Tere, lugupeetavad kuulajad, kellest sai kaks ja käes on tänavuse viimase päevaga aeg. Päevasündmuste asemel võtame seekord kokku hoopis kõik olulisema misse, lõppeval 1999. aastal juhtus stuudios, on toimetaja kuudele. Rahast oli valimiste aasta, me saime endale uue riigikogu ja värsked kohalikud võimulolijad. Koonderakonna ja Maarahva ühenduse asemel on nüüd juhtiv jõud parempoolne kolmikliit. Tänavu oli esimene aasta, taasiseseisvunud Eestis võeti vastu negatiivne lisaeelarve. Põllumajanduses olid lõppeva aasta märksõnad viled, silm, madalad kokkuostuhinnad ja tootjate ridade koondumine. Vallas jäävad mööduvat aastat meenutades kõlama vaidlused, alampalga ja tulumaksuvaba miinimumi ülem ning toetuste süsteemi ümber tegemine. Eestlased on lõppeval aastal hakanud ka mõistma, et õppimine peab tõepoolest kestma eluaeg. Kultuuril oli üsna tore aasta. Laulupidu tõestas, et on elujõuline, nii mõnigi kultuuriinimene lõi läbi rahvusvahelisel tasandil või lihtsalt tõestas veelkord, et on oma ala parimate hulgas. Välismaal Mul oli sõdade ja katastroofide aasta. NATO pommitas Taavet, et aidata Kosovo albaanlaste ellu jääda ja Venemaa üritavad tšetšeeni vallutada. Nüüd juba uue riigipea juhtimisel oli ka helgemaid sündmusi, nagu näiteks kroonitud peade abielud ja Uus-Meremaal on see aasta juba lõppenud ning uus aasta käes. Ja ilm on meil uue aasta algul peamiselt sademeteta, külma ühest kraadist kuue kraadini. Lõppeva aasta märksõna oli valimised. Märtsikuus võtsid Eesti kodanikud jalge alla tee valimi surnide juurde, et valida uus riigikogu toonastele, sündmustele heidet. Pilgu Uku Toom riigikogu valimistele läksid kõik vastu suurte ootustega ja olid optimistlikud, nagu peabki. Kuulame, kuidas ennustati valimistulemusi Eesti raadio valimisstuudios erakonna liidrite poolt, kes võidab Siim Kallas. Reformierakond, ma arvan, et meist järgmised Mõõdukad selle järel on Isamaa Edgar Savisaar. Kõigi viimase aja küsitluste järgi võidab valimised, Keskerakond. Arvame teiseks, meie järel on tõenäoliselt teeme võib-olla kahetsusväärsel kombel ka Reformierakond, Mart Siimann. Ma ennustan, et nendel valimistel esinevad edukalt Reformierakond, Mõõdukad ja keskel osakond. Nendel valimistel on üks suur üllatus ja suurüllataja on Koonderakond. Nende valimistulemuste teatavakstegemisel paljude avaliku arvamuse ka tegelevad firmad peaksid oma tegevuse lõpetanud. Mart Laar. Ma arvan, et valimised võidab praegune ühinenud opositsioon, kes moodustab ka valitsuse. See on Reformierakond, Mõõdukad, Isamaaliit. Nagu nüüd teame, ei üllatanud Koonderakond millegi positiivsega, üllatas aga Isamaaliit, kes oma kongressil välja hüütud loosungite järgi läks küll valimisi võitma, pidas aga ilmselt nagu Mart Laar oma ennustuseski silmas rohkem kollektiivset võitu. Osavõtt valimistest oli väheaktiivne ning tagantjärele tarkade sõnul lõi see kõige enam Reformierakonna aga Keskerakonna pihta. Siiski hääletamas käinud pea 500000 inimest otsustasid, et kõige enam kohti saab järgmises riigikogus Keskerakond. Neid toetas enam kui 23 protsenti valijatest ning see tulemus andis keskerakonnale riigikogus 28 kohta. Täit rõõmu nad aga tunda ei saanud, sest täide läks ka teine ennustus. Reformierakonna Mõõdukad ja Isamaaliidu kolmikliit võttis riigikogus 53 kohta ehk vajaliku enamuse. Oodati pääses riigikogusse Eesti Maarahva Erakond ja sai seal seitse saadikukohta. Stabiilsuse ja kontrolli all oleva arengu pooldajate rõõmuks ületas valimiskünnise ka Eestimaa ühendatud Rahvapartei nimekiri. Koonderakonna võimaluste üle arutleti vast enne valimisi peavad kõige rohkem, paljud ennustasid, et nad jäävad riigikogust välja. Ise lootsid nad 12 kuni 14 kohta, said seitse ja rahul. Nad ei ole vaidluse, kes peaks moodustama valitsuse, kas enam hääli saanud erakonna või enam hääli. Anud liidu juht lahendas president nii, et tegi ettepaneku valitsuse moodustamiseks Isamaaliidu liidrile Mart Laarile. Juba enne valimisi välja kuulutatud kolmikliidulepingut pidasid koalitsioonileping saadi kokku kiiresti siia mõned kolmikliidu liidrite Mart Laari, Andres Tarandi ja Siim Kallase arvamused. Ei ole võimalik täita ühtegi sotsiaalkultuur ega muid programme, kui selle aluseks ei ole tugev majandus. Ja ma arvan, et ei ole ka oluline, et Eesti valiks kas kolmanda tee esimese tee teise tee, peaasi et see tee oleks õige. Ma usun, et täiesti uues vabariigis ei ole midagi nii kiiresti ja lõigatud. Sündinud puutub lepingutes koalitsioonileping iseenesest ei ole väga juriidiline, dokument on ikkagi pigem poliitiline ja selle juurde käib alati ka hea tahe, mitte selliste paragrahvi nüansside otsima nad kodus 11 altadada. See, et me 10 päevaga suutsime leida nii palju koostöövalmidust, et dokument sai selline, mis rahuldab kõiki osapooli ja kõik osapooled näevad võrdselt oma ideid esindatuna CF me suutsime kooskõlastada, kõik need seisukohad lubab vaadata optimistlikult ka selle järgmise nelja aasta peale. Selles dokumendis oleme näidanud ka seda, et me tahame selle nelja aasta väljakutse vastu võtta ja me kõik näeme võimalust midagi ära teha, midagi niisugust, mis meile on tähtis. Ning ülevaatelõigu lõpuks Mart Laari arvamus peaministrina endisest ja enda juba kokku saadud valitsusest. Isamaaliit on tunnustanud mitmed otsused, mida valitsus on teinud. Võib-olla meie jaoks on olnud probleem selles, et need otsused on olnud vähevõitu, mis on omakorda tingib olnud juba laiemas poliitilises kontekstis, mis on muutnud otsuste langetamise raskemaks ja millest tuleb teistpidi jälle taas aru saada. Kui kindlasti on EC tegelikult liikunud põhimõtteliselt õiges suunas, me pole oma valitud teest kõrvale kaldunud ja see on kõige olulisem küsimus, kas me suudame seda teed mööda nüüd kiiremini edasi liikuda. See on nüüd esimene kabinet, kus on ühendatud kaks koot, esiteks oma ala valitsemisala üsna hästi tundvad mehed. Ja teiseks poliitikud, kes kannavad poliitilist vastutust ja poliitikud, kes on saanud ka valimistel väga tugeva, tegelikult mandaadi valitsuses need on üsna suurte häälte arvuga enamus inimesi, Euroopa arvestada ilmselt ligi kümnendik. Eesti hääl. Kui valitsus oli paika pandud, ei tähendanud see veel libedat tööle hakkamist. Päranduseks saadi ülepaisutatud eelarve, kus kulutada taheti rohkem, kui oli võimalik. Sellest tuli kolmikliidu esimene kondiproov opositsiooniga kas õnnestub säästueelarve läbi suruda või mitte. Seda suudeti suvist erakorraliste istungjärkude hinnaga. Nüüd on aasta läbi ja võimalik hinnata, kas säästueelarvet oli tarvis ning kas raha võeti maha õigest kohast. Kommenteerivad Keskerakonnast Peeter Kreitzberg ja kolmikliidust Kalle Jürgenson. Ma arvan, et eelarve ei olnud tõesti adekvaatselt koostatud. Minu meelest oli kaks varianti, millest säästueelarve oli kõige lihtsam selleks, et laeme laekumise auke nii-öelda lappida. Teine variant oleks olnud midagi radikaalset ette võtta maksude laekumise alal, me kõik teame, et Eestis on äärmiselt palju maksupettusi ja varimajanduse osakaal on äärmiselt suur. Me arvame, et kui oleks valitsuskoalitsioon alustanud kohe märtsis matemaatikaga tegelemist, oleks võinud suure osa raha saada, aga sealt kätte. Aga oletame, et me ei oleks seda raha nii palju kätte saada, nagu meie arvame. Siis ma ütleks, et säästueelarve oli täiesti võimalik variant, tema põhimõtteliselt ei tahaks seda eitada, külma ei armasta, sellest ühte osas on see investeeringute rahade mahavõtmine kas või koolide, remontide ja juurdeehituste pealt. Sellega vajus kokku suur osa ehitustulust, sellega tekkis lisatööjõupuudus, sellega lasime teatud remondid, mida me nagunii peame tegema. Lükkasime edasi sõjaväe tähendab seda, et nad lähevad meile edaspidi veelgi kallimaks. Ehk puhtmajanduslikud ma seda poolt küll ei õigustaks ja võimalik, et oleks pidanud natuke ka valitsemiskulusid rohkem õppima, aga põhimõtteliselt säästueelarve oli õige. Võib öelda, et säästueelarve oli vaja sest vastasel juhul oleks meie miinuseelarve täitumise puhul läinud veel suuremaks, kui ta praegu hinnanguliselt on kuskil kaks miljardit siis ilma seal arveta oleksid olnud kolm. Ja sellisel juhul oleks eelarve kütmine kulude poolelt. Isegi arvestades neid vahendeid, mis meil on paigutatud nii-öelda reservi Saksamaa pankadesse oleks läinud küsitavaks, nii et säästueelarvet oli vaja. Aga kas ta, Ta kasutas vähendamiseks õigeid allikaid, sealhulgas võeti raha maha õigetest kohtades? Raha mahavõtmine on alati ebameeldiv ja selle kohta võib öelda, et lihtsalt sealt, kus maha võeti, sealt oli võtta ja tahaks loota, et, et järgmine aasta meil säästueelarved ja üldse tulevikus enam teha ei tule, on lubatud, järgmise aasta eelarve on tasakaalus. Kas see tähendab seda, et järgmisel aastal jäävad ebameeldivad vaidlused, et oleks tarvis kusagilt viljardi pool maha võtta? Ära tahaks loota, tahaks loota, et meil järgmisel aastal selle arvelt teha ei tule ja, ja eelarve täitmine on muidugi see märkus on õige, see on probleem omaette, sellega tuleb tegeleda ja siin ei oska ära mainida eelkõige muud kui ainult maksude ruumist nende laekumist ja maksuameti töö parandamist ja sellega seotud seaduste parandamist. Kui Eestis muuti säästueelarve pärast piike ning ühe erakorralise istungi ajal tõepoolest lõi välku ja müristas, siis tegelikult Euroopa südames olid sel ajal lahingud hoopistükkis ägedamad. Kommentaar Hillar Nahk mannilt. Korda Põhja-Atlandi lepingu organisatsiooni ajaloos alustas Nato lõppeva aasta 24. märtsi hilisõhtul rünnakut iseseisva riigi Jugoslaavia vastu ja seda hoolimata Venemaa, Hiina ja isegi NATOsse kuuluva Kreeka vastuseisust. NATO sõnul oli tema rännakutel kolm eesmärki näidata NATO kindlat vastuseisu serblastest agressoritele takistada president Slobodan Milosevici laiendamas oma rünnakuid Kosovo albaanlaste Est tsiviilisikute vastu. Ja kui vajalik, siis kahjustada Serbia võimet sõjaks tulevikus. Võib öelda, et märtsi lõpus sai NATO kannatuste karikas täis. Autoriteedi säilitamise nimel oli astutud sammu lausa vajalik. Praegu pärast kolmekuulise sõja lõppu võime öelda, et Põhja-Atlandi organisatsioon saavutas läbi raskuste lõpuks osaliselt ka oma eesmärgid. Balkani poolsaarel peatati ühe rahva vastu suunatud genotsiid. Kahjuks aga mõistsid albaanlased toimunut natukene valesti ja alustasid rahutagamisjõudude saabudes omakorda serblaste vastu suunatud vägivalda. Mis tõi siis taas kaasa Albaanlastest põgenik. Asenemise. Aasta lõpuks on olukord Kosovos normaliseerunud, põgenikevool on küll lakanud, aga viha inimeste südames jääb ja sellest tekkinud barjäär inimeste vahel Kosovos vist jääb alles veel Nende põlvkondade ajaks. Ehkki aasta lõpul Kosovos käinud USA president Bill Clinton kutsus seda barjääri purustama võib arvata, et see üleskutse jäi küll kurtidele kõrvadele. Täitmata, jäi NATOl üks oluline ülesanne selles sõjas kukutada võimult president Nathan Milosevici. Brüsselis ja Washingtonis loodeti, et sõda Kosovos ärgitab serblasi sõja alustamise peasüüdlast võimult kukutama. Kuid Serbias puhkenud natsionalismilaine vahest hoopis ehk tugevdas Milosevici positsioone, kui nõrgestas Milosevici vastaste väljaastumiste läbikukkumine aasta lõpul suurendas veelgi dusi presidenti ametist kukutada ei ole võimalik. Ainukene tee sõjakurjategija ametist lahti kangutamiseks on ehk valimised. Nii võibki öelda, et nagu lahe sõdagi niga Kosovo sõda jättis ühe olulise küsimuse diktor ratturi kukutamise lahendamata tegevus Kosovos, mis läks maksma 750 miljardit Eesti krooni näitas sedagi, et vaatamata moodsale sõjatehnikale on ohvrid tsiviilelanike hulgas vältimatud ning verevalamiseta sõda, mida vaata, et sajaprotsendiliselt Brüsselist lubati on võimalik ikkagi pidada asjaolu, mis näiteks andis Venemaale Tšetšeenias tegutsemiseks trumbid kätte. Jugoslaavia korralekutsumine oleks võinud vist tunduvalt libedamalt ja seega oleks saanud ka albaanlaste kannatusi kiiremini ja efektiivsemalt vähendada, kui maailma üldsus oleks olnud Kosovos toimunu suhtes üks meelsemalt meelestatud ja sündmused Kosovos näitasid sedagi, et lõplikult ei ole külma sõja periood veel lõppenud. Ehkki Pooli Jugoslaavia majandust pommitamiste käigus hävis ning lääneriikide arvates peaks seegi kaasa aitama Milosevici kukutamisele Jugoslaavia visk neist raskustest kiiremini ja teistmoodi üle, kui Brüsselis loodeti, arvati Venemaa ja Hiina suunama. Majanduslik abi aitab Serbia nendel piirkondadel, kus võimul Milosevici pooldajad kiiremini majandus jalule saada, kui ehk lääneriigid sooviksid. Nii et kui paralleele tõmmata lahesõjaga, siis ega Kosovo sõda poolikuks mitmedki eesmärgid täitmata. Mida Kosovo sõda veel näitas, sedagi NATO liikmesmaade relvastus. Võitlusvalmidus on arvatust tunduvalt erinevam. USA armee üksused on ettevalmistuse ja relvastuse poolest teistest kaugemale ette jõudnud. Näitas sedagi. Euroopa riigid on kindlalt otsustanud siduda oma tulevik Põhja-Atlandi organisatsiooniga ja nagu öeldud, kahjuks ka seda, et demokraatiast ja inimõigustest on maailma piirkondades erinev arusaamine ja et maailmas on võimul endiselt palju neid jõude, kes jagavad maakera oma huvid tsoonideks, kust elavatel rahvastel raske teise leeri piirkonda üle saada. Samas näitas, et NATO, mis loodi vaid kaitseorganisatsioonina, on valmis vajadusel ka efektiivselt demokraatia eest peetavaks sõjaks. Ja seda edukalt. Ehk tõestas Kosovo sõda tegudes kuidagi, et NATO suudab tõesti edukalt oma huvisid kaitsta ja õigluse eest võidelda. Ja seda mitte ainult sõnades. Veel täna hommikul oleks tähtsuselt järgmine välissõnum olnud see, et Venemaa üritab taas vallutada üht rahvakildu, nimelt tšetšeeni. Kuid täna keskhommikul teatas suurigi president Boriss Jeltsin sellest, et astub tagasi. Varem ei ole ükski Venemaa riigipea vabatahtlikult, kuigi presidendi kohta ei sobi niimoodi öelda. Troonilt lahkunud. Oma kohusetäitjaks määras ta peaminister Vladimir Putini ja tagasiastumine tähendas seda, et Jeltsin on loobunud ka sõjaväe ülemjuhataja rollist. Uudisteagentuuri Interfax teatel Sõjavägi sellega seoses mingeid erikäske. Sõjaväelased on Kasparakides või siis võitlevad Tšetšeenias. Boriss Jeltsin on Vladimir Putinile üle andnud ka koodid, mille abil kontrollitakse Venemaa tuumarelvi. Boriss Jeltsin ise on juba kremlist lahkunud. Riigipea on tagasi astunud, siis täna pärastlõunal tuleb istungile Venemaa julgeolekunõukogu juhtkond. Kohtumist juhib juba Vladimir Putin. Jeltsin kirjutas alla otsusele, mille kohaselt toimuvad presidendivalimised järgmise aasta 26. märtsil. Selle ajani täidab Vladimir Putin nii presidendi kui ka peaministri kohuseid. Algselt pidid riigipea valimised Venemaal olema, järgmise aasta suvel. On tulnud ka esimesed vastukajad välisriikidest. Jeltsini tagasiastumine. Ameerika ühendriigid on teatanud, et see oli küll dramaatiline samm, kuid mittetäielik üllatus Suurbritannia ütleb, et Jeltsini võimuletulekuga peaks nüüd maailm olema turvalisem ja stabiilsem. Ning Prantsusmaal teatati, et praegu on Jeltsini viimast sammu veel liiga vara kommenteerida ning et see oli täiesti kooskõlas Venemaa põhiseadusega. See ei ole aga sugugi mitte ainus oluline, mis tänavu on Venemaal toimunud, seal on toimunud veel väga palju ning sellest ülevaade juba Madis ringilt. Aastalõpupäevad ei toonud maailma selgust, mis ikkagi toimub Tšetšeenia sõjas. Sõltumatud vaatlejad räägivad ligi kolmest 1000-st hukkunud Vene sõdurist omad kindralid aga vähem kui 500-st. Tšetšeenide kinnitusel on tsiviilohvreid umbes 5000. Vene peaminister Putin aga väidab, et rahumeelse Eesti elanikest on hukkunud ainult üksikud. Selle infoblokaadi taustal leidis viimastel päevadel aga kinnitust Moskva võimude soov arendada edasi sõjakat imperialistliku poliitikat. Valitsusjuht Vladimir Putin ütles võimuga Tei ühtses kongressile selgesõnaliselt et Venemaa ei kavatsegi lähitulevikus võtta üle Lääne turumajandust ja liberaalsust ning et ka Venemaa kodanikud jäävad endiselt lootma riigistruktuuride juhtivale rollile. Kui tuletada meelde veel presidendi ja peaministri ähvardavaid märkusi Venemaa jätkuvast vabast tuumavõimsusest siis saab kokku pildi järgmise aastatuhande alguse Venemaast. Sellel riigil saab olema keskpäraselt intelligentne, noh, kas president ning väga jõhker, tark ja võimuahne presidendi tagatuba. See moodsa ajastu poliitbüroo ühendab endas mõjukaimaid, parteisid ja rikkamaid kompaniisid. Ülemkojas istuvat regiooni juhid alluvad taolisele võimuladvikule vabatahtlikult. Neil on vaja odavat gaasi, elektrit ning head läbisaamist prokuratuuriga, et kindlustada ohutut eksistentsi oma korruptiivselt kokku aetud miljonitele. Parlamendi alamkojas ehk riigiduumas jäävad ainsaks Ott ja kandjaiks aga kommunistid ning üksildased Grigori Javlinski. Sarnased demokraadid. Arvamusest ei sõltu aga miski, sest aheneva poliitbüroo kätte on jäänud praeguseks kõik majanduslike ja poliitiliste otsuste vastuvõtmiseks vajalikud hoovad. Kui selles riigis toimuvast võimumängust tahab maailm mingit pilti nüüd saada siis peab ta lootma luureandmetele selle kohta, kas näiteks Tatjana teatšenkole sümpatiseerib parajasti rohkem Anatoli Tšubais võib ainult tingimusel. Avalikkust ajakirjandusest saame aga lugeda vaid teisejärguliste Stintriigidest või armee edusammudest võitluses bandiitidega. Mööduva aasta viimastel kuudel oli Venemaa suurima Ooerrdee telekanali info- ja meelsust tülgastavas nõukogude aega meenutava vastuolus sellega mida oma kontorites kohvikutes rääkisid intelligentsed sõltumatud vaatlejad. Üks neist, maailmakuulsa Carnegie keskuse Moskva sisepoliitika spetsialist Nikolai Petrov selgitas hiljuti Eesti raadiole, et vene ühiskonnas ei toimunud tegelikult mingit muutust hiljutiste parlamendivalimistel, kui suur edu saatis Putini meelset ühtsust. Vaid murrang algas hoopis augustis Dagestanis, kui rahvas sai nii-öelda võimaluse astuda õilsat aitäh ja tunda võidu. Ehkki raske räpase võidujoovastust siis, kui venelased sõja Tšetšeenias andsid ja selle iseloom oluliselt muutus ei julgenud enam ükski suur poliitika, jõud või telekanal esitada küsimusi humanist, saar või sõjaeetikast ning siis selgus veel, et rahvale meeldibki loobuda rahvusvahelistest krediitidest ning turumajandusreformidest võiduka sõja nimel. Võib veel küsida, kas Venemaal juhtus midagi ootamatut? Ilmselt mitte sest niipea, kui naftahinnad hakkasid maailmaturul tõusma ja vene riigikassas tekkis esimene jookseb ülejääk olevat eelmisest Tšetšeenia operatsioonist kibestunud kindralid alustanud konkreetse sõjaplaani väljatöötamist. Vaevalt et vahabiitide sõjakäik Dagestani need otseselt vene eriteenistuste poolt provotseeritud oli, aga selle ärakasutamiseks oli võimuda trikki igal juhul ülimalt valmis. Ehk teisisõnu, praegune totalit taarsus puhang oli tuha all varjul niikuinii. Nüüd tuleb vaid oodata lääneriikide suhtumise laugerdumist, et mõista, millises maailmas me elame. Ja Moskvast liikuva masendava teooria kohaselt on paljud lääne majandusstruktuurid isegi rahul Venemaa totaliseerumisega sest kui kõik otsustab kitsas poliitbüroo, siis tulebki suurte nafta või teemanditehingutel altkäemaksu pakkuda väikestele konkreetsetele gruppidele mitte üle riigi laiutavale bürokraatiale. Selles, et pöördumine lääne väärtustest ei tähenda veel halbu suhteid läänega on veendunud ka peaminister Putin kes väidab, et juba paar nädalat pärast Tšetšeenia sõja formaalset lõpetamist andestavad Washington ja Brüssel kõik et koos Moskvaga jagada maailma ja Siberi loodusvarusid. Lisaks sõdadele oli 1999. aastal loodusõnnetuste poolest selle sajandi üks koledamaid sokk. Pärast ohvriterikast türgi maavärinat polnud veel päris möödunud, kui detsembri lõpus juhtus veel hullem Venezuelas, kus mudalaviinide all arvatakse jäänud olevat üle 30000 inimese. Kui palju neid tegelikult oli, ei saa võib-olla kunagi teada. Kokku olevat sel aastal loodusõnnetustes hukkunud üle 70000 inimese. Esimesel jaanuaril 1999 ärkasid eurooplased üles teadmisega, et neil on ühine raha euro. See juhtus esimest korda pärast Rooma keisrit. Euroopa Liit otsustas aasta lõpus, et alustab ühinemisläbirääkimisi veel kuue riigiga, seega on kandidaatriike praegu juba 12. Uued kuus on Läti, Leedu, Bulgaaria, Rumeenia, Slovakkia ja Malta. Euroopa Komisjoni tabas aasta algul kogu organisatsiooni 42 aastasena ajaloo suurim konstitutsiooniline kriis. See lõppes komisjoni presidendisaks Sanderi Üheksateistkümnes Komisjoni liikme tagasiastumisega. Need süüdistati pettuses ja onupojapoliitikas. Euroopa Komisjoni uueks presidendiks valiti Romano Prodi. 12. märts oli see päev Mil, Poola, Ungari ja Tšehhi said esimeste, endise nõukogude bloki liikmesmaade NATOsse. Lähis-Ida rahuläbirääkimised liikusid lõppeval aastal edasi palestiinlaste liider Yasser Arafat ja Iisraeli peaminister Ehud Barak, kes tuli võimule mais, kirjutasid septembris alla leppele, milles käsitleti maa ja vangide küsimust. Detsembri keskel toimus ajalooline Süüria Iisraeli kõrgel tasemel kohtumine, mille lõppedes hakati rääkima, et rahu nende kahe maa vahel on võimalik. Oktoobris sattus uudistesse Pakistan, kus toimus inetu riigipööre. Sõjaväelased kukutasid peaminister Nevassarizii ja nende juhist Pervez Musharrafi sai riigijuht. Sharif anti kohtu alla, süüdistab ladestada Musharrafi tapmiskatses. Takistan heideti varsti pärast. Tore, et rahvasteliidust välja. Jõululaupäeval tuli teade veel teiseski selle aasta riigipöördest. Elevandiluurannikul haarasid võimu samuti sõjaväelased. Augustis hääletasid limorlased ülekaalukalt eraldumise poolt Indoneesiast hoolimata Jakarta meelse miilitsaähvardustest. Ähvardused muutusidki hiljem kõige ulatuslikuma vägivallaks, mida endises Portugali koloonias kunagi oli nähtud. Hiina sai sel aastal Portugali käest tagasi. No millest kujuneb esialgu eri administratiivpiirkond, nagu Hongkongi oli Portugali käes 442 aastat. Nagu ikka, jättis ka see aasta müstikata. Saladus ümbritseb siiamaani Egiptuse reisilennuki allakukkumist USA rannikul oktoobris, mis viis ookeani 217 hinge. Siiani on õhus oletused, teine piloot, tahtes eneselt elu võtta, suunas lennuki otse alla. 20. aprillil tulistasid kaks tiinerid USA-s Kalambani keskkoolis surnuks 13 koolikaaslast ja võtsid ka endalt elu. Miks sellele mõeldakse Ameerikas senini õudusega? Täpselt aasta keskel juulis leinas kogu Ameerika John F. Parema hukkumist lennuõnnetuses. Ka selle põhjusi võib ainult oletada. Ja lõpuks pisut kroonikat. 1999. aastal surid kaks kuningat Jordaanias ja Marokos ning troonile tõusid nende pojad. Tapeti üks riigipea niigeri president Mainassara. Uus president valiti 21. riigis ning uus peaminister 15. riigis toimusid kahed kuninglikud pulmad. Juunis abiellus briti kuninganna noorim poeg Edward ja detsembris Belgia kroonprints Philip. Kuuldud välissõnum ülevaate tegi Mall Mälberg ja välis Maal oli lõppeval aastal veel üks teema, mis meeli ärevil hoidis. Nimelt räägiti sellest, et kui vahetub aastanumber ning üheksate asemel tuleb rida null ja siis võib see arvutit rivist välja viia. Ligi poolteist tundi, Uus-Meremaal olnud aasta 2000 ja sealkandist on ka jõutud teatada, et arvutitel ei ole häda mitte midagi. Ja tagasi eesti asjade juurde. Sügisel oli inimestel taas siht selge ning jalge all tee valimisurni juurde on aset palus kohalike valimiste kohta kommentaari politoloog Rein Toomla Alt. Tartu Ülikooli politoloogia õppejõud Rein Toomla kohalikest valimistest osavõtt oli madal. Mis te arvate, miks suur osa inimesi valimas ei käinud? Jaga teie üldine hinnang kohalikele valimistele. Need näitajad, mis on seal umbes 50 protsenti, see on ikkagi üsna madal tulemus. Teeme ennast küll lohutada sellega, et, et terves maailmas on taolised tendentsid olnud juba märgata aastakümneid. Et osalemine kohalikel valimistel on tunduvalt passiivsem, kui ta on üleriiklikel valimistel. Kõigepealt see, et me erakonnastume ja ma mõtlen selle erakonnastumise all et nendel viimastel valimistel pisut üle poole häältest anti siis kandidaatide poolt, kes olid siis seotud mingisuguse parteiga. Mulle pole mitte midagi vastu kõikvõimalikke kodanike valimisliitude suhtes, kuid mulle tundub, et erakonnad siiski suudavad veidi täpsemalt määratleda nii endid tulevikus kui kas tulevikku nende endi jaoks paraku kõik need kodanikke, valimisliidud, need näivad need poliitilises maailmas rohkem olevat kolme aasta liblikad ja selles tähenduses see, et nüüd erakonnad said üle poolte häältest. Võrdluseks olgu siin toodud, et 93. aasta kohalikel valimistel see number oli umbes 25 protsenti, 96. aastal umbes 40 protsenti, nii et kogu aeg on ta veidikese kasvanud. Teine aspekt, mis mulle endale head meelt on just valmistanud nende valimiste juures, on see, et meie venekeelne elanikkond on hakanud rohkem usaldama selliseid erakondi, mida me traditsiooniliselt peame Eesti erakondadeks. Kui hakata vaatama selliseid linnasid nagu Narva või Sillamäe või või isegi seal Tallinna külje all olevad Maardu või Paldiski siis kõikjal on kasvanud märkimisväärselt just toetus Eesti erakondadele. On see siis Keskerakond, kes on mõjukas just Narvas ja Sillamäel või on need mõõdukad, keda saatis üsna märkimisväärne edu Maardus ja Paldiskis? Igal juhul nende edu on olnud selline, mis torkab silma ja see on see aspekt, mis rõõmustab ja rahustab, see tähendab ju seda, et, et niinimetatud venekeelne elanikkond kogu aeg ikkagi integreerunud. Rein Toomla ja kui me nüüd läheme pisut konkreetsemaks, siis Keskerakond oli see, kes pärast riigikogu valimisi teatas, et kohalikel valimistel sügisel on igal juhul võitja oreool nende kanda. Paraku nii ei läinud ja päris kenasti on käibele läinud juba see ütlus. Keskerakond võitis küll kahed valimised, aga kaotas tegelikult mõlemad sõjad ja see on Peeter Kreitzbergi suust pärit. Kas see oli mingil kombel ka teile kui politoloogile etteaimatav ja kas seal ette näha ka seda, et Koonderakond nõnda hävitavalt siiski lüüa saab? Nojah, ma nüüd selle Keskerakonna puhul ei dramatiseeriks neid asju üle, eks ta oli muidugi aimata, et keskerakonda saadab märkimisväärne edu just kohalikel valimistel ma just lugesin, liitsin kokku, palju nüüd keskerakondlikud kandidaadid üle Eesti kõikides kohtades said siis hääli, eks ta nüüd jääb veidi väiksemaks kui Reformierakond ja Isamaaliit kokku, Keskerakond sai nendel kohalikel valimistel umbes 80000 häält, Reformierakond umbes 50000, Isamaaliit oli seal midagi umbes 45000 häält ja see, et ta nüüd ei sattunud igal pool võimule. Noh, seda oli ka aimatav, sellepärast et keegi ei uskunud, et Keskerakond lööb sajaprotsendiliselt platsi puhtaks. Väga paljud olid veendunud, paistab suhteliselt suhteliselt ta võitiski, aga nüüd siis see teine aspekt. Koonderakonna langemine Koonderakonna häda on muidugi selles, minu arvates on säda, nemad ise peavad seda võib-olla isegi tugevaks plussiks on see, et sugugi mitte igal pool ei, ei tulnud välja oma lipu all ja kui seda arvestada, võtta need satelliidid ka kaasa siis Koonderakond mõningates kohtades näeb välja päris kena. Kumbki ekspeaministritest ei, ei kogunud ikkagi oodatult suurt arvu hääli. Ja noh, see oli ka mulle väga tõsiseks üllatuseks, nii et see on ikka väga tõsine lüüasaamine neile endile personaalselt ja ma, ma usun, et nad elavad seda raskelt üle. Valimiste kõrval elas Eesti inimene aga oma tavalist elu, karisma saategi, muud tööd kasvatas lapsi, aitas elatanud vanemaid. Kas ja kuidas riik omalt poolt õla alla pani, sellest räägimegi nüüd lähemalt esmalt põllumeeste ettevõtmistest. Algul läksid asjad üha allamäge, suvel tuldi ülesmäge Toompeale muret kurtma ja aasta lõpus hakkasid väiksed lootuskiired paistma. Marit Pukk räägib lähemalt. Tänavune majandussituatsioon oli põllumehele laias laastus samasugune kui möödunud aasta teisel poolel. Kriisihõnguline Vene turg sama hästi kui olematu ja uusi turge märkimisväärselt juurde ei saadud. Riigikogu maaelukomisjoni esimees Ants Käärma. Põllumehe aasta oli üsna keeruline, siin head on üsna raske kohe välja otsida, ilmastiku poolest oli ta üsna keeruline, head saaki saadi rapsist Repsist, piirkonniti ka kartulist, ainult piirkonniti teraviljasaak oli tunduvalt väiksem kui 90-ga üheksandal aastal ning rohu sööti koguti umbes kaks korda vähem kui 98. aastal selle tõttu söödabaas talveks on üsna kesine ja ka piimatoodang on talvel ka selle tõttu juba üsna madal. Piimahind oli äärmiselt madalal, vast ainult aasta lõpus, siin nüüd hakkas kerkima mingisugusel normaalsele tasemele. Poolteist aastat kahjumit ei ole võimalik nii kergesti kata lugeda heaks seda, et küllalt raske seisu tõttu piimaturul hakkasid põllumehed ometi koonduma ja nüüd enamuses maakondades on juba ühistegevus piima turustamise valdkonnas vähemasti kujunemas ja olemas. See on tõepoolest üks hea näitaja. Noh, ma usun, et need põllumehed, kes nüüd üle elanud selle eelmise aasta teise poole tänavuse aasta, kes elavad nüüd kevadeni välja, siis nad ikka jätkavad. Viis aastat tagasi taasloodud ja sel aastal asutamise kaheksakümnendat aastapäeva tähistanud ühistegeline liit, mis ka tootjate liit ühendab, võib lõppevast aastast tuua päris mitu head näidet, kus tootjad elu korraldamises sõna sekka on saanud öelda. Ühistegelise liidu juhatuse esimees Tõnis Plank. On jätkunud seadusloome alal kaasa rääkimine võeti vastu ja jõustus suvel. Hoiu-laenuühistuseadus jätkub koostöös justiitsministeeriumiga uue ühistuseaduse eelnõu ettevalmistamisel. Talupidajate Keskliidu tegevdirektor Kaul Nurm lisab aasta lõpu plusspoolele ka majanduspoliitika korrastumise. Ma pean silmas eelkõige siin tolle ja Euroopa Liidu eksport toetuste peatamist, et see annaks nagu lootust, et järgmine aasta peaks eeldatavasti tulema parema aasta, ta ajamärgid näitavad, et peaks nagu minema paremaks. Põllumajandusministri Ivari Padari sõnul pole aga põllumehe aasta veel lõppenud. Põllumehe aasta tuleb ikka saagist saagenevate rohkemite jaanuarist jaanuarini ja, ja nüüd tuleb selle kehva saagiga, mis põllult korjati, kui täiega uue saagini ostab ja ma vaatan, et söötadega on olukord üpriski selline. Rõõmus, eks me siin laen, aga kui rääkida, et mis oleks võinud teha selged kõige olulisem sündmus on ikkagi see, et tollid tulevad. Kas see summa, mis sealt tollidest tuleb, ei ole nii suur, aga põhiline on see, et see on kergendamine oluliselt kaubandusläbirääkimisi kindlasti Eesti põllumajandusele selliseid perspektiiv turuga Euroopa Liiduga. Võimalik et Me saame järgmisest aastast märksa soodsamad kaubandustingimused, mis puudutab eelkõige piima- ja sealihaturg. Et selline see aasta on olnud, siin on kaks eelarvet tulnud teha, siin on avaldusi tulnud üle elada, mis meeldiv pool on see, et põllumehed on hakanud kokku hoidma ja hakanud rohkem tundma seda vajadust, et nad saavad ühiselt oma nõudmiste eest ma asjadest kõigepealt seest. Sotsiaalvaldkond tekitas lõppeval aastal palju paksu verd, kuid jõuludeks suuremad kired jahtusid. Asjaosalistelt kogus selgitusi Marek poja. Mitte just kõige parem seis Eesti majanduses andis ennast lõppeval aastal mõistagi tunda ka sotsiaalsfääris. Siiski tehti otsuseid, mis peaksid parandama nii laste, puuetega inimeste kui ka kõigi töötajate olukorda. Sotsiaalminister Eiki Nestor võttis Mööduva aasta tähtsaimad muutused kokku nii. Uus peretoetuste seadus hakkab esimesest jaanuarist kehtima tulu valdkonnast ja toimetulekuvaldkonnast. Ma arvan, et kõige tähtsam saavutus oli kokkuleppe sõlmimine palga alammäära tõstmiseks üksikisiku tulumaksuvaba miinimumi tõstmiseks. Need olid sama tähtsad otsused uues tulumaksuseaduses kui need, mis langetati ettevõtete maksustamise muutmise osas. Ametiühingute keskliidu esimees Raivo Paavo ütles, et kuigi valitsus ei pidanud esmalt võimalikuks algaval aastal miinimumpalka tõsta, jõuti siiski lõpuks kompromissile. Ehkki miinimumpalga tõus 1400 kroonini on protsentuaalselt küllaltki hea tulemus, pole see siiski vähemkindlustatud inimestele eriti suureks abiks. Raivo Paavo. Ma siiski loen poliitilisel tunduvalt tugevam toomaks meie kokkuleppe teist punkti, kus siis maksuvaba tulumäär tõuseb tõesti esimesest jaanuarist 800 kroonini 300 krooni võrra ja selle kokkuleppe võib-olla veelgi väärtuslikum punkt. Esimesest jaanuarist 2001 tehakse kõik selle nimel tööd, et maksuvaba tulumäär tõuseks 1000 kroonini. Aasta lõpukuudel kerkis terava teemana esile võlaõigusseadus ja kõik sellega seonduv minister Nestor veav tööõiguse ümber tekkinud arutlusi isenesest positiivseks nähtuseks. Kõigile sai selgeks, et haiguse see osa, mis töö lepikut käsitleb, et selle alusel küll töösuhted Eestis lahendada ei saa kuigi vaidlus teemal, et kas töölepinguseadus peaks jääma omaette või saab teda tehase sula põgusa peatükina, see ei ole veel lahenenud. Aga vähemalt üks positiivne moment oli, et see osa, mida riigikogule praegu esitatud on, et seal ei kõlba kasutada mitte. Raivo Paavo ametiühingute keskliidu esimehena toob välja töötajate seisukoha, millest võlaõigusseadusega seonduvate probleemide käsitlemisel tuleval aastal juhindutakse. Töötajatele on vastuvõetav selline lahendus, et töölepinguseadus jääb omaette seaduseks, nagu ka kõik teised seadused ja kuidas siis teda siduda võlaõigusseadusega, millised sidus sätted selles seaduses on? Vaat see peaks olema siis kompromisside ja konsensuse leidmise koht. Minister Nestor ütles, et lõppeval aastal ei õnnestunud läbi suruda kõiki toetusliike ning rahaeraldusi, mida oleks soovitud. Algava aasta plaanidest kõneles minister nii. Algava aasta on teatud mõttes mõistatus riigi tulude osas. Muudatused, mis ettevõtete tulu maksustamist tehti, peaksid andma mingit tulemust tööpuuduse vähendamisel, kuigi statistiliselt järgmisel aastal me tööpuudust vähenda, nimelt kavatsen oma töötud kõik korralikult üles lugeda. Mis siin salata, on ka teatud jõumeetmeid kavandatud, mis on kõik seotud probleemiga. Ümbrikupalgad. Kui algaval aastal paraneb veidi lastega perede olukord, hakkavad kehtima mitte ainult maksusoodustused ning tõuseb miinimumpalk, siis sotsiaalminister ise ütles end eriti südant valutavad veel ühe keerulise küsimuse üle. Südant valutama ausalt öeldes ikka kõige rohkem ühe küsimuse pärast, millal järgmine kord tõuseb, minu pension sõltub nüüd sellest, kuivõrd hästi majanduspoliitilised muudatused Eestis käima lähevad. Täna seda kuupäeva ma veel öelda ei saa, nii et see on kõige suurem mure, mis ministril südamel. Kui küsida, millele tugineb eesklus ja meie iseolemine tuuakse tihtipeale välja hea haridus ja kodune kultuur. Sel aastal möödus 80 aastat ajast, mil eestlane võis esmakordselt emakeeles kõrgharidust saada. Mis on nende aastatega edasi saanud ja mis juhtub tulevikus, seda uuris Sigrit Kaasik. Haridusminister Tõnis Lukase sõnul näitab see, et Eesti riik on sama vana kui eestikeelne kõrgharidus et Eesti on pidanud omariikluse algusaegadest peale haridust oma esimeseks eelistuseks. Tõnis Lukase sõnul on haridus ka praegu olulisel kohal, sest näiteks kooli- ja hariduselu puudutavate küsimuste lahendamisel on kaasa rääkinud nii õpilased, õpetajad, lapsevanemad kui ka ametnikud. Võib-olla inimesed ei väärtusta haridust igaveseks Rammul ainsana oma elus, mida meie vanaisad, vanaemad võib-olla on teinud. Aga kahtlemata, kui küsida, kas harituna on veel elus midagi rohkemat loota, kui vähem harituna, siis kõik vastavad, et et haridus on oluline. Tallinna Pedagoogikaülikooli rektori Mait Arvisto sõnul on viimastel aastatel Pedagoogikaülikooli vastu võetud rohkem inimesi kui kunagi varem ning kasvanud on ka konkursid. Tallinna tehnikaülikooli rektori Olav Aarna ja Tartu ülikooli rektori Jaak Aaviksoo sõnul on see aasta eriti oluline lõpetanute statistika seisukohalt. Nii kaitses mõlemas ülikoolis doktorikraadi rohkem inimesi kui varem mitme aasta jooksul. Tehnikaülikoolist tuli tosin ning Tartu ülikoolist 70 värsket doktorit. Aaviksoo kui ka Olav Aarna kinnitusel on üks lõpetanute rohkuse põhjus see, et tööturg on viimastel aastatel korrastunud. Aastaid neli viis tagasi eelkõige niisugustes valdkondades nagu infotehnoloogia ja mitmetes teistes tööturul väga nõutavates. Kutsevaldkondades haarati peaaegu kõiki, kes natukene midagi õppinud oli. Nüüd on ikkagi tööturg selles mõttes korrastunud, et vähemasti suuremat tööandjad väga selgelt nõuavad ikkagi oma töötajatelt ka formaalhariduslikku kvalifikatsiooni ja see on väga tervitatav. Haridusminister Tõnis Lukase sõnul on viimane aasta varasemaga võrreldes rohkem välja toonud täiskasvanukoolituse olulisust. Lukase kinnitusel on ülikoolis loonud avatud ülikooli raames rohkem õppekohti kui varem. Teisalt on tema sõnul suurenenud näiteks kolme, nelja ja viiekümneaastaste arv, kes edasi tema lähevad. Tallinna tehnikaülikooli rektor Olav Aarna sõnul avaid läheneta Eestis õppimisele esialgu õppi ühiskonna viisil. Õppimist ennast käsitletakse veel ikkagi väljastpoolt meilt tulevate teadmiste endasse, ümber kühveldamiseni või ümber kallamisena. Kui me räägime õppi ühiskonnast, siis peaks seal esmatähtis olema see, et võimalikult kõigis inimestes nendes sisalduvat loovat potentsiaali oli avada ja edendada. Eluaegsest õppimisest ehk õpiühiskonnast lähtuvalt valmis lõppeval aastal ka haridussüsteemi arengu kontseptsioon. Selle koostamisest võtsid osa nii haridusministeerium kui ka haridusfoorum. Kolme ülikooli rektori kinnitusel on hariduse arengukava väga oluline ning selle kaudu peaksid saama lahenduse mitmed praegused probleemid. Pedagoogikaülikooli rektor Mait Arvisto toob välja näiteks Tallinn-Tartu-telje ning kõrghariduse ja ülikoolihariduse suhte. Samas kinnitab Tartu Ülikooli rektor Jaak Aaviksoo. Praegusel kujul on arengukava ebakonkreetne ning selles pole lahendatud küsimusi, mis ülikoolidele huvi pakuks. Mida on Eesti riigis kavas ette võtta selleks, et tagada kvaliteetne haridus kõikidele kõikides Eesti piirkondades, ka maapiirkondadesse meid teeb murelikuks see, et vaatamata headele õppekavadele praktiline koolitus keskkoolides niisugune ta koolitaks mõtlemisvõimelisi inimesi pigem siiski faktiteadmistele orienteeritud inimesi ei ole hariduskavas väga selgelt öeldud, mis juhtub ikkagi meie kutseharidussüsteemiga? Ei ole selge see, kas kõrghariduse rahastamine jääbki sellisele tasemele, nagu ta praegu on, kus majanduslikus keskkonnas ja erasektoris on koolituskulutused üle kahe korra suuremad kui avalikus sektoris. Kõrghariduse rahastamist nimetavad lõppeva aasta üheks suurimaks probleemiks nii tehnikaülikooli kui ka Tartu Ülikooli rektor. Haridusminister Tõnis Lukase sõnul kehtib rahaprobleem ka keskkoolide puhul, sest algaval aastal ei saa tõsta kõigi õpetajate palka. Enda jaoks pean kõige olulisemaks probleemiks õpetajakoolitust õpetajate taset koolis, aga seda taset ei saa vaadata eraldi nende hingerahust ja sellisest materjale reaalsest kindlustatusest ja selle tõttu tee, et järgmisel aastal ei saa Lausaliselt kõigi õpetajate palka tõsta on ka minu jaoks teataval määral niisugune löök. Kultuuri aasta võib meelde jääda mitut moodi, kellele laulupeo elamustega, kellele mõne kauni kontserdiga tartlastele ehk Jaani kirikukellade helin, aga, aga kehtlastele kindlasti ka rahvamaja kaotusega, mis jätab aasta 99 meelde Signe kivile, kui kultuuriministrile. Meelde jääb niipalju, et kõike ei jõua üles loetlejagabki aga mööda ei saa minna kindlasti laulu ja tantsupeost sellest emotsionaalsest lahingust, mille ma usun küll kõik, kogu rahvas sealt saime. Ja ise seistes ligi sajatuhandelise rahvamassi ees tundsin vaja niisugust hingevärinat ja ühtekuuluvustunnet. See oli väga ilus, kasutan võimalust tänada veel kord koorades alustasid mu selja taga niisama laulmist just sellel hetkel, kui seda oli kõige rohkem vaja. Aga muudest kultuurisündmustest võib-olla ma räägiks hoonetest. Meie kultuurilugu on olnud hästi palju, mitte ainult inimeste lugu, vaid ka hoonete lugu. Ja sellel aastal sai valmis muusikaakadeemia, kaalub üles kõik muud tohutud saavutused, mida meie heliloojad, dirigendid, lauljad, interpreedid, mujal maailmas on teinud ja teevad kunstist vastupidi. See, et meil veel ei ole Eesti kunstimuuseumit, on probleem. Aga see, et riigieelarves on avatud kunstimuuseumi rida ja seal on rahanumber. See on hästi-hästi suur saavutus ja see on väga paljude inimeste ühine pingutus. Olen ise saanud ministriks, vapustavaid, kunsti-kultuuri-spordielamusi, kasutangi, veel kord rõhutada, et minu motoks on toimida põhimõttel. Kultuur on kõik, kõik on kultuur ja ministeeriumi pere on kenasti kaasa tulnud selle mõttega. Ma lähen rõõmuga, et me ei rebi enam eri suundades. Sport ühele poole. Kunst teisele poole. Muusika, kirjandus, teater, kino, mis on nagu olulisem, mis on kõige parem? Kõik on oluline. Ja uus kunstimuuseum, kogu tants selle ümber on sel aastal olnud nagu peegel, mitmegi otsustaja inimese ees näidanud nende olemust ja mõtlemismalli selgemalt ja sügavamalt, kui me muidu oleksime näinud. Loodan, et nad ka iseend sellest peeglist nägid. Nagu öeldud, võib kultuuri aasta pilt saada igaühel isesugune. Kuidas vaatab aastale tagasi kitarrist ja muusikapedagoog Heiki Metlik, kelle Eesti Raadio valis tänavu aasta muusikuks? No see aasta kahtlemata oli muusikutele ja kultuurile üldse tähtis aasta kuna valmis Muusikaakadeemia, mida me nii ammu võiks öelda terve sajandi juba oleme oodanud. Kahtlemata see mõjutab ka kogu muusikakultuuri arengut. Ja teisalt meelde jäi laulupidu muidugi, mis toob taas maailma tähelepanu Eestisse, sellesse väikesesse maailma riiki ja muusikaelu elavnemist märgata jälle väga aktiivselt käiakse kontserdil ja ja saadakse osa muusikast. Aga võtame Eesti ja maailma konteksti. No meil on nimesid, keda ei ole enam vaja maailmale tutvustada Arvo Pärt, Erkki-Sven Tüür, heli loojatena, Tõnu Kaljuste kammerkoor ja muidugi Neeme Järvi, samuti ka eriklassi, aga teisalt ma arvan, et Eesti graafiline asend ja mitmete kultuurisfääride ristumine Eestis Ni Lääne-Euroopa kultuurisfääri kui ka vene kultuurisfääri mõju Eesti muusika kunsti, et see on ikkagi tõstnud eesti muusikakultuuri sedavõrd heale tasemele, et meil on midagi pakkuda ka maailmale nagu eksportida seda kultuuri ilma silmi maha löömata. See on üks nike olulisem faktor. Kultuurijutulõng keris tänavune Eesti Raadio parim uudistetegija Riina Eentalu. Sellised olidki mõtted ja seisukohad, mis on Eesti raadio uudistetoimetusel ja inimestel, kellega lõppevast aastast rääkisime. Kuulata on veel ainult üks kommentaar selle palus Vallo Kelmsaar Eesti vabariigi peaministrilt Mart Laarilt. Säästueelarve on kindlasti üks asi, mis oli äärmiselt vajalik. Me oleme üsna sügaval augus, aga aasta lõpuks oleme sealt august jälle nagu enam-vähem välja roninud. Ja, ja noh, kindlasti minnes edasi on, on kõik see pakett, mis on seotud 2000. aasta eelarvepaiku, kui ka see, et me suutsime paika panna prioriteedid Eesti jaoks ja nendest tõesti ka kinni pidada on ettevõtluse arendamine, ettevõtluskeskkonna soodsamaks muutmine. Kuulge, otsus orienteeruda too suunas mitte ainult enam sõnades, vaid ka reaalsetes, tegudes, mis on eelduseks, et sinnapoole minna. See, et me suutsime tõesti nüüd astuda esimesed reaalselt sammud noorte perede abistamises ja Eesti pere väärtustamises ja Eesti ühiskonna teatavate arengusuundade teise kohta pööramises. Seda ma loen, väga olulised, need on võib-olla minu jaoks sellised, kõige suuremad prioriteedid loomulikult olemas poliitilised prioriteedid, Isamaa jaoks on need kaks võidetud valimist ühel aastal. See on suhteliselt ka Eesti poliitikas ainulaadne saavut. Samas on tulnud ka ridamisi niisuguseid ebapopulaarseid samme, kasvõi seesama säästueelarve ja politseireform. Noh, loomulikult praegusel hetkel, vaadates sellega, mis politseialal toimub, kuigi noh, ta on ise käibele läinud poolt kui vastuargumentidele, aga kui ausalt ütelda, siis päris sõna reformimised siin veel kasutada ei saa. Küll on aga ilmselt olnud täheldada, et Eestis on toimunud politseitööst teatav suhtumise muutumine, mis on tihtipeale küll läbi valu ja ühiskonna šokkide jäädis Puttide, kuid vaatame, mis ka Eestis reaalselt need kuritegevusvastases võitluses kas või viimastel kuudel on toimunud. Seda politsei siiski tegevusaktiivsus, politsei ridade enda puhastumist, mis on selgelt lahti läinud ja mida on ka igati positiivselt võimalik hinnata. Kui vaadata seda, mis on hakanud toimuma õigussüsteemis, kus on ikkagi selgelt hakatud võitlema korruptsiooni ja kuritarvituste vastu, õigussüsteemis ülesanne süsteemselt kuritegevuse vastu Eestis välja astuda, mis ei tähenda mitte ainult siis tõesti politseireformi või politsei tööd, vaid tegelikult kogu ühiskonna muutmiskogu ühiskonna ümbersuunamis, nii ennetava töö alal, mis peaks minema rohkem ka kogu ühiskonna kõikide ministritega pääsiaks, ministeeriumit pääseks, kui ka siis lõpetades õigussüsteemiga mis on väga oluline osa selleks, et tegelikult need kurjategijad, kes avastatakse, tõesti ka kohtupinki jõuaksid, mis mis seal salata, on olnud Eesti riigist tõsiseks probleemi selleks, et, et siin on väga palju teha ja ma arvan, et praegusel hetkel me oleme võib-olla astunud mingisuguseid väga väikesed ja esimesed ja kobavad sammud alles selleks, et midagi paremaks muuta. Kui mõelda kahe viimase aasta peale tagasi, siis teie eelkäija peaminister on öelnud, et mõlemal aastal Eesti ja Venemaa suhted paranesid ja nüüd kohe-kohe on tulemas läbimurre aasta 99 Eesti ja Venemaa suhetes. No ma pean esimest poolt võin ma täpselt samamoodi ütelda, et Eesti-Vene suhted on kogu aeg pisitasa paranenud aga võib-olla erinevatest oma eelkäijatest ma nii optimistlik läheksin siit kohe läbimurret, ma ei julgeks seda arvata ja ma arvan, seda ei olnud nahaga tegelikult varasematel aastatel teiselt poolt lugedes hiljuti artiklid, mida siin kirjutasid Eestit külastanud vene ajakirjanikud, siis nende peamine hinnang Eestile oli see, et, et sellel maal enam Venemaast ei hoolita või Venemaa pole selle maa jaoks enam probleem. Järelikult vaatleja jaoks üsna huvitav lugeda on mul aga võib-olla selles on isegi rohkem tõetera, kui esimesel pilgul tundub, ühesõnaga see, et mingit tohutut läbimurret ei ole toimunud, ei ole meie jaoks nii tohutu probleem, kuna samal ajal näeme, et noh, pisitasapisi tasa erinevatel tasanditel, need suhtedele sammhaaval edasi liiguvad parandussuund. Selline ta oli aasta 1999. Sellel aastal oli hulganisti huvitavat, tükati toredat, kohati kurba. Lõppkokkuvõttes võib ütelda, et üks kena aasta oli Eesti raadiouudiste toimetus pikemad saateid sellega tänavuseks lõpetab enne lõppu sõnu ilmateadet on veel aga üks sõnum ametivendadelt Eesti televisioonis. Nimelt on nende saatekavas väike muudatus. Kell kolm algab eri, et Venemaa presidendi Boriss Jeltsini tagasiastumisest. Ja nüüd ilmast. Täna õhtul on pilves selgimistega ilm, kohati sajab kerget lund. Puhub lääne ja loodetuul kiirusega üks kuni kuus meetrit sekundis. Õhutemperatuur on null kuni miinus kuus kraadi. Aastavahetuse ööl on pilves selgimistega ilm, kohati võib sadada vähest lund. Puhub peamiselt loodetuul kiirusega kolm kuni seitse meetrit sekundis. Külma on kuus kuni 11, kohati kuni 13 kraadi. Saartel ja paiguti rannikul on külma kaks kuni seitse kraadi. Homme on vahelduvalt pilves peamiselt sademeteta ilm, puhub muutliku suunaga tuul kiirusega kolm kuni seitse meetrit sekundis. Külma on ühest kraadist kuni kuue kraadini. Sellega ongi tänavune viimane Päevakaja läbi saanud. Aitäh teile kõigile, et olete meid ikka kuulanud ja head vana aasta lõpp.