Kell sai 18, eetris on kolmapäeva, 13. juuli Päevakaja, mina olen Vallo kelmsaar. Ühendatud kultuuripoliitika peaks panema paika investeeringute ja sisulise tegevuse toetamise vahekorra. Kultuurikoja esindaja Ando Kiviberg leiab, et muuta tuleb ka suhtumist, sest kultuuritika arusaamad on seni ikka veel palju samad nagu nõukogude perioodil. Justiitsministeeriumis töötatakse nalja seksuaalkurjategijate keemilist kastreerimist eelnõusse. Eksoloog Imre Rammul hinnangul on eelnõu vajalik, aga ta ei pea õigeks sellist ravikastreerimiseks nimetada. Rahvusvaheline teadusandmebaas paigutas Tartu Ülikooli bioloogias ja biokeemias maailma tippude hulka kaheksa Hiiumaa omavalitsusjuhti regionaalministrile kirja, milles avaldavad rahulolematust maavanem Hannes maalseli tegevusega. Regionaalminister arvab, et tekkinud olukord on kahetsusväärne. Läti ekspresident Valdis Zatlersi sõnul peavad erakorraliste valimiste järel koalitsiooni tuumiku moodustama loodav reformipartei ja erakond ühtsus. Inimõigusorganisatsioon jumala trots süüdistab Liibüa mässulisi tsiviilelanike ründamises. Eesti rahuldus tema, muusiku ja blogija savade renti. Varjupaigataotluse kuue riigi koolinoored ja nende juhendajad tutvusid Tammsaare sünnikohast, tema elu ja loominguga. Tallinnas peatus kruiisilaevaga täna rohkem kui üle 9000 reisija. Tegemist oli selle suve rekordpäevaga. Seal on sooja kaheksa kuni 14 kraadi ja ilm on sajuta. Homme õhtul hakkab alates Tartust ja Lõuna-Eestist vihma sadama. Sooja on homme päeval 19 kuni 23 kraadi. Kultuuriministeeriumis on hakatud välja töötama Eesti kultuuripoliitika arengusuundi aastani 2020. Uku Toomist kuulate lähemalt. Kultuuripoliitika arengusuundade uuendamisega on alustatud ja esimene arupidamine toimunud ministeeriumi arendusosakonna juhataja Ragnar Siil ütleb, et esmalt vaadatakse kriitiliselt üle seni tehtu ja senised plaanid ja need, mis kehtivad kui need, mis on muutunud, olgu see siis vahendite, ümberjaotamise või poliitilise tahte suunamuutuse tõttu. Kui nüüd küsida, mis on need põhilised valdkonnad, mis vajavad nagu tähelepanu, noh, kindlasti on seal küsimus investeeringute ja sisulise tegevuse toetamise vahedest või, või siis balansist, kui palju me paneme majadesse ja kui palju nendesse tegevustesse, mis nendes majades peaks toimuma, see on üks selline temaatika ka, teine kindlasti, mida veel ei, ei räägitudki sellises mahus. Eelmistes poliitikates on kõik, võtab digitaalset kultuuri, digitaalset kultuuripärandi, samamoodi ei olnud 98. aastal sõnagi räägitud kultuuri uutest ilmingutest ei olnud loomemajandusest sõnagi. Ehk tegelikult kultuur on nende 13 viimase aastaga, mis eelmistest põhialustest meid lahutavad, nii palju muutunud, nii palju uusi võimalusi, kui küsimus kindlasti, kuidas kõike seda kajastada? Eesti kultuuri koja juhatuse liige Ando Kiviberg ütleb, et suur osa meie kultuuripoliitika arusaamadest on ikka veel pärit nõukogude ajast ja ei tunnistata, et riiklike tegijate kõrval on palju muidki. No põhiline asi kindlasti, millele see kultuuripoliitika peab rajanema on meie riiklik nii-öelda alustala või aluspõhimõte et tagada meie rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade. Ja mina olles veendunud vaba ühiskonna pooldaja, ikka arvan, et üksikisiku ja seltskondliku hobuseinitsiatiivi ärakasutamine heal eesmärgil on, on kõige õigemat Ando Kiviberg ütleb, et oluline on raha, aga veel olulisem on suhtumise muutmine. Suhtumise muutmine on tegelikult esmatähtis, see on peamine, et loomulikult raha on, tähtis on vajalik, aga raha on vahend, rahaline eesmärk, eks ole, ja see on ka selge, helistanud riik on suhteliselt ikkagi vaene, et siis seda piskut raha nagu võimalikult ikkagi mõistlikult kasutada. Nii et meie rahva, sellest võimalikult suurem palk oleks nagu öeldakse. Ja kui nüüd konkreetseid asju võib-olla välja tuua, et mis näiteks kultuurikoda on omakeskis arutanud, millised küsimused nagu põletavad kõige rohkem, ütleme, põletavad, eks nad ole selliseid sotsiaalmajanduslikku laadi. Kiviberg nendib, et korrastamist vajab seadusandlus, ka tuleks planeerimist korrastada, nii et üritusi saaks kindlamalt planeerida enam kui üks aasta ette. Võimaluse ühiseks arupidamiseks on sügisel Eesti kultuuri koja poolt korraldataval kultuurifoorumil Viljandis. Justiitsministeeriumi kavatsus töötada välja seksuaalkurjategijate keemilist kastreerimist võimaldava eelnõu on saanud ka teiste ministeeriumide toetuse. Justiitsminister Kristen Michali sõnul on eelnõu vajalik laste paremaks kaitsmiseks seksuaalkurjategijate eest. Kai Vare. Justiitsministeeriumis on seksuaalkurjategijate kohtlemise ja ravivõimaluste teemat arutatud juba paar aastat. Sotsiaalministeerium tellis eriala ekspertidelt seksuaalkurjategijate ravijuhise, mis valmis käesoleva aasta kevadel. Justiitsminister Kristen Michal. 2010. aastal registreeriti Eestis kokku siis 275 seksuaalkuritegu ja sellest 74 protsenti ehk siis natukene üle 200 olid toime pandud laste vastu ja kõige sagedasem sellest siis oli lasteporno valmistamine ja selle võimaldamine, mis on siis 76 juhtumit ja sugulise kire vägivaldselt rahuldamist 38 ja lapseealisega 28. Rabi sihtrühmana peetakse ennekõike silmas laste vastu seksuaalkuriteo toimepannud isikuid, kelle puhul on suur võimalus, et nad uue kuriteo sooritavad. Arstliku perenõuandla juhataja Seksoloog Imre Rammul selgitab ravi toimimist. Kasutatakse erinevaid vahendeid, osad neist blokeerivad meessuguhormooni sütia madaldavad nii seksuaalfunktsioone kui sugutungi, muuhulgas siis ka pedofiil. Seid impulsid. Ravis osalemine on rangelt vabatahtlik ja Imre Rammul hinnangul ei tohiks seda kastreerimiseks nimetada. See on natukene selline terminoloogiline eksitus, kui me tegime ravijuhendi, siis oli jutt ikkagi sellest, et milline farmakoteraapia ehk siis milline on võimalik ravimite rakendamine selleks, et siis neid patoloogilisi impulsid pärssida. Tegelikult on protsess pöörduva iseloomuga. Kui ravi katkestatakse, siis seksuaalfunktsioon taastub, et see ei ole midagi sellist saatusliku sõnaga stratsioon, see võib olla nii fataalse tähendusega mõne inimese jaoks, et ta selle läbi võib-olla isegi ei mõtle selle peale, et midagi taolist teha. Seksuaalkurjategijate ravi ei ole tasuta. Erammuni sõnul peaksid ministeeriumid omavahel täpselt kokku leppima, kes selle eest maksab. Tõuseb, et sellisest ravist on kasu rohkem kui otseselt rahaga mõõta saada. Päevselgelt on nii, et minimaalne risk oleks ikkagi see, et kui riik maksaks need ravimid kinni Nende muude maade kogemus ütleb, kas siis võib täitsa kindel olla, et need inimesed, kes seda ravi saavad ja vabadusse pääsevad, enam ei pane selliseid kuritegusid toime? No kindel ei või sugugi mitte olla, aga seda retsidiivsuses võimalik päris olulisel määral alandada ja noh, kindlasti see ei ole midagi sellist, kuhu võiks küsimärgi panna, et ei tea, kas sel mõtet on, et äkki see on mahavisatud raha, et kui me mõtleme sellele seksuaalkurjategija, kui palju suudab temaga kui ära teha ja, ja millised on reaalsed, siis riigi kulutused. Kui ta võtab selle ravimise enda kanda, siis vahe on kordi. Tartu Ülikool pääses ka bioloogias ja biokeemias ühe protsendi maailma mõjukamate teadusasutuste hulka. Tartust jätkab Tiit Loime. Tartu Ülikooli molekulaarja rakubioloogia instituudi direktor Toivo Maimets ütles, et edu ei ole ootamatu uudis, sest bioteaduste arendamisele on Tartu Ülikoolis viimastel aastatel suurt tähelepanu pööratud. See on olnud süsteemne töö, see on alanud õppekavadest infrastruktuuri ehk taristu parandamisest paremaks tegemisest. Aga eelkõige ma rõhutaksin inimeste leidmisest inimeste väljaõpetamisest. See on pikk protsess. Ühe inimese kujundamine teadlaseks võtabki võib-olla 20 aastat. Maimets lisas, et tema arvates võib heast tulemusest ülikoolile ka otsest kasu olla. Ma usun, et ta toob meile välisõppureid, ta toob meile ka meie enda õppureid, sest ka meie enda noortele inimestele on täna ju valida, kas nad hakkavad õppima ülikoolis, Tartus või Tallinnas või hoopis kuskil mujal riigis. Tartu Ülikooli molekulaarja, rakubioloogia instituudi geneetika professori Ain heinaru sõnul erineb ühe protsendi sisse mahtuvate ülikoolide arv erialati, ent umbkaudse suurusjärgu saab siiski pakkuda. Ütleme keskeltläbi riike, mis, mis erinevates teadusharudes on kuskil ja rahvusvaheliselt selliselt indekseeritud, need on kuskil 100 ümber, kui on 100 riiki, siis ma arvan, et neid ülikoole, nende hulgas võim igatahes alla 100 kindlast Teadusandmebaasides arvestatakse mõjukuse hindamisel artiklite ning viidete arvu. Varem on Tartu ülikool rahvusvaheliste teadusandmebaaside järgi oma valdkonna parimaid protsendi hulka jõudnud keemias, kliinilises meditsiinis, looma- ja taimeteadustes, keskkonnateadustes, ökoloogiast, üldises sotsiaalteaduses, materjaliteaduses ning geoteadustes. Tänastest välissõnumitest annab ülevaate Margitta otsmaa. Läti ekspresidendi Valdis Zatlersi hinnangul peavad erakorraliste valimiste järel koalitsiooni tuumiku moodustama tema loodav reformi, parte ja erakond ühtsus. Ta lisas, et reformipartei prioriteet on valitsus ilma oligarhide parteideta, kelleks ta peab Läti esimest parteid Läti teed. Roheliste ja talurahvaliitu ning rahvaerakonda. Uue erakonna programm avaldatakse pärast 20 kolmandat juulit, kui toimub reformipartei asutamiskongress. Reformipartei liikmeks astumise avalduse on esitanud juba üle 700 inimese, kirjutab BNS. Nii suur hulk avaldusi kogunes kõigest nelja päevaga pärast seda, kui Saatlejas kuulutatud välja uue erakonna moodustamise. Euroopa komisjon saadab spetsialistid tutvuma Taani piirikontrolli taastamise plaaniga. Euroopa Liidu siseasjade voliniku seeria monstrumi sõnul tahab komisjon olla kindel, et Taani uus seadus ei riku Euroopa liidu seadusi. Vastase nädal aega tagasi piirikontrolli Saksa ja Rootsi piiril komisjon Taanit hoiatanud, et karmim kontroll on vastuolus genitsiooni põhimõtetega. Taani põhjendab piirikontrolli taastamist vajadusega takistada salakaubandust ja illegaalset immigratsiooni. Türgi peaministri Erdogani valitsus võitis usaldushääletuse. Erdogani partei aga võitis 12. juuni valimistel kolmanda ametiaja ja ta on lubanud otsida üksmeelt eri poliitiliste jõudude vahel, et kirjutada ümber 1980. aasta sõjaväelise riigipöörde järel koostatud põhiseadus. Tema teine prioriteet on üle kuumenenud majandusega toime tulemine ja jooksevkonto puudujäägi kahandamine. Inimõigusorganisatsioon Human kaitse süüdistab Liibüa mässulisi tsiviilelanike kodude rüüstamises ja muudes kuritegudes. Vaatleja Nende sõnul on nad mõningaid hiljuti mässuliste vallutatud aladel toimunud intsidenti ise pealt näinud ja ka teisi tunnistajaid küsitlenud. Organisatsioon nimetas näiteks kodude ja poodide rüüstamist mõnede arvatavalt Gaddafi toetajatele kuuluvate majade mahapõletamist ning meditsiiniseadmete vargust haiglatest. Liibüa valitsus on pannud toime raskemaid kuritegusid, kuid see ei õigusta mässuliste käitumist nii, ütleb Human Rights Watch. NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen kinnitas, et rahvusvaheline koalitsioon jätkab Liibüas Muammar Gaddafi režiimi vastast operatsiooni. Rasmussen ütles seda pärast kohtumist Liibüale rahvusliku üleminekunõukogujuhiga staarset. Gaddafi režiim on minetanud igasuguse legitiimsuse. Samas rõhutas ta, et Liibüa kriisilahendus peab olema poliitiline toimuma Liibüa laste jõulia rahvusvaheliselt toel. Seejuures tuleb tema sõnul arvestada Liibüa rahva õiglaste nõudmistega. Eesti rahuldas Venemaa muusiku ja blogija sabade rentija viia tema pere varjupaigataotlused. Politsei ja piirivalveameti kommunikatsioonibüroo juhi Harris Puusepa sõnul avaldab politsei ja piirivalveamet pagulaste puhul kunagi konkreetselt, mis põhjustel keegi varjupaigasai või millistele pagulase kriteeriumidele ta täpselt vastas. Kuid saava triente vesitas piisavalt tõendavaid dokumente ja andis ütlusi varjupaigataotluse põhjenduseks. Genfi konventsioon käsitleb pagulasena isikut põhjendatult, kartes tagakiusamist, rassi, usu, rahvuse, sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste pärast. Viibib väljaspoole kodakondsusriiki ega suuda või kartuse tõttu ei taha saada sellelt riigilt kaitset või ei taha sinna tagasi pöörduda. Eesti ühines konventsiooniga 1997. aastal. Peaminister Siim Valmar Kiisler sai kirja, milles Hiiumaa omavalitsusjuhid avaldavad rahulolematust maavanemaga reformierakondlane Hannes maa. Seal on Hiiumaavanem olnud alates 1999.-st aastast lähemalt kuulata Indrek Kiislerilt. Kirjale on alla kirjutanud kaheksa omavalitsusjuhti 10-st, teiste seas ka Kärdla linnapea Georg Klinkav, kes kuulub Isamaa ja Res Publica Liitu. Me ei ole rahul maavanema tegevusetusega ja sellega, et ta ei seisa nagu saare ühtlase arengu eest. Päevakorral on kõige teravamalt kindlasti praamiliiklus. Üks suurem teema on maakondlike arengukava, et selle tegemine on jäänud soiku. Maavanem Hannes Maasel ise avaldas imestust, et kiri on vaid kolmerealine ja konkreetseid etteheiteid ta sellest ei leidnud. Ma olen omavalitsusjuhtidega kohtunud enne seda kivi ja keegi vallavanematega ja konkreetseid vettpidavaid etteheiteid mina sealt välja ei lugenud, ka protokolli siin selle kokkusaamisel. Maavanem ütles, et praamiliiklust korraldab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Teine Kärdla linnapea etteheide maakonna arengukava kohta ei ole aga pädev. Seadusandlikku dokumenti, maakonna arengukava, seda ei peagi olema. Aga me oleme mõelnud, et sel aastal me alustame maakonna arengustrateegia tegemist, nii et see on selline küsimus, et seadusandlikku dokumenti, kui maakonna arengukava ei ole kusagil kirjas, on maakonnaplaneering, mis on Hiiumaal olemas. Regionaalminister Siim Kiisler ütles, et ta on selle kirjaga tutvunud. Paola osadelt olla kirjutanud tegelikult ka telefoni teel, küsinud, et millega täpselt rahul ei olda või mis need etteheited täpsemalt on siis siis ma nagu väga selgeid vastuseid ei ole saanud rääkida maavanema endaga, kes kinnitas, et ta on kohtunud omavalitsusjuhtidega ja, ja ta selliseid ületamatut probleemi ei näe. Aga, aga kindlasti selline pöördumine teeb muret ja on kahetsusväärne, et see olukord on, kus Triski esindaja maakonnas ja mitmeid omavalitsuste juhid on omavahelises mittetöises suhtluses praegu, et kas head ei tee maakonnale. Mida pöördujad teevad, kui minister ja maavanem sellele ei reageeri? Me ei oota hetkel midagi, et me oleme oma meelsust nagu avaldanud ja Me juhtisime lihtsalt sellele tähelepanu, läheb elu vanaviisi edasi ja hiidlased siis tõenäoliselt lihtsalt kannatavad, et ootavad selle aja ära. Tuleb uus mees, kes suudab paremini meie huvides seista. Albu vallas lõppes kirjandushuvilistele mõeldud suvekool, kus kuue riigi koolinoored ja nende juhendajad tutvusid Tammsaare sünnikohas tema elu ja loominguga. Laager aitab eesti juurtega noortel ja Eestis elavatel vene noortel paremini mõista. Eesti kultuuri ja kirjandust valmistab neid ette talvel toimuvaks Tammsaare võistulugemiseks. Nii teatab meie Kesk-Eesti korrespondent Olev Kenk. Ladusalt eesti keelt kõneleb luule on sündinud Norras ja elab Trondheimis. Seepärast ja võib-olla ka oma nooruse tõttu pole ta veel Anton Hansen Tammsaare loominguga tuttav. Mina ehkki tema käest, mina ei ole Eestis kunagi elanud, aga ma tean, kes ta on ja nii, aga ma ei ole raamatuid lugenud. Kõik on väga põnev, siin Eestis on väga toredad inimesed, mulle väga meeldib ja tehti inimesed. Õismäe erivajadustega laste kooliõpetaja hinna kodune keel on vene keel kuid ta on seda meelt, et Eestis elades tuleb osata riigikeelt ja tunda siinset kultuuri. Ei ole raske, väga põnev ja kasulik, kui palju? Jah, 99 protsenti, kui ma elan siin Eestimaal, ma austan ja pean rääkima muidugi aru saama kõike. Peame andma oma lastele arusaamist, et on vaja rääkida, on vaja aru saada elada keele sees ja kasutada seda. Kõige kaugem külaline Kaija sõitis Albu maile Ameerika Ühendriikide pealinna lähistelt. Mina olen Eestis sündinud ja kasvanud, nüüd elan 11 aastat Ameerikas ja püüan sealseid õpetada lastele kui ka siis teistele lastele eesti keelt pühapäevakoolis. No minul on olnud kogu laager väga huvitav, aga mis on kõige huvitavam on olnud just õppematerjalid, tutvustus kirjastuste poolt. Kuidas õpetada eesti keelt võõrkeelena? Kas on plaanis tuua oma lapsi ka Tammsaare võistulugemisele? Üldiselt välismaal elavatele lastele? See Tammsaare mõistmine ja tema keel on liialt keeruline aga võib-olla mingeid lühemaid lugusid nad saaksid lugeda, see paneb mind mõtlema küll. Albu põhikooli emakeeleõpetaja enda Trubock ütleb, et ta tahab laagrit korraldades toetada vene koolide noori ja eesti juurtega välismaal elavaid noori ja õpetajaid eesti keele õppimisel ja eesti kultuuri mõistmisel. Olin emakeele ja eesti kultuuri õpetaja Aleksandrovka keskkoolis ühe aasta ja nii paljud inimesed pöördusid minu poole abipalvega, et neid aidata kas või dokumentide vormistamisel, aga ka Eesti kultuuri ja elulaadi mõistmisel. See avas silmad, et kes siis ikka neid aitab, kui mitte Eestis elav inimene. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide. Tallinna sadam võõrustas täna Kuut lõbusõidulaeva sadama avalike suhete juht Sven Ratassepp ütles Madis järveküljele, et sel suvel oli see sadama jaoks rekordpäev. Sellel aastal rohkem laevu korraga tulemas ei ole, on meil küll olnud varasematel aastatel ka kordi, kus meil on olnud minu teada vähemalt seitse kruiisilaeva korraga sees ja siis oli see reisijate arvu või kuskil niisugune 10005. ka siuksed nelja-viie laevakülastusi korraga on siin hooaja jooksul veel veel tulemas küll. Ratassepp ütleb, et üle seitsme suure kruiisilaeva Tallinna sadamasse väga ära ei mahu. Seepärast võib sadam tulevikus laieneda. Tulevikus ei ole kindlasti välistatud ka see variant, et me oleme lihtsalt kruiisilaevade vastuvõtuks sunnitud lisakai ehitama. Sellest on räägitud jah, sest on, et kruiisiturg, mis siin Läänemerel on kiiresti kasvav, ta on oma kogu reisijate arvult tõusnud maailmas suuruselt kolmandaks kruiisipiirkonnaks Kariibi mere ja siis Vahemere järel. See aasta oli meil siin turiste vist kuskil 100 üle 130-st erinevast rahvusest. Aga no peamiselt ütleme, suurema hulga moodustavad üsna niimoodi võrdsetes segmentides ameeriklased, inglased, sakslased, itaallased, hispaanlased. Milline on kruiisituristide esimene mulje Tallinnast räägivad inimesed USAst, Inglismaalt ja Hispaaniast, juues ujun juba aastal hoidev mees. Tallinn on väga vana, ilus, mulle meeldib ajalugu ja näha vanu linnu. Ja siin on väga kena vanalinn. Hinnad on siin normaalsed, olime Pariisis ja hinnad seal olid väga kõrged. Sa pead vuhh, mure on lõke. Seal oja, Etsel äpinibefo, Lavly press, kõnnin ringi, vaatan olulisi maju kesklinnas, olen siin varem käinud, ilus koht, laevaga on Tallinnasse lihtne tulla, aga nüüd on siin liiga palju inimesi. Viis aastat asi oli palju vähem inimesi ja seepärast oli siin meeldivam. Suundun siit Peterburgi ja sealt tagasi Londonisse. Pin. Tallinn on turiste täis, käisime jõust alkoholipoes ja kohalikud inimesed olid väga lahked. Majad on siin ilusad, linn on puhas ja hästi hoitud. See on ülejäänud Euroopast erinev. Vanalinn on hästi säilinud, kesklinnas on hinnad väga kõrged. Võrreldes Rootsiga on siin siiski odav. Öösel on Eestis vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm, kohati võib olla udu. Puhub läänekaare tuul kaks kuni seitse, öö hakul põhjarannikul puhanguti 12 meetrit sekundis. Sooja on kaheksa kuni 14 kraadi. Päeval on ilm vahelduva pilvisusega, õhtul hakkab alates saartest ja Lõuna-Eestist vihma sadama. Puhub muutliku suunaga tuul üks kuni seitse meetrit sekundis, õhtul saartel idatuul viis kuni 10 ja puhanguti kuni 13 meetrit sekundis ning sooja on homme päeval 19 kuni 23 kraadi. Kuulsite Päevakaja, mis kandis järjekorra numbrit 18336 kuulmiseni.