Heligaja. Tere, hea klassikaraadiokuulaja, algab helgaja saade meie muusikaelust. Tänase 10. detsembri saate teemad. Kontserdiarvustus professor Lilian Semperi siit täna Eestis esiettekandele tulevad Erkki-Sven Tüüri viiendat sümfooniat, tutvustab autor Kristel Kossar vahendusel. Tallinna raekojas saab täna kuulata klaverikontserte kammerlikult Irina Sahharenkova ja Tobiase kvarteti esituses. Pianisti küsitleb Tiina kuningas Tartus toimuvast Elleri kooli jõulufestivalist räägib Jürgen oyama intervjuus Hedvig Lätile. Aastalõpu rikkalikust kontserdielust tutvustame lähemalt kahte kontserti Olev Oja 70.-le sünnipäevale pühendatud lõunakontserti juubillariga vestle page raam ja Euroopa Liiduga orkestri esinemistest, räägib produtsent Raivo Tarum. Intervjueeris Piret Trump Eesti Richard Wagneri ühingu 15. aastapäeva tähistamisest. Ta räägib ühingu esimees Martti roide. Muusikauudiseid laiast maailmast, vahendab Priit Kuusk. Ta panid kokku operaatorid Katrin maadik ja Helle Paas ning toimetaja Kersti Inno. Head kuulamist. Professor Lilian Semper, kes neljapäeval Estonia kontserdisaalis kuulamas Põhjamaade sümfooniaorkestri kontserti Anu tali dirigeerimisel, kus Brahmsi teises klaverikontserdis soleeris Marc-Andre Amleen jagab meiega oma tähelepanekud. Kuid tunnistan, et ma olen Põhjamaade sümfooniaorkestrit koos Anu Taliga üsna vähe kuulnud mistõttu see kontsert oli minu jaoks omamoodi üllatuseks. Esiteks rahvarohkus Estonia kontserdisaal oli rahvast täiesti täis ja minu kui vana kontserdikülastaja jaoks oli see peaaegu täitsa võõras publik. Seda võib küll pidada Anu ja Kadri Tali toredaks suureks saavutuseks, et nad on kaasa haaranud nii palju uusi klassikalise muusika austajaid. Ja sealhulgas veel palju nooremat rahvast. Teine pluss oli ilus programm, kaks romantilist suurteost, mõlemad väga kaunid ja meil mitte nii sageli ette kantud. Tõsi küll, kevadel Tubina festivalil kuulsime seda Sibeliuse lemming käise sütti ka väga heas ettekandes. No ja võib öelda, et muljetavaldav oli ta mõlemal korral. Anu Tali valitses oma entusiastliku orkestrit väga hästi ja hoidis terviku koos. Minu meelest eredama mulje jätsid just kolmas ja neljas osa. Ma teise osa nendes liikuvamates episoodides ootaks ehk eredamalt tempolis kujundlikku kontrasti. Muuseas peab ära märkima need soolod, kaunid soolod eesti interpreetide seal orkestris. Riivo Kallasmaa inglissarvel ja Kristjan Saar tšellol. Mark Andre am lääni kuulsus on suur. Meilgi on täiesti unustamatuid, muljeid tema kontsertidest, meie klaverifestivalil oli see nüüd klaver 2000 või klaver 2002, ma ausalt öelda ei mäleta. See kontsert on üks suuremaid ja niisugusi monumentaalsemaid kontserte, kuigi teisest küljest ta on nagu meenutab pisut kammermuusikat, sest seal on kõik klaver ja, ja kõik orkestri pillid nii tihedalt läbi põimunud. Aga muidugi see monumentaalsust jääb. Minu jaoks on see üks lemmikkontserte selles žanris. Ja muuseas kirjutatud 1881, mitte 1854, nagu millegipärast kaval oli kirjas. Niisiis mitte 21 aastaselt, vaid 48 aastaselt, mis on päris suur vahe. Mispärast küll igal kavalpeaaegu, mida ma loen, ma leian mingisuguseid vigu, paluks vähem pealiskaudsust. Kuidas siis oli see praam? Am läänib, pianistlik tase on tõesti kõrgemal kõigist kiidusõnadest. Klaver kõlab kõigis registrites ja kõigil kõla tasemetel suurepäraselt. Ta mängib tehniliselt laitmatult hea vormid tundega, kõik läheb nagu ühe hingetõmbega. Ja muuseas oli ka väga heas ansamblis orkestriga, milles on nii pianisti kui ka dirigendi teeneid. Mulle tundub. Mulle paistab, et pianistile on kuidagi lähedased liikuvad tempod. Tähendab, ma ei mõtle, et ta mängiks ülemäära kiiresti, aga kui on valida mingisuguste nüansside vahel, siis mulle tundub, et kõigis osades, ka aeglases osas ta eelistab niisugust liikuvamaks edasiminekut. Peale selle ta armastab minu meelest või vähemalt nii kõlas saali kõrgeid ja heledaid kõlasid, tähendab, rõhutab nagu seda ülemist registrit ja akordide ülemisi ja nii edasi. Ja mida edasi kuulates seda enam ma tundsin, et mulle jäi puudu selle heleduse ja reipa ja enesekindla mängu puhul niux tumedusest mida võiks veidi laiendades nimetada ka sügavuseks. Puudu jäi nagu tähendusest ja sisemisest pingest. Võib-olla Kaspontaansusest, kuigi spontaansus ei tarvitse iga pianisti puhul nii hirmus tähtis olla, see on ka teisi laade ju. Aga kokkuvõttes jäi siiski puudu sellest, mis sul hingest kinni haarab ja sind muusika ütleme, keerdkäikudesse jäägitult kaasa viib. Ja selleks et saada niisugust maksimaalset muljet selle jaoks, ma arvan, see on peamine. Hiilgavalt mängis, aga ma lähen minu meelest lisapalasid. Esiteks ma ei kuulnud kahjuks nime ühte Tšassiliku pala väga hoogsat ja väga virtuoosliku, mis tuli hiilgavalt välja ja samuti plisti, veidi magusavõitu aga imekaunilt mängitud Schopeni laulu töötlust. Nõnda kõlas Mark Andrea liini esituses George Äntheli džässisonaat. Põhjamaade sümfooniaorkestri kontserti saab klassikaraadios kuulata. Kolmapäeva 14. detsembri õhtul kell 19. Null viis. Kristel Kossar räägib meile täna õhtul Estonia kontserdisaalis aset leidvast kontserdist moodne sümfoonia, mida saab kuulata klassikaraadio vahendusel. Eesti riikliku sümfooniaorkestrit juhatab kontserdil dirigent Olari Elts, soleerib pianist Francois prede reki Prantsusmaalt. Kaasa teevad kitarrist Riho Sibul ja Estonian Dream Big Band. Kavas on Prokofjevi vene avamäng Rahmaninovi rapsoodia paganiini teemale ning Erkki-Sven Tüüri sümfoonia number viis elektrikitarrile bigbändile ja suurele orkestrile. Tegemist on Erkki tüüri uusima viienda sümfoonia Eesti esiettekandega. Viienda sümfooniamaailma esiettekanne toimus tänavu esimesel veebruaril Stuttgardis, esindajateks Stuttgardi ringhäälingu sümfooniaorkester ja bigbänd kitarrist Martin skeils ning dirigeeris Olari Elts. Eesti esiettekandel teevad, nagu juba öeldud, lisaks ERSO-le kaasa Estonian Dream Big Band ja kitarrist Riho Sibul. Helilooja Erkki-Sven Tüüriga rääkisimegi viienda sümfoonia sünnist. Erkki-Sven Tüür möödunud aastal samal ajal jõudis kuulajateni siis teie neljas sümfoonia magma, mis oli selline hästi kaleidoskoopilise rütmiga puhkpillid, mängisid seal kiiret passaa ess, orkestratsioon oli hästi tihe. Nüüd uues viienda sümfoonia, Subatade sellist loovat ja tulemusrikast diskussiooni kolme eraldiseisva muusikasuuna vahel ehk siis kohtuma peaks džässrokk ja kaasaegne sümfooniline orkestrimuusika, et kas ja kuidas saab neid kahte teost üldse omavahel võrrelda. Saab ikka võrrelda sellepärast, et mingid tunnusjooned on neil ühised, nii või teisiti, võib-olla see üks märksõna võiks olla sellise noh, kui ma nüüd oma muusikast kõneledes liiga hoogu satu, luna ei kõla, siis tähendab sellise pöörase energia genereerimine on, on olnud teatav eesmärk, mitte ainukene muidugi ja siis muidugi muidugi seesama tihedus muusikalise arengu intensiivsus on teine asi, mis neid, et eri maailma teineteisega mõnevõrra sarnaseks teeb, aga muidugi mingite stseesmiste struktuuridest, kui siin hakata rääkima, siis on seal väga palju, väga palju, ka erinevat. Kuna see idee oligi sidustada neid nõnda ütelda kolme välja pakutud maailma, siis see on natukene üle-elusuurune ettevõte ühest küljest ja, aga teisest küljest ühe ühe teose raamis nad Peaksid nagu sulama mingiks selliseks üheselt käsiteldavaks muusikaliseks kvaliteediks. Mis selle selle teose lõpus siis loodetavasti ka nagu juhtub. Aga samal ajal ma tahaksin nagu rõhutada, et see, see helimaterjal on nagu hästi ühtne ja mingeid niisugusi meloodilise harmoonilisest mõttes tüüpilisi džässharmoonia või mingeid sihukesi meloodilisi käike. Me ei kohta sellepärast, et on nagu kõik ühele ühele teatud sellisele mõtlemisele allutatud, küll aga rütmika on just see rütmika ja kõlavärvid, mis siis nagu nagu pakuvad selliseid statistilisi allusioone ja mis puudutab siis seda kitarripartiid, mida mängib Riho Sibul, siis sellele funktsioonile ma olen just nimelt jätnud sellised vabad käed, et inimene tuleb, ütleme siis nagu rokkmuusika kontekstist. Et ta ei pea lugema noodistatud materjali, vaid tema osa on täiesti puhas vaba improvisatsioon, ta võtab üles selle, mida emotsionaalselt talle eelnevalt mängitud muusika on, on pakkunud ja arendab seda edasi oma tunnetusest lähtuvalt persoonist, kes tähendab mängib, oleneb hästi palju. Millise mulje teile see maailma esmaettekanne Stuttgardis tookord jättis? See oli niisugune ka väga elektrifitseeritud ettekanne igati, Olari suutis kogu selle suure seltskonna muusikuid väga võimsalt motiveerida. Ja esialgsetest probleemidest saadi päris päris ruttu üle. Mulle meeldis rohkem järgmine ettekanne Riias. Tegelikult on niimoodi, et igal puhul oli, oli mingi osa, mis oli ühes kohas parem ja mingi osa, mis oli mõnes teises kohas parem, näiteks Stuttgardi orkestri keelpillid on fantastilised ja mul selles sümfoonia son. Teine osa on väga orkestri keelpillide keskne ja samas ta on väga nõudlik nendele. Et sellega oli, oli jällegist seal Innsbruckis probleeme, aga samal ajal oli siis seal bigbänd nagu siiamaani noh, minu meelest kõige etem. Et ma huviga ootan, mis, mis siin saab. Aga nendest kõigest kolmest ettekandes ja kolmest erinevast kitarristist olin ma kõige rohkem rahul Riho mänguga seal Austrias, sellepärast et muidugi ta tunneb minu muusikalist mõtlemist juba nii kaua aega. Me oleme omal ajal koos inspee-s mänginud ja hiljemgi koostööd teinud, ta tegelikult nagu nagu teab ka mingis mõttes, et midagi Ta on ja mul on hästi hea meel, et neil üle aegade jällegi niisugune võimalus on nagu ühte asja ajada. Kuidas viies sümfoonia üldse sündis, see sündis Hiiumaal, eks ole, nagu suuremalt jaolt. Ma muidugi tegin. Kõigepealt selliseid skemaatilisi visandeid ja joonistasin igasuguseid praktiliselt maastikke endale endale ette, selleks et nagu panna paika ka seda balanssi või seda leida, leida, siis tähendab see kontseptsioon, et kui sul on niivõrd suuraparaat käes, et siis siis tuleb see muusikaline ehitis nagu päris karmilt ette ära planeerida, et see ei ole lihtsalt nii, et hakkan otsast kirjutama, siis vaatan, kuhu, kuhu ma huvitav küll välja jõuan. Te olete öelnud, et eelkõige on tähtis nagu asjad läbi mõelda enda jaoks, ennem kui, kui neid kirja panna. Sellest võib ka nii mitut moodi arusaadava üldse mul on väga raske sellest rääkida, sellepärast et ka loominguline tegevus on oma toimimise hetkel mingis mõttes ikkagi unikaalne ja ainukordne. Ma ei saa öelda, et mul on vaat niisugune meetod ja, ja ainult nii on, et siin on igavesed, kel põimuvad intuitiivsed ja ratsionaalsed otsustused ja sellest nagu ei olegi võimalik rääkida. Minu meelest ma olen seda üritanud teha nii palju oma elus ja ma leian, et see on kuidagi alati ebaõnnestunud või kukub kuidagi valesti välja. Ja mingisugust lugude oma muusikast reeglina rääkida ju ei armasta. Jah, mul on sinna juurde kirjutatud lihtsalt üks niisugune võib-olla niisugune kondikava kirjeldus, mis aitab kuulajal, kui ta selle läbi loeb, nagu võib-olla mingeid muusikalisi mõtteid paremini tabada või. Aga eks ole kõigil võimalik enne kiirelt läbi sirvida, kes kontserdisaali tulevad? Aga oluline on ikkagi ka see, et kuule looks oma looja, näeks seal oma No eks see paratamatult nii tekib, et minu meelest kunstiga on üleüldse niimoodi, et eks ta loeb või mängib ikka väga palju ka meid ennast. Et kas tekib see side või kas tekib see puudutusekse ongi lõppude lõpuks kõige tähtsam ja mitte tähtis ei ole see, et mina kellelegi mingit ainuõiget sõnumit kõrgelt ülevalt kuulutan, mida me siis selle muusika vahendusel tahan inimesele teha selgeks kui, kui ainuvõimalikku versiooni nüüd see, see on nonsens teisiti, eriti muusika puhul, mis on, on sedavõrd abstraktne kunst loob igaüks ikkagi mingisuguse oma loo, peaasi on see, et see muusika nagu kutsub endaga kaasa rändama ja ta kõneleb, et see, et see aeg, mis, mis sellega koos nagu istutakse, et, et see peab olema nagu väga intensiivselt läbi elatud aeg, et see on, see on küll nagu üks asi, mida ma nagu soovin, ma ei ole nagu kunagi eriti armastanud, et teha midagi, mille funktsioon peaks olema kusagil vaikselt foolil viriseda. Nii et tapeeti kindlasti mitte. No ja no milleks, milleks on vaja tapeedi jaoks tulla kuskile üldse võtta, võtta nii-öelda jalad kõhu alt välja, tulla kuhugi välja kontsertsaali? Erkki-Sven Tüüri sümfooniat number viis elektrikitarrile bigbändile ja suurele orkestrile ja samuti Prokofjevi vene avamängu ning Rahmaninovi rapsoodiat paganiini teemale saab kuulata täna õhtul kell seitse Estonia kontserdisaalis esinemas mad Franso, Frederik VII, Riho Sibul, Eesti riiklik sümfooniaorkester ja Estonian Dream Big Band. Dirigent on Olari Elts. Klassikaraadio teeb kontserdist üle. Laupäeval, 10. detsembril saab Tallinna raekojas kuulda klaverikontserte kammerlikult, mida esitavad pianist Irina Sahhaarinkova ja Tobiase kvartett. Nüüd on meil telefoniühendus Irina Sahharenkovaga, kes jagab end kahe riigi Eesti ja Soome vahel. Tere. Otse lõppev 2005. aasta väga viljakas. Eriti hästi on läinud teil sel sügisel olete osalenud mitmel rahvusvahelisel konkursil ja väga edukalt. Sügisel olen käinud kahel konkursil üsna väikse vahega ja mõlemal täiesti septembris oli Rumeenias enescu nimeline pianistide konkurss. Ja nüüd novembri peaaegu terve kuu kestis Genfis pianistide konkurss. Te saite selle kolmanda auhinna ja see on äärmiselt tuntud väga kõrgetasemeline konkurss, milles on osalenud sellised pianistid nagu Marta argerich ja Arturo Benedeti, Michelangelo ja Mauricio poliini rahvusvaheliselt tuntud pianistid. Nüüd olete ka teie jõudnud nendega ühte ritta, võib nii öelda. No seal on väga paljud jõudnud nendega ühte ritta, iga aasta minu arust toimub konkurss seal keldris. Konkurss toimub pidevalt ja neid on palju. Teil on jätkunud tahtmist jõudu ja aega nendel konkurssidel osaleda. Mis teil veel plaanis on? Sest tegelikult mulle ei meeldi otseselt konkureerimise idee, aga samas minu jaoks on konkursid üks nendest vähestest võimalustest mängida publikule. Kuna neid nii palju ei ole, siis ma ütlen endale nüüd korraldada konkursside näol. Millised on teie tulevikuplaanid siis selles osas, mis ees ootab? Nüüd teeme väikese vahe, sest tundsin, et need sügise kaks konkursi järjest oli natukene palju, aga kevadel mõtlesin minna kuskile Itaaliasse ja tahaksin proovida, kui ma saan eelvoorust läbi Bachi konkursile. Noh, edu teile, aga räägime sellest kontserdist, mis täna Tallinna raekojas on ja kõlavad klaverikontserdid, aga kaamerlikul moel milline teie koos Tobiase kvartetiga seni on olnud? Esimest korda mängisin Tobiase kvartetiga eelmise aasta oktoobris klaver festivali ajal, kus Lauri vaid mulle tuli see ideed mängida kammerlikult Mozarti mõned kontserdid ja siis mõlemad Sothini kontserdid ja siis mina õppisin selleks Sofaini teise kontserti, mida tegelikult mul ei olnud enne plaanis mängida, aga nüüd ma olen väga õnnelik selle üle, et ma seal õppisin, sest mulle hakkas see muusika väga meeldima. Nüüd laupäeva kontserdil kõlabki üks Mozarti kontsert, köheli number 404 A-duur ja siis teine kontsert teises pooles. Mulle see idee iseenesest väga meeldib, sest kvartetiga mängides ja kõike nii võimendama võib endale lubada natuke rohkem nüansse kui orkestriga mängides. Laupäeval kell kuus Tallinna raekojas ja üks kontsert on veel ja see on Tartus. See on Tartus, järgmisel päeval, pühapäeval linnamuuseumis. Aitäh Irina Sahharenkova. Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool korraldab jõulumuusika festivali, mis algas viiendal detsembril. Jõulumuusika festivalil tutvustab Jörgen ojamaa, kes õpib samas koolis akordionit. See traditsioon jõulufestivali korraldada. On juba alguse saanud aastast 2002, et siis tähendab see aasta on siis neljas kord juba Viies detsember oli meil esimene kontsert, mis möödus väga edukalt, Elleri sümfonet oli esitamas Chima roosat Tšaikovskit. Ka üheksandal detsembril oli väga huvitav kontsert oreliga. Kuna meie koolile Nomo orel olemas, siis mõtlesime, et miks mitte kasutada käsi ta siis kontserditel ka Elleri kooli aastapäeva kontsert möödus väga edukalt. Ühtegi, kui on see aasta on 13 kontserti, nendest siis kolm tükki on õppejõudude kontserdid, kus esinevad siis erinevate õpetajate õpilased ja on ka kolm sellist suuremat kontserti, ehk siis suurema koosseisuga nendest siis üks, nagu juba mainitud, oli viiendal detsembril ja järgmised on 19 detsember ja 21 detsember, 19. siis Tartu Jaani kirikus ja 21 detsember Pärnu kontserdimaja kammersaalis. 21 detsember on ka ühtlasi meie jõulufestivali lõppkontsert Pärnus. Esitusele tulevad lõppkontserdil Jaani kirikus. Beethoven on kavas Mozart, Bocheriini Raven ja solistideks on Kadri Sepalaan, Mari-Liis Uibo ja Indrek Leivategija. Dirigeerib Lilian Kaiv. Elleri kammerorkestrit. Kes õppejõududest sel korral esinevad? Seekord on õppejõududest on esindatud Tiina konksu klaveriklass on Annela Läänalaidi viiuli erialaklass, siis on ka lande lampe, kitse ja maimu, kaarde flöödi ja ning oboe eriala õpilased. Jõulufestivalist reeglina võtavad ikka kõik osa terve kool, nii noort osakond kui keskastmeosakond. Neli aastat on jõulumuusika festivali Elleri koolis korraldatud, et mis sel korral teistmoodi, Ann. Teistmoodi võib-olla tookski välja selle orelikontserti toreliga ei ole nagu ennem olnud eelnevad aastad, et ei ole seda kasutatud ja kuna meil on ka nüüd uus saal Elleri koolil vastvalminud, siis pakub see väga meeldivaid muusikaelamusi. Eesmärgiks on eelkõige siiski pakkuda linnaelanikele meeldivaid muusikalisi tundeõhtuid ja õpilastele ja õpilastele õpilastele ütleks, et esinemisvõimalus. Mida rohkem on kontserte, seda rohkem saadi õpilased esineda, seda rohkem tuleb esinemisjulgust esinemiskogemust. Et kõik see tuleb elus kasuks. Sina õpid Elleri koolis akordioni. Kas akordionimuusika jõulufestivalil on esindatud? Akordionimuusika oli esindatud Elleri kooli 86. aastapäeval, et siis esines Elleri kooli akordioniorkester, kus siis on ka Elleri kooli vilistlased esindatud. Ka praegu õppivad õpilased. Aitäh Jürgen ojamaa selle intervjuu eest ja edu õpingutes Heino Elleri nimelise Tartu muusikakooli jõulumuusika. Festivali järgmised kontserdid on 12. detsembril Elleri kooli suures saalis. Õppejõukontsert on see 13. detsembril Tartu raekoja saalis. Esinevad Reet laupäev, Johanna Tuvi, Birgit kägu ja mitmed teised ja Elleri jõulumuusika. Festival lõpeb 21. detsembril kell 18 Pärnu kontserdimajas, kus Elleri kammerorkester Beethoveni Mozarti järavelli heliloomingut. Ja 16. detsembril tähistab oma seitsmekümnendat sünnipäevakoorijuht ja pedagoog Olev Oja. Enne seda, 14. detsembril on aga Estonia kontserdisaalis lõunakontsert looja ja loodu ka käsikäes, kus Olev Oja dirigeerib koori, millega teda kõige rohkem seostatakse. Rahvusmeeskoori olev kui kaua aega olid sa rahvusmeeskooriga seotud? Rahvusmeeskooriga olime seotud 31 aastat algul lauljana, siis koormeistrina ja ametlikult 27 aastat tinapudruga dirigendi aeg muutub selle tõttu pikemaks. Gustav Ernesaks pani oma õpilased tihti kontserditel juhatama. Vaata siin juba 61. aastal. Tollast riikliku akadeemilise meeskoori esimene minut esinemine oli Lätimaal, Kuldigas lõpetasid sa rammiga peadirigendina? Nojah, 75.-st aastast tööd nagu jahud, istusid ja üks pidi rohkem nagu vastutama selle töö eest ja mõtlema selle töö peale. Ja millegipärast langes valik minule need 75.-st kuni koolist lahkumiseni 91. aastal olin ma peadirigent. Gustav Ernesaks, olles elus tunduv kunstiline juht ja kõik, mida me seal tegime sai läbi arutatud Aru tänavalt Gustav Ernesaksa juures. Kas selle 31 aasta jooksul, mis sa seal kooris olid vahetusse koori koosseis väga palju. See oli aeg, kus kooris koosseis alam, ei vahetunud tiivaga koori koosseis vahetus väga sageli just 40.-te aastate lõpp ja 50.-te aastate alguses. Aga see aeg juba oli küllaltki stabiilne vahetus, niimoodi kaks-kolm inimest aastas. Sa ei ole 14 aastat trammi ees olnud, kuidas neid tunne oli järsku minna vana koori ette, palju seal sinuaegseid lauljaid veel on, ikkagi on ja üle 10 on nüüd neid lauljaid, kellega ma koos olen tööd teinud. Kohtumine oli juba aasta tagasi, siis kui oli Romney 60. aastapäev. Ja nüüd need proovid, mis ma olen teinud, seal on väga sümpaatne Te koosseis väga kiirelt haarav ja väga püüdlik koos, sest need väga meeldivad muljed, mida oled valinud oma juubelikontserdi kavasse. Ma mõtlesin paljudele variantidele ja mul oli ka omavahel neil kava varianti viis, kuus. Aga lõpuks, kui viimane variant, mille peale siiski jäin, ma mõtlesin, ma siiski olen dirigent, kellel on võib-olla kõige tihedamad kontaktid olnud eesti heliloojatega ja maanilt meelega, siis koostasin kava just jällegi Eesti heliloojate teostest. Kontserdi sai peegeldub mingisugune pealkiri ja pealkirjaks sai looja lood käsikäes. Siin on mõeldud heliloojat ja teoseid, mida nad on loonud ja paljud neist teostest on just sündinud tänu sellele, et need teosed said tellitud ja neid ka said koos ettevalmistatud ettevalmistus käigus võib-olla natuke kohendatud korrast kull, nagu paremini kõlas. Kavasse on võetud tupin Tubin võib-olla sellepärast, et ta temaga on olnud korduvalt kohtumise, alati, kui ta Eestis käis, käis trammi külastama, seal oli vestlusi temaga ja tema teos, et olen korduvalt ka igal pool ette kandnud. Aga türbogaansee seosed, kui ma saksa juurde õppima asusin 58. aastal, siis me tegime alguses väga pikka aega härma meeste laul teisel kursusel. Kas see niisugune üksikute lugude võtmine natuke ära tüütama ja mõtlesime välja Türnpu laevad ja küsin, kas me võime neid tunnis läbi teha ja siis tegin väga suure osa türpa loomingust läbi need seletatud, too tagunud Türnpu siia juurde lisatud. Aitäh, Olev Oja ja palju õnne uueks elu kümnendiks. Tänan. Klassikaraadio teeb kolmapäeval toimuvast lõunakontserdist ülekande. Homme õhtul kell seitse on väga Oleja poja juubelikontsert Eesti Muusikaakadeemia kammersaalis. Esinevad Muusikaakadeemia koolimuusika instituudi naiskoor, maiskur, virvik, Tallinna muusika, kooli puhkpillisümboonikud ja Tallinn Academy juhatavad Olev Oja ja tema koori ja orkestridirigeerimise eriala õpilased. Toivo Peäske tähistab aga oma kuuekümnendat sünnipäeva sümfooniakontserdiga, mis toimub homme kell 15 Mustpeade maja valges Stahlis esineb Tallinna noorteorkester koos kolleegidega Eesti riiklikust sümfooniaorkestrist ja Estonia orkestrist. Kavas on Tšaikovski kuues sümfoonia, defalia ööd Hispaania aedades. Kas saate mustlasviisid ja Elgari pidulik marss? Solistid on Kaarel ja Villem peaske dirigent Toivo Peäske. Sissepääs kontserdile on tasuta. Pool maailmas tähistatakse üheteistkümnendat detsembrit rahvusvahelise koorimuusikaga päevana. Tallinnas toimub sel puhul homme kell 16 Kaarli kirikus suur mudilas ja poistekooride jõulukontsert jõuluMuupe, mis on väärikas järg kevadel toimunud festivalile. Kuulda saab kaunist jõulumuusikat kogu maailmast, esinevad nädalast koos üle-eestilise noorte sümfoonia orkestriga. Kontserdil saab kuulda ka sooloetteasteid, osalevad Ellerhein, Eesti Raadio, laste laulustuudio, Püha Miikaeli, poistekoori ja vanalinna muusikamaja tütarlastekoori ettevalmistuskoorid, Rocca al Mare kool ja Tallinna muusikakeskkool ja Musa mari laulustuudio laulavad, publikut oodatakse kirikusse rohkesti. Neile on abiks Kuusalu ja Kose mudilaskoorid. Ühendkoore juhatavad Kadri Hunt, Jüri-Ruut Kangur ja Aarne Saluveer. Tuleval nädalal annab taaskord Eestis kontserte Euroopa kuulsamaid vokaalansambleid kolleegium, Vocale Gent. Seekord esitatakse koos Flandria plokkflöödid kvartetiga inglise jõulumuusikat, Eesti kirikuid päeval Viljandi Pauluse kirikus, reedel Tartu Salemi kirikus ja laupäeval Tallinna metodisti kirikus. Eesti filharmoonia kammerkoor ja dirigent Paul Hillier annavad aga kontserte väga eksklusiivse kavaga õigeusu kiriku jõulumuusikast pealkirjaga ortodoks christmas all. Kavas on 19. sajandi lõpus puu ja 20. sajandi esimese poole vene Ukraina heliloojate, sealhulgas preester, heliloojate looming. Maailmanimega autoritest on kavas Tšaikovski ja Pärdi teosed. Kontserdid toimuvad neljapäeval Tallinna Niguliste kirikus ja reedel Haapsalu toomkirikus. Praegu ka kuuleme lähemalt veel ühest külalisorkestrist vahendama. Piret Trump. Järgmisel nädalal esineb kolmes Eesti linnas Tallinnas, Tartus ja Jõhvis Euroopa Liidu barokkorkester, mille dirigendiks ja klavessiini solistiks on Lars Ulrik Martinson ja selle info toob meieni produtsent Raivo Tarum. Kas Euroopa Liidu barokkorkester on juba pikemat aega tegutsev orkester? See orkester loodi 85. aastal ja selle loomise mõte on siis see, et aidata noortel andekatel muusikutel, kes on just üliõpilased, astuda professionaalse muusikuteele. Selleks korraldatakse igal aastal kolme päeva jooksul umbes 100-le mängijale ettemängimine, kus siis valitakse välja umbes 20 muusikut, kes jäävad selles aastaks seal orkestri koosseis, need on igalt poolt eri riikidest, ka Eestist on olnud seal mängijaid. Kas võite mõnda nimetada? Jõesaar näiteks ja Urmas Roomere on olnud ropoliga paragdes ja mille puhul Ansa orkestri kutsetad. No mingit erilist põhjust selleks ei ole, aga me tahame kõiki häid asju saada Eestisse. Kas see orkester on ka varem Eestis esinenud? Ei ole Lars, Morten, see on selle juht on küll olnud Eestis varem, aga mitte orkester. Mõtlesin. Teil astub üles ka seesama eelnimetatud Taanist pärit klavessiin instrarzurlik Martinson. Ehk räägite natuke lähemalt temast? Ma kuulasin teda ükskord Viljandi vanamuusikafestivalil, ta esines siis ansambel terantsiini koosseisus Trio virantsini ja barokkmuusikas on tähtis üks niisugune asi, nagu aspekt, see on tänapäeval saanud halva tähenduses närvilisus, aga oma ajalises seisund ja Joachim kvants. Friedrich suure õukonna muusikaline juht, flöödimängija, kes oli ka Friedrich Suure flöödiõpetaja ütleb niimoodi, et kui kõik tingimused on täidetud, intonatsioon, joon, rütm, stressis ja nii edasi, siis sellest ei piisa. Selle sealt tulebki tekitada affekt ja Martinson on eriline inimene, kui jälgida tema mängu. Ta on väga impulsiivne. Ta elab seda kaasada, miimika elab sellele kaasa ja ta miimikast on näha, miks ta ühe või akordi nii musi võtab või teistmoodi võtab. Ma täitsa istusin ta lähedal ja jälgisin oti ja tema miimikat soli midagi vapustavat. Ja tema tunnid on ka väga emotsionaalsed. Ta võib hüpata Lõhmuste ühel hetkel. Samas ta võib olla väga pettunud, isegi põrgatad õpilaste peale, nii et seinast seina. Emotsioonid näitab, et see on elav muusika. Kas ta on andnud siin spetsiaalseid tunde ka eesti õpilastele? Ta tuleb klavessiinipäevadel siia ja annab meistrikursused ja esineb ka kontsertidega. Ta tegi nüüd Tallinna filharmoonia kammerkooriga nendele Messijast ja kõik kooriliikmed on nii vaimustuses ja me üritame seda saada järgmisteks jõuludeks. Dirigeerima siia Bachi jõuluratooriumit. Räägiks natuke lähemalt sellest kavast, mis tuleb sellel kontserdil ettekandele. Kavas on siis telemanni süüt, teetuur, pohh, klavessiini kontsert-d-moll, siis Bach, kontsert kahele, klavessiin ele c-moll ja muhvat sonaat number viis, telemanu kirjutanud ääretult palju kõiksuguseid muusikat on kirjutanud sama palju kui ahju endal kokku. Bach oli esimene siis teatavasti, kes kirjutas klavessiini kontserte andis klavessiin ile kontserdi rolli. Ja muffin. Ta oli Viini õukonnahelilooja enne iiberit ja hoolitses õukonnaelu eest. Ja klavessiinisolisti on ka noored mängijad. Üks neist on Soomest, orasmaa ja Hollandist. Rääkis produtsent Raivo Tarum. Kontserdid toimuvad 14. detsembril, jõhvis 15. Tartus ning 16. detsembril Tallinnas. Richard Wagneri ühing saab 15 aastaseks. Ühingu esimees Martin Hayden, mis on olnud Wagneri ühingu põhisuunised ja põhitegevusväljad ja ülesanded. Wagneri ühing Eestis on üks paljudest Wagneri ühingutest maailmas ja Nende rahvusvaheliste ühenduste eesmärk on põhiliselt see, et aidata kaasa Wagneri muusika ja tema muusika esteetiliste tõekspidamiste levikule ja arusaamisele. Üks teine ja ka väga oluline eesmärk on nimelt noort muusikute toetamine nende arenguteel. See on üks väga konkreetne väljund. Nimelt Wagneri ühingute. Rahaliselt teavad üleval Bayroti stipendiumifondi, mis siis igal aastal ja ka 250 stipendiumi üle maailma noortele andekatele inimestele, kes pääsevad seega tasuta kuulama ja vaatama Wagneri oopereid. Selle stipendiumifondi idee on vanameistrilt endalt. Kui natukene ajas tagasi minna, siis aastal 1882. Aasta enne oma surma asutas Richard Wagner niinimetatud uue patronaadi mille abil oleksid saanud siis tema kunstisõbrad kõik tasuta etendustele ja mis ka hädajuhul võtaks reisikulud ja prii elamise enda kanda. See nimelt oli kantud tema enda varasemastki Taanist kogu selle Bayroti ülesehitamisel. Ma mõtlen vaimses plaanis ülesehitamist siin, et vanakreeka teatrietenduste eeskuju, mis tähendas demokraatlikke rahvapidustusi, kus oleksid justkui kõik saanud vabalt sinna juurde pääseda ja vabalt sellest kõigest osa saada, et loomulikult see päris tasuta teatritegemine ei ole võimalik ja seepärast olid seal siis piletid ja seal praegu piletit, aga just et nagu noori inimesi juurde lasteaia, neid innustada selle läbi, et sellepärast sai see stipendiumifond loodud toona ja nii kui rääkida arvude keeles, siis on 17600 inimest keskeltläbi selles suurusjärgus tänase päevani niimoodi seal käinud. Ja kui palju on nende hulgas eestlasi. 24 eestlast on olnud, et Eesti ühing loodi 15 aastat tagasi, 12. detsembril 1990 ja 91. aastal käis esimene stipendiaat Bayrdis. Olgu ta nimi kah öeldud, Kristel Pappel, muusikateadlane on kõigile hästi tuntud inimene. Ja kes viimati viimati käisid kaks inimest, kuna meil on nüüd Eestis ka kaks ühingut, on Tartut Richard Wagneri seltsis, me saame Eestisse neid kaks stipendiumi ja olid heli Veskus ja Joel Ots. Sellel suvel, et helivees, kus on teada kui, kui ooperilaulja Estonia teatris aga Joel Ots on samuti Estonia teatriinimene, nimelt orkestri kant, metsasarvemängija. Eesti Richard Wagneri ühing on tihedas kontaktis selle ülemaailmse Wagneri ühinguga ja ees on ka üks rahvusvaheline üritus Eestis. Ja sellest võiks rääkida kohe pikemalt, aga kui piirduda põgusa ülevaate ja sissevaatega sisse sees rahvusvaheline suhtlus omab mitmeid erinevaid vorme, kui nii võib öelda, et käiakse üksteisel külas ja käiakse vastastikku nii-öelda linnades siis teatrit vaatamas, aga üks suur üritus on igal aastal, nimelt rahvusvaheline Wagneri kongress ja tuleval kevadel toimubki Tallinnas. Õigupoolest ta on Tallinnas ja Helsingis, viimasel päeval me sõidame kõik Helsingisse Parcifali vaatama, see on siis see kohtumispaiku, sõidetakse üle maailma kokku ja Kongressil osalejate arv on seal ütleme niimoodi, 500 kandis vahel ülespoole vahele allapoole. Ja kongressi programmi kuuluvad nii teatri, etenduste, kontserdite külastused kui ka teaduslikud seminarid, ettekannete kuulamine. Kui ka siis antud koha, ajaloo ja, ja eripäraga tutvumine, siis niisugune veidi turismile sarnasem programm sinna juurde, aga aga peamiselt on ta siiski ka nende inimeste kohtumispaik ja, ja selliste avarate diskussioonide koht, kus peale kõiki kuuldud nähtud siis seda ka tõsiselt nii-öelda läbi võetakse. Koosviibimistel ja selles suhtes on küllaltki niisugune vaimselt viljakas, see viljakas osa tihtipeale langeb sinnapoole peale, mis ei olegi ametlikus programmis sees, mis toimub nii-öelda spontaanselt. See on suur Wagneri pidu, mis tulemas kevadel ja sellest räägime kevade poole pikemalt. Nagu ennist juttu oli, on meie Wagneri ühingu sünnipäev 12. detsembril. Ja seda tähistatakse esmaspäeval Estonia talveaias. Vastab tõele, nimelt esmaspäeval kell kuus talveaias ongi selline pidulikumat sorti üritus, ma ei nimetaks seda kontserdiks, kuigi muusika on sellel õhtul väga tähtsal kohal. Aga me otsustasime nagunii, et kuna ka Eesti ühingu võib-olla kõige olulisem roll on siiski olnud nende stipendiaatide lähetamine Bayroti, et seekord saavad nagu stipendiaadid midagi tagasi anda ühingule ja ka kõigile teistele soovijatele, kes sinna tulevad, nii et kõik on loomulikult teretulnud, ent esinevad stipendiaadid ja, ja esinevad mitmel erineval moel, ei pruugi nad alati laulda või pilli mängida, on seal käinud ka muusikateadlasi, kes siis sõna võtavad. Nii et sellest kujuneb selline muusikalis-sõnaline või sõnalis muusikaline õhtub, kus räägitakse, ka meie ühingust räägitakse Bayrotist, räägitakse kõikidest nendest plekkidest ja, ja ka seostest, mis meil on vaagneriga, neid on üllatavalt palju ja need on võib-olla jäänud nagu varjatuks, aga nad on olemas täiesti nii meie kultuurielus, nii meie ajaloos isegi võib sinnamaale välja minna siis müütide maailma, kus on väga palju ühist nende saagadega, mis on Wagneri ooperite aluseks. Kui ka Eesti heliloomingus on lausa otseseid mõjutusi vaagnerilt, aga sellest siis kuuleb juba esmaspäeva õhtul ja kõik huvilised on oodatud. Kõik huvilised on oodatud, sissepääs on tasuta. Esmaspäeva õhtul kell kuus Estonia talveaias. Täna kell üks Väike-Maarjas ja kell kuus õhtul Muuga mõisas esitleb end taas jõulukontsertidega Lääne-Viru kammermuusika festival Pandivere muusad esineb festivali ansambli Trio koosseisus viiuldaja Kirsti Kuusk Rootsist, altist Shan pool, Kress Prantsusmaalt ja pianist Lea Leiten Eesti muusika- ja teatriakadeemiast. Jõulukuul on Arvo Pärdi mõnedestki teostest mõnevõrra rohkem ettekandeid, kuigi helilooja juubeliaasta kergitas niigi elavad tähelepanu tema vastu. Soomeski mängitakse Pärti suhteliselt palju, eriti aga Saksamaal ja Suurbritannias. London filharmoonia kogestra sel nädalal noore vene dirigendi Vladimir Eurovski kes Briti saartel toodetud ja siin ka ametis teeb seekord koguni kolm erinevat kava järjest ja neist viimases just täna kuninganna Elizabethi hallis lõunakalda kontserdikeskuses on tal koguni kaks Arvo Pärdi teost kantrist Britteni mälestuseks. Ta pole raas, kus solistideks poriscarlitzki Piitersruumen. Muuseas vahetult enne Mozarti reekviemi selle kontserdi lõpul. Kantrist nägib homme ka Southamptoni Ülikoolis infonietta. Fraatress on teisipäeval ja kolmapäeval kõlamas Hispaanias Salamanca. Seal sadu Eero Fondi kammerorkestrilt. Läinud kuul ilmus Iiemmai, plaadil on Christmas lei Arvo Pärdi Bogorooditsendieevo. See on Cambridge'i King's kolledži koori ettekanne stiivanikele Joberi käe all. Kaks esitust ka Soomest. Festinalente Joensuu linnaorkestrile Hannu koibula juhatusel üleeile ja Joan Sturgords juhatab võimalusel ikka Arvo Pärti. Täna Rovaniemist ta endale lapi kammerorkestri kavas. Trist saagi on. Neeme Järvi tegi oma selle aasta viimased kontserdid New sösse sümfooniaorkestriga esimesest neljanda detsembrini. Ja neljal korral oli avanumbriks Arvo Pärdi kantus Britteni mälestuseks ja seejärel kenasti seni viiulikontsert, kus solistiks nooruke hollandlanna Janine Jansen. Paavo Järvi, olles just Lissabonis juhatanud ka Erkki-Sven Tüüri Sibeliuse pühendust söötšing for Roots tegi ühe kontserdi linnas, sel nädalavahetusel on ta ka oma uue saksa orkestri ees essisserrunud Fong sümfooniaorkester Frankfurdis neljapäevast tänaseni kolmel õhtul järjest Spach vederniiritšercar, Beethoveni teine klaverikontsert, Dolly Mustoneniga eakarliilseni kuues sümfoonia. Ja kolmas eesti dirigent, täna nimetada Tõnu Kaljuste, kes ikka kutsutud suuri koori asju tema ja kontserdi reklaamidki, teda sel puhul väga kõrgelt esile toovad. Kaljuste käe all läksid neljapäeval ja eile Rootsis Malmö sümfooniaorkestriga ja Taani raadiokooriga kaks Händeli messi. Ega need malm Karoli kirikus ning solistide hulgas oli ka meie bass Uku Joller. Tuleval reedel dirigeerib Kaljuste juba Taanis Kopenhaageni toomkirikus katedraalis mahvi jõuluaurat tooriumi. Siin shell andis sümfooniaorkestri kuninglike kantoritega ehkederenge origa. Paar päeva hiljem sama veel staagelts Püha Miikaeli kirikus ikka koostanis. Solistidega läheb samas vaimus siit väljeviini, kus eilsest homseni music teraini suures saalis Nicolaus harnonkur juhatamas Mozarti c-moll missat. Enne seda saimarret valgustusaja, orkestri ja Mozarti ning Haydni kavaga ning harnon kuuriga kõrvuti veel Viini Filharmoonikute Subin mehh ja üleni Mozarti kavaga. Loomulikult on viin nüüd juba üleni Mozarti aasta vaimus ja Viini riigiooperis just praegu ka Figaro pulm. Kardo muuti dirigeerimisel teatri poolelt edasi. Peterburi Maria teater on vallutanud Pariisi taas vähemalt prantslaste südamed nii operavastiis kui sat lee teatris algulbastiis kuni teisipäeva Nonii, Wagneri, Tristan ja Isolde. Nüüd sellel nädalavahetusel sat Lees kolm, Boriss kodu Novi etendust Victor kraaneri lavastatuna ning ülehomsest samas Rossini teekond Reimsi, mis on Tra lavastus ja ikka kõikvaleri kergia vii väsimatu käe all, kes siinsamas täna veel ka prantsuse raadio filharmoonia orkestrit juhatav viiuldaja Vladimir Epints solistiks ja vahepeal Maria teatri koori ja orkestrit veel eraldi. Pariisist lõuna poole lyoni rahvusooper DBŠ kohven Bachi festivali tuntumat tükkide kõrval ka juba räägitud romantiline ooper, Reini haldjad, suur taasavastus, esietendus kolmapäev. Märgitakse, et see on siiski teose uus ümbertöötatud versioon Markminkovski dirigendiks lorampelliil lavastuses ja osades nimekas Mireidjalunsch ja lora Nauri. Pariisist ei tahaks nimetamata jätta. Tšetsiilia partoli suurt kõmu tekitanud plaadituur jõuab just homme Cashanselisee teatrisse ja koos valli kammerorkestriga laulab Mart oli siis oma kuulsa plaadi Perapraiivita kava aariatega endalis ka Läti ja kaldaero moratooriumidest. Ja Pariisis on debüteerinud ka uus kammerorkester Bellijasse nimeline orkestri žanr Bellyaas kest resideeri pateenime teatrisse, kelle kunstiliseks juhiks on 31 aastane Benjamin Levee. Berliini Filharmoonikute ees on nüüd reas kolm kuulsat külalisdirigenti. Eelmisel nädalal seitsioon saava sel nädalavahetusel lätlane maris Jansons ja kolm päeva hiljem Taaniel olen poi ja Hamburgis juhatab riigikogu pärijastas filharmoonia orkestrit Soome maestro leib, see kesta homme-ülehomme ja teeb siin ka enda sümfoonia number 120 S-i ettekande. Hamburg ootab music halle kõrvale uut 2000 kohalise saaliga kontserdi riigiooperis on aga homme õhtul sündmuseks John Mayeri. 1900 seitsmekümnendatel alustatud Mahleri sarja uue tüki naht vanderong. Esietendus lavastus põhineb Gustav Mahleri Seitsmenda sümfooniamuusikal. Ei tahaks edasi lükates sõnumit harukordsest sünnipäevast. Homme saab Ameerika maestro LJ kaater 97 aastaseks ja ikka talvel uued teosed. Siit tuleb vist loomingulise pikaealisuse maailmarekord, kui pidada silmas esimesed teosed, sündisid 1930.-te alguses. Maestro suur austaja, New Yorgi Meti ja bostoni sümfooniaorkestri peadirigent Jean liivain juhatas just nüüd taas pühendust teosta orkestrile vastan kontserti out kolmel õhtul ja see teos on kaarteri viimaste hulgast. Ja Los Angelese Disney hallist tuleb uuel nädalal John Adamsi jõulualata tooriumi Ell niinio kolm etendust Los Angelese filharmooniaorkestri ees peadirigent Essabekasse alane ja New Yorgi Metropolitan Opera. Siis lähevad edasi tobias pikeri uus ooperi Ameerika tragöödia etendused mille lavastus on printsess Kalsambellolt, mida dirigeerib Tseens Conlon ja kus peaosades laulavad Cassius, Angreiem, Dolores saysik ja šennifel Armoor. Siinsamas jätkab Joeli ars kuulamas 100. aastapäeva pidustusi just eile täna kaarnegi Hallis üks keskseid üritusi, mis esinevad kõrvuti kuulsamad professorid ja nende õpilased. Esimeste hulgas klaveri fakulteedist Joseph kalistein ja prajand Seeger ja siis ka kooliprofessoritest koosnev Juliard kvartett. Homme juhatab kooli vilistlane James Conlon tarnegis suures hallis Tšuljardi orkestrit ja kavatsen Mahleri kolmas sümfoonia. Ja veel viiuldaja Anne-Sophie mõtteri uued plaadid. Mozart viiulikontserdiga pole äratanud nii suurt vaimustust, kuid äsjane tuur nende samadega Euroopas kriitikuid häirib, et plaadil on ta ise ka Londoni Filharmoonikute ja dirigent. Ja ka interpretatsioonis polevat midagi uut. Seevastu Iisraeli Fletisti praegu Rootsis elava sama võluvas pedaali plaat Mozarti flöödikontsertidega panevate unustama ütlused moodsatile polevat löök meeldinud. Pesal ei mängib viis plaadil koos keski põhjal ma kammerorkestriga Juha kangasse juhatusel. Tahaksin korraks minna veel ka Prantsusmaale kanni, kus eilsest homseni tähistatakse peatselt 90 aastaseks saavat pianisti, helilooja ja professori järssancani juubelit. Auväärne maestro ka ise kohal. Sangaanoli Pariisi konservatooriumis õppejõud 1956 kuni 85 esinevad nüüd tuntumad kasvandikud ka Shan, Phillip kollaar ja Jacques ruuviee. Dirigent amper tervu. Lõpuks tore tunnustus Hiina Ameerikat, solistile jojo maale, Põhja-Euroopast Jomaan väärinud siitmailt mainekama ja ihaldusväärseima Leoni son ningi preemia Taanist. Tänasele heligaja saatele tegid kaastööd professor Lilian Semper, Kristel Kossar, Tiina kuningas, Hedvig Lätt, Age Raa, Piret Trump ja Priit Kuusk. Saate mängisid kokku helioperaatorid Katrin maadike, Helle Paas ning toimetaja Kersti Inno. Aitäh kuulamast. Sülgaja muusika, uudised, muusika, uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internetis ei sobi vanaajal. Teile sobival ajal heliga ja.