Meil on siis külas tõesti täna nimepäeva vääriliselt, Margit Ago maaettevõtja, kuidas veel öelda, tere, Mark. No kuidas sa ei meeldi endale mingisuguseid tiitleid külge pookida? Aga kuidas sa siis tutvustad ennast näiteks kui on tegemist inimesega, kellega saaksid, tahaksite tuttavaks saada või sa arvad, et lihtsalt sinu väline sarm ja ütleme siis ma ei tea, võib-olla mingit kõlineb vili, mis sa endal külge riputad ja kaunid kostüümid kõnelevad juba kõik jutu ära selle inimese jookskile, kellega sa tuttavaks tahad, saada midagi, sa ikkagi ütled? No nii kiire see elu ka ei ole, et kohe kõik ära ütlema suure häda ja kiirega, tegelikult vastupidi, ma arvan, et tark on jätta midagi ka avastamiseks. Ei, kui tegelikult küsitakse, siis noh, täpselt, millega ma tegelen, siis ma alati ütlen, et ma tegelen toiduga, et see on mu suur armastus ja iga siis moel kirjutan toidust ja ja teen seda ja hindan seda. Toidus tuleb meil kindlasti rääkida, sest et mul on nüüd kaks päeva juba siin teinud, kolmas päev jookseb, täna ongi kolmas kolmapäev siin raadio kohe siis eetris ei olegi, toidust on rääkinud ja õudsalt näljane ka selles mõttes, et noh, vaata. No see oli piltlikult öeldud tegelikult või ka natuke provotseerivad selles mõttes, et eks ma ikka midagi olen võtnud, sest et kui sa oled näljane, siis pole ju kokakunsti üldse vaja sisse sööd ju mida iganes. Kas hambarinne kakk, kuidas, kuidas sinul on, siis tähendab, et kas sinul see toidu tegemine, noh, mis ta nagu esmalt on nelja kustutamine kunst, diabi jääb kuhugi sinna vahele. No kõigepealt, kui sa mõtled üldse, mida inimene peab elus tegema, et elus püsida, ta peab hingama, eks ta peab magama. Siis ta peab sööma, siis ta peab selles ühes kohas käima, tead ikka, kus leiad seal. Et jooma peab ilma söömata? Sööma jooma ja sööma, jooma. Kui sa mõtleksid, mina nagu valida oma elu keskmesse, siis miks mitte aja säästmise mõttes midagi niikuinii pead tegema. Aga hingamise eest nagu rahakesid on nagu kuidagi natuke naljakas või magamisajast on ja tuhanded parem, parem siis juba tegeleda toiduga. Nii kui nii pean sööma, ma niikuinii tahan, et seal osades võimega palju naudingute rõõmu, miks mitte teha seda siis nii armastuse hobi kui ka kui ka töö jaoks. Jah, seda küll, no tegelikult saab väga lihtsalt toituda, kas pole nii, et võtad. Võtad sööd oma porgandi ära näiteks ja närid ära selle ja siis jood vett peale ja ja võib-olla noh, leiva korrukese ka sinna juurde ja tegelikult saama nälja kustutad ju ära, väga lihtsalt saab tegelikult hakkama, sest vaata praegu viimased pool aastat vähemalt võib-olla isegi rohkem. Ei, see on juba rohkem aasta aega on käinud, et eks ole, toiduainete hinnad tõusevad ja nii edasi. Varsti inimene lihtsalt ei jaksagi enam endale toitu osta ja veel enam hakkan mõtlema sina kui ka toiduettevõtjaid, kuidas, kuidas, kuidas üldse hakkama saad sellistes tingimustes ja, ja, ja noh, et inimesel ikkagi oleks seda siis, noh, ma ei tea, jõudu, jaksu üldse osta seda sinu pakutud toitu. No tead, see Mamo kiirtoidukett, mida ma praegu arendamas olen seal nagunii mõistlike hindadega, kui veel olla, sa ütle, mitmes kohas sa saad värskelt tehtud heades toodetes praadi kolme euroga? Ega ikka väga ei saa, eks jah, ta on, ta ei ole just mingi poolas. Ma ei tea, ära paneeritud külmutatud šnitsel, kus on kaks kolmandikku saiapuru on ju siis noh, tegelikult ikka nagu sellist väga head värsket toitu, mille põhiosaks ei ole keedukartul ja soost on raske saada. Aga teate, kui räägi, sa küsisid toidu puhul, et saab ju väga vähesega oma nälja kustutatud ja et me oleme liiga ikkagi hedonistlikud ja naudingu vältida, et ega rõõmu peab ka toidust olema, et ei piisa ainult sellest, et et sa saad oma nälja kustutatud. Aga selles mõttes, et seal on tõesti nagu õudsalt õigused, et toidu hinnad tõusevad. Ja, ja minu strateegia on selline, et, et noh, eelkõige tõuseb, mis tõuseb liha hindeks. Et ma tahan õpetada inimesi sööma rohkem taimset valku, sest niikuinii valku meil on vaja, eks ju, ja ja teinekord tuleksid mammusse sööma, siis sa vaata, seal on hästi palju igasuguseid ubasid herneid, kikerherneid läätsesid, sest see on hea asendus ja väga maitsev asendas, kusjuures igapäevase liha söömisele. Ja mina isiklikult arvan, et ei, lihast me kindlasti ei loobu, kunagi läheb hind kallimaks, sööme vähem harvem, aga me vähemalt väga loodan, et selle asemel, et siia korraliku liha inimesed ei hakka mingisuguseid alaväärtuslik ja mitte noh, tõesti siis väheväärtuslikke mingi vorstitooteid sööma selle asemel vaid harvem. Ja selle asemel rohkem taimset valku iganes pähkleid. Liha siis ikkagi seda värsket liha korra looma enda küljest ikka lõigata kohe. Selles mõttes. Mitte liha järgi lõhnavat mingit kummalist ollust. Aitäh, nii värskelt, mitte eriti värsket kraami, paneme nüüd ka sinna seal ikkagi konserv toode, ausalt öeldes, aga, aga ta vist ma saan aru, sa valisid välja ühe loo, tähendab, mida me kohe käima lükkama. Et muusikaga on see hea asi, et kui sa isegi panekust, see on ju ta on nagu salvesburgis ta ikka kõlbab tarvitada teist, kolmandat ja mitmendat korda, et see lugu, mis tuleb, see on siis. Peetseb, mis, ütle uuesti, mis asi see oli? Mitmeid oi lugu. Nii, miks, miks me selle loo mängima panema? Sellepärast, et kui ma olin siin väga vastuvõtlikkus noores eas, siis oli, oli see väga popp ja, ja kui mõtlesin, et mis on see muusika, mis on mind kõige rohkem mõjutanud, siis aastaselt mitte tingimata lemmikasjad, vaid need, mida ma olen just varajases eas seks pista, sest tõesti kuni kuni Vivaldini välja, et need on need asjad, mis meelde on jäänud. Jaja niisiis mitte ainult ulja Peets ronib. Minu nimi siis Tõnu Pedaru ja mul on hea meel, et Margit Haagamann siia Raadio kahe eetrisse külla tulnud, siis tema räägib, kuidas peaksin toituma, kuigi ma sain aru, et sa ütled seal igaühel on nagu, nagu eri asi, eks ole, ta peab ise kuidagi tundma end õppima, et kuidas toituma ja kuidas ma pean siis nagu öeldakse jooma. Et, et aga kuidas ma sellest nagu arusaam, et ühesõnaga, et midagi noh, kui mul näiteks ei tule allergilist löövet ja siis ma saan aru, et sa põhimõtteliselt minul läheb või, või on see lihtsalt see, et et kui näiteks ma söön midagi nagu gaasid, tulevad ikka kiiresti, on ju, et, et siis võib-olla ei sobi. No see ongi see, et, et mis on meie eesmärgiks, et noh, igasugused reeglite järgimisega on mõeldud ainult selleks, et inimesed saaksid täie potentsiaaliga ära, et öeldakse alati energiat, eks ju, et nad oleksid terved, särtsu täis, mõte jookseks silm säraks, see oli sees märk, ehk see ongi see ainus mõõdupuu, kas sa tunned ennast väga hästi, siis on kõik hästi, siis sa sööd õieti ja, ja kui sa tunned natukene halvemini, siis tuleb hakata mõtlema ja vaatama, et mida tuleks korrigeerida, reguleerida ja reeglid on põhiselt alati samad, tuleb siia väärtuslikku toitu. Ta on väärtuslik, ma olen aru saanud, et see on see, mis on nagu värske ja, ja mida sa saad nagu nagu naksti võtta kohe põhimõtteliselt kasvõi omaenda peenra pealt midagi või siis kui sul on loomad, siis sa lähed, lööd looma maha ja siis noh, põhimõtteliselt. No see on natukene keerulisem, et tegelikult, et noh, enamjaolt see tähendab tõesti seda, et, et siis väärtuslik toit on selline, kus on paljud toitaineid ja sul vaja on. Kui te ette nagu sinu keha nagu maja, eks kui sa ütled töömeestele, ehitage seamaja, sa hoolisid endale, on kõik kui ehitusmaterjalid selleks olemas ja töövahendid. Samamoodi on toiduga, et me ei hinga sisse ega, ega ega pistab varbaid mulda ega hangi sealt mingeid toitaineid. Ainsad toitained, millega me oma keha üles ehitama, näitleja endale sisse sööme. Ehk võimalikult toitaineterikast toitu ja mitte rohkem väga palju rohkem energiat kui tarvis on, sest muidu tekib pekirull. Ja, ja mina väike olin, siis räägiti no kuuekümnendatel räägite niimoodi, et tulevikus inimesed ikkagi söövad ainult noh, mingeid tablette noh, selles mõttes, et noh, üldse see sõna kuue ja siis sa peaga vetsus käima eriti ja ei koormas noh, ütleme et mina kujutasin ette, et seal helgitel optimistlikke kuuekümnendatel, kui progressiusk oli tõesti vääramatu et, et nii tulebki, läks teisiti ikkagi üldiselt ei, need öeldakse, et ikkagi ei ole hea üldse ja nii edasi olid isegi nende vitamiiniga Põhjus on väga lihtne selles, et inimese organism on oluliselt keerulisem ja see ainevahetus oluliselt keerulisem, kui teadlased siiamaani on arvanud. Ja väga paljud need sünteetilised vitamiinid nii omastu korralikud omastavad mingil määral, aga nad võivad ka häirida teiste ainete omastamist, nii et lõppkokkuvõttes on ikkagi kasulikum mitte-vitamiini, vaid värsket toitu ja päikest. Ja üks asi veel, mis on tähtis. Mõned inimesed üle põevad seda toitumise asja liiga palju muretsevad ja nad kardavad, mis toidus võib-olla mingisuguseid saasteaineid v aineid. Kui sa mõtled, kui sa kardad oma toitu, eks sa kardad, see teeb sulle halba. No kuidas saab see sulle siis hea olla? See on küll jah, ma olen aru saanud, et on isegi inimesi, kes, kes kardavad seda toitumistänapäeval ütleme isegi nii palju, et nad kardavad käia väljas söömas, sest nad ei tea, mida keegi on sinna sisse pandud. Et noh, näiteks, et noh, mina tean küll, et kassaga sõitsid Leningradist, Moskvasse, Tallinnast Leningradist, sa teadsid, mis see kohvi seal seda tehti ikkagi niimoodi, et ega seal kohvi nagu sees ei olnudki mingit keemiat või mida sa sisse panid ja isegi tee pealt hoiti. Te ütlesite, et see rongi saatjad tegi sealt ikkagi oma pool rubla, tegi ikkagi niisuguse korraliku teejoomise kupee pealt ja et, et väike hirm on, et, et ei tea, et mida nad seal teevad, et mida nad sinna sisse paned ja parem kui sa võtad mingid nagu asjad nagu alge ained nagu koju ja ise oma silma all nagu midagi teed. No see on üks variant, teine variant on see ka, et eks see ikkagi noh, ega me päris sellises kaootilise maailmas ei ela, et et enamus hoidlustajatele ikka mingisugune aukoodeks ka on olemas ja teiseks võib usaldada oma maitset. Ja kui toit maitseb värske, näeb värske välja, tõeliselt seda ka on. Ja selle taga ei olegi mingisugust erilist skeemi. Aga kuidas, kui, kui sa ei ütle, et see on tore, aga, aga näiteks üks asi, mida ma alati, kui on inimesed, kes on toiduspetsialistid, ma ikkagi alati küsin. Sest mul on ikkagi vanadest jällegi nõukogude aegadest jäänud unistuseks üks selline asi, et, et, et ma mäletan ühte lugu, kus mingi poiss oli niuke ime, kes tegi Vene ohvitseridele selliseid toidu, et et ühesõnaga, ma ei tea, kõik sõjaväeosad põhimõtteliselt käisid seal noh, ohvitserkond, et tema oskas teha nii-öelda sitast saia, et, et ükskõik noh noh, mis, mis algaine on, ta ikka tegi väga hea ja söödav asi ja see ei olnud sugugi nii, et mingile asjale nagu mõni teeb, et et asi oleks söödav. Ma valan kõigile asjale paksud ketšupit peale, siis siis on hea maitse. Et miski asi. Ma vahel vaatan, et teevad peened toitlustusasutus, Nad teevad väga lahedaid asju, aga algained on juba sellised, ma sööks nad niisama ära, ma niisama ära sa paned nii hea asja sinna, sa segad ära teed mingisuguse möga kokku, mis ei ole sugugi võib-olla nii hea enam kui ma võtan ükshaaval need need asja nopin ja ära sööd. Aga tihti näid, Megasid teadis sellepärast, et need asjad eraldi võttes ei ole enam pudrule kuigi nii head. Ja selles mõttes sul on täiesti õigus, et üks minu arust väga palju targem ja surnud mees tõenäoliselt ütles nii. Kõik lihtsad asjad ei pruugi olla ilusad, kõik ilusad asjad on lihtsad ja selline lihtsus, jah, võlub mind ka oluliselt rohkem kui selline, noh, kuidas ma ütlen, liigne peenutsev minema ja noh, teinekord andmata kokkadel ka nende nende nad tahavad ju ennast väljendada ja selle eneseväljenduse tahavad öelda näiteks, et tule ja vaata, mida ma kõik oskan teha, on ju, et ja kiidab, mind on ju ka natukene, on teine suhtumine on selline, kokal on öelda midagi sellist, et vao vaata millise värske ja ägeda uue tooraine ma avastasin, ma tahaks seda sinuga jagada. Eks siis on maitseelamus kogemus ka erinev. Jep, nii paneme vahepeal muusikat laule metsades, nagu ma saan aru, läheb peale metsast metsa, värskus toob meile siis Tšetraud all ja see on ka sinu valik, tegelikult sa peaksid natukene kommenteerimast. No see on ka selline nooruses kunagi noh, tavaliselt jäävad mingid muusikalood meelde mingitel erilistel hetkedel ja ma mäletan vihmane jaanipäev, kus sai kaminas šaslõki tehtud ja selline väikses seltskonnas kahe inimese jaanipäev ja see oli päris päris lõbus. Siis me käijasime seda seto taliplaate ikka ja terve õhtu. Niimoodi siis järsult lõpetas Tšetrodol ja, ja muidugi muusikas ütlesid meile, siis on täna raadio kahes stuudios külas toiduasjatundja toiduettevõtja Margit Haguma. Et, et ka muusikalises mõttes on, on sul üks päris huvitav. Kuidas öelda lähenemine siis inimestele, et et paremini nagu võib-olla need inimesed siis tundma õppida ja ühtlasi ka siis selle inimese kaudu ka muusikat siis sul on, nendel on üks nagu huvitav nagu nagu ettepanek. Tavaliselt on tõesti nii, et et inimene jääb tihti oma mugavustsooni kõiges näeks ja samamoodi tuleb mingi oma lemmikbändi, noh, tuleb uus asi välja, et ostavad aga et avardada, no aga muusikamaailma lasen alati mõnel huvitaval inimesel võib-olla ta on juba rohkem tuttav, võib-olla esimesel kohtumisel. Ma palun, et ta näiteks oma lemmikmuusikat näiteks vahetavalma tassinad otse muusikapoodi varjatuna, mõned shiidid välja teinekord lasevad Youtube'is teevad mulle mingit playlisti, et ma avastasin midagi uut ja tõesti tänu sellele on mul Mosiidi hulgas ka selliseid kummalisi asju, näiteks esimese maailmasõjaaegsed saksa sõdurite laulud või või fistist sent, näiteks, mille peale ise võib-olla esimese hooga tormi jookseks, eks jah. Et nii, nii avastab enda jaoks uusi põnevaid asju. Aga toiduga näiteks tuleb keegi sinu kiirtoitlustusketi ütleb, et, et tal on mingi ettepanek, et näiteks ma ei tea, mingisugune juurikas, seal ta nüüd avastas, ühesõnaga, et kuidas see siis teeb seda, teist ja kolmandat ja kuidas seda siis nagu serveerida, ma ei tea, millega sa oled nagu avatud põhimõtteliselt. Aga aga meil on, meil on eriti vegetaarlust, veganite, teised toite, mis on kliendi välja mõelnud. Miks mitte, kui mida, kes teeb paremini, teab mida minu külalised siia tahavad, kui nemad ise. Kas nad on ettepanekuid ka, et, et ma ei tea, et võiks panna juurde, siis ma ei tea midagi. Tihti on aga vahetevahel tuleb arvestada sellega ka, et, et kui käib 300 350 inimest päevas et siis nagu ei saa teha kunagi ideaalselt kõigi maitsele, tuleb nõges keskmise keskmise eestlase maitse järgi valmistada asja, kasvõi näiteks ma teen tšilli Kongaarne, et eks väga vürtsine roog väga peened mängima, et kust see piir läheb, et ta nüüd nendele, kes vürtsi armastavad veel nagu tunduks autentne ja nendele, kes seda pelgavad, päris nii-öelda suu põhja ära ei kõrveta. No eestlased ütleme ikkagi see põhjamaine ja ütleme, nõukogude taustaga nagu rahvas toituvad nagu ka lõuna ajal nagu erinevalt, eks ole. Me teame lõuna seal Vahemere ääres, need seal võtavad mõnuga tundide viisi söövad, et noh, inimene, noh, tuleb, eks ole, ta teab juba, et ta on juba tööle hiljaks jäänud, alles on tulnud, Kukistab midagi alla, noh, kuidas, kuidas. Nälg kähku ära tappa või mis iganes, et saada midagi hamba alla. Noh, see tundub isegi ebatervislik, eks ole, et kas saad, mis sul on, mingid niuksed, kavalaid võtad siukse asja vastu, et inimene nagu, leiaksid aeg või vähemasti saaks tervislikult siis kuidagi midagi hamba alla. No kõigepealt loomulikult ideaalis peaksime aega võtma, peaksime ise oma juurikad kasvatama ja ise nendega vahel Ojamäe, siis nad ise koorima toiduvalmistamis rahulikult koos sõpradega sööma ja nii edasi, aga no vabandust, see ei ole reaalne maailm, eks ju, ja kui on kiire, siis ikkagi on tervislikum kas või kiiresti midagi süüa, kui toidukord vahele jätta. Muideks aga noh, minu lahenduse sellele alati see, et et tuleb teha sellist pakkuda sellist toitu külalistele, mida on ka see autoroolis võimalik süüa. Aga mis oleks ikkagi headest toorainetest värskelt tehtud ja läbimõeldud, eks ju, et, et noh parem ikka kasvõi kasvõi kiiruga süüa kui see, et jäta toidukord, ahela pärast süüakse uriiniga. Ma ei tea küll, kuidas seal toidukorraga mõni ütleb, et vaata, et sa pead mingi kindel, eks ole, kord olema, mõni ütleb, et kolm korda, onju, ja siis hommik nagu kõige suurem ja siis mõni ütleb, et et Dima, näksid kogu aeg mingeid juurikaid või siis mõni ütleb, et igasugune näksimine on kõige halvem ja nii edasi pean segage võidki, individuaalne. Kõik on erinevad, meie kehad on erinevad, meelelaadid on erinevad, eks inimesed, kellel on nõrkusi Riinu võeteks, mina loomulikult peaksin näksimist vältima sema konkreetsetel kellaaegadel, aga näiteks mõni inimene, kellel on, kas kipub veresuhkur natukene kõikuma, tender on jälle hästi oluline, et nad vahepeal näksida, see on just see iseenda tundmine. Ja mis on ühe mehe toit, on teise mehe mürk, et seda ei saa kunagi öelda raudselt reegleid kirja kirja panna, kivisse raiuda, et ainult nii on õige, tuleb proovida katsetada, mis sobib. Ja, ja punkt üks veel. Me ei saa ainult orjameelselt teenida oma keha vajadusi. Neli kui toit meeldima ja see peab sobima meie elustiiliga. Kui see meil ikkagi sobisen, pidev pingutus ja lõppkokkuvõttes tuleb ainult viha ja trots ja kõik need head toitumisharjumused lähevad otse prügikasse. Okei, tähendab ütleme, mingi täiskasvanud inimene võib-olla saab ise, eks ole, noh, veel midagi teha, distsiplineerida last korrasta, ennem kui ma sind välja kuulutasin, ütles, et, et eetrisse, et meil tuleb külla väga rikas naine ja viitasime, et sul on kolm last, et kuidas, kuidas sul on, ma saan aru, et üks on juba iseseisev suu, vedru surnud juba? Jah, aga kuidas temast sööd, kas ta saab juba ise hakkama või küsib sinu käest nõu ikka. Ta saab suurepäraselt hakkama ja ta nüüd ta saab aru, et kui ta on ikkagi koolis ainukene, kes oskab korralikult süüa teha, et kui popiks seda järsku on teinud Haadons kõrgkoolis. Ta õpib, kusjuures prantsuse lütseumi lõpetanud tubli, tark tüdruk tahtis mõelda, ütles emme, ma mõtlen natukene, mida ma tahan teha. Ja mina mõtlesin ikka, et noh, et kas filoloogiat tahab, ta kirjutab väga hästi või midagi sellist. Tuleb ütleb, et Ma õpin rätsepa, kas ma olin esialgu üllatunud, aga nüüd ma näen, et, et kuidas ta silm särab, kuidas ta käib, ütleb vaata emase kaksikWolt. Ja kuidas ta naudib oma kätega töö tegemist ja mõtlen, et ma tõstan kaabut, kui julge otsuse tegi, et ta kuulas oma südant, mitte mitte ei lasknud sellel sotsiaalsel survel. Nagu noh, et on tark tüdruk ju ta peab siis hakkama mingi turundusspetsialistiks või, või ma ei tea juurat õppima, eks ju. Et hästi kihvt. Aga kuidas lapsed sööma saan, ma saan aru, et nemad on ikkagi ei ole veel teismelised või ei seitse ja 10, ei no kuidas nad sööma saad, siis ma olen noh, üldiselt olen üldiselt ikkagi aru saanud, et lapsed ei taha ikkagi süüa. Tähendab selles mõttes, et. Sa mõtled, nagu mõtled, nagu õigeid teadsamist tuleb kõigepealt juba maast madalast tuleb ise head eeskuju näidata. Teiseks. Minu lapsed ei läheks ei no meil on näiteks, meil on komipäev laupäev päev sööme nii palju, kui me tahame. Orki Raivo on nii-öelda laupäeval ja ta lihtsalt, sa harjud ära sellega muidugi ja teiseks, magusad võib süüa, aga puuvilju igasuguseid mahedamaid magusaid ris pole nii kontsentreeritud magusad ja lasteaia tuleb teha toitmine, tuid, seikluseks tuleb turule kaasa võtta, nendega koos tuleb tuhnida maa sees, vaadata, mis, mis mugul või juurikas, kuidas nad välja näevad looduses, eks. No siis ma tahan väljaseks värskes õhus on ju muidugi ja kusjuures tuleb metsa viia lapsed, eriti poisid, sellepärast et meil on alati selline diil lastega. Meie lähme koos metsa seenel nad juba mul täis abilised, aga kui ma näiteks lähen mingeid muid taimi korjama, siis mina korjan taimi, õpetan nendele, nemad otsivad konnagulleseid, taovad kaikaga puud, elavad energiat välja, kõik on õnnelikud, eks ju, kõik on rahul. Ja teiseks lapsi tuleb kaasata toidutegemisse, näiteks minu poisid teevad hakkliha, teevad värskeid mahlasid, masinad undavad masina. Teebli moodro nänn-nänn saab mängida ka eks, ja selle asjaga, et see on, tuleb teha seikluseks ja teil tuleb põnevaks rääkida lastele. Selge nii teemegi, aga igatahes suured tänud, margisid, said tulla. Meil on veel üks lugu, mille oled välja valinud kääbsikse kuuekümnete aastate lõpu või on seitsmekümnendaid Roberta Flack, must lauljatar sellise soulihõngulise või olla funk'i hõngulise looga, seda me saame kohe tegelikult ise kuulaat ta, aga miks, miks? Miks ikkagi see, see valik siis on ikkagi viimased sõnad sinule, Margad? Praegu tundub nii. Lihtsalt tundub nii, et tunde järgi igatahes suured tänud.