Rahvusringhäälingu uudised Kell sai 15, uudistega on stuudios Vallo kelmsaar. Rahvusvaheline teadusandmebaas paigutas Tartu Ülikooli bioloogias ja biokeemias maailma tippude hulka. Tere piimatööstus ja Pärnumaa Osaühing. Halinga sõlmisid lepingu, mille järgi maksab tööstustootjale piima eest roopa keskmist hinda. Selline leping on Baltikumis ainulaadne. Eesti osaleb, ostan ÜRO noorte ametnike programmis, mille kaudu värvatakse maailmaorganisatsiooni uusi töötajaid. Viimati oli selline võimalus 15 aasta eest. Suursaadik Margus Kolga loodab, et eksami sooritamisel jõuab kümneid Eesti kodanikke. Meie teadlased võtab reedeks vastu ulatusliku kärpekava. USA riigikassas napib president Barack Obama sõnul raha pensionide maksmiseks. Ja ilmast. Öösel on sooja kaheksa kuni 14 kraadi, ilm on sajuta. Homme õhtul hakkab alates saartest ja Lõuna-Eestist vihma sadama. Sooja on päeval 19 kuni 23 kraadi. Erisaadet Foorumis R2 poee kommenteeri saadet foorumis R2. Raadio. Eetris Tõnu Pedaru. Nii jah, a kell on siis, las ma nüüd natukene vaatan seda kella. Uuri kell on kolm, läbi 15, null seitse. Ja tõepoolest nii nagu lubatud, siin raadio kahes kõik lubadused nii-öelda realiseeritakse, sellist asja ei ole nagu juhtub kuskil mujal või kellelgi teisel. Raadio kahes miinuses Külos. Tõesti täna nimepäeva vääriliselt, Margit. Aga maaettevõtja, kuidas veel öelda, tere, Margit. No kuidas sa ei meeldi endale mingisuguseid tiitleid külge pookida? Aga kuidas sa siis tutvustad ennast näiteks kui on tegemist inimesega, kellega saaksid, tahaksite tuttavaks saada või sa arvad, et lihtsalt sinu väline sarm ja ütleme siis ma ei tea, võibolla mingid kõlineb yli, mis sa endale külge riputad ja kahurid, kostüümid kõnelevad juba kõik jutu ära selle inimese jookskile, kellega sa tuttavaks tahad saada midagi. No nii kiire see elu ka ei ole, et kohe kõik ära ütlema suure häda ja kiirega, tegelikult vastupidi, ma arvan, et tark on jätta midagi ka avastamiseks. Ei, kui tegelikult küsitakse siis täpselt, millega ma tegelen, siis ma alati ütlen, et ma tegelen toiduga, et see on mu suur armastus ja, ja iga siis moel kirjutan toidust ja, ja teen seda ja hindan seda. Toidust tuleb meil kindlasti rääkida, sest et mul on nüüd kaks päeva juba siin teinud, kolmas päev jookseb, täna ongi kolmas kolmapäev siin raadio kohe siis eetris ei olegi, toidust on rääkinud ja õudsalt näljane ka selles mõttes, et noh, vaata. No see oli piltlikult öeldud tegelikult või ka natuke provotseerivad selles mõttes, et eks ma ikka midagi olen võtnud, sest et kui sa oled näljane, siis pole ju kokakunsti üldse vaja sisse sööd ju mida iganes. Kas hambaRemme kakk, kuidas, kuidas sinul on, siis tähendab, et kas sinul see toidu tegemine, mis ta nagu esmalt on nelja kustutamine, kunst, diabi jääb kuhugi sinna vahele? No kõigepealt, kui sa mõtled üldse, mida inimene peab elus tegema, et elus püsida, ta peab hingama, eks ta peab magama. Siis ta peab sööma ja siis ta peab selles ühes kohas käima, on tead, ikka. Et ma kuulsin, et, et jooma peab silmas? Sööma jooma, sööma, jooma. Kui sa mõtleksid, mina nagu valida oma elu keskmesse siis miks mitte aja säästmise mõttes midagi niikuinii pead tegema. Aga hingamise eest nagu rahakesid on nagu kuidagi natuke naljakas või magamisajast on ja tuhandet parem, parem siis juba toiduga. Nii kui nii pean sööma, ma niikuinii tahan, et seal osases võime kui palju naudingut, rõõmu, miks mitte teha seda siis nii armastuse hobi kui ka kui ka töö jaoks. Jah, seda küll, no tegelikult saab ju väga lihtsalt toituda, kas pole nii, et võtad. Võtad sööd oma porgandi ära näiteks ja närid ära selle ja siis jood vett peale ja, ja võib-olla noh, leiva korrukese ka sinna juurde ja tegelikult saama nälja, kustutad ju ära, väga lihtsalt saab tegelikult hakkama, sest vaata praegu viimased pool aastat vähemalt võib-olla isegi rohkem. Ei, see on juba rohkem aasta aega on käinud, et eks ole, toiduainete hinnad tõusevad ja nii edasi. Varsti inimene lihtsalt ei jaksagi enam endale toitu osta ja veel enam hakkama, ütleme sina kui ka toiduettevõtjaid, kuidas, kuidas, kuidas üldse hakkama saad sellistes tingimustes ja, ja, ja noh, et inimesel ikkagi oleks seda siis, noh, ma ei tea, jõudu, jaksu üldse osta seda sinu pakutud. No tead, see Mamo kiirtoidukett, mida ma praegu arendamas olen seal nagunii mõistlike hindadega, kui veel olla, sa ütle, mitmes kohas sa saad värskelt tehtud heades toodetes praadi kolme euroga? Ega ikka väga ei saa, et seal nii, noh, jah, ta on, ta ei ole just mingi poolas. Ma ei tea, ära paneeritud külmutatud šnitsel, kus on kaks kolmandikku saiapuru on ju siis tegelikult ikka nagu sellist väga head värsket toitumine põhiosaks ei ole, keedukartul ja soost on raske saada. Aga teate, kui räägi, sa küsisid toidu puhul, et saab ju väga vähesega oma nälja kustutatud. Tead, me oleme liiga ikkagi hedonistlikud ja naudingu altidelt, et ega rõõmu peab ka toidust olema, et ei piisa ainult sellest, et et sa saad oma nelja kustutatud. Aga selles mõttes, et seal on tõesti nagu õudsalt õigused, et toidu hinnad tõusevad. Ja, ja minu strateegiad on selline, et, et noh, eelkõige tõuseb, mis tõuseb liha hindeks. Et ma tahan õpetada inimesi sööma rohkem taimset valku, sest niikuinii valku meil on vaja, eks ju, ja ja teinekord tuleksid mammosse sööma, siis sa vaata, seal on hästi palju igasuguseid ubasid herneid, kikerherneid läätsesid, sest see on hea asendus ja väga maitsev asendas, kusjuures igapäevase liha söömisele. Ja mina isiklikult arvan, et ei, lihast me kindlasti ei loobu, kunagi läheb hind kallimaks, sööme vähem harvem, aga ma vähemalt väga loodan, et selle asemel, et siia korraliku liha inimesed ei hakka mingisuguseid alaväärtuslikke ja mitte noh, tõesti siis väheväärtuslikke mingeid vorstitooteid sööma selle asemel vaid harvem. Ja selle asemel rohkem taimset valku iganes pähkleid. Liha siis ikkagi seda värsket liha korra looma enda küljest ikka lõigata kohe värss selles mõttes. Mitte liha järgi lõhnavat mingit kummalist ollust. Värskelt mitte eriti värsket kraami, paneme nüüd ka sinna seal ikkagi konserv toode, ausalt öeldes, aga, aga ta vist ma saan aru. Sa valisid välja ühe loo, tähendab, mida me kohe käima ütleme et muusikaga on see hea asi, et kui sa isegi panekust levi on ju ta on nagu salvesburgis ta ikka kõlbab tarvitada teist, kolmandat ja mitmendat korda, et see lugu, mis tuleb, see on siis. Peetseb, mis, ütle uuesti, mis asi see oli? Mitme tollilugu. Nii, miks, miks me selle loo mängima panen? Sellepärast, et kui ma olin siin väga vastuvõtlikkus noores eas, siis oli, oli see väga popp ja kui mõtlesin, et mis on see muusika, mis on mind kõige rohkem mõjutanud, siis ma vastased, mitte tingimata lemmikasjad, vaid need, mida ma olen just varajases eas seks pista, sest tõesti kuni kuni Vivaldi nii välja, et, et need on need asjad, mis meelde on jäänud. Jaja niisiis mitte ainult ulja Peets Räni. Minu nimi siis Tõnu Pedaru ja mul on hea meel, et Margit Haagama on siia Raadio kahe eetrisse külla tulnud, siis tema räägib, kuidas peaksin toituma, kuigi ma sain aru, et sa ütled seal, igaühel on nagu, nagu eri asi, eks ole, ta peab ise kuidagi tundma end õppima, et kuidas pean toituma ja kuidas ma pean siis nagu öeldakse, jooma. Et, et aga kuidas ma sellest nagu arusaam, et ühesõnaga, et kui ma söön midagi, kui mul näiteks ei tule allergilist löövet, et siis ma saan aru, et sa põhimõtteliselt minul läheb või, või, või on see lihtsalt see, et, et kui näiteks ma söön midagi nagu gaasid, tulevad ikka kiiresti, on ju, et, et siis võib-olla ei sobi. No see ongi see, et, et mis on meie eesmärgiks, et noh, igasugused reeglite järgimisel on mõeldud ainult selleks, et inimesed saaksid täie potentsiaaliga ärada, tähendaks alati energiat, eks ju, et nad oleksid terved, särtsu täis, mõtte jookseks silm säraks, see oli sees märk ehk see ongi see ainus mõõdupuu, kas sa tunned ennast väga hästi, siis on kõik hästi, siis sa sööd õieti. Ja kui sa tunned natukene halvemini, siis tuleb hakata mõtlema ja vaatama, et mida tuleks korrigeerida, reguleerida ja reeglid on põhised alati sama tuleb siia väärtuslikku toitu. Ta on väärtuslik, ma olen aru saanud, et see on see, mis on nagu värske ja mida sa saad nagu, nagu naksti võtta kohe põhimõtteliselt kasvõi omaenda peenra pealt midagi või siis kui sul on loomad sisse lähed, lööd looma maha ja siis noh, põhimõtteliselt. No see natukene keerulisem, et tegelikult, et noh, enamjaolt see tähendab tõesti seda, et, et siis väärtuslik toit on selline, kus on palju toitaineid ja sul vaja on. Kui te teete nagu sinu keha nagu maja, eks kui sa ütle töömeestele, ehitage seamaja, sa hoolisid endale, on kõik kui ehitusmaterjalid selleks olemas ja töövahendid. Samamoodi on toiduga, et me ei hinga sisse ega, ega ega varbaid, mulda ega hangi sealt mingeid toitaineid. Ainsad toitained, millega me oma keha üles ehitama, näitame me endale sisse sööme. Ehk võimalikult toitaineterikast toitu ja mitte rohkem väga palju rohkem energiat kui tarvis on, sest muidu tekib pekirull. Ja, ja mina väike olin, siis räägiti no kuuekümnendatel räägite niimoodi, et tulevikus inimesed ikkagi söövad ainult noh, mingeid tablette noh, selles mõttes, et noh, üldse see sõna kuue ja siis sa peaga vetsus käima eriti ja ei koormas noh ütleme noh, et mina kujutasin ette, et seal helgitel optimistlikke kuuekümnendatel, kui progressiusk oli tõesti vääramatu. Et, et nii tulebki, no läks teisiti ikkagi üldiselt ei, need öeldakse, et ikkagi ei ole hea üldse ja nii edasi olid isegi nende vitamiiniga Põhjus on väga lihtne selles, et inimese organism on oluliselt keerulisem ja see ainevahetus oluliselt keerulisem, kui teadlased siiamaani on arvanud. Ja väga paljud need sünteetilised vitamiinid nii omastu korralikud omastavad mingil määral, aga nad võivad ka häirida teiste ainete omastamist, nii et lõppkokkuvõttes on ikkagi kasulikum mitte-vitamiini vaid värsket toitu ja päikest. Ja üks asi veel, mis on tähtis. Mõned inimesed üle põevad seda toitumisasja liiga palju muretsevad ja nad kardavad, mis toidus võib-olla mingisuguseid saasteaineid v aineid. Kui sa mõtled, kui sa kardad oma toitu, eks ju, kui sa kardad, see teeb sulle halba. No kuidas saab see sulle siis hea olla? See on küll jah, ma olen aru saanud, et on isegi inimesi, kes, kes kardavad seda toitumistänapäeval ütleme isegi nii palju, et nad kardavad käia väljas söömas, sest nad ei tea, mida keegi on sinna sisse pandud. Et noh, näiteks, et noh, sest mina, mina tean küll, et kassaga sõitsid Leningradist, Moskvasse, Tallinnast Leningradist sa teadsid, mis see kohvi seal seda tehti ikkagi niimoodi, et ega seal kohvi nagu sees ei olnudki mingit keemiat või mida sinna sisse panid ja isegi tee pealt hoiti kokku, et see rongisaatja tegi sealt ikkagi oma pool rubla, tegi ikkagi sihukese korraliku teejoomise kupeedialt ja et, et väike hirm on, et, et ei tea, et mida nad seal teevad, et mida nad sinna sisse paned ja parem, kui sa võtad mingid nagu asjad nagu algained nagu koju ja ise oma silma all nagu midagi teed. No see on üks variant, teine variant on see ka, et eks ikkagi noh, ega me päris sellises kaootilise maailmas ei ela, et et enamus toitlustajatele ikka mingisugune aukoodeks ka on olemas ja, ja teiseks võib usaldada oma maitset. Ja kui toit maitseb värske, näeb värske välja, tõend seda ka on. Ja selle taga ei olegi mingisugust erilist skeemi. Aga kuidas, kui, kui sa ei ütle, et see on tore, aga, aga näiteks üks asi, mida ma alati, kui on inimesed, kes on toiduspetsialistid, ma ikkagi alati küsin. Sest mul on ikkagi vanadest jällegi nõukogude aegadest jäänud unistuseks üks selline asi, et, et, et ma mäletan ühte lugu, kus mingi poiss oli niuke imekokk, kes tegi Vene ohvitseridele selliseid toidu, et et ühesõnaga, ma ei tea, kõik sõjaväeosad põhimõtteliselt käisid seal noh, ohvitserkond, et tema oskas teha nii-öelda sitast saia, et, et ükskõik noh noh, mis, mis algaine on, ta ikka tegi väga hea ja söödav asi ja see ei olnud sugugi nii, et mingile asjale nagu mõni teeb, et et asi oleks söödav. Ma valan kõigile asjale paksud ketšupit peale, siis siis on hea maitse. Et miski asi. Ma vahel vaatan, et tiivad, peened toitlustusasutus Nad teevad väga lahedaid asju. Aga algained on juba sellised, ma sööks nad niisama ära. Niisama ära sa paned nii hea asja sinna, sa segad ära teed mingisuguse möga, mis ei ole sugugi võib-olla nii hea enam kui ma võtan ükshaaval need need asja nopin ja ära sööd. Aga tihti neid Megasid tehakse, sellepärast et need asjad eraldi võttes ei ole enam pudru kuigi nii head. Ja selles mõttes sul on täiesti õigus, et üks minu arust väga palju targem ja brass vis surnud mees tõenäoliselt ütles nii et kõik lihtsad asjad ei pruugi olla ilusad, kõik ilusad asjad on lihtsad ja selline lihtsus, jah, võlub mind ka oluliselt rohkem kui selline, noh, kuidas ma ütlen, liigne peenutsev minema ja teinekord andmata kokkadel ka nende nende tahad ju ennast väljendada ja selle eneseväljenduse tahavad öelda näiteks, et tule ja vaata, mida ma kõik oskan teha, on ju, et kiidab mind on ju ka natukene, on teine suhtumine on selline, kokal on öelda midagi sellist, et vao vaata millise värske ja ägeda uue tooraine ma avastasin, ma tahaks seda sinuga jagada. Eks siis on maitseelamus kogemus ka erinev. Jep, nii paneme vahepeal muusikat laule metsades, nagu ma saan aru, läheb peale metsast metsa värskust, toob meil siis Tšetroud all ja see on ka sinu valik, tegelikult sa peaksid natukene kommenteerima seda. No see on ka selline nooruses kunagi noh, tavaliselt jäävad mingid muusikalood meelde mingitel erilistel hetkedel ja ma mäletan, et vihmane jaanipäev, kus sai kaminas šaslõki tehtud ja selline väikses seltskonnas kahe inimese jaanipäev ja see oli päris päris lõbus. Siis me käijasime seda seto taliplaati, aga jah, terve õhtu. Niimoodi siis järsult lõpetas Tšetrodol ja, ja muidugi muusikas ütlesid meile, siis on täna raadio kahes stuudios külas toiduasjatundja toiduettevõtja Margit Haguma. Et, et ka muusikalises mõttes on, on sul üks päris huvitav. Kuidas öelda lähenemine siis inimestele, et, et paremini nagu võib-olla need inimesed siis tundma õppida ja ühtlasi ka siis selle inimese kaudu ka muusikat siis sul on, nendel on üks nagu huvitav nagu nagu ettepanek. Tavaliselt on tõesti nii, et et inimene jääb tihti oma mugavustsooni kõiges, eks ju, samamoodi tuleb mingi oma lemmikbändi tuleb uus asi välja, et ostavad, aga et avardada, no aga muusikamaailma lasen alati mõnel huvitaval inimesel võib-olla ta on juba rohkem tuttav, võib-olla esimesel kohtumisel. Ma palun, et ta näiteks oma lemmikmuusikat näiteks vahetavalma tassinud otse muusikapoodi varjatuna mõned shiidid välja teinekord lasevad Youtube'is teevad mulle mingit playlisti, et ma avastasin midagi uut ja noh, tõesti tänu sellele on mul Mosiidide hulgas ka selliseid kummalisi asju, nagu näiteks esimese maailmasõjaaegsed saksa sõdurite laulud või või distist sent, näiteks mille peale ma ise võib-olla esimese hooga tormi jookseks ajaks. Et, et nii, nii avastab enda jaoks uusi põnevaid asju. Autoiduga näiteks tuleb keegi sinu kiirtoitlustusketi ütleb, et, et tal on mingi ettepanek, et näiteks ma ei tea, mingisugune juurikas, seal ta nüüd avastas, ühesõnaga, et kuidas see siis teeb seda, teist ja kolmandat ja kuidas seda siis nagu serveerida, ma ei tea, millega sa oled nagu avatud põhimõtteliselt. Aga aga meil on, meil on eriti Decetaarlastele veganid ja teised toite, mis on klindi välja mõelnud. Miks mitte, kui midagi paremini teab, mida minu külalised siia tahavad, kui nemad ise. Kas nad on ettepanekuid ka, et, et ma ei tea, et võiks panna juurde, siis ma ei tea midagi. Tihti on aga vahetevahel tuleb arvestada sellega ka, et, et kui käib 300 350 inimest päevas et siis nagu ei saa teha kunagi ideaalselt kõigi maitsele, tuleb nõges keskmise keskmise eestlase maitse järgi valmistada asja, kasvõi näiteks ma teen tšilli Kongaarne, et eks väga vürtsine roog väga peened mängima, et kust see piir läheb, et ta nüüd nendele, kes vürtsi armastavad veel nagu tunduks autentne ja nendele, kes seda pelgavad, päris nii-öelda suu põhja ära ei kõrveta. No eestlased on ka, ütleme ikkagi põhjamaine ja ütleme, nõukogude taustaga nagu rahvas toituvad nagu ka lõuna ajal nagu erinevalt, eks ole. Me teame lõuna seal Vahemere ääres, need seal võtavad mõnuga tundide viisi söövad, et noh, inimene, noh, tuleb, eks ole, ta teab juba, et ta on juba tööle hiljaks jäänud, alles on tulnud, Kukistab midagi alla, noh, kuidas, kuidas. Nälg kähku ära tappa või mis iganes, et saada midagi hamba alla. Noh, see tundub isegi ebatervislik, eks ole, et kas saab minna, mis seal on mingid niuksed, kavalaid võtad siukse asja vastu, et inimene nagu, leiaksid aeg või vähemasti saaks tervislikult siis kuidagi midagi hamba alla. No kõigepealt loomulikult ideaalis võtta peaksime aega võtma, peaksime ise oma juurikad kasvatama ja ise nendega vahel juttu ajama ja siis nad ise koorima toiduvalmistamis rahulikult koos sõpradega sööma ja nii edasi, aga no vabandust, see ei ole reaalne maailm eksija ja kui on kiire, siis ikkagi on tervislikum kas või kiiresti midagi süüa, kui toidukord vahele jätta. Muideks, aga noh, minu lahenduse sellele alati see, et et tuleb teha sellist, pakkuda sellist toitu külalistele, mida on kas see autoroolis võimalik süüa. Aga mis oleks ikkagi headest toorainetest värskelt tehtud ja läbimõeldud, eks ju, et, et noh parem ikka kasvõi kasvõi kiiruga süüa kui see, et jäta toidukord, ahela pärast süüakse. Ma ei tea küll, kuidas seal toidukorraga mõni ütleb, et vaata, et sa pead mingi kindel, eks ole, kord olema, mõni ütleb, et kolm korda, onju, ja siis hommik nagu kõige suurem ja siis mõni ütleb, et et Dima näksib kogu aeg mingeid juurikaid või siis mõni ütleb, et igasugune näksimine on kõige halvem ja nii edasi või on see ka ju ikkagi individuaalne. Kui on erinevad, meie kehad on erinevad, plaadid on erinevad, eks inimesed, kellel on nõrkusi nii nagu näiteks mina loomulikult peaksin näksimist vältima sööma konkreetsetel kellaaegadel, aga näiteks mõni inimene, kellel on, kas kipub veresuhkur natukene kõikuma tender on jälle hästi oluline, et nad vahepeal näeksid, et see on just see iseenda tundmine. Ja mis on ühe mehe toit, on teise mehe mürk, et seda ei saa kunagi öelda raudset reeglit, kin kirja kirja panna, kivisse raiuda, et ainult nii nõida tuleb proovida, katsetada, mis sobib. Ja, ja punkt üks veel. Me ei saa ainult orjameelselt teenida oma keha vajadusi. Neli kui toit meeldima ja see peab sobima meie elustiiliga. Kui see meil ikkagi sobisem, pidev pingutus ja lõppkokkuvõttes tuleb ainult viha ja trots ja kõik need head toitumisharjumused lähevad otse prügikasse. Okei, tähendab me ütleme, mingi täiskasvanud inimene võib-olla saab ise, eks ole noh, veel midagi teha, distsiplineerida, last korrasta, ennem kui ma sind välja kuulutasin, ütles, et et eetrisse, et meil tuleb külla väga rikas naine ja viitasime, et sul on kolm last, et kuidas, kuidas sul on, ma saan aru, et üks on juba iseseisev suu vedru surnud juba? Jah, kuidas temasse, kas ta saab juba ise hakkama või küsib sinu käest nõu ikka. Ta saab suurepäraselt hakkama ja ta nüüd ta saab aru, et kui ta on ikkagi koolis ainukene, kes oskab korralikult süüa teha, et kui popiks seda jäskondeinud Haadons kõrgkoolis ta õpib, kusjuures prantsuse lütseumi lõpetanud tubli, tark tüdruk tahtis mõelda, ütles emme, ma mõtlen natukene, mida ma tahan teha. Ja mina muutusin ikka, et noh, et kas filoloogiat tahab või siis ta kirjutab väga hästi või midagi sellist. Tuleb ütleb, et Ma pin rätsepa, kas ma olin esialgu üllatunud, aga nüüd ma näen, et kuidas ta silm särab, kuidas ta käib, ütleb vaata emase kaksikWolt hitlerlasi kuidas ta naudib oma kätega töö tegemist ja mõtlen, et ma tõstan kaabut. Kui julge otsuse tegi, et ta kuulas oma südant, et mitte ei lasknud sellel sotsiaalsel survel. Nagu noh, et on tark tüdruk, juuda peab siis hakkama mingit turundusspetsialistiks või, või ma ei tea juurat õppima, eks ju. Hästi kihvt. Aga kuidas lapsed sööma saan, ma saan aru, et nemad on ikkagi ei ole veel teismelised või ei seitse ja 10, ei no kuidas nad sööma, sest ma olen, noh, üldiselt olen üldiselt ikkagi aru saanud, et lapsed ei taha ikkagi süüa. Tähendab selles mõttes, et. Ma mõtled, nagu mõtled, nagu õigeid teadsamist tuleb kõigepealt juba maast madalast tuleb ise head eeskuju näidata. Teiseks sisese soojuse mahus. Minu lapsed ei läheks? Ei no meil on näiteks, meil on komipäev, laupäev, päev, hoone sööme nii palju, kui me tahame, aga Raivo on nii-öelda laupäeval ja lihtsalt harjud ära sellega muidugi ja teiseks, magusad võib süüa, aga puuvilju igasuguseid mahedamaid magusatele, siis pole nii kontsentreeritud magusad ja lasteaia tuleb teha toitmine, toit, tuid, seikluseks tuleb turule kaasa võtta, nendega koos tuhnida, maa sees, vaadata, mis, mis mugul või juurikas, kuidas nad välja näevad looduses, eks ju. Ja siis nad on väljas üks värskes õhus on ju, muidugi ja kusjuures tuleb metsa viia lapsed, eriti poisid, sellepärast et meil on alati selline diil lastega, et. Meie lähme koos metsa seenel nad juba mul täis abilised, aga kui ma näiteks lähen mingeid muid taimi korjama, siis mina korjan taimi, õpetan nendele, nemad otsivad konna kulleseid, taovad kaikaga puud, elavad energiat välja, kõik on õnnelikud, eks ju, kõik on rahul. Ja teiseks, lapsi tuleb kaasata toidutegemisse, näiteks minu poisid teevad hakkliha, teevad värskeid mahlasid, masinad undavad masina deebee moodruna. Enn saab mängida ka eks, ja selle asjaga, et see on tuleb teha seikluseks ja teil tuleb põnevaks rääkida lastele. Selge nii teemegi, aga igatahes suured tänud, margid said tulla. Meil on veel üks lugu, mille oled välja valinud Kuuekümnendate aastate lõpu või on seitsmekümnendaid Roberta Flack, must lauljatar sellise soulihõngulise või fancy hõngulise looga, seda me saame kohe tegelikult ise kuulata ta, aga miks, miks? Miks ikkagi see, see valik siis on ikkagi viimased sõnad sinule, Margad? Praegu tundub nii. Lihtsalt tundub nii, et tunde järgi igatahes suured tänud. Eetris Tõnu Pedaru. Nii see on, just, lasime siit vabaks Margit Haguma, kes ütles ka seda veel toidutegemise kohta, et ikkagi koos ja ühiselt tuleb süüa, siis on, maitseb toit paremini ja meeleolu parem. Kõike saab jagada seal sky erinevaid nalju ja muide, Christian Ta astub kohe sisse, peale seda, kui Inesson ära laulnud ja Christian räägib meile midagi uut, on siis infotehnoloogilises maailmas jagab seda teiega. Liit ei laotada mõõte kergitades kate vaevuse purustada. Ja seda hinga. Eks kõik puruks veenev. Taastus killuta. Annaks? Purustades. Köik puruks. Teinud. Paelus tari. Vooruks. Tehnoloogiakommentaari esitab Kristjan Port. Ahvid tekitavad segadust koopiaõiguste seadusmaastikul. Möödunud nädalal vahendas Briti ajaleht Daily Mail loo loodusfotograaf Leiterist, kes kogus Indoneesias Sulawesi rahvuspargis pildimaterjali. Muude tegemiste käigus unustas ta Ühem kaameratest reisi kompsudega kimpsude vahele järelvalveta ja see jõudis peagi uudishimuliku musta makaagi kätte. Tõenäoliselt intrigeeriv viimast objekti viletsalt vastu vaatav peegelpilt, sest kaamera kapimaal ringi käies puudutasid mustad haprad sõrmed peagi pildi tegemisel. Päästikut piltidelt selgus, et järgnev heli oli meie kaugeid sugulasi vägevalt ehmatanud kuid vähemalt ühte indiviidi ka piisavalt intrigeerinud. Temast sai peagi sabaga amatöörfotograaf, kes tegi endast ja kaaslastest umbes sadakond pilti enne kui aparaat algupärase omaniku kätte tagasi jõudis. Profid teavad, et enamuse fotograafi tööst moodustab must materjal ja õnnestumisi on pähe. Sama kehtis ka nimetatud makaagid. Puhul enamus pilte olid udused või kajastasid kilde kellegi kehast kuid oli ka suurepäraseid õnnestumisi, peamiselt auto. Kredena ühele pildile jäi isegi fotoaparaadi omanik Teebis Leiter, kelle abil jõudis uudis APU photography tegemistest peagi meediasse. Väidetavalt eristab meid Aappidest umbes pooleteiseprotsendiline geneetiline erinevus. Mille väiksust on tihti väga raske aktsepteerida, kuna meie käitumised erinevad nii kardinaalselt. Näiteks erinevalt appidest on inimesed loonud rea seaduseid, tänu millele omistatakse pildi tegijale autori ja koopia, õigus ja see tekitab parajat segadust, sest inimeste mõõdupuu järgi on selles loos piltide omanikuks. Ah seadus on selles suhtes täpne, sest isegi kui keegi teeb sinu fotot paraadiga pildi, on tema selle pildi autor ja kui mõni varasem kokkulepe teisiti ette ei näe, siis automaatselt ka koopiaõiguse omanik. See kehtib ka fotoaparaadi varguse puhul. Seadus ütleb, et autoriõigus teosele tekib kos teose loomisega. Teos loetakse looduks hetkel, mil see on väljendatud mingis objektiivses tajumist ja reprodutseerimist või fikseerimist võimaldavas vormis. Autoriõiguse tekkimiseks ning teostamiseks ei nõuta teose registreerimist, deponeerimist või muude formaalsuste täitmist. Seega pole appi autorluse teega. Ühtegi bürokraatlikku tõkendit. Kuna makaagi tehtud autoportree on tõesti kõrgeklassiline ning lugu uudis. Tusega läbisid appi tehtud pildid kulutulena üle meediaruumi. Üllatavalt sai aga vähemalt üks fotograafi lugu kommenteerinud Bloog alanud nädala alguses kirjad teatud kuudis agentuurilt, milles palutakse nimetatud pildid oma veebilehtedelt kustutada. Loo kirjutanud. Materjal mäsnik pöördus keelaja poole arupärimisega tolle tegevuse õigustamiseks pildi omanikustaatuse saavutamise küsimuses. Vastus aga ei selgitanud neid asjaolusid vähemalgi määral, kuid kinnitas, et Maicel ise kindlasti ei saa olla nende piltide omanik ja seetõttu on nende taasesitamine oma veebilehel ebaseaduslik. Kuigi esmapilgul võiks taolise vastusega nõustuda, on siiski tegemist demagoogiaga, mis kergitab rea uusi küsimusi ja ka probleeme. Näiteks ei saa koopiaõiguse. Omanik või mitte, esindaja, nõuda teose kasutamise lõpetamist mõnes kohas võidakse pelgalt seda akti tõlgendada juba seaduserikkumisena. Pealegi lähtus käesolev blogipidaja õigusest, mis näiteks meie riigis on sõnastatud järgmiselt. Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta, kuid. Kasutatud teose autori nime või nimetuse, kui see on teosel näidatud teosed. Pealkirja ning avaldamisallika kohustusliku äranäitamisega on lubatud õiguspäraselt avaldatud teoste repereerimine ja tsiteerimine motiveeritud mahus järgides refereeritava võitsid tellitava teose kui terviku mõtte õige edastamise kohustust, sealhulgas ajalehtede ja ajakirjade artiklite refereerimine ja tsiteerimine ajakirjandusest ülevaateandmise eesmärgil. Lühidalt tähendab. Nõndanimetatud per juus klauslit. Seega paistab, et afi tehtud pilte maha kiskuma asunud meediaettevõte on kas teadmatuse või pahasoovliku seetõttu asunud afi õiguseid rikkuma. Paraku puudub sellise olukorra lahendamiseks vastav seadus. Ja pealegi leiab pelgalt erinevate internetiga ühendanud riikide seadusandlust erinevuste tõttu selle looga seotult teisigi probleemseid. Norme ja asjaolusid, millede lahendamine on kaugel lihtsast, et mitte öelda võimatu. Sega, püüdke üldise meelerahu ja looduse neitsilikkuse nimel vältida fotoaparaadi jõudmist. Danger Mouse laulis ja nüüd paar sõna veel. Täna on olnud tähtis päev 13 juuli Margareti päev ja muide tänasel päeval tasub täiesti ette võtta näiteks viljastus tegevuse, sest et maagrid on suur kaitsepühak kõikidele rasedatele ja nendele, kes tahavad saada raske jalgseks, samuti ka põllutööde koha pealt, kui midagi ette võtate, künnab Ta või midagi hästi edukat, et siukest edukat küll, mis täna siis kõigile, sest et vaadata mis sa nüüd tuleb, täpselt täna aastal 1977 jäi New York 25-ks tunniks ilma elektrita ja vaadake, kui palju Nendel sellel ööl poole üheksast peale terve suur Oll oli ilma elektrita ja inimesed muud ei teinud, kui ainult Nugistasid ja, ja üheksa kuud hiljem oli suur beebibuum, kui lapsed järjest sündisid. Muide sellest päevast kui ka noh, paraku väga palju rünnati kauplusi ja varastati muuseas ära kümneid või isegi sadu Cramofone. Mustad pronksipoisid said enda käsutusse siis plaadimängijad ja ei läinudki, mõni aasta läks mööda, kui sündis hiphop muusika neetult hästi. Viljakas öö see siis New Yorgi kuulus black out täpselt täna siis 16. Juuli aastal 1977 ka Eesti ajaloos oli täna tänasel päeval üks väga tähtis lahing, mis peeti Lätimaal Liepaja lähedal, nimelt ka muistsed eestlased võitsid sellest lahingust osa saksa ordu või ütleme siis jah, saksa orduvägede ridades võideldi siis leedulastega, aga leedulased võitsid selle lahingu 1200 kuued 10. aastal turve järve ääres ja tänu sellele lahinguvõidule, muide Me räägime tänasel päeval eesti keelt, sest et kui oleks lahingu võitnud sakslased, siis oleks saanud nii-öelda preisi ja maarjamaa vahel korralik selline sakslaste kontrolli ala olev territoorium, mille kaudu oleks siia Eestisse väga palju hakanud tulema. Sakslasi, nii pole enam, nagunii on Preislastestanud sakslased, aga eestlased on ikkagi eestlased. Vaat nii, vägevasti läks asi, mina täna minuni imi oli Tõnu Pedaru. Nüüd astub siia varsti sisse Koit Raudsepp, aga kõigepealt biitlid ja seejärel uudised. Aitüma kõigile.