Tere õhtust, Eesti raadiouudiste toimetus võtab päeva kokku, stuudios on toimetaja Riina Eentalu. Eestimaa rohelised avalikustasid täna oma valimislausungi, see on uus energia. Valimistemaatika hakkab ühel või teisel moel tiirlema energia ümber. Riigikogus tahavad rohelised saada vähemalt viis, kuus kohta. Tervishoiutööd teatasid täna võimaliku üleriigilise üldstreigi alustamisest. Seitsmeteistkümnendal jaanuaril. Sündmustest siiski ette ei rutata ja lepitust protsessi jätkatakse. Pärnu linnavalitsus kavatseb müüa Pärnu mudaravila kinnistu, hoonestusõiguse konkursiga tahetakse jõuda nelja kuu jooksul. Tartus Y galeriis avasid näituse Tartu Ülikooli kunstide osakonna magistrandid. Näituse pealkiri on hoone. Venemaa valitsuse otsus avada Pihkva ajastrazenetsi sadamasadam välisliikluseks annab taas lootust avada ka Tartu-Pihkva laevaliin. Iraagi võimud lubasid välja selgitada, kes filmis salaja endise presidendi Saddam Husseini hukkamist. Teated Indoneesias kaduma läinud reisilennuki leidmisest osutusid ennatlikuks ja ilmast. Homme sajab Eestis mitmel pool vihma või lörtsi. Puhub lääne ja loodetuul ja õhutemperatuur on null kuni pluss neli kraadi. Erakond Eestimaa rohelised tutvustas täna oma valimisprogrammi ja lubadusi, vahendab Mall Mälberg. Roheliste valimislausung on uus energia, ütles erakonna juhatuse eestkõneleja Marek Strandberg. See, mida me soovime, ja see, mida me loodetavalt ka poliitikas ehk tuua suudame, ongi uus energia. Kuna kogu meie selline temaatika hakkab moel või teisel tiirlema energia ümber, kas siis vahetu kütuse või inimliku energia ümber Uus energia toetub kolmele sambale, millest esimene on hoitud loodus. Ja see on peamine küsimus on ühtepidi hoitud loodus kui hoitud looduse kaudu ka tegelikult valitud rahvas. Meie tänane situatsioon tahame või ei taha, on just nimelt energiatehnoloogiate tõttu. Me raiskame sellele lastel ära 10 miljardi krooni väärtuses soojusenergiat. Ja see raiskamine tuleneb ühest lihtsast põhimõttest ja põhjuseks on see, et meie energia tootmine on ühe koha peal hästi suur ja see 10 miljardit krooni ühtepidi raisatult tähendab märkimisväärselt keskkonnamõjusid. Aga pange tähele, see tähendab teistpidi ka mõju inimesele, selleks et minna üle teadmistepõhisele majandusele peame me eelkõige lõpetama loodusressursside arutu raiskamise. Teine sammas, nagu Strandberg juba märkis, on terve ja arukas rahvas. Sellest tuleb toetada peresid. Roheliste arvates on küll praegune vanemapalk toetanud sündivuse kasvu, kuid seda on selgelt vähe. Kolmas sammas on otsedemokraatia, mille puhul rohelised rõhutavad kõige enam, et tuleb toetada rahvaalgatust ehk referendumeid. Kui rahval tekib vajadus midagi otsustada mingi otsuse ümber pöörata siis oleks olemas poliitiline mehhanism, milleks on siduvad referendumid ehk otsedemokraatia, nii nagu seda maailmas mõistetakse. Hariduses soovivad rohelised, et nii eri kui kõrgharidus peab olema tasuta kättesaadav kõigile. Samuti läheb Eesti nende arvates väga selgelt vabatahtliku terviselepingu süsteemi, mis tagaks, et inimesed oleksid oma liikumis- ja toitumisharjumustes õpetatud. Vastasel juhul meie tervishoiukulutused kasvavad üleliia suureks ja kui need ei kasva, siis rahva tervis lihtsalt halveneb. Roheliste valimisnimekiri avalikustatakse 15. 16. jaanuari paiku. Riigikokku tahetakse saada vähemalt viis kuus kohta. Valimiskampaanias stihli kohta Öeldi pressikonverentsil, et väli ja telereklaami peale raha ei raisata, küll aga tahetakse osaleda sisulistes debattides. Koostööd võidakse teha kõikide erakondadega, kes arvestavad roheliste energeetikapoliitikat. Kui tervishoiutöötajate palganõudmisi ei rahuldata, alustatakse seitsmeteistkümnendal jaanuaril Tallinna streiki. Vajaduse korral laieneb protestiaktsioon ka üle riigi, jätkab Reene Leas. Suuruse järgi saab streikida ainult tööandja vastu tööalaste nõudmiste täitmiseks on tervishoiutöötajad seadnud streigi eesmärgiks uue palga kokkuleppe sõlmimise 2007.-ks ja 2008.-ks aastaks. Uues leppes nõutakse arstidele miinimum töötasu 110 krooni, keskastme tervishoiutöötajatele 60 ning hooldustöötajatele 32 krooni tunnis. Siiski rõhutavad tervishoiutöötajad, et streigi üldine eesmärk on taotleda tervishoiu rahastamise suurendamist tervikuna. Eesti arstide liidu peasekretäri Katrin Rehemaa sõnul saab täna siiski rääkida võimalikust streigist. Põhjus, miks me täna sellise teate väljastasime, on see, et seaduse järgi võimalikku streigist tuleb ette teatada kaks nädalat praegu tõepoolest on lepitusmenetlus veel pooleli, aga kuna tänini kahjuks ei ole selliseid ettepanekuid sealt tulnud, et meil oleks mingigi lootus et me nõudmised täidetakse ilma äärmuslike aktsioonidega, siis streigikomitee otsustas täna streigi alguses ametlikult välja kuulutada. Tegelikult on meie põhinõudmine olnud juba pikemat aega tervishoiu rahastamise parandamine. Rehemaa sõnul ootavad tervishoiutöötajad kõigepealt ikkagi Eesti Haiglate Liidu alampalgalepinguvarianti, mis peaks jõudma riikliku lepitaja lauale viiendaks jaanuariks. Seda, kas mingeid järeleandmisi tehakse, sõltub juba Tööandjate pakkumisest. Kindlasti peab see olema tunduvalt lähedasem pakkumine meie nõudmistele kui see, mis esitati 22. detsembril. Me oleme väga veendunud selles, et tegelikult need vahendid on seal olemas eelkõige haigekassa jaotamata kasumi näol. Sotsiaalministeeriumi abiminister Peeter Laasik kui sõnul on haigekassa eelarves sel aastal palgakasvuks 25 miljonit krooni lisaraha. Miinimumpalga konkreetsed määrad sõltuvad tööandjate ja töövõtjate läbirääkimistest. Lisaraha võimaldaks haigla juhtidel tõsta töötajate palka seitsmeteistkümne protsendilise määras. Haiglate liidu juhatuse esimehe Urmas Sule sõnul tegutsevad tööandjad vastavalt ettenähtud kavale. Mis puudutab uusi miinimumpalganumbreid, siis need peavad olema haiglatele jõukohased üle riigi. Tervishoiutöötajatele maksta võimaliku palga paneb paika raviteenuste hind, siin tuleb arvestada sellega, et riiklik miinimum palgaleppe peab saama täidetud kõigis erinevates Eesti haiglates ja kui näiteks mõni suurem Tallinna või Tartu haigla on suuteline juba nagu seda riikliku miinimumpalgaleppeid täitma, siis ei tähenda absoluutselt seda, et väiksemad haiglad peaksid olema suutelised seda juba täna täitma ja seetõttu on meie sõnum üks on selge, et me saame teha sellise pakkumise, mida võimaldab siis tervishoiuteenuste hind. Riiklik lepitaja Henn Pärn ei taha samuti sündmustest ette rutata. Lepitusläbirääkimised käivad selle programmi järgi, milles me kokku leppisime enne uut aastat ja lepitustoimingud jätkuvalt. Elame-näeme. Aiakeerite bänker valis Aivar Sõerdi 2007. aasta rahandusministriks. Ajakirja esindaja sõnul avaldasid ajakirja toimetusele mulje, et Eesti majandusalased saavutused ennekõike planeeritud ülejäägiga eelarve. Ajakiri valib aasta rahandusministrid ja keskpankureid. Igal aastal kaalutakse kandidaatide mõju poliitika kujundamisele ja majandusele laiemalt. Samuti võetakse arvesse väljakutseid, millega rahandusministritele keskpankuritelt tulnud tegeleda ning kuidas nende otsused mõjutavad riigi majandust tulevikus. Edasi sõnumeid välismaalt ja neist ülevaate Kai Vare. Iraagi valitsus lubas välja selgitada, kes filmis salaja Iraagi endise presidendi Saddam Husseini poomist internetis. Mobiilisõnumitena levitatakse videosalvestist, mis näitab Saddami hukkamist üksikasjalikumalt kui Iraagi televisiooni uudislõik poomise taustal kostab lindilt hüüdeid, mida ametlikus salvestuses ei olnud keegi tunnistajatest hüüab staamile, mine põrgusse. Samuti korratakse šiiidi moslemite juhimogdadassadri ja tema isa nime. Saad riisa, tapsid Saddami agendid. Iraagi kohus mõistis sunniidid Saddam Husseini surma novembri alguses. Ta mõisteti süüdi 148 šiiidi tapmises Dujaili külas 1900 kaheksakümnendatel aastatel. Alates Saddami hukkamisest on sunniitide ja šiiitide vägivallatsemise suurenenud. USA president George Bush kavatseb saata Iraaki lisajõud, et parandada julgeolekualast olukorda. BBC teatel avalikustab Bush uue Iraagist teegia järgmise nädala keskel. Vaidlused USA üksuste ülesannete üle veel käivad, aga anonüümse allika teatel on tõenäoline, et nad pannakse täitma lahingülesandeid, mitte välja õpetama Iraagi enda jõude. Bush keskendub oma kõnes ohverdusele ning tema ettepanekud on vaatlejate hinnangul äärmiselt vaidlusi tekitavad. Üks vabariiklasest senaator on Bushi kava kohta juba öelnud, et see on nagu Alice imedemaal. Teate te alla kukkunud Indoneesia lennuki leidmisest on osutunud ennatlikuks. Varem teatati Sulawesi saare mägedest, on leitud lennukirusud ja 12 ellu jäänud. Nüüd aga kinnitas oletatav õnnetuskoha lähedal asuva õhubaasi juhataja, et lennukit ei ole leitud ja vabandas valeteadete pärast. Lennuk 102 inimesega pardal jäi kadunuks esmaspäeval. Lennuk oli teel Jaava saarelt Sulaweesile. Valgevene lubas jagada Venemaaga naftatoodete ekspordist saadud tulusid, kui Moskva ei nõua Minskilt nafta eest täishinda. Varem müüs Venemaa Valgevenele naftat maksuvabalt, aga pärast gaasivaidluse puhkemist teatas Moskva, et kehtestab sellest aastast naftale maksu 180 dollarit tonnist. Pühapäeval andis Valgevene järele Venemaa survele ja nõustus ostma gaasi kaks korda kallimalt kui seni, mis on ikkagi veel turuhinnast odavam. Naftahindadest ei olnud aga juttu. Täna teatas Valgevene esimene asepeaminister Vladimir semasko, et Minsk on valmis loovutama 50 protsenti naftatoodete ekspordist saadavast tulust, kui Valgevenele müüdavat naftat ei maksustata. Tema sõnul lubas Venemaa peaminister seda arutada järgmisel nädalal, kui naaseb talvepuhkuselt. Valgevene teenib poole aasta jooksul Venemaa naftast valmistatud toodete müügist ligi neli miljardit dollarit tulu ning odav tooraine on üks Valgevene majanduse alustalasid. Pärast maksude kehtestamist katkestasid Valgevene naftatöötlejad lepingud Venemaafirmadega. Semasko sõnul jätkub tehaste toornaftavarudest veel paariks-kolmeks nädalaks. Ja uuesti Eestist. Kõigi Venemaa Pihkva jäestorazenetsi sadama välislaevaliikluseks on asjaosalised Eesti poolel veel Tartu-Pihkva laevaliini suhtes ettevaatlikud, jätkab Vambola Paavo. Venemaa valitsuse teade eelmise aasta viimastel päevadel Pihkva aastraženetsi sadamate avamise kohta välislaevaliiklusele on aktsiaseltsi Tartu sadama nõukogu liikme Eiromickenbergi kinnitusel meeldiv uudis kuid samas on elu õpetanud olema ettevaatlik. Kaks aastat tagasi tuli uudis selle kohta, et Torosiinetsi sadam on vastu võetud riigiametite poolt siis Venemaal, kuid ega sellele ka nagu mingit konkreetset tegevust ei järgnenud. Tartu-Pihkva laevaliini käivitamise kõnelusi hakati pidama juba 10 aastat tagasi. Eesti puur on opereerimiseks avaldanud valmisolekut juba 2005. aasta lõpust. Lootus muidugi on need siis 10. aastapäeval see asi käima läheb, aga, aga mürki julgeks võtta. Meie saame piltlikult öeldes deklareerida täielikku valmisolekut eesti poole oma, nii piirivalve toll kui Tartu sadam on valmis, kui venelased samaga vastavad, siis mingit tehnilist takistust ma ei näe. Suveli võiks laevad. Kas see tähendab nüüd täiesti uue laevavaatamist või saaks hakata opereerima mõne olemasoleva alusega? Hakkasime sõitma ikkagi Polarise tiiburiga, kuid meie investeeringute kava on olnud sellesama piiriküsimused väga kinni. Ei ole mõtet laeva enne osta, kui on kindel, et sellega üle piiri sõita saab. Oleme siin vaatanud Soome laevu, mis on isegi kolme, nelja korruselised, kus oleks võimalik selliseid kruiise korraldada öö läbi, siis laevas lõbutseda ja hommikuks Venemaale. Käenberg lisas veel, et täieliku kindluse saamiseks Tartu-Pihkva laevaliini käivitumisel tuleb oodata veel mustvalgel Venemaa ametlikku kinnitust. Nii välisministeeriumid siis on ka omavahel noote vahetanud ja valmisolekust raporteerinud. Kohtusin just juhuslikult siin paar päeva tagasi ka Eesti välisministeeriumi töötajaga Moskvast, kes siis teatas, et jah, tõepoolest, neid on see uudis ka saatkonnale tulnud ametlikult ja neid peale pühises eesti poolutab ka seisukohaga. Kui laevaliin kahe ajaloolise linna vahel 2007. aastal teoks saaks, aitaks kindlasti kaasa piiriüleste suhete elavdamisele kahe riigi vahel ja avaks Tartu välisliiklusele Eesti Raadio uudistele Tartust. Vambola Paavo. Pärnu linnavalitsus kavatseb müüa Pärnu mudaravila kinnistu hoonestusõiguse, täpsemalt Toomas šalda vahendusel. Ranna puiestee üks asuv mudaravila hoone vajab põhjalikku remonti ja kuna linnal on kohustusi omajagu, leiavad linnajuhid, et mudaravila kinnistu peab korda saama investorite rahaga. Kui pikaks ajaks hoonestusõigus seatakse ja mis seal täpselt olema saab, on hetkel veel vara öelda. Linnapea Mart Viisitamm arvas siiski, et vähemaks kui 50-ks aastaks hoonestusõigust ei seata. Konkuruseni tahetakse jõuda nelja kuu jooksul. Linna tänavuse eelarvesse on aga juba sisse kirjutatud 40 miljonit hoonestusõiguse müügist saadavat krooni. Eduka konkursi korral summa mõistagi kasvab. Pärnu abilinnapea Mart Alliku selgitab linnavalitsuse plaane. On tellitud muinsuskaitse eritingimused ja nendest nähtub, et detailplaneeringut uut vaja ei ole teha. Kindlasti peab seal koha leidma kogu maakonda, kata turismisihtasutuse büroo, kus siis algavad ja kus lõpevad meie linna ja maakonda läbivad ekskursioonid, kus on väljapanekut, kus võiks olla skulotoloogia väljapanek, samuti peab sinna saama üks kontserdipaiku kohad postid näitustele ja selge on see, et kui tahta hoonet korralikult renoveerida ja teda hiljem kasutada, siis seal maestrot ka leidma mingisugune äritegevus, on see siis paha või midagi sellesarnast, aga selge on see, et ta peab jääma nendesse detailplaneeringus antud mahtudes. Suvel 2006 oli mudaravila kunstnike päralt. Riigikogu liige ja praeguse Pärnu linnavalitsuse tegemiste äge kritiseerija Mark Soosaar on hoonestusõiguse müügi suhtes ettearvatult hukka mõista. Mul on väga kahju Pärdo kunstnikest, et neid siin ninapidi veetakse, sest möödunud aastal pakuti neile mudaravila, aga võta näpust, Pärnu linn on otsustanud hoopis sellegi hoone maha müüa ja kunstnikud on surutud siia väikesesse endisesse muusikakoolimajja, kus mõnedel kunstnikel tuleb ülikõrget renti maksta linnale. Nii et kõik jutud kunsti toetamisest on siiamaani küll olnud, vastupidiselt ma tahaks näha reaalseid tegusid. Olgu siinkohal öeldud seegi, et Pärnu linnavalitsus algatas täna uue kunsti muuseumi koduna tuntud eksponaadi 10 detailplaneeringu. Teadaolevalt soovivad kinnistu omandanud aktsiaselts Herderi omanikud kõik kinnistul oleva lammutada ja ehitada asemele kaheksakorruselise uue äri- ja elamuhoone. Secret galeriis avasid oma näituse Tartu Ülikooli kunstide osakonna magistrandid. Näituse pealkiri on hoone juhatab Lauri Varik. Eda Lõhmus, helina Loid, Peeter Krossman ja maris palgi on Tartu Ülikooli kunstide osakonna esimesed maali magistrandid. Ühise näituse idee sai alguse ülikoolis võetud kursusest tee konstruktsioon, kus eesmärgiks oli ristata maalikunsti, teiste kunstiliikidega, installatsiooni, video või ruumi vormis. Miks nii, selgitab kursused õppejõud ja näituse kuraator, professor Jaan Elken. Märksõna dekonstruktsioon on selline märksõnana, mida kriitikud, teoreetikud on 90. aastate ja ka selle uue aastatuhande alguse maali kohta rakendanud. See on selline selline lähenemine, kus kunstnik ei pane kõiki oma olemasolevaid teadmisi, mida ta teab maailmast ja maalikunstist ühte töösse võid või teeb oma valiku nii-öelda kasutab osa nii-öelda ütleme üks konstruktsioon ainult hoonest, mida ta rakendab kokku muidugi on kõik hoone ja kokku on kõik suur kunst. Kui Eda Lõhmus, Elina loidja, Peeter Krossman oma töödes nagu nõutud, toonud installatsiooni vormis sisse mõne uue kunstiliigi, siis maris palgi on piirdunud puhta maaliga, kuid leiab siiski, et sealgi on sees installatsioon. Väga raske. Aga vaielda, et me ikkagi nagu tahan neid maale teha, et mulle tundus, et ma tahan ainult maalida ja kindlasti oma korterit, korteri remont, oli see nagu institutsioon iseenesest ja see korter näebki välja nagu suhteliselt installatsioone nagu institutsioonist. Siiber. Et ma tahtsin teha maale. Noorte juhendaja, professor Jaan Elken leiabki, et maalikunst on jätkuvalt elujõuline, kui selle tugevdamiseks peabki teda aeg-ajalt segama ja ristama teiste kunstiliikidega. Igal kümnendil on korra üritatud kunsti teoreetilist diskussiooni alustada, et maalikunstil on nüüd lõpp saabunud, aga üha kindlamalt me praegu näeme, et seda lõppu ei ole ega ei tule. Nii et, et ma arvan, et maalid on võimalik samamoodi edasi, aga kujunevale noore maalija tuleb anda võimalus katsetada ja näha neid võimalustes kogu spektrit ja see kursus siis selle spektri kätte mängis, et oli võimalik teha selliste kõrvalehüpet või valida oma senisest loomingust, milline kõrvalharu, mis oli välja arendamata. Eda Lõhmuse helina Loidi, Peeter Krossman ja maris palginäitus hoone jääb Tartu Y galeriis vaadata kuni 15. jaanuarini. Ja ilmateade. Eeloleval ööl on Eestis pilves selgimistega ilm, kohati sajab vihma või lörtsi. Puhub lääne ja edelatuul viis kuni 11, rannikualadel lääne ja loodetuul seitse kuni 12, puhanguti 15 ja saartel kuni 17 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öösel miinus üks kuni pluss neli kraadi. Homme päeval on pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab vihma või lörtsi, õhtul ka lund. Puhub lääne ja loodetuul viis kuni 12, rannikualadel puhanguti 15, saartel kuni 17 meetrit sekundis. Õhtul tuul nõrgeneb. Õhutemperatuur on homme null kuni pluss neli kraadi, õhtul temperatuur langeb. Te kuulsite Päevakaja. Stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.