkki strateegias on vaja muudatusi ja ta kavatseb need teatavaks teha jaanuari alguses, kuid vaatamata sellele, mida Iraagis muudetakse ja milliseks sealse operatsiooni tulevik kujuneb, tunnistab Bush. Tegelikult oleme ikkagi alles pika terrorismiga peetava globaalsõja alguses. Me oleme rivaalitsevad ideoloogiate vahelise konflikti alguses, ütles Bush. See on konflikt, millest sõltub, kas meie lapsed saavad elada rahus. Millal see pikk sõda võib lõppeda, kas ta jääb maailma painama nii nagu külm sõda aastakümneteks ei oska praegu, viis aastat pärast terrorisai algust keegi ennustada. Eesti Raadio uudistele Neeme raud, New York. Eesti ja Euroopa Liit on järgmine teema, mida käsitleb Mall Mälberg. Eestil on läinud Euroopa Liidu uue liikmesriigina sel aastal päris hästi, seda kinnitavad viimased kokkuvõtted, mis nüüd üsna hiljuti ka Eestis avaldati. Eesti on saavutanud kindla maine. Meil on väga hea majanduskasv ja konkurentsivõime on parim uute liitujate hulgas. Lisaks on Eesti tuntust kogunud infotehnoloogia kasutamisel Riigikogu. Euroopa Liidu asjade komisjoni juhi Kristiina Ojulandi sõnul peab Eesti seda eduga tuleval aastal säilitama lisaks sellele kindlasti Eesti riik väga jõuliselt, kuid ma seda positsiooni, et NATO on NATO ja veel kord NATO on olnud, on ja peab jääma Euroopa Liidu julgeoleku tagajaks. Niisugust kaitsevõimekuse lahjendamist seoses sellega, et Euroopa liidus püütakse luua mingeid paralleelseid süsteeme, Natoga me toetada ei saa ja, ja selle selle vastu tuleb väga selgelt ja julgelt seista. Eesti kaitsejõud osalevad praegu NATO ja ÜRO missioonidel Afganistanis ja Iraagis. Samuti on Eesti kaitseliit tegev Balkani rahumissioonil. Kristiina Ojuland rõhutas veel Eesti rolli ja tõsiseltvõetavust poliitikas, mis puudutab endisi liiduvabariike. Me Peame jätkuvalt võitlema selle eest, et Venemaa ei pea võtma oma mõjuvõimu justkui iseenesestmõistetavana Gruusia ja teiste taga ka see riikide üle Moldova või Ukraina üle. Nendel riikidel kõikidel on õigus liituda transatlantiliste organisatsioonidega, kui nad on ise selleks valmis ja Eesti on kindlasti see riik, kes peab seisma ja saab seista advokaadina nende endiste nõukogude liidu riikide eest, mis on sel aastal euroliidu arengut kammitsenud, kindlasti vanade liikmesriikide aeglustunud majanduskasv. Selle põhjust otsitakse küll Brüsselist, küll sellest puudub põhiseadusleppe, küll Poola torumehest. See, mida Euroopa Liit täna aga ennekõike tegelikult vajab, on liikmesmaade tugevad majandused konkurentsivõimelisus ja rakendunud majandusvabadused jõuga edasimineku pealesurumine just poliitilise liidu poolt on Ojulandi arvates vale. Selleks Baliit võiks kunagi saada tugevaks poliitiliseks liiduks peab eelkõige tekkima tugev majandusliit ja sellele tuleb tähelepanu pöörata. Seda ei taheta sageli tunnistada, sest loomulikult on sisepoliitiliselt lihtsam otsida mingisuguseid muid põhjendusi kuskilt väljastpoolt oma kehvale majandusarengule otsida. Noh, niisugust päästerõngast sellest põhiseaduslikust lepingust, aga ma julgen täna väita küll seda, et kui see leping oleks ka ratifitseeritud kõikides liikmesriikides, siis vaatamata sellele ei oleks Euroopa Liidu vanade riikide majandused hakanud kiiremini kasvama. 2006. aasta lõpuks pale liikumisel piirangud maha võetud päris edukalt. Eesti kaubad liiguvad vabalt euroliidu riikides ja vastupidi ka kuid näiteks teenuste vaba liikumise takerdumine on häirinud kogu siseturu kujunemist. Vanad riigid tahavad, et uued pakuvad teenuseid odavamalt. See on tekitanud sisepoliitilisi hirme ja otsitakse kõikvõimalikke põhjusi, miks seda teenust ellu viia. Kui aga julgeid reforme kardetakse, siis ei saa rääkida Euroopa Liidu konkurentsivõime kasvust. Milline võiks olla Eesti roll? Eesti peaks väga selgelt ja julgelt seisma Euroopa Liidust ettevõtja sõbraliku majanduspoliitika ja maksupoliitika elluviimise eest. Täna on Eestis riik Euroopa Liidus, kus hinnatakse ka rahvusvahelisel tasemel meie saavutusi väga kõrgelt ja, ja me peame tõesti olema sisuliselt Euroopa liidus valvekoeraks, kes julgustab ka teisi liikmesriike minema sellist teed, mis tooks ja jätaks investeeringud Euroopa liitu ja mitte ei viiks need siit välja. Lõppeval aastal sai selgeks ka, et euroraha Eestis niipea kasutusele ei tule. Meil on inflatsioon liiga kõrge ja see ei vasta eurotsooni nõuetele ega ka tänased eurotsooni riigid ise ei täida päris täpselt neid nõudeid, aga nemad on klubi liikmed. Uutele on nõudmised väga jäigad. Eesti panga ja rahandusministeeriumi prognoosid näitavad, et meil ei ole võimalust euroga liituda enne 2000 üheksandat aastat, mõne hinnangu järgi veel hiljem. Eesti valitsus ei hakka praeguse seisukoha järgi tegema mingeid kunstlikke katseid muuta meie majandus-rahandus- keskkonda selleks, et nendele kriteeriumidele vastata. Kunstlikud niuksed sisselõiked rahandusmaksupoliitikas pigem tooksid kaasa arvamatut efekti ja selle peale kindlasti minna ei saa. Ka Schengeni viisaruumiga ühinemine lükkus Eesti jaoks edasi. Sedakorda põhjus Euroopa komisjonis, kes ei ole suutnud teise põlvkonna infosüsteemi kasutusele võtta. Et aga meie inimesed oleksid võrdsed Euroopa Liidu riikide kodanikega, ühineb Eesti vanema esimese põlvkonna infosüsteemiga mis on kasutusel ka mujal euroliidus ja läheb siis koos teistega hiljem üle uuema põlvkonna infosüsteemile. Tõenäoliselt toimub see 2008. aastal. Kui me tuleme eesti teema juurde tagasi, rääkisime sellest maalapist keset Tallinna, nüüd räägime teisest. Mitmel korral ületas avalikkuse pahameelekünnise ärimeeste soov lammutada Tallinna hooneid. Endise turismipoja asemele soovitakse kõrghoonet Sakala keskuse asemele uut keskust, aga see nõuaks praeguse hoone lammutamist. Riina Eentalu materjal. Me ei saa ju head pealinna, kui me anname erainvestoritele, kes on ja alati jõukamad kui avalik võim. Me ei saa neile kogu aeg ja kõiges järgi anda. Ta teeb kunstiakadeemia professor, muinsuskaitse nõukogu esimees Mart Kalm. Aga just nii on Tallinnas toimunud, on saanud toimuda. Tundub, et mõeldi, et küll saab, nii ka Sakala puhul. Aga siin seisti äkki silmitsi inimestega, kellest oleks tulnud üle sõita. Miks mõõt sai täis? Niisugune ajamine oli liiga solvab, kui võidakse ka ilma silma pilgutamata lepingusse sisse kirjutada, lubadus lammutada. Ja kultuuriminister kuulutab lepingu riigisaladuseks. Seda lepingut ei tohtinud näha ei avalikkus ega riigikogu liikmed. Kultuuriminister Raivo Palmaru. Lepingut paraku avalikustada ei soovi. Aga miks? Sellepärast, et selles lepingus on niimoodi kokku lepitud. Ja kõik kultuuriministrist, linnajuhtide ja peaministrini pühkisid käed puhtaks, ei saa midagi teha. Avalikkuse esindajaid polnud aga õigust isegi kohtusse pöörduda, sest seaduse järgi polnud nende huvid riivatud. Ometi inimesed tundsid, et nende huvid on riivatud. Siis pidi rahvas selle asja enda kätte võtma ja suuresti pärast, et neid ei peetud selgitamise vääriliseks. Kogemustest nii turisti, poe kui kasakalaga, räägib muinsuskaitse nõukogu esimees Mart Kalm. Kultuuriminister on keeldunud need korduvalt vaatamata muinsuskaitse nõukogu ettepanekutele turisti poodi kaitse alla võtmast ja paha lugu on nagu see, et ta ei argumenteeriks, ei ole võimalik ju institutsionaalse kogule, nagu seda on muinsuskaitse nõukogu lihtsalt öelda, et ei taha ja ei võta demokraatlikus ühiskonnas ministerei Kõrgeima res spetsialistid kogule lihtsalt vastata, et ei meeldi ja ei võta kaitse alla. Ja Sakala juhtum Sahha tõstis tagajalgadele, sõltumata põlvkondadest. See poliitiline tee oli, minu meelest võiks ikkagi vaadata need lepingud üle, see tähendab. Võtta algas ja Tallinna linnavalitsuse juures kõiki erinevaid esindanud 2005. aasta komisjoni lõpptulemuse tuleb teha uus detailplaneering, kuus arhitektuurikonkurss lihtsalt seada uued tingimused. Sakala keskus on oma aja arhitektuuri üsna mahlane tükk, nagu väljendas Mart kalm ja ei pea ju sellepärast just muinsuskaitse all olema, et tal eluõigus oleks. Kui Eesti riigis on jõutud üleoleva suhtumiseni rahvasse, siis Sakala puhul inimesed näitasid, mis nad sellest arvavad. Usutavasti just tänu sellele meeldetuletustele on Sakala ka asjad praegu, nii nagu leppisid kultuuriministri juures kokku otseselt Sakala keskus ja aktsiaselts Uus Sakala. Minister Raivo Palmaru. Uuesti töötatakse läbi võimalused säilitada olemasolevat hoonet maksimaalses mahus ja et seejuures arhitektid arvestaksid ka muinsuskaitseameti soovitusega ja me leppisime kokku, et uneehitustöid ei alustata enne, kui tema arhitektid on erinevad võimalused läbi töötanud. Ja Harju maavanem Verner Lootsmann algatas lõpuks 22. detsembril Sakala ehitusloa järelevalve pärast seda, kui regionaalminister ja õiguskantsler talle olid teatanud, et see on tema kohus. Nii lõppeb vana aasta Sakala keskuse jaoks küllaga, tõstis Sakala juhtum ühiskonnas palju laiema nähtuse kui vaid ühe ehitise saatus. Ja nüüd ülevaade aasta kultuurisündmustest, Tõnu Karjatse. Lõppeva aasta oli juubeliaasta eesti teatrile täitus 100 aastat Kodumaise kutselise teatritegevuse algusest samas 100 aasta alguses ka kurva teate Mikk Mikiveri lahkumisest. Et teater on tegeleda menukas, seda näitavad läbi müüdud etendused ning püsivalt kõrge uuslavastuste arv. Nii tõi 40 aastaseks saanud Linnateater lavale Anton Hansen Tammsaare. Tõe ja õiguse neljanda osa. Draamateatri etendas vinistas Andrus Kivirähu sürrealist. No 99 avastas teatritegemise võlud vanades lennukiangaarides etenduses maailma avangardi klassikat ja Von Krahli teater töötles suuri narratiive Faustist hotelloni. Samas ilmnesid raskused väiketeatrite rahastamisel, mis ta ähvardas fon kraal, uksed sulgeda. Teatriliidu esimees Rein Oja. See järgmise aasta eelarve on ta mingil määral parandab küll veidikene olukorda jälle teatrites, aga tegelikult oma ilmaga võrreldes oleme me ikkagi vähe maha jäänud. Toetama peaks seda, mis on nagu kultuuriliselt või rahvusele oluline, et need asjad, mis ise teenivad või kommertsprojektide, need eriti toetust ei vaja, selles mõttes. Ma arvan, et see ebavõrdsus ütleme, toetamise mõttes peaks säilima. Aga mis puudutab avangard ja klassika omavahelist võrdsust, siis siin seda printsiipi rakendada lihtsalt niisama ei peaks. Aga muidugi riik võiks teha otsuse selles mõttes, et missugusel määral tema toetaks erateatreid, missugusel määral tema toetaks riigiteatreid, missugusel määral temaga vaataks linnateatrid ja nii edasi, et siis oleks asi selgem, vähemalt inimesed teaksid ette, millega arvestada. Oluline oli teatrile ka vene teatrihoone renoveerimine kunagi Astoria Palazz sai tagasi oma hiilguse. Selle uhkes saalis leidis filmi näitamiskohaga tänavune Pimedate Ööde filmifestival, mis toimus sel aastal kümnendad korda. Filmis tähendas aastakümne täispika kodumaise filmi valmimist menukalt linastus Jaan Tätte. Näidendi põhjal valminud meeletu ja tugeva debüüdi tegi Veiko õunpuu Mati Undi tühi ranna ekraniseering uga mida tõi aasta kirjanduselus Kirjanike Liidu esimees Jan Kaus. 2006. aasta paistab loomulikult sellega silma, et ilmus ääretult palju debüütraamatuid ja ega kvantiteet paraku alati kvaliteeti kaasa ka nende debüüt seas on kindlasti väga tugevaid märkimisväärseid kogusid, mis viitavad sellele, et sel aastal lisandus eesti kirjandusse mitmeid uusi tugevaid tegijaid. Prosaistides Tiit Aleksejev oma romaaniga valge kuningriik luuletajatest Kaupo Meijel oma luulekogu Kobolüklohvisti käsiraamat, Maarja Kangro oma koguga kurat õrnal lumel ja nüüd Indrek Koff. Muidugi probleem on, sellest tõesti kirjutatakse palju, ütleme, eesti kirjastamise toimetamisskulptuur on ju mõnes mõttes väga lõtva osaleda tänu kultuurkapitalile. Põhimõtteliselt on võimalik, et inimene kirjutab oma elu esimesed 20 luuletustega kultuurkapitalilt raha ajanud selle raamatuna välja. Et noh, see on tekitanud mõningaid selliseid sooviatelt. Kirjastamisskulptuur oleks kuidagi nagu rangem sellekteerivam ääretult hea meel. On just just näha, et selliste teadustoimetajatöö järele hakkame tajuma luuletajad ise. Juubeleid tähistati ka kirjanduses. Konverentse pühendati nii Betti Alveri kui ka Viivi Luige loomingule. Seoses uue kunsti muuseumihoone ehk kumu käiku minemisega sai Tallinn juurde mitmeotstarbelisi esinemise näitusekohti. Oma kontserdimaja sai jõhvi. Lõppes ka Eesti Rahva Muuseumi uue hoone võistlus arhitektidel tuli seoses kinnisvarabuumiga tööd juurde. Samas sai üha teravamaks poliitikute surve Arhitektide Liidu esimees Ülar Mark. Selle aasta märksõnad on arhitektuuri vallas seotud tõepoolest ühest küljest selliste suuremate arhitektuurivõistlustega, mis on toimunud ja võib-olla meedia tähelepanu alt välja jäänud. Ja teisest küljest on siis päris palju põrkumist omavalitsuste poliitilisel tasemel. On teil viimase kahe-kolme aasta jooksul on see kogu aeg võimendunud ja suurendanud, aina väiksem roll on spetsialistidel. Suurem roll on poliitikute kiiretel otsustel. Muusikaelus oli juubelisündmuseks Estonia teatri 100. tegevusaasta tähistamine. Uudisloominguga paistsid silma Toivo Tulev, Tõnu Kõrvits. Temal valmis tsükkel kammeroopereid. Et Eestis on heliloojate kõrval ka tugevad interpreedid ja orkestri ning koorijuhid, seda näitavad aasta jooksul kogutud tunnustused ka Eesti Raadio. Aasta muusiku preemia läks sel aastal dirigendile Anu talile. Rahvakultuuri poole pealt läheb 2006 lukku juba selle poolest, et sel aastal toimus Rakveres esimene meeste tantsupidu. Päevakaja hakkab lõppema, selline oli uudistetoimetuse nägemus aastast 2006 2007. toob poliitikas uue riigikogu majanduses ennustuste kohaselt jätkuva majanduskasvu, uued palgad ja pensionid, aga ka uued hinnad sellest kõigest ülevaatlikumalt aasta pärast. Tänaseks kõik stuudios oli Uku Toom aitäh kuulamast.