Heligaja. Tere, head kuulajad algab 19. novembri muusikauudistesaade helikaja, mis pakub kuulamiseks järgmisi teemasid. 21.-st kuni 24. novembrini toimub Tallinnas juudi süvakultuurifestivalil Ariel, millest Miriam endale räägib festivali kunstiline juht Jaan-Eik Tulve. 16. novembril ilmus Eesti rahvusmeeskoori kontsert, kus kõlasid eesti heliloojate uued kooriteosed. Kontserdimuljeid jagab professor Kuno areng. Eesti muusikaakadeemias oli eile koolimuusikapäev ja kuulutati välja Heino Kaljuste nimelise fondi stipendiaadid. Emeriitprofessor Ene Üleojaga tegi intervjuu Maria Mölder. Täna Vanemuise kontserdimajas Lõuna-Eesti 11. meeste laulupäev ja tähistatakse Uno Uiga kaheksakümnendat sünnipäeva. Dirigent Alo Ritsingu küsitleb heliglet. On Tallinna metodisti kirikus, Viimsi muusikakooli ja länzi Uuden ma muusikakoolide ühiskontsert. Viimsi muusikakooli direktor Urvi Haasma kõneleb Kersti Inno. 15. novembril avas taas oma uksed Estonia talveaed. Direktriss Victoria Jaago mäega rääkis aga eraseitsmeteistkümnendal. Novembril tutvustati Estonia omaaegse solisti Liidia Panova Järvi CD plaati. Lähemalt kuuleme lavastaja Aarne Mikult. Sama nädala reedel on juba esimene advendikontsert sarjas alagaart. ERSO esitab Franz Schuberti missa. Lähemalt räägib ERSO direktor Andres Siitan. Ja saate viimases lõigus kuuleme Priit kuuselt, mida huvitavat toimub Eestist kaugemal. Mina olen toimetaja Tiina kuningas ja soovin teile kena kuulamist. 21.-st 24. novembrini toimub Tallinnas teine juudi süvakultuurile pühendatud festival Ariel. Seekordse festivali märksõnadeks on Ida-Euroopa, Jeemen ning kaasaegne Iisrael. Esmaspäeval avaüritusel esineb Estonia kontserdisaalis maailmakuulus kraakletsmer, bänd tutvustab festivali Ariel lõks kunstilisi juhte. Jaan-Eik Tulve. Tegelikult nad on üks osa sellisest voolust, mis on praegu uuesti õide puhkenud, Krakowis, mis oli omal ajal väga suur juudi kultuurikeskus, et Krakowis on selliseid ansambleid päris mitmeid päris puhta sellist traditsiooni, mõnilise Kletsmeri tegelevaid ansambleid ja samuti siis sellise avangard Tšassiga põigitud ansambleid ja rakukuledsmer. Bänd on üks selliseid juhtki, kusjuures nende hulgast nemad esitavad nagu nende nimest. Meil tuleb esitatud Kredsmer muusikat, mis on võib-olla sellised Eesti inimesele kõige lähedasem sellele, millal mõeldakse muusikat, see on siis juudi rahvamuusika, mida omal ajal ja paljudes kohtades ka tänapäeval mängitakse pidudel ja kokkusaamistel ja kas siis rahvamuusikud ehk külapillimehed musitseerivad ja tihtipeale väga dooselt. Jah, sellise rahvapärane kõrvaltoon on tal nagu, nagu juures kogu aeg. Teised esinejad on pärit Jeemenist. Õieti need tulevad küll Iisraelist, aga nende esivanemate maan. Ma olen väga vana juudi kultuuri häll, kus juudid on elanud juba umbes kaks pulgad aastat. See on siis peale saalomoni templi hävitamist ja huvitav on see, et see juudi kultuur seal Jeemenis ei ole peaaegu üldse segunenud kohalikuktuuriga. Kui kõik teised maad, kuhu juudid viimase 2000 aasta jooksul on liikunud või rännanud, on väga palju saanud mõjutusi kohalikest traditsioonidest ja tegelikult on toimunud selline ringmäng, et kohalikud traditsioonid on võtnud jälle midagi üle juudi kultuurist, siis just Jeemenis on see kunagine juudi traditsioon säilinud väga puhtalt. Ja kui rokkbändi esituses kuulame Ida-Euroopa juutide rahvamuusikat siis nende jeemeni, juutide kontserdil. Me kuuleme rahvamuusikat selle sõna kõige puhtamast mõistes. Sealt on meil kaks esinejat. Kõigepealt Lea Abraham Tamm, kes on, ütleme maailma muusika, superstaar, kes on kuulus tantsija, laulja, koreograaf, kes liigub mööda maailma suurimaid baasid ja kes esitab naiste laule. Kuna Jeemeni traditsioon, Tõnis on naiste ja meestelaulud väga rangelt eraldatud, siis naised ei tohi kunagi meestelaule laulda ja vastupidi, et siis tema laulab siin Tallinnas ka naistelaule ja meeste Bratoori esitab ansambel. Nii temal grupp, ehk siis Jeemeni pojad, kes minu arust võib-olla üks ainulaadse maid esinejaid üldse, kes kunagi siin Eestimaa pinnal on käinud. Alguseks, meil kulus õige palju aega, et neile üldse selgitada seda, et miks nad peaksid siia Eestisse esinema tulema, kuna nemad elavad siiamaani. Ütleme sellist traditsiooni selles ühiskonnas, kus muusikutel on väga oluline roll funktsionaalses tähenduses, see tähendab, et kui on mingi püha või tähtpäev siis muusikud kommenteerivad seda lisavad oma sõnumi, ütlevad seda, mida sõnades ei ole võimalik lihtsalt väljendada. Aga see on siiski ainult ja sellises ühiskonnas, oma inimeste keskel, kes ka sellest sõnumist aru saavad. Nad ei saanud sellest aru, et miks keegi kuskil Eestimaal peaks tahtma tulla kontserdile, kuulama neid ilma millestki arusaamata, ilma selles traditsioonis elama. Lea Abraham ja neid ema grupiisraelist esinevad 22. ja 23. novembril kell 19 30 Kanuti Gildi saalis. Festivali Ariel raames avatakse 22. novembril hiljasand levitši näitus Deco galeriis. Näitus kannab nime nahallat Benjamin näiteks talv. Ja 24. novembril kell 18 toimub vanalinna muusikamajas professor Kalle Kasemaa loeng teemal, kas judaism on tänapäeval aktuaalne ning enne loengu algust tutvustab professor Kasemaa värskelt eesti keeles ilmunud Nobeli kirjanduspreemia laureaadi Žuellognooni raamatut lihtne. Käisin 16. novembril, see oli möödunud kolmapäeval järjekord, seda rammi kontserdid Estonia kontserdisaalis mida juhatas Ants Soots. Ja kõigepealt peaks ütlema seda, et Ants Soots oli päris ilusa ja huvitava kava pannud kokku eesti muusikast. Seal kõlas seitse teost, seitse hobust ja kogu see kava raamis Veljo Tormise kaks teost, algus oli kaks osa tema Bulgaaria trüptholist ja kontsert lõppes tema ulatuslikuma teose vepsa talvega ja seal vahel oli kimpsis eesti mitmelt heliloojate võrdlemisi värskeid teoseid, nagu näiteks Robert Jürjendali. Meie ajaparadoksid. Kus on huvitav see, et ta on kasutanud seal tema pühaduse Tiibeti dalai-laama teksti? Tähendab, see on juba üks niisugune huvitav nähtus meie koorimuusikas. Ja sinna oli kaasatud ka kitarride trio, samuti solist Priit Lehto. Siis René Eespere loitse palve, milles tegi kaasa ka meie tuntud Gregor Jaani koraaliansambel Vox Clamantis klaveril Siim Sellis. Ja selles olid ladinakeelne tekst, mis on võetud Läti Henriku Liivimaa kroonikast. Need niisugused huvitavad suundumused teksti osas nii eelpool mainitud kui ka selle teose puhul. Siis edasi tuli Tõnu kõrvitsalaulud vihmast ja tuulest. See oli rahvaluuletekste kirjutatud löökpillide saatel. Edasi Anti Marguste Me vanameistriteos jällegi huvitav. Ta on ise kokku sättinud teksti peakirjaga, jalutuskäik Tallinna raekojast Ta kooripoeem klaveriduo-le meeskoorile ja samuti solistile bariton, solist, siis juba varem kuuldud Aare Kruusimäe, omamoodi väga teravmeelne Kertzodaalne või sarkasmi viisikene hääle otsimine, kus tegi kaasa ka meeskooriansambel, kes otsib võimalusi kuidagi neid vokaaliväliseid teid kasutada ja väga tihti nad ka esinemise ajal nagu improviseerivad need see oli omamoodi niisugune tore lõik, mida sai põnev kuulata. Ja lõpuks Veljo Tormise Vepsa talv, mis on juba varem loodud ja ma mäletan seda, Olev Oja tihti esitas. Nii et see oli niisugune kirev mis andis omamoodi ka ülevaate meie tänase meeskory loominguseisust. Kõigepealt, mis oli ühist, võib olla see, et need partituurid küllalt keerukad ja tundub üldse tänapäeva muusikas püütakse väljendusvahendid, et arsenali nagu laiendada ja seda väga kiiremaks muuta ja minnakse väga tihti professionaalses muusikas niukse keerulisuse poole. Ja kui ma hakkaks mõtlema, et kas mõni amatöörkoor ka mõne teosega siin hakkama saaks, siis võin julgelt öelda, et need on kõik võõras maailm ise, tegus korile või amatöörkooridele. Pean kiitma Anssotsi tööd kui ka meeskonna võimeid, sest täna võime tõesti öelda. Meie ramm on täiesti professionaalne koor, kellel ei ole üle samatuga kõige keerulisemad partituurid, nende omandamine, nende ettekandmine, koor esitas need partituurid veenvalt ja üleolekuga ja selles mõttes suur tänu Ants Rootsi tööle. Ja peab ütlema, et soodsama selle aja jooksul, mis ta meeskoori peadirigent on olnud, on viinud koori siiski väga kõrgele tasemele. Ma mõtlen vokaalses ja samuti ka tehnilises mõttes, et selles mõttes temale suur aitäh. Küll aga tekkis selle kontserdi kuulamisele üx niukene ketserlik mõte, et küll oleks hea, kui saaks ka ilusat tooni kuulata vokaalselt niisuguste viiuli peale ilusat poogna tõmmet või sest tänapäeva muusikas kipub prevaleerima nisugune, orkestraalne, natukene jõhkravõitu, strichid, harmooniat, ja kui seal terve kontserdi vältel on enam-vähem niisugune üldine joon, mis, mis seda suunda nagu kogu aeg alla kriipsutama, siis võtaks midagi hingele. Nii et see on minu niisugune soov, et ka kaasaegses muusikas võiks olla natukene helgemaid ja natukene meeldivamaid kõlasid, et ja oleks väga kena, kui te mõtleksite ka selle suure püramiidi alusele, kes on meil isetegevus amatöörkooride näol, et neil oleks midagi kaasaegsest muusikast võtta ja laulda. Ja selles mõttes minu arust väga hästi tegi Ants Soots, kui ta lisapalana laulis Alfred Karindi öölaulu. See oli meisterlikult ette kantud, see oli tore, on puhkusemoment sellele kirevale strichide virv Harrile, mida selles kontserdis oli kuulda ja midagi halvasti nende teoste kohta ei sugugi mitte. Aga mingi ühetaolise sument jäi siiski kõlama. Tore oli, et sellel kontserdil kõlas neli esiettekandes kuut teost. Need olid siis Robert Jürjendali meie ajaparadoks, Rene eespere loitse palve. Tõnu Kõrvits laulud vihmast ja tuulest ja Anti Marguste jalutuskäigi Tallinna raekojas. Nii et on meil heliloojaid, kes koolidega kirjutavad. Tahaksin koodi tänada, dirigenti tänada ja neile kõike head soovida. Kontserdimuljeid jagas professor Kuno areng. Eile tähistati Eesti Muusikaakadeemia kammersaalis professor Heino Kaljuste 80.-le sünniaastapäevale pühendatud kooli muusikapäeva klassikaraadiole andis intervjuu emeriitprofessor Ene Üleoja, kes kuulub ka Heino Kaljuste fondi halduskokku. Kaljuste fond loodi neli aastat tagasi ja sellest alates on igal aastal tema sünnipäeval tähistatud siis kooli muusikapäeva, mis ühtlasi on ka stipendiumide väljaandmise päev. Teaduskond konverents on meil esimest korda, keskendub kahtlemata muusikahariduse teemadele, õpilaste huvide analüüsile, kuidas nad hindavad muusikalist kasvatust koolis ja huvitavalt on nüüd siin esmakordselt teemana sees ka eakate inimeste ka musitseerimine, see on valdkond, mis meil Eestis on, täiesti olemata. Ja seda ettekannet tegi meie doktorant Liidooming, kes praegu täiendab ennast Berliini kunstide Ülikoolis ja kes sellega tegeles juba ka Salzburgis Orphy instituudis. Kava Nendega esines koolimuusika instituudi praegune juhataja dotsent Airi Liimets ja tema niisugused kõrgfilosoofilised mõttekäigud on väga huvitavad ja kasulikud ja vajalikud. Ma arvan meile, kes me oleme nagu siiamaani rohkem praktilisest aspektist kooli muusikat arendanud. Jaa, ta juhatab ka erinevad niisugused tsüklid omapoolselt sisse. Sest üks näiteks muusika kui fenomen koolikultuuris ja noorte elustiilis on kaetud nelja Tallinna kooli näitel. Siin on siis Tallinna üldgümnaasium, Rocca al Mare kool, kalamaja põhikool, saksa gümnaasium erinevate esinejate kaudu, need on nende koolide õpetajad. Meie möödunudaastased lõpetajad nii-öelda bakalaureused. Siis on veel niisugusi ajaloolisi ülevaateid Tartu ülikoolist ja Tallinna ülikoolist muusikaõpetusest Eestis, Tammanist, kellest meie tänapäeval väga vähe teame, aga kes on väga omanäoline, muusikaõpetaja olnud ja samuti kasutanud relatiivset astme sümboolikat. No siis juba minnakse niisuguse keerukama filosoofilise suundumuse juurde, see on teel integraalsed idaktikani ja siin kindlasti on tähelepanu väärne Kristiina ja saite ettekanne integraalidest mõtlemisest seoses muusikakasvatusega kallistab fond annab välja stipendiume, kes tänavu on tunnistatud selle vääriliseks. Kaljuste fond annab igal aastal välja kaks stipendiumi, üks on silmapaistvale muusikaõpetajale ja teine on tulevasele muusikaõpetajale. Tänavu aasta oli meil väga lihtne seda otsustust teha, sest nominent tuli kahest organisatsioonist üks ja sama, Eesti Muusikaakadeemia esitas selleks Kadri Leppoja ja muusikaõpetajate liidu ettepanek oli samuti kadrile pojad. Kadri Leppoja nimi muusikaõpetajate hulgas koorijuhtide hulgas on väga tuntud. Ta on Tartu Miina Härma Gümnaasiumi muusikaõpetaja. Ta on Heino Kaljuste õpilane. Ta on töötanud ka Soomes ja peale selle on ta väga tugev koorijuht, tema koorid. Ma mõtlen just gümnaasiumi segakoori, vabariikliku koolinoorte segakoor ja Tartu noortekoori kellega ta tegeleb, et kõik on võitnud rahvusvahelisi medaleid väliskonkurssidel. Nii et tegemist on väga silmapaistva õpetajaga Eesti koolis ja seda enam, et ta on olnud Heino Kaljuste õpilane just dirigeerimisest ka mitte ainult metoodikas siis on seda mitmekordsel rõõm seda preemiat temale täna üle anda ja tulevase õpetaja preemia saab just nimelt Liidoming, kellest ma nagu alustasin. Looming on olnud väga motiveeritud, üliõpilane, väga sihikindel, otsiv ja uuriv, seda näitab ka teema, milleni ta on jõudnud. See vanurite probleem peale selle Liidooming näitas ennast praktilise, aktiivse õpetajana väga huvitavas situatsioonis, nimelt ta töötas Tallinna venekeelses reaalgümnaasiumis keelekümblusklassides. Tulemused olid suurepärased, kontakt õpilastega hiilgav, nii et ta näidanud ennast ka potentsiaalse õpetajana praktikuna. Ja praegu on ta meie esimestest doktorantidest meie erialal. Milline tähtsus on üldse Eesti muusikapedagoogika alal Heino Kaljuste Fondi korraldatud päeval? Kõigepealt ta tähtsustab kooli muusikat, sest üldiselt ju meie praegu niukses pragmaatilises ja tormlemas ühiskonnas meil ei ole aega mõelda oma väärtustele. Me peame kõvahääleliselt meelde tuletama, mida me peame säilitama. Ja kahtlemata meie majas on see oluline, sellepärast et kasvavad põlvkonnad tähendab tulevased noored, muusikaõpetaja ei kaotaks sidet selle minevikupärandiga, sellepärast et Eesti kool praegu baseerub praktiliselt sellel metoodikale, millele pani aluse Riho Päts ja mida edasi arendas Heino Kaljuste kaasajastas ütleme niimoodi adopteeris selle koday süsteemi. Ta lõi väga töökindlaid süsteeme, ma nimetan sind nende töökindlate süsteemide halvad, neid väga hästi programmeeritud laulikuid, mida ta koostas, need on tõelised pärlid ja ma julgen öelda, et mitte üks autor ei ole suutnud ületada seda süsteemsust, millega nii päts kui kaljustama laulikud koostasid edasi süsteem. Me võime jälgida Ellerheina peal, see ei ole lihtsalt üks koor, vaid see on kooristuudios on koorikool seal. Tere, koolitusprogramm. Ja ütleme ka niimoodi, et seesama relatiivne noodilugemismeetod, mis edukalt praegu töötab üldhariduskoolis, need on kolm niisugust noh, hästi toimivat süsteemi, mille alusepanija ja, ja ütleme niimoodi edasiarendaja. Heino Kaljuste oli. Et me oleme talle väga tänulikud. Ene Üleoja rääkis Heino Kaljuste 80.-le sünniaastapäevale pühendatud kooli muusikapäevast ning tänavustest Heino Kaljuste Fondi stipendiaatide, st. Täna toimub Vanemuise kontserdimajas Lõuna-Eesti 11. meeste laulupäev. Koos Lõuna-Eesti meeskooridega astuvad laulupäeval üles sega tuia, Tartuma naiskoorid. Laulupäevaga tähistatakse koorijuht Juhan Simmi. 100 kahekümnendat sünniaastapäevameeskoorid laulavad sel puhul kaks Juhan Simmi laulu oma saar ja Mulgimaale ja veel tähistatakse tatart tunnustatud koorijuhi Uno Uiga. Kaheksakümnendat sünnipäevalaulupäeva kunstiline juht on Alo Ritsing. Seekord siis naiskoorid ja meeskoorid koos. Jah, seekord koos ja põhjus on võib-olla selles, et naiskooridel jäi selle asja kevadel pidamata oma laulupäev ja siis nad hea meelega ja meiega hea meelega teeme selle nüüd sügisel koos naljakoore tuleb 12 naiskoori, 13 meeskoori ja veel Tartu poistekoor serval Tarbatu ja puhkpilliorkester Tartu. Ma arvan, et kooride arv on jäänud stabiilseks ja seda nii naiskooride kui meeskooride osas, kuigi naiskooride osas ma ei oska täpselt öelda. Meeskoorid on kõik Lõuna-Eestist pärit, et kust need meeskoreid on, ei ole ju ainult tartu meeskoorid. Tartu on neid veel aasavalt Võrust, Viljandist, Räpinast, Elvast, Karksi-Nuia, Alt, Jõgevalt, Avinurmelt ja nüüd vist said ära nimetatud kõik, kes on pärasoolt Tartu linna need, kui võtta Lõuna-Eesti, on suhteline mõiste, kus tema hakkab geograafiliselt, see ei ole meile nii väga tähtis. Viljandi näiteks on ju ilmselt Kesk-Eesti, aga ta on harjunud meil käima ja hea meelega tuleb ja, ja muidugi on üle riigi nagu laiali laotatud, nii et ma ei ole Tartu, Tartumaa, tahan ees kes on juba koori tulnud, see on sinna jäänud ja see tegutseb edasi. Lemmiksõnute lauljate saamine, nagu see on olnud juba aastaid, olukord on ju selline Eeessised. Noorte hulgas on laul väga populaarne ja kui me jälgime noorte laulupidusid, siis seal on neid lapsi, on noormehi ja neidusid väga palju, ainult vahepeal võib tulla selline mõõn sisse täiskasvanud lauljate saamise osa. Et noored ei ole veel meheks ja naiseks sirgunud ja, aga vale iga juba kaotab ääre ja tervise ja siis kooride lauljate arvu vähenemine koorides võib jätkuda siin mõned aastad, see, no kõik me arvame ja kogu see Eesti koorilaulusüsteem on ikka väga paljuski üles ehitatud noorte kasvamisele, täiskasvanud lauljateks. Selle laulupäeva üheks eesmärgiks võib-olla ongi tutvustada koore koorilaule noortele kuulajatele ja innustada neid tulema koori laulma. Milline on kontserdikava? Meeskoorid on tihtipeale ja sageli oma ühiskontserdi teinud koos poisse ja noormeeste kooridega. Nii on ka sel puhul Tartu poistekoor meie hulgas ja kava võiks öelda nii, et koolid on hakanud väga suurt tähelepanu pöörama kava huvitavusele nii enese Laurel seisukohalt kui kuulaja seisukohalt. Et see ei oleks ainult klassikaline ja ainult tõsine koorilaul, vaid seal oleks ka kergemat muusikat ja kergemat temaatikat, nii võib öelda, aga täiesti sega ees ka, võiks öelda, et igaüks laulab, mis taha ja selle tõttu ta kujuneb huvitavaks. Ma arvan, mõni näide, näiteks Emajõe laulikud. Ta laulab ooperikoore, ülikooli naiskoor laulab Veljo Tormise loomingut, Avinurme meeskol laulab läti rahvalaulu ja Berlini väikemees. Nutad ja lauldakse tõsimeelsed Eesti klassikat nagu Gaudeamus laulab näiteks Türnpu, Meil aiaäärne tänaval ja nii edasi. Nad olid väga juhuslikud. Et selle laulupäevaga tähistatakse ka Tartu koorijuht Uno Uiga kaheksakümnendat sünnipäeva Ja õiganise kohal kahtlemata ja juhatab ka ja teda tervitavad kahtlemata kõiku koorid, aga võib-olla eriti lähedalt tervitavad teda need koorid, keda ta asutanud, kellega ta on tööd teinud nagu tartu poiss jagu korregel ja Tarbatu. No ma soovin, et see üritus hästi õnnestuks, aga mulle ei meenu ühtegi laulu päeva kinnistes ruumides Tartus, mis ei oleks õnnestunud. Ma lihtsalt soovin, et lauljad omaksid kannatlikku pikka meelt, et see pikk päev vastu pidada, sest proovid algavad juba pool üks ja ja piduleb võib-olla kaheksa või pool üheksa, nii et terve päev on inimesed väljas ja kuulajale ka head vastuvõttu ja mitte väsimust. Tartu ja Tartumaa naiskooride ja Lõuna-Eesti meeskooride laulupäev Tartus toimub täna õhtul algusega kell 17 Vanemuise kontserdimajas. Ja täna kell viis toimub metodisti kirikus Viimsi muusikakooli ja länzi Uuden ma muusikat, kooli ühisorkestri kontsert, Viimsi muusikakooli Urvi Haasma. Kuidas teil algas kontakt selle Soome muusikakooliga? Kontakt hakkas väga huvitavalt, see ei saanudki alguse mitte orkestrist, vaid sellest länzi Uuden, ma muusikakool pakkus meile koostööd seoses niisuguse huvitava valdkonnaga nagu kaasaegse infotehnoloogia kasutamine muusikakoolis solfedžo õpetamiseks, kuna tema muusikakoolis on sellega juba 10 aastat tegeldud. Nende seal käis ja klass on varustatud arvutitega ja kõige kaasaegse infotehnoloogiaga ja Me haarasime sellest muidugi kinni ja küsisime ka koos Läns jõudele muusikakooliga rahalist toetust sellele projektile eurorahadest. Aga kuna see koostaja, kas juba kulgema, siis tekkisid uued mõtted ja tekkiski mõte, et kuna meie muusikakoolis on ka nüüd juba kolm-neli aastat päris tugev orkester niukses ka koosseisuga muidugi mida meie kool võimaldab. Ja tekkis selline mõte, et siis me võiksime ju kahe kooli orkestriga koos midagi teha. Ja nüüd see mõte hakkabki teoks saama. Kui palju nüüd kahe kooliorkestrile on võimalik koos harjutada enne kontserti? Jah, eks seda harjutamist tuleb kummalgi eraldi teha ka. Aga siis koos Me saame harjutada paar päeva, nüüd enne seda kontserti ja siis Kontsert on meil laupäeval Tallinnas ja sama kontserdiga me siis astume üles ka kolmandal detsembril, Lohjal. Mida te mängite koos meie kontsert, teis on? Muusikat peaaegu seinast seina, alustame niisuguse klassikalisema muusikaga, kuuleme Bachi kontserti kahele viiulile, kus solistideks on siis Lohjalt pärit viiuldajad. Siis kuuleme Haydni trompetikontserti, kus solist on Viimsi muusikakooliorkestrist. Siis mängime veel Joseph, mis Liivitšiki sümfoonia samuti Gennadi Taanieli kurant klassikalisest süüdist, mille ta on spetsiaalselt meie jaoks nagu orkestreerinud. Aga siis läheb asi natukene lõbusamaks, kuuleme aga pisut muusikat, muusikat, muusikalidest ja lõpetaksime siis selle kontserti sihukese väikese põinikuga Raimond Valgre lauludest. Ja selle idee me saime muidugi sellest, et esiteks soomlastele väga meeldib Valgre muusika ja sellepärast, et meie orkestrile oli eelmisel aastal väga tore kogemus koos Viimsi keskkooli kooliteatriga. Me tõime lavale Valgrest kokku pandud muusikali ja siis me saimegi seda repertuaari, aga nagu soomlastele välja pakkuda. Kui palju neid eesti ja soome noori muusikuid korraga kahvel metodisti kirikus esinemas on. Praegustel andmetel peaks Soomest tulema 44 noort mängijat ja meie orkester on kokku 29 mängijat. Kontsert siis algab täna kell viis, kontsert algab kell viis ja kõik on palutud. Kontsert on tasuta. Aitäh Urvi Haasma. Homme hommikul aga kutsun teid kuulama saadet 60 aastat muusika põhiharidust Eestis. Eesti muusikakoolid on seni Muusikakoolide Liitu koondununa ja ühtsete üleriigiliste raamatut kavadega olnud hästi toimiv struktuur mis taganud heal tasemel muusikalise baashariduse. Saates tuleb juttu muusikakoolide tekkimisest ja arengust, funktsioonide avaldumisest, muusikakoolide osast eesti kultuurielus. Arutleme ka muusikakoolide tänase seisu üle ja ohtudest näevad koolijuhid huvikoolides seaduseelnõus. Stuudios on Eesti Muusikakoolide Liidu juhatuse esimees Urvi Haasma, Põltsamaa muusikakooli direktor Anne Kaus ja Keila muusikakooli direktor Andres Teppo. Homme hommikul algab saade muusikakoolidest kell üheksa, null viis saadet kordame teisipäeval kell 13. Null viis. Täna ja homme toimub Rakveres Jaan paku nimeliste noor muusikute päevade raames kammermuusika festival. Kontserdid Rakvere Gümnaasiumi aulas toimuvad täna kell 16 mil esinevad õpilasansamblid Vändra, Tallinna vanalinna, Väike-Maarja ja Narva muusikakoolidest, Rakvere kauri koolist ja Tallinna muusikakeskkoolist ning pühapäeval kell 11 esinevad õpilased Rakvere muusikakoolist Narva Kreenholmi muusikakoolist, Kokla muusikakoolist Soomest ja Kadrina kunstidekoolist. Pühapäeval kell 15 on samas festivali lõppkontsert, kus esinevad parimad ansamblid ja festivali žürii Reval trio koosseisus Urmas võlp, Ardo Västrik ja Lea Leiten. Kõik kontserdid on tasuta. 15. novembril avas taas oma uksed Estonias. Talveaed direktriss Victoria Jaago mäega ajas juttu kera. Oleme me kõik ikka Juundunud selle järgi, et me teame, et meie teatril on nii tähtis juubel 100 aastat Estoniat seetõttu meie pisikene 15. hooaeg, mis on ka meile väga tähtis, on naguniisuguses ühises ja õnneks küll täiesti täht päevalises hõnguses. Novembris oleks huvitav tulla kuulama otsa muusikakooli esituses Franz Lehari naeratuste maatsena Bret ühe vaheajaga juhiksin tähelepanu Bei Let esitleme Mozarti 250. sünniaastapäeva eel piksli raamatu ja kalendrilugupidamisega Mozart esitlust. Ja veel on tähtis siit. Meil on algamas ka muusikateatri etenduse sünd, kontsert, vestluste sari koolidele ning seintel Peeter kuuta vaibad. Need inimesed, kes on juba pilku ettepoole heitnud ja vaadanud detsembrikuu mängukava, näevad, et seekordne laste jõuluetendus toimub kammersaalis. Kuidas jõulud talveaias on planeeritud? Mul oli terve rida mõeldud erineva kavaga põhiselt muidugi ikkagi Estoniast esituses mitmesuguseid jõulukontserte. Aga ma pean ütlema jaa, ühelt poolt tänu ja rõõmuga, teiselt poolt omamoodi hämminguga, et neid on mul juba praegu hinna fishi ilmumist tervikuna välja müüdud. Estonia talveaed on olnud heaks õdusaks kohaks ka teatri oma solistidele külalissolistidele, kus nad on saanud publiku ette tulla oma soolokavaga, millega tavaliselt suure teatri lavale või kontserdisaali lavale ei lähe ja ei pääse kas ka sel hooajal, seal on oodata solistide kontserte laias ja igas kuus erinevaid nimesid. Helen Lokuta, meie uus solist või näiteks Aare Saal juba nüüd novembris edukalt oma romansi kontserdiga kõrvuti meie tunnustatud Helviskuse ja Rauno Elbis inimestega talveaias kuulame hea meelega Pille Lille ja Marje Lohuaru esinemisi. Meie ooper-kvartett valmistab ette huvitavat kava Vivaldi aastaaegadest ida kõikidel pööripäevadel esitame. Lisaks rahvusooperi omasolistidele on Estonia talveaed olnud meelis esinemispaigaks ka meie noortele solistidele. Nendele, kelle loometee on alles algusjärgus. Kas ka sel aastal on loota edukate noorte muusikute kontserte talveaias ja see on meil üks läbi aegade vajalik liin olnud, sest ühelt poolt need noored muusikud ja lauljad, kes tulevad läbi orkestri ja kooris ooperikooris siia majja vaevad, lennuvõimalust enesenäitamise võimalust ja samas ka me pidev koostöö nii otsa muusikakooliga kui ka muusikaakadeemiaga loovad niisuguse sõbraliku koostöö, kus me saame jälgida. Näiteks jaanuari alguses un esinemas duo Mari Poll viiul ja Mihkel Poll noor pianist, kuuleme Beethoveni viiulisonaati ja Šosooni Isaiil ja Tadžiki muusikat. Ja muidugi on meil koostööotsa muusika perekonnaga, seal on ka huvitavaid noori muusikuid. Viitate sellele, et on tulemas trompetipäevad trompetipäevad traditsiooniliselt koos muusikaakadeemiaga on siin alati trompetitähtteoseid ja siin esinevad meil ka neid tunnustatud professorit, kes on külla kutsutud. Teadupoolest on üle maailma praegu Mozarti aasta, tähistamaks helilooja 200 viiekümnendat sünniaastapäeva. Kas ka Mozart kõlab Estonia talveaias sel hooajal? See on üks lemmikheliloojaid meil siin läbi aegade olnud ja konkreetselt selle hooaja siis teises pooles, alates jaanuarist on meil kaks huvitavat koostööd, üks neist on kaasaegne muusikalis koreograafiline fantaasia, Don Juani pidusöök. Seon, koreograaf Anu Ruusmaa ka koostöös, mil jälle ja need etendused tervelt kolm tükki on kavandatud talveaeda, see peaks olema väga huvitav ja siia sobilik. Ning muusikaakadeemia ooperistuudio toob välja etenduse lahvinta Essemplige, mis tähendaks lihtne teesklus. Ja nyyd etendused tulevad meil kevadel alates aprillist. Juba mitmendat hooaega on suure menu osaliseks saanud loeng-kontserdid lastele, kus tutvustatakse lavastuse sündi. Need on olnud siiamaani algkooli ja põhikooli õpilastele. Kas midagi taolist on loota ka gümnaasiumiõpilastele? Esmakordselt pakkusime nüüd juba välja, sest et see on edukalt ära müüdud gümnaasiumiõpilastele, kusjuures nii eesti kui vene keeles. Õhtujuhid on erinevad loomulikult. Ja see on kahest erinevast kontserdist koosnev kontsert, vestluste siiski tsükkel, ütleme nii. Ooperi- ja balletiteater. Üks osa on siis ooperiteatrist ja teine kontsert on balletiteatrist vastavate näidetega ja lihtsalt oleks oluline, võib olla nimetada ooperiteatritsüklit, juhib Priit Aimla. Vene keeles ta Diana Tšerkassova ning balleti alastis, õhtut on Tatjana Järvi ja Neeme Järvis. Nii eesti kui vene keeles on siis see läbimõeldud kunstniku niane kaas ja veel üks oluline võimalik, et tulevikus sarjaks kujunev kontsert pealkirja all. Heliloojad kahest sõnast. Siin esinevad nii jätte kui oma muusika tutvustajatena läbi interpreetide Ülo Krigul ja Tõnu Kõrvits. Kuuleme ka Raimo Kangro loomingut, kes on olnud õpetaja rollis nende noorte teil, aitäh, Viktoria Jagomägi ja ilusat uut hooaega Estonia talveaias. Lavastaja Arne Mikk Estonia teatri nul olnud õnnelikke aegu, miks selle katuse all on koos olnud palju omanäolisi ja huvitavaid ning häid lauljaid. Üks nendest on ka Liidia Panova kelle CD plaati Estonia talveaias neljapäeval esitleti. Kui kaua? AvaEstonia teatri solist oli? Ta tuli siia 52. aastal koori lauljaks ja juba järgmisest aastast peale hakkas tegema esimese color rolle ja kuigi ta jäi veel viis-kuus aastat koori nimekirja, ta juba jõudis siis ära teha marinaminisheki poris, kodan hoovis ja juba tsaari mõrsja ja 60. aastal sai temast ametlikult solist, nii et üle 25 aasta oli ta solisti nimekirjas. Ja tema puhul on veel uskumatu seed, alustades lüürilise metsosoprani, ka jõudis ta hiljem ära teha väga nõudlikud soprani osad, nagu desteemana Verdi ooperis hotello mehituse, ooperi harrastaja Tõnn, peaosa siis palju operetirolle kõrbe laul, viiniveri igal pool oli Liidia Panova hõivatud. Lauljakunst on paraku ajalik seotud ajaga seotud eaga aga hea on, et nüüd on väljasse plaat, mis tänu meie väsimatule Jüri Kruusile nüüd kuulajateni jõuab. Mis sellel plaadil on? No ma arvan, et Jüri Kruus on tõesti meie kõikide kiitust väärt, sest et noh, need plaadid, mida ta koos Eesti raadioga on siin juba ette valmistanud ja välja lastud ja tulemus on terve suur seeria Estonia juubeliks. Et Jüri püüab sellise suure vokaalkunstisõbrana igasse inimesesse suhtuda väga individuaalselt, püüdes esile tuua tema tämbri omapära ja, ja ka repertuaari laiust ja ka sellel plaadil siis on Liidia Panova portree, ehkki ulatuslikult need metsad paša Marina nishi sopranite osadestes teemana varasta Tõnn operettides Viini veri, kõrbe laul ja ka üks väikene jõululaul on selle plaadi peal, kus nad Urve Tauts siga koos laulavad, nii et ma arvan, et see peaks Lydia kunstite andma küll päris ammendava ettekujutus. Kas see plaat kuulub ka sellesse sarja, mis nüüd suureks juubeliks välja antakse? See on nagu ettevalmistuseks vaid täienduseks, sest Jüril iga päev plaanid muutuvad ja ma ei tea, 11 plaati, ta tahab sinna tõesti Paul pinnast kuni tänase päeva noorteni kõik ära mahutada. Iga päev ta avastab arhiivist mõne vana võttis, ta peab kõik ümber tegema, aga aga noh, tore, et selline mees on olemas. Seda plaati ilmselt saab endale soetada huviline Rahvusooper Estonia plaadiletis, kui ükskord remont läbi on ja teater taas avatakse. No ma olen täiesti kindel, et Tseme plaadiletis on ja ma olen veendunud ka 15. detsembril see maja avab taas oma uksed. Reedel, 25. novembril toimub Eesti riikliku sümfooniaorkestri advendikontsert. Jaa, super tõstuur esitavad Eesti tuntud suurvorm solistid sopran Kaia Urb, sopran, Iris Oja tenor, Tiit Kogerman tenor, Mati Turi bassbariton Uku Joller ja enamik neist solissidest on seotud ka sel õhtul Kaastegev. Eesti filharmoonia kammerkooriga ja Eesti riikliku sümfooniaorkestriga trigeerib sel õhtul Nikolai Aleksejev. Kontserdi jõuab euroraadiosarja alakaart, nii et seda kontserti kuulatakse üle. Maailmakontsert jõuab Sloveeniasse, Saksamaale, Bulgaariasse, Hollandisse, hom kongi Belgiasse, Lätti, Šveitsi, Portugali, Kreekasse ja paljude teiste raadiokuulajateni. Sari alakart toimub teist hooaega ja see on sari, mille raames pakuvad raadiojaamad välja kontserdikava, miks koostatud võimalikult huvitavast klassikalisest muusikast. Olgu öeldud, et euroraadiosarjas kõrvuti Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga osalevad sel aastal ka näiteks Berliini Filharmoonikute Saima Tratli dirigeerimisel prantsuse raadio Filharmoonikute youngi dirigeerimisel. Samuti dirigeerib sarjas Christoph Effhnbahja sor Johneljad kaader Eesti riikliku sümfooniaorkestri kontserdist kõneleb nüüd lähemalt. Orkestri direktor Andres Siitan. Kontsert juhatab meil sisse tõepoolest jõulude ootamise advendiaja, on järgmine pühapäev, esimene advendipühapäev ja toome kuulaja hoteni Schuberti viimase Sa Es-duur, mis on siis kirjutatud orkestrile, segakoorile ja solistile, seda, mis saab, meie ei ole küll väga ammu ette kandnud Schubert kokku kirjutas kuus, mis sealt, millest neli pärinevad tema noorusajast ja, ja siis üks pärineb pealsest perioodist, aga see viimane Estur Eestist kuuest, mis see pärineb tema elu viimasest aastast, kui Hubert tegelikult teadis, et ta on siit maailmast minema ja võib-olla selle tõttu on selle, mis alatoon ka natukene eriline. Selle kontserdiga jätkub erakordselt meeldiv koostöö. Eesti filharmoonia kammerkooriga on siis nemad selle, mis ettekandel osalised ja samuti on osalised kammerkoori solistid. Dirigendipuldis on ERSO peadirigent Nikolai Aleksejev. Ja ääretult tore, et seda teost saavad kuulda tõesti hästi paljud inimesed, et siis euroraadio kande kaudu jõuab see siis tõesti maailma paljudesse paikadesse, aga samuti kanname me siin seda kontserti ette mitte ainult Estonia kontserdisaalis, vaid käime läbi kõik neli kontserdimaja. Ehk siis 24. novembril. Neljapäeval on jõhvi inimestel võimalik seda kava kuulata. Reedel 25. on siis kontsert Estonia kontserdisaalis, laupäeval 26. Pärnu kontserdimajas ja pühapäeval 27. Vanemuise kontserdimajas. Eesti riikliku sümfooniaorkestri reedest advendikontserdist teeb otseülekande klassikaraadio algusega kell 19. Uue muusika festival viin modern on sellel nädalal pakkunud esimese programmi mälestuse eel tosselsi kammersarjas. Kuigi Olari Elts läinud reedel Raadio Sümfooniaorkestriga tematšukromid keelpilliorkestrile juhatas. Brahmsi saalis mängis ansambel Kontra nimeka Petercosniki käe all kava kandis pealkirja konteks seltsi ja selle avas festivali alles esimese esiette rändena Roland Fraysitzeri muusika väikesele orkestrile pühendusteost dirigendile, Endale füür, peete Rekkosnik, edasi kõik Itaalia meistrit Shelsi Vantheedele, onko tonatooni, üks festivali heliloojatest, šveitslane, head furrer, on ju ansambliga lang, foorum, viin asutajaid ja nüüd esitas ansambel oma esimese programmi hoopis Peeter Rundeli käe all ainsa teosena Wolfgang mitter eri pöördnaisvärvitud kära 23-le instrumendile orelielektroonikale esiettekandel. Üleeile juba Brahmsi saalis ansambli ressers teise festivali helilooja Helmut lahelmanni kahe varasema teosega Eileviinid tantskvartiiris üleni lahvemanni kava Muuments kolm instrumentaalteost, lavastatune Context Fourier kolmas soprani ja flöödi kasselsija furrerioopased kõrvuti homme konteks selsi juba kolmas viin. Modern on püüdnud end võimalikult arusaadavaks ja rähvalikuks terve rea noort leia lastegi programmidega teha nimetuse all viin moderni džungel. Ja homme Winim kontserdimaja Mozarti saalis taas Klang foorum, viin nüüd miili, joob oma äriku käijal Singervutiga lahelmann ja Louisi Nono. Muuseas, Nonalt esimese 88. aasta festivali heliloojalt on seekord kavas väga vähetuntud teost. Festivali leppe peale siis esmaspäeval, nädala pärast, aga uuelt nädalalt tahaks kindlasti Jevgeni lõpetuseks täna nimetada Arditi kvarteti kahte kava Viini kontserdimajas. Ühe õhtu jätab lahvelmanni, teine järgmise õhtu, aga tema kolmas keelpillikvartett. Nüüd korraks Bratislavas, sen festival meelosse Hebdo ess sündinud vabast Slovakkiast 1991 tänavu 14 kontserti, disseitsmendast novembrist kuni üleeilseni festivali varasemate suurnimede hulgast leiame festivali tutvustuses ka Arvo Pärdi ja Erkki-Sven Tüüri. Festivali kolmel esimesel kontserdil kanti ette koguni kaheksas Steve Reichi teost. Edasi liigetixenakis. Kumb kurtak, messi on kaija saar, jahu oma ettekavaga esines leedulastega Ansambel Roberta Servjueenikesega juhatusel. Eelmisel laupäeval kindlasti põnev jura, ei BNSi ooper mängurid, tahaks meenutada lõpukontserti, seitsmeteistkümnendal novembril slovaki raadio orkestrid Zolt nädi juhatusel suures raadiosaalis, neli autorit, neljast eri rahvusest poolakas, staadiouschwiieletski, noor ukrainlane, Aleksander Tinski, temad koguni maailma esiettekandes orkestri tükk, Prima Vista slovaki tavaliselt sima ning kogu festivali lõpetamas jaapanlase Issa mat sussi Ta flai even play jaapani trummidele orkestriga. Vahepeal oli festivalijuhtidel plaanis muuseas ka meie nüüd ansambli esinemine festivalil üleni eestikavaga. Dirigent Neeme Järvi on lõppemas kaks tähenduslikest nädalat Detroidis sümfooniaorkestri ees esmakordsed kokku seitse kontserti orkestri emeriitmuusikadirektorina pärast lahkumist peadirigendi ametist esimeses kavas ja koguni neljal õhtul Revell Iver Mozarti 27. klaverikontsert, solistiks noor soomlane, antis siirele. Teine kava eile täna homme osi kriigis süüdisteeriunt Sibeliuse neli lemming käis legendi ja sopran Barbara Bonni kriigi Straussi orkestrilauludega. Ameeriklanna Barbara Bonni oli Neeme Järvi solist oktoobri teisel poolel Jöteboris kus meie, maestro sama viisid suure au sees, kui nüüd Detroitis seal sissijate päris sümfaanikutes sajand, taasta päeva pidulikus õhkkonnas. Uuel nädalal on Järvi oma teise uue orkestri ees haagis ja siis on ta solistiks kriigi klaverikontserdiga. Mu meelest esmakordselt Noor-briki täht redi Kent. Paavo Järvi on pärast kümmet kontsertidele eestenistaskab Bellega tuuriga väga mainetesse saksasaalides novembri esimese poole olnud Cincinnatis. Kui Mahleri poisi võlus järve lauludes solistiks esimeses kavas oli kuulus Mathias körne siis üleeile koguni nelja kontserdiga benud teises kavas mängissekovski viiulikontserti ja uus noor viiuli tähtes Janine Jansen. Tänuväärset tutvustab Päevas Cincinnatis Põhjamaade muusikat, teises kavas ideeliselt abi ei ole ja Karlssoni kuues sümfoonia. Noor hollandlanna Janine Jansen esines tänavu teist korda Suviste promenaadikontsertidel Londonis ja seekord veel mendilt soni kontserdiga koguni avaõhtul. Menukam salvestus andeka plaat Vivaldi aastaaegadest ja just nüüd sai ta juba krooninganis selle 15 tuhandese läbimüügi eest kuldplaadi. Eile On Jeanine nendes soni viiulikontserdi. Kas San Francisco sümfooniaprotees juhatamas Vladimir raskene asi, kes teda juba mitmele poole kutsunud, uuel suvel jõuavad nad muuseas koos Euroopa Liidu noorteorkestriga klaaspärlimängus ka Pärnusse, seal augustis. Uskumatud leiud kaks ja pool sajandit esitamata. Ta tuli äsja päevavalgele veel üks Antonio Vivaldi teos Dresdeni maaraamatukogust ja leidjakse oli Austraalia muusikateadlane Janis dokik. Väldi muusikat salmile number 10 soolohäälele koorile ja kammeransamblile. Ei väldi. Eksperdid on juba tõestanud leiu ehtsust, teostab kogu väljaandes endale oma numbri RV 807. Ja kõlab esmakordselt uue aasta algul körneri Singhereni ettekandes noot Andrei Eestisse sattunud ilmselt 1754 Itaalia maestro seppa pal Taani kaudu. Sama üllatav uudis on meie eelmisest sajandist Artur Hanegeeri lühiooperis Ssantalmennes surm milles teeb nädala pärast maailma esiettekande Antwerpeni muusikateatritrupp transpärand, mis lendab Belgias mitmeid linnupidi. Esmaesitus tehakse, tehti muusikakeskuses. Samal päeval algavad Dresdenis Richard Straussi festivalipäevad 11. detsembrini mitu sümfoonilised kava Andrei leeveni dirigeerimisel ning Semper ooperilaval Straussilt koguni seitse ooperit. Müncheni kuulsad Filharmoonikute käisid Christian kiilemani juhatusel kontserdiga Vatikanis paavst Benedictus 16.-le kavas palestiina Verdi Wagner. Uuel paavstil on tema venna kaudu tihedad sidemed saksa muusikaeluga, eelkõige Baieri mail. Imekas saksa teatrini esse ooperilavastaja Joachim Hertz valiti Berliini koomilise ooperi ühtejärge 12.-ks auliikmeks. Tervituskõne pidas koomilise ooperi praegune pealavastaja Andreas homoki. Restoran herts on ka meil tuntud ja nüüd ka meile lähemale tulnud, kõrgelt hinnatud oma töödega koomilises ooperis ja selle kõrval eriliselt nii talongi detereoloogia lavastustega, Leipzigi ooperis. Ameerika Vene nais looja ja pianist leiera auerba on oma noorusele vaatamata jätkuvalt väga menukas selleid unistustest jõuame siin vaid ära märkida kaht viimast preemiat just Saksamaalt Bremeni festivali preemia ning läänes Radio Preemia Kõllist. Viimane toob kaasa uue teose tellimuse ka teiste teoste stuudiosalvestused ning omakorda jälle Le auvere Bachi loomingu uued ettekanded kuulsal preemiani festivalil. Kui Leira over pahast sai nii-öelda järelkasvupreemia, siis prantsuse dirigent Markmikovski sai preemiani festivali peapreemia laureaadiks preemia tasu 25000 eurot just sellel festivalil silma paistnud ettekannete eest. Praegu viibib Mark Ninkovskijaga Salzburgi kaamerata dirigendina viiuldaja Anne-Sophie päris suurel Mozarti turneel, Mozarti viiulikontsertidega selja taga on neilt Zürichi Genfi baaseli kuulsad saalid ees ülehomsest alates Stuttgart man Haim Essen ja Saksamaa järel veel Amsterdam ja Brüssel. See oli ka saatele tegid kaastööd Mirje Mändla, Age Raa, Kersti Inno, Hedvig Lätt, Maria Mölder ja Priit Kuusk. Saate toimetaja Tiina kuningas ja operaator Katrin maadik soovivad teile kena nädalavahetust.