Helikaja tere hommikust, hea heliga, saate kuulaja. Alustame seitsmeteistkümnenda detsembri heligaja. Siin stuudios on toimetaja Mirje Mändla ja nüüd lähemalt tänase saate teemadest. Märt-Matis Lill vahendab mulje vaid Eesti riikliku sümfooniaorkestri kontserdist moodne sümfoonia. Eesti esiettekandes kõlas Erkki-Sven Tüüri Viies sümfoonia. Pühapäev on klassikaraadio jõulumuusikapäev ja Eestis annab oma panuse kontserdiga Eesti filharmoonia kammerkoor, mida dirigeerib Paul Hillier ja seda projekti vahendab Karin kopra. Kaarli kiriku kontsertkooril Mikk Üleoja juhatusel on ilmunud kreegi jõulu rahvapärastes koraaliviisidest, album ja teevad, vahendab Kesklinna seitsmeteistkümnenda detsembri õhtul Estonia kontserdisaalis kontsert 60 detsibelli, mis on viimane tehnikaülikooli akadeemilise meeskoori juubeli kontserdite sarjast. Kõnelevad dirigendid Siim sellise Peeter Perens. Nad annavad intervjuu Ageraale. Novembri lõpul esitlesid muusikateadlased Marisa Alphalke Gerhard Lock Itaalias oma eksperimentaalset uurimust muusika ja maali interaktsioonist. 18. detsembril esinevad Jõuluootus kontserdil Tartu Peetri kirikus Tartumaakoorid ja laste muusikakool, instramentalistid kontserdi, alapealkirja muusikat Viini klassikast, kaasajani ja sellest kõneleb korraldaja valli Ilvik ja teema taimele heliglet ning ilmunud raamat. Orelikunstnik osta Raimusega heliloojast Peeter südast, Peeter südast, kirjutas Ines Maidre, kes on mänginud sisse ka Peeter süda, muusika ja Ta uut raamatut tutvustab Eesti muusika infokeskuse juhataja Kaja Irjas. Ning saate lõpus on Priit Kuusk uudistega laiast maailmast. Milline on tänane helikaja head kuulamist? 10. detsembril toimus Estonia kontserdisaalis kontsert, mis kandis pealkirja moodne sümfooniakontserdil esinesid pianist Francois föderecki, kes soleeris Rahmaninovi rapsoodias paganiini teemale ning Riho Sibul, kes soleeris Erkki-Sven Tüüri sümfooniast number viis. Mis kõlas Eesti esiettekandes? Sellessamas teoses osales ka Estonian Dream Big Band ning kontserdil mängis Eesti riiklik sümfooniaorkester. Dirigendipuldis oli Olari Elts. Selle kontserdi avaloona kõlas Prokofjevi vene avamäng. Kontserdil viibis ka helilooja Märt-Matis Lill kes jagas klassikaraadioga muljeid. Nagu natuke enne rääkisime, siis sinu meelest võiks see kava valik pigem panna imestama, et sinna saali oodata ilmselt mitmesuguseid erineva maitsega inimesi. Ja, ja et millega see kontserdi pealkiri siis üldse võiks seostada, nii et võib-olla kõigepealt natukene üldiselt, mis mulje see kontserdikava sulle jättis? Nojah, ma ei saanud jah sellest kavast hästi aru, et noh, võib-olla oli siis üritatud võtta lähtekohaks nagu sellest tüüri sümfoonia, see, et seal on nagu erimaailmast, mis saavad kokku, aga häda oli selles, et, et oli selgelt inimesi, kellele see teine maailm nagu ei sobinud või ei meeldinud ja ma just paraku sattusin istuma nagu inimeste vahele nii ees kui tagareas, kes nagu tüüri teha seal nagu sumisesid ja ilmutasid väga suuri rahutuse, märked segas nagu kuulamiselamust päris palju. Kes ilmselt olid pigem tulnud kuulama kontserdi esimest poolt Rahmaninovi Franso trikki esituses? Just nimelt, et Rahmaanina veel, aga miks just see tead romaanina võtted minu arust see on nii selgelt sellise romantistliku virtuoosi, kultuuri esindav lugu. Ta ei ole väga sisukas lugu, võib öelda. Ja teine asi see, et kui otsida nagu selliseid natuke eri stiile, ühendavaid esteetika ei noh, oleks ju väga suurepäraselt sobinud mõni selline nagu rabell, kas on teada, kas on nagu džässi sealt omal ajal väga palju mõjutatud ja samas kes on ka väga kuulatava heliloojat, et noh, ma tõesti ei saanud sellest tervikkontseptsioonist hästi aru. Ja nüüd siis ikkagi tüüri juurde, kuna tüüri teose esiettekanne oli ja millise mulje sulle siis teos praegu jättis? Kui alguses lihtsalt välja öelda, siis tegemist on ikkagi väga hea, aga et väga muljetavaldav, väga hea näha, kuidas Erkki-Sven nagu kogu aeg areneb ja otsib nagu selliseid erinevaid vaatepunkte mingitele küsimustele, mis tema jaoks on olulised ja väga sidus teos, seal on nagu mõned elemendid, mis on pidevalt esil ja mis nagu loovad selle teose nagu väga tugevaks tervikuks vormiliselt väga hästi koos püsiv teos mis selle pikkuse kohta on väga oluline, et see kõik on nagu ei andnudki üldse tunda, sellepärast et seda oli nii põnev kuulata. Pikad mõõtmed on tihtipeale ühesõnaga eeldab mingit väga tugevat sellist vormi, loogikat, mingit sellist mõtlemist, mis hoiab seda teost väga tugevalt koos tüüris, oli see nagu väga hästi olemas mingi selline punane niit, et ühelt poolt sellised nagu lainena laskuvad tõusvad kujundid ja teisalt see, mis mulle väga meeldis, nagu sellise elemendina selles loos oli, oli üks noot selline noh, mis mõjus nagu toonikana võimelise jalge lõpp-punktina, millest siis kogu aeg kõik see nagu välja kasvas ja kuhu see läks nagu tagasi ja kuidas on lood nagu hakkas elama justkui mingit oma elu vahepeal muutuste pruuniks ja mulle väga meeldis see koht, kust tuli soolokitarr sisse, kus järsku nägusenoodsai teise tähenduse säili kõrgus, jah, et ta muutus siis nägusekspordoniks, tekkis selline nagu justkui varajane mitmehäälsus, siis siis oli seal selliseid nagu eilsetes intervjuudes, liikumisi seal oli selles mõttes selline areng mingisuguse harmoonilise komplexuse suunas oli, oli väga ilusti läbi töötatud, niimoodi astmeliselt. Jah, mõned spektraalefektid, mis seal olid, kõlasid väga hästi, et seal oli väga palju heade meelde. Kindlasti suurele osale publikust pigem jättis sümfoonia sellise shouliku mulje tohutult palju, Pillel ju laval ja väga palju soolaseid kõlas sel õhtul, et võib-olla sellest koosseisust ka endast sooladest. No vot minule ta jätnud šovlikke muljet, et jah, võib-olla ta tõesti see oht nagu oleks, aga ma arvan, et Erkisson seda nüüd küll ei taotlenud, et ikkagi noh, minu jaoks oli väga poeetiline lugu, et, et see oli pigem selline, kui mõelda nagu Ravellilon näiteks lavalsson ja selline nagu valsi Sublimeerimine. Et kuigi, mis mind, ütleme ennast võib-olla huvitaks Row ja ma ootan huviga, mis suunas areneb, et mind huvitaks veel rohkem võib-olla nende ühisalade otsimine minu jaoks praegu võib-olla need maailmad, see toimis hästi, see oli väga põhjendatud, need asjad olid kokku pandud, et see on selline postmodernistlik kompott. Aga võib-olla, mis meid võib-olla ennast vähemalt tellilane huvitakse ollakse, tulite, nähakse ka Erkki-Sven see suund hakaks huvitama rohkem, et kuidas nagu veel rohkem nagu neid asju omavahel sulandada. Samas on teada, et eksaneljast meil nägu äratuntavalt nagu noh, lahus neid maailm meid mingis mõttes hoida ikkagi tulles mahlade juurde tagasi. Jahimängijad olid tublid, et selles mõttes biitlandi osa ju toimis väga hästi ja soolod olid teada. Riho Sibula soola. Mulle väga meeldisid. Ja klassikaraadio kuulajad, pühapäev, 18. detsember on euroraadio jõulumuusikapäev. 14 tunnise programmi kontserdid toimuvad maailma erinevais paigus ning edastatakse EBU liikmesmaadesse satelliidikanali vahendusel. Tänavu rändab raadiomikrofon marsruudil Ljubljana Tallinn-Moskva Helsingi-Reykjavik, Kopenhaagen Dresden London, Tšistovitš Poolas Stockholm, Bashington ja Melbourne. Projekti koordineerib Inglismaa BBC produtsent Kreiem Dixon. Jõulumuusikapäev on neuroraadio populaarsemaid projekte, millest saab osa üle 10 miljoni kuulaja üle kogu maailma. Tänavu toimuv jõulumuusika päev juba kaheteistkümnendat aastat. Eesti klassikaraadio osaleb euroraadio jõuluprojektis omapoolse kontserdiga kuuendat korda. Tänavu pakume rahvusvahelisele kuulajaskonnale Eesti filharmoonia kammerkoori jõulukontserdi pool hilieri dirigeerimisel. Kontsert toimub Niguliste muuseum-kontserdisaalis pühapäeval kell üks ja selle vahendab 26 välismaa raadiojaama. Kontserdi kavas on tänavu seitsmekümnendat sünnipäeva tähistanud helilooja Arvo Pärdi teosed, Bagorooditsenud jevo magnifikaat, Slaavi Salmen janung, Dimitis, Cyrillus Kreegi kolm, Taaveti psalmi, 20. sajandi algul elanud vene preester, helilooja Yorgi Insovjekovi seatud koraal Christoph rasked ajad sa ja kaks Ukraina vaimuliku koraali. Eestis saab kontserdi otseülekannet kuulata klassikaraadiost. Lisaks vahendab klassikaraadio enamiku euroraadio jõulumuusikapäevast otseülekandes. Programm algab kell 12 kontserdiga Ljubljanast, kus esineb Sloveenia raadiolastekoor ning Sümfooniaorkestri ansambel. Kuulake eri rahvaste jõulumuusikat 18. detsembril euroraadio jõulumuusika päeva. Pühapäeval, 18. detsembril on klassikaraadios euroraadio jõulumuusika päev. Kuulake kaunist jõulumuusikat, mis jõuab meieni Sloveeniast, Soomest, Islandilt, Taanist, Poolast ja Rootsist. Kell 13 Tallinnast Niguliste muuseum-kontserdisaalist, kus esineb Eesti filharmoonia kammerkoor pool Hillier juhatusel. Kaarli kiriku kontsertkooril Mikk Üleoja juhatusel on ilmunud väga eriline plaat Cyrillus Kreegi jõuluaja rahvapärastest koraaliviisidest, mille esitluskontsert toimub täna kell kuus Kaarli kirikus. Plaadil ongi juba mitmel aastal esitatud jõulukontserdikava, mida palun tutvustada Mik külaojal. Kui me räägime eesti folkloorist rahvalaulust, siis üldiselt inimestel seostub kohe regilaul see, et rahvapäraselt lauldud koraaliviisid, mida tihti nimetatakse vaimulikuks rahva lauludeks nagu kaob folkloori hulka kuulub see Ma arvan, on paljudele inimestele tunduvalt vähem teada või ei ole üldse teada meie plaadil kõlavadki vaimulikud rahvalaulud mis on siis kiriku koraalist välja läinud nii-öelda rahvapärased variandid nendest samadest koraalidest Cyrillus kreegi seades. Kui rääkida sellest kavast ja ühtlasi ka plaadist natuke põhjalikumalt siis sellel plaadil ja ka tänasel kontserdil kõlavad lood, mis on hetkel kõik käsikirjalised, ühesõnaga need ei ole trükkis välja tuntud ja seetõttu need kreegiseaded on ka laiemale avalikkusele tundmata siis see materjal on pärit muusikamuuseumis, see on pärit muusikamuuseumist ja kui kreegi loomingust on kõigile hästi teada kaks vihikut vaimulik rahvaviise segakoorile, mida on ilmselt palju laulnud erinevad koorid ja mida on ka salvestatud plaadile ja loomulikult on kõigile teada Taaveti laulud ja reekviem siis lisaks sellele materjalile on kreegil tohutu hulk seadeid arranžeeringuid, nii vaimulikest rahvalauludest kui ka näiteks kogu pungheli koraaliraamat on, on tal läbi kirjutatud, läbi seotud, ei lähe selle segakoorile erinevaid vaimulike rahvaviiside seaded Angreegil seal 640 ringis. Saavutanud selle töö käigus sellise meisterlikkuse, et sa võtad iga selle noodilehe tema käsikirja kätte, see on nagu lihvitud kalliski, aga ta on nii väike ja sellisel kujul, et teda ei saa nagu õieti kasutada. Kui meil on maalides on palju salme nii-öelda ühe viisi pealt, siis kreek on tihti kirjutab ainult esimese salmi sinna alla ja teeb sellest niisuguse väga kena väikese vormikese. Aga sellisel kujul teda kontsert muusikas kasutada hästi ei kujuta ette, mida nüüd meie tegime, sellel plaadil on see, et me sidusime kokku üheks tervikvormiks sama paali erinevaid rahvapäraseid viisi variante, näiteks siin Ma tulen taevast ülevalt, siin me kasutame kolme erinevat viisi, mis on nii-öelda pärit kolmest erinevast paikkonnast lauldud erineva rahvalauliku poolt. Me näeme, kuidas üks ja sama luteri all on erinevates kohtades rahvasuus arenenud eri suunas. Meloodiad on küllaltki erinevad. Me oleme lisanud teksti, pannud juurde sinna salme ja samuti. Me oleme lisanud instrumente sellele plaadile seal kaasa orel ja samuti saksofon. Saksofon kui selline improvisatoorne element, mis on rahvalaulule omane, sellele muusikale omane. Ja lisaks olete te võtnud muusikat juurde ka lääneklassikutest ja selle asja ja mõte on tegelikult vedada paralleele nii mõnegi loo puhul me laulame näiteks kõigepealt alguseks ära selle Taali sellisel kujul, nagu ta on nii-öelda see algmaterjal, millest inimesed on hakanud siis varianti edasi arendama. Laulame selle kõige alguseks ära ja siis järgnevad need erinevad rahvapäraselt lauldud koraaliviisid. Ühe koraali juurde kuulub ka eelmäng. Me oleme lisanud siia koraalieelmänge ja vedanud, saanud sellega paralleeli, kuidas võib tegelikult üks ja sama algmaterjal erinevates aegades erinevates keskkondades olla presenteeritud, mis temaga juhtub, et kui me võtame pahviks Itaalia eelmängu indulczyuubi loo näiteks ja vaatame, kuidas on eestirootsi talupoeg, sedasama algmaterjali interpreteerinud? Tallinna vahe on, seal ei pruugi isegi tegelikult ajalist vahet olla, tähendab seesama rahvalaul oli võib-olla enam-vähem sellisel kujul olemas, samal ajal kui Bach oma oma loo kirjutas, eks ole. Lihtsalt rahvalaul on üles kirjutatud 20 sajandi alguses. Et siin tekivad sellised huvitavad paralleelide seosed. Uue plaadi Ma tulen taevast ülevalt esitluskontsert Tallinna Kaarli kirikus algab täna õhtul kell kuus Tallinna Kaarli koguduse kontsertkoori juhatab Mikk Üleoja, kaastegevad on peretoidule orelil ja Heli Reimann. Saksofonist. Klassikaraadiost saab plaadiga lähemalt tutvuda selle aasta viimases albumi tunnis. Neljapäeval, 22. detsembril algusega 14, null viis. No. Ta. Käega. Estonia kontserdisaalis tähistab täna oma kuuekümnendat tegevusaastat Tallinna tehnikaülikooli akadeemiline meeskoor. Meie stuudios on koori dirigendid Siim Sellis, kes on koori juures nii kontsertmeistrina kui ka dirigendina olnud juba pikka aega üle 10 aasta. Ja kolmandat hooaega tegutsev peadirigent Peeter Perens. Ma palusin teid siia, härrased, ühel lihtsal põhjusel mitte ainult selleks Teile ja koorile teie kaudu õnne soovida, edu soovida. Vaid tehnikaülikooli akadeemilisel meeskooril on üks väga kena traditsioon rikastada Eesti koorimuusikat. Koor on juba enam kui 10 aastat tellinud oma aastapäeva kontserdiks eesti heliloojatelt ja reeglina noortelt heliloojatelt. Uudisloomingut pole erand ka sel aastal. Minu mäletamist järgi 92. aastal läks see tulv lahti, oli vist niimoodi siin? Peale seda hakkas siis pihta selline praktiliselt iga-aastane uute tellimuste aeg 200 tellitud Urmas Sisask kilt järgmine uus teos, mis siis 94. aastal ette kanti. See heliloojate valik on olnud kuidas öelda, vahest isegi juhuslik. Selles mõttes, et ellu jääda, on meil tavaliselt väga sellised hõivatud inimesed ja see saigi just alguse sellise isiklikku kontakti tõttu Jüri rendil endisel peadirigent, siis tekkis mõte, et tellime Urmas, et järgmise loo. Päris iga aasta ei ole seda uut repertuaari meile tulnud, aga võib-olla sealt võib märkida näiteks Veljo Tormis, et me tellisime, see on üks, üks viimaseid lugusid, mis tema üldse kirjutas. On siis meeskoorilaul jõulud tulevad 96.-le just nii teha. Rein Rannap kirjutas meile keldi palved 2002. aastal ja sinna vahele võib-olla veel selline seik, et meile ei ole mitte kirjutatud uued lood vaid mõnede näiteks segakoori lugude meeskooriseaded. Nii on René Eespere kirjutanud meile meeskooriseaded lugudest Clarsikaatsi oja kaks jupilatsiooni. Ja sel aastal, kes on siis need heliloojad, üks on jälle Urmas Sisask, eks ole? Jah, tõepoolest käime mööda ära proovitud teed, kuna Sisask on eesti muusikas ilmselt praegu üks neid heliloojaid, kes pidevalt koorile kirjutab ja kes seda instrumenti hästi tunneb ja kellele need asjad hästi välja tulevad. Ja sel aastal tõepoolest on Urmas Sisaskil valminud meile Elutriloogia, mis koosneb kolmest osast ja, ja mis siis iseloomustab tõesti elu oma eri tahkudest tõsisemast poolest kuni vähe lõbusama, pooleni välja ja teine lugu on Aare Kruusimäe sulest. Heiti Talviku tekstile. Need on lahinguratsud ja Aare Kruusimäega on meie kooril olnud ka pikaaegne viljakas koostöö. Temalt on meie meeskoor laulnud enne 99. aastal advendimissa ja 2000. aastal jõulukantaadi. Kui nüüd minna tänaõhtuse kontserdi juurde, siis ilmselt mahub sinna ju rohkem kui ainult kahe mainitud helilooja teoseid. Tänaõhtune kontsert on üpris mahukas ja on koorile ka tõsine katsumus ja see kontsert on koostatud juubelikontserdi põhimõtet mõttele, et kuulaja saaks nagu aimu meie võimekusest erineva repertuaari valdkonnas ja ka erinevate ajastute valdkonnas. Me laulame nii vanu laule ja laulame neid laule, mida siis ei ole meeskoori ajaloos kunagi lauldud ja üritame. Nagu ühele üliõpilaskoorile kohane, on ka mitte liiga tõsiseks jääda, kogu aeg jäägu midagi saladuseks, köha ja väikseks rosinakse kontserdile tulla. Kui kerge on heliloojatelt saada koorile uusi Laulja või väga raske, erakordselt raske ja see nõuab pikka meelt ja kannatust ja suuri telefoniarveid. Ja pean ütlema, kahjuks, et vaatamata kõikidele investeeringutele aja ja telefoniarvete osas võivad nad jääda saamata. Aga kuidas siis õnnestus ikkagi Sisaski Kruusimäe saada oma paati? Nad lihtsalt ütleme nii, et olid nagu meie paadis juba ja nad on mõlemad nagu erakordselt avatud inimesed ja on kasutatud niisugust sõna nagu kooriusku inimesed, et nad on nagu alati koostööks valmis. Aga milles on asi, miks heliloojad ei taha kirjutada koorimuusikat ja eriti just meeskoorile? Ma arvan, et võib-olla küsimus ei olegi alati selles, et nad ei taha koorile kirjutada, aga ma tean, et vist Olari Elts olla öelnud, et Eestis on heliloojate paradiis, et mulle tundub ausalt öeldes nagu samamoodi, et ilmselt ma ei tea, kas elu on nii heaks läinud, et tellitakse nii palju või õpib neid heliloojaid liiga vähe, aga igal juhul tundub, et neil on hirmus palju tööd ja seetõttu lihtsalt nagu ma ei tea, peab siis veel varem hakkama tellima. Kas see traditsiooniline jõulueelne kontsert, mis tavaliselt Tallinna tehnikaülikooli meeskoorile on toimunud, Kaarli kirikus, jääb nüüd tänu sellele 60.-le sünnipäeva kontserdile ära? Jah, tõepoolest, nii see on, sellepärast et selle juubeliaasta väärika tähistamise töömaht on tõesti nii suur, et me otsustasime jõulumuusika osas ühe aasta vahele jätta. 27.-st 30. novembrini viibisid Kasertas viiendal konverentsil, mis kandis pealkirja standigenkureetik Music kaks Eesti muusikateadlast maris Valk-Falk Eesti muusikaakadeemiast ja Gerhard Lock Tallinna ülikoolist esitasid Itaalias eksperimentaalset uurimust muusika Maali interaktsioonist ja selle aluseks oli Rait Rosina maal koos Gerhard lokki elektroonilise muusikaga selline projekt, mis kandis nime analüütiline kunstnik. Ja seda projekti kuulasid siis 27 osavõtjat käesoleva aasta suvel ning projekti juures huvitas Marisa folkuja kehalt rokimuusika. Ta ju küsimus, et kuidas inimesed reageerisid muusikale ja seoses muusikaga muutustele, maalis aga sellest konverentsist ning nende projektist lähemalt kõnelevadki asjaosalised maris. Valk-Falk Gerhard Lock. Meie Richi õiendiksali Naapoli Ülikooli Gazeta matemaatikateaduskonnaga konverents, muusika mõistmine, looming, kapiirecreaarele muusika, kus me käisime kuu lõpus. Mina olen seto matemaatikateaduskonna konverentsi käinud ka varem 2003. aastal ja selle tõttu pean ma juba ette, mida sealt oodata. Gazeta konverents meeldib mulle kahel väga selgel põhjusel. Esiteks tal on inimlik maht. Päeva jooksul kuulati seekord umbes 35 ettekannet. Ja need kuulati helistel plenaaristungitel, mis tähendab, et ettekannet ajad ei kattu omavahel, nagu väga suurte konverentsidel see on. Ja kogu mõtlemine on sulle pidevalt hoomatav. Hea tunne on, kui saab terviku kujunemisele kaasa mõelda, selleks oledki ju sinnasõit. Teiseks setokonverents hamba temaatiliselt väga ühtne. Lusikamõistmisest rääkimine põhineb matemaatika teooriatel, mille seosed muusikaga on Watemaatikutele tähtsad. See võib tekitada muidugi kõhedust ka raadiokuulajale, kellele tahaks siis öelda vastupidi, matemaatikateooriate mõistmine põhineb muusikal ka niimoodi võid mõelda, seda temaatikat. Gazetas käsitletakse algoritmide rakendust seostatakse Heleta muusika kontserdiga, seal seekord peamiselt itaalia heliloojate loomingust, külalisheliloojaks aga austria elektronmuusikaklassik liiter. Kaufmann, kelle õpetajateks on olnud Olivier Messiaen, René leibowitz ja Percher Barentsi teoreetiline tase on kõrge, minu arvates kutsutud esinejad olid muusikatajuteadused Mario Barruuni Polonia ülikoolist. Tema on Euroopa kognitiivse muusikateaduse seltsi praegune istuv president. Teisi silmapaistvad külalisesinejana tõi Marisel Falk välja Euroopa kognitiivse muusikateaduses seltsi presidendi Erich pankroti Genfi ülikoolist kes jõuab Eestisse ka 2007. aastal ning on interdistsiplinaarse muusikateaduse konverentsi üks juhte. Koos Eesti psühholoogiadoktor Jaan Rossiga. Me esitlesime Itaalias eksperimentaalset uurimust muusika ja maalinud aktsioonist ja meie uurimus näitas, fännidel on olemas muusiklemaadi vaheline interaktsioon, seda peaks natukene lähemad seletada, miks see meile nii tundub, sest kui meil olid 27 osavõtt ja suvel siis lasime neil kuulata elektroonilist heli eraldi ja teinekord elektroonilist fini, kus maani vaatamisega ja mõlemakohana pidid käega näkku andma, millal nende jaoks selles väga voolavas helises, midagi muutub ja kui see neil on ja tundub, et natsid siis meile seda näitaksid. Ja maali puhul me palusime ka, et nad näitaksid siis meile, aga kui Nende tajus maani suhtes midagi, muutub, selles maalis, kui tekib mingi ruumilisus või mingi liikumise ja selle vahel nende märguannete vahel on osalesid väga selged sõjas osalised ähmasemat, aga seal, kus on muusika puhul selle elektroonse heli puhul väga selged ja ühemõttelised nagu Anned seal maali puhul esinevad teatud segmentaalsed punktid ja rohkem inimesed on selle koha tsipa hiljem. Aga nad on ka sama koha peal reageerinud. Seda uurimust tehes mind isiklikult huvitas muusikataju küsimus ja seepärast me lähtusime ka metoodiliselt rohkem sellest, mis muusikas toimub, sellel on üks põhjus, meil ei ole võimalik uurida seda, mis maalist toimub ja selles mõttes me saimegi teada seda, kuidas inimesed häirivat muusikale ja selle alusel püüda oletada seda, kas nad reageerivad samamoodi ka maalile. Kõigepealt tahaks rõhutada seda, et tegemist on nimelt niisuguse projektiga, kus muusika on loodud enne, kui on loodud maal. See on Gerhard Lock ja Rait Rosina ühisprojekt. Tegi elektroonilise heli, mida kuulates, mida tundma õppides ilmselt maalis Rait Rosina maali. Ja on kõige tõenäolisem, et niisugusel puhul peab interaktsioon toimima. Me saime seda teada, et tõepoolest interaktsioon toimib, meil oli niisugune teatud metoodika, kuidas me seda püüdsime mõõta ja isegi üsna täpselt mõõta, arvuliselt mõõta. Ja see oli võimalik väita, et interaktsioon maalil toimub oma töös me esitasime ka fragment Ta küll maalist teadmata seda, mis järjekorras inimesed fragmente vaatasid või mismoodi need fragmendid nende arvates maalin liikusid või, või kuidagi elustusid või muutusid nende maali tajus. Aga need fragmendid seletati meile verbaalselt pärast hiljem ja neid oli päris tore jälgida. Pilt oli õlimaal ja sellel oli keskne figuur selle figuuri südames oli veel üks niisugune keskus. See oli üks hele asi, see oli rõngas või kera, sellel oli väga palju nimesid kui inimesed. Pärast seda kirjeldasid nad, ütlesite kohta mitut moodi ja see oli üks koht, mis maalil reageeris inimeste arvates nende jaoks, mida nad vaatasid, mida nad tajusid, et see taganes või lähenes või kiiretsalembel muutsid oma keredust. See oli üks kohtadest, mida maalil nähti. Teine huvitav nähtus oli see, et osa inimesi arvas, et maal on üksi kuuria. Osa inimesi leidis, et maalt koosneb kahest figuurist. Maali pooldumine toimus peas, lihtsalt niisugused kontuurid olid maalitud sellesse teosesse. Et seda võis mõista kahe inimesena ja selle juures veel arvati, mida need inimesed teevad maalil ja, ja see oli väga huvitav moment, mida võis erinevalt näha. Selle leiti üksikuid Daile hoopis hiljem kui maalivaatamise alguses. Ja kui rääkida maalivaatamise algusest või üldse maalivaatamise eri ajaühikutest, siis see sõltus täiel määral muusikast. See oli võib-olla üks kõige õudsem nähtus, et maalid oli vaadata 13 minutit ja kaks sekundit. Niisugust asja inimesed tavaliselt ju ometi ei tee, et nad mingit väga pikka aegapidi vaatavad konkreetset maali, see oli täiesti uudne, säärane seos nende kahe komponendi vahel, selle elektroonilise heli ja selle õlimaali vahel, mida siis autorid koostöös sihukese ühise projektina teinud meie ettekandele just väga palju ei reageerita. Ja see oli küll väga tüüp, milline oli palju ettekandeid, millele ei reageeritud, osalt seepärast, et ta oli küllaltki uudne, mitte midagi niiskust, teised seal ei esitanud, maalija muusika interaktsiooniteema ei kõlanud seal ja seepärast ei olnud neid, kes oleks tundnud või teadnud, miks me tegime niisugust või missugust toodikat kasutasime, aga siiski mõned reaktsioonid olid, just väideti, et see on sihuke huvitav lähenemisnurk ka öeldi meile põhiliselt. Hall on jäänud tegemata üsna palju materjali veel läbi töötamata, see on väga töömahukas säärane formaaluurimus või niisugune taju, uurimuslik, asi, mida tahaksin isiklikult näha kõiki segmentaalseid punkte selles maalis, et kuidas nad reageerivad. Näiteks see, mida me kasutasime, oli üks teatud niisugune üheksandal minutil toimuv sündmus, kus tuli juurde elektroonilisele helile ühele kanalile veel heliväli või tähendab kõla. Väli laienes ja sellel reageerisid inimesed näiteks seejuures seal on väga huvitavaid momente, me ei tea seejuures, kas nad reageerisid sellele, kui see juurde tuli või nad reageerisid sellele, kui heliväljast osa ära kadus. Nii et niisuguseid asju, niisugust väga peent lähenemist on, sellesse inimeste tajus küllaltki märgata. Mind huvitab, kui saame kõlaga mängida, kuivõrd on võimalik loobuda traditsioonilistest puistutes ja traditsioonilistest võtetest ja mind selle analüütilise kunstliku projekti puhul huvitas just see, et luua sellise pideva soundi, mis ei katke ja. Aga millel on teatud suund ja mis järk-järgult muutub peaaegu märkamatult ja kus siis ühest hellist avaneb kõik ja aknast välja. Mis mind selles mõttes huvitab, laiemalt on see, et muusika toimib ju üldised Vatikanis ja huve skandaali poolt kehtestatud. Ja kui seda mõtlemiseks aluseks võtta, siis on huvitav näha, kuidas nati kaane ja kuues on Taani puhul toimuvad sulandumiseks ja kuidas külaväljad avanevat ja laienevad ja muudavad oma asukohta oma registri. Muusikateadlased maris Valk-Falk ja Gerhard Lock esitlesid oma eksperimentaalset uurimust muusika maali interaktsioonist mille tulemusi nad esitlesid ka kasserdas. Novembrikuu lõpus. 18. detsembril kogunevad koorid Tartu Peetri kirikusse ja toimumas on Tartumaa kooride jõulukontsertjumalateenistus ja sel korral on see kontsert natukene erilisem kui varasemad jõuluootuskontserdid Tartu Peetri kirikus. Kontserdi peakorraldaja ja idee autor vallilvik, mille poolest ta seekord. Natukene erilisem on, kui alates 1988.-st aastast, mil Tartu Peetri kirikus alustasime kontserte, olid nad valdavalt koorimuusika kontserdid väikeste lisanditega, noh, mõnel aastal näitena toodud oli kaastegevkeelpillikvartett, et oli kaastegev ka metsasarveansambel, aga sellel aastal me tahame eelkõige teha väikest annetust Tartu Peetri kiriku oreli heaks, sest orelimuusikat päevade aegu hollandi organisti kontserdi eel lakkas töötamast orelimootor ja nüüd on tarvis nagu kirikud aidata ja Me oleme eelnevaltki kiriku restaureerimiseks nende kontsertidega just abi pakkunud ja nüüd siis oreli heaks mootor heaks. Ja kes siis nagu esinevad sellel kontserdil koorid, mitte ainult segakoorid, lisaks segakooridele ka noorte meeskoor Elvast näiteks ja mõned meeskoorid veel ka naiskoorid, naisansamblid. Mul on eriliselt hea meel, et sellel kontserdil osalevad ka Tartu Emajõe kooli ehk vaegnägijate koolilapsed, solistid ja ka Tartu esimese muusikakooli instrumentalistid. Ta on kontsert kõigile ja eriliselt ehk hea aeg keskpäeval kell 14. Null null on tulla ka vanematel inimestel kirikusse kuulama oma lapsele see oma lapsi. Kutsun kõiki tulema ja tegema annetust oreli heaks, mida suured ja väikesed muusikud esitavad. Esitusele tuleb nüüd eelkõige muidugi imeilus advendi või jõulumuusika, aga me tahame juba ette mõeldes suure muusiku, Mozarti läheneva suu juubeli 250. sünniaastapäeva puhul esitada ka natuke Mozarti heliloomingut, niisiis tegelikkuses selle alapealkiri on Viini klassikast kaasajani, nii et heategevuskontsert, ühelt poolt, aga teiselt poolt juba kaustus Mastrile aitäh. Val Ilvik selle intervjuu eest ja Tartumaa kooride jõulukontsertjumalateenistus Tartu Peetri kirikus 18. detsembril algusega kell 14. Eesti muusika infokeskusel on ilmunud eesti ja inglisekeelne raamat, helilooja, organist Peeter süda. Ja see on neljas trükis sarjas eesti muusikaklassika. Meil on telefoniühendus Eesti muusika infokeskuse juhataja Kaja Irjas aga. Süda elas õnnetul kombel väga lühikese elu, ta elas 37 aastat vanaks, sündis ta 1883 ja suri 1920 suri väga õnnetul kombel. Ta nimelt sai tõve söögist, mis ta hauda viis keskilusat suve, mis no ja ta oli, ta oli meie esimene orelihelilooja, kui nii võiks öelda, sest tema kogu looming peaaegu 99 protsendi ulatuses on orelile suunatud poliisi organism. Ta kirjutas orelimuusikat. Me räägime selles raamatus õieti räägib küll Ines Maidre, kes on selle teksti kirjutanud mitte ainult südast isolatsioonist teistest eesti heliloojatest ja muidu muusikaelust sajandi alguse hammast ja möödunud sajandi lõpuhammast. Aga raamatus saabki ülevaate ühest meie andekas heliloojast, milline ta oli, kes olid ta sõbrad, mis ta tegi, kus ta õppis, õppis ta muidugi nagu ikka tollal Eesti esimesed professionaalsed heliloojad, Peterburi konservatoorium, mis Venemaal. Kus siis sel ajal, kui Peeter süda seal õppis, oli terve Luunja eesti soost Eestimaalt õpilastest. Muidugi, Peeter süda suhtles nüüd lähedalt, Johan Aavikuga, Cyrillus Kreegiga martsa, aga kõik ilmselt omavahel need esimesed eesti heliloojad olid ühenduses, jagasid loomingulisi mõtteid, küllap ka muid mõtteid. Ja on teada, et Peeter süda oli eriti hea sõber Mart Saare ja Cyrillus Kreegiga. Ja raamatust saabki siis lugeda kogu sellest elust, mis tollal 20. sajandi alguses Peterburis valitses, Peterburi konservatooriumis. Siin on räägitud ka Peterburi konservatooriumi kuulsaks oreliprofessori Louis homiiliuse oreliklassi õpilastest, sellest, kuidas Peeter süda seal õppis, kuidas ta pärast professori surma läks teise õpetaja juurde, Jacques Hansseni juurde, kudestab pärast õpinguid Tallinna tagasi tuli, kuidas ta siin kontsert andis, tunda andis ja jõudis ka ühe aasta olla Tallinna kõrgemas muusikakoolis. Orelipedagoog andis ka teooria tundja muidugi. Ja selle raamatu tubli ma ütleks, neljandik on pühendatud Peeter süda loomingule, mida tegelikult ei ole üldse väga palju. Ta on kirjutanud vähem kui 10 lõpetatud oreliteost ühe koorilaulu, kuulsa lina katku ja mis on teadaolevalt siis esimene kooris Muuga, milles üks eesti helilooja on kasutanud teksti ja meloodiana eesti rahvamuusikat. Ja see koorilaul on kah meie CD-plaadil selle raamatu juures olemas. Süda, mis ta jõudis kirjutada, olid mõned suuru laulud, mõned klaveripalad. Soololaulud on paraku jah natuke tundmatusse jäänud. Aga noh, see ootab kõikjal taasavastamist. Peeter süda raamatuga on siis kaasas ka CD, millele On salvestatud segakoorilaul lina, katku ja oreli transkriptsioon, listi sümfoonilise poeemist tasa ja seda kõike harali teoseid. Orelipalad on salvestanud Ines Maidre 1996. aastal Helsingi Johannese kiriku ja vana kiriku oralitel. Raamatu ametlik esitlus toimub laupäeval kell 13 kihelkonna kirikus Saaremaal sest Peeter süda sündis kihelkonna piiridesse jääval Lümanda vallas Atla külas ja kihelkonna kiriku orelil sai Peeter süda ka kohalikult kantorilt Adoka napsilt oreli tunda. Raamat oli tegelikult trükist välja paar päeva tagasi juba õnneks ja on kenasti valmisplaadid kõik vahel ümbristes. Ja nüüd järgmise nädala alguses hakkame kohe usinalt neid Tallinna raamatupoodidesse saatma. Nagu ikka on meie raamatud müügil. Apollo raamatukauplustes on Rahva raamatus ja teatri muusikamuuseumis Tallinnas ja loodetavasti nüüd jõuavad nad müüki ka Saaremaale. Siis Kuressaare kaubamajja. Täna vaatame reas kuulsatesse, ooperi- ja kontserdimaja tisse jõulueelsel nädalal Milano La Scala avasema uue hooaja 10 päeva tagasi avatüki moodsa Tiidomenio etenduse noorukese Daniel Harding juhatusel kestavad siiani lükk Bondi lavastus kuni 22. detsembri seitsmenda etenduseni. Kõnekas on fakt, et 20 üheksa-aastase briti dirigendi õnnestunud debüüdi tunnustuseks korraldas laska ala veel lisaks erikontserdi esmaspäeval kus Daniel Harding tuli publiku ette hoopiski oma Mahleri kammerorkestriga ja Beethoveni neljanda Schumanni teise sümfoonia aga 23. detsembril, olles igale oma orkestri ja koori ees jõulukontserdil Beethoveni üheksandat juhatamas aga Taaniel parem põim, kes esmaspäevast kolmapäevani oli Berliini Filharmoonikute ees. Dresdenis lõppesid Richard Straussi päevad. Päris oli laval kõrvuti koguni seitsest. Priit tähele pandavama tulid Arabella ja Salome twitteris Schneideri dirigeerimisel Salumäe muuseas, Peter mus Bachi lavastusheitjaga taanawa armastus, kus dirigendiks ka festivali lõpetuseks Fabio Louisi riigiteatri orkestri Stascapell ees seisis kolmel õhtul Manfred Hanek kes praegu veel ametis Stockholmis. Enne jõule kuni 22. detsembrini lõppevad New Yorgi Metropolitan opers tobias pikeri Peri Ameerika tragöödia etendised. Dirigendiks James Conlon. New Yorgi Filharmoonikute teevad oma jõulukontserdid endale messi aga juba kolmapäevast tänaseni neljal korral Saidi kirikus dirigendist Briti saartelt Richard Hikuks ja kaasas Westminsteri sümfooniline koor. Samas on oma saalis orkestri ees tänaseni Christian Sahharies nii pianisti kui dirigendina, esitades Haydni sümfooniat vahel Mozarti klaverikontserdi B-duur K 456. Ja siis tuleb nooruke viiuldaja Julia Fischer juba muusikadirektor, loorin ma selli käe all. Vana-aasta õhtu staariks on aga. Los Angeleses on jõulu meeleolu loomas Joanna Adamsi lavalise oratooriumi hell ning ettekanded filharmoonia orkestrit Esapekka saloneni juhatusele eilsest homseni. Kaasa teevad selle teose suure avalikkuse ette toonud solistid, sopran, toon abso ja bass, Üllar vait ja siin lisaks ka metso. Noh, mis LT Jiang kõik orkestri residentsis uues, Walt Disney kontserdihallis. Ei tahaks märkimata jätta võimsat pianismi pära raadis siin kuu algusest kaheksat kontserti saloneni käel kus norra pianist Leif Ove Haansnes oli orkestri solistiks seitsmele tul. Lisaks veel üks kava Los Angelese Filharmoonikute kaasaegse muusika ansambliga. Hanzness esitas Griegi klaverikontserdi kolmel ja Mozarti 14 kümnendat neljal korral. Ja sinna vahele mahtus Velgata ioter Anders ekski sooloõhtu. Mozart Symalovskishub käenbach. Saloneni juhatab siis kuni homseni Kaheksateistkümnenda detsembri päeva jooksul kokku 11 kontserti. Los Angelese ooperi seal laeval praegu task ja pärsib veel terve rida õhtuid läheb peadirigent Kent Nagano käe all. Nüüd Mozarti aasta künnisel Viini. Heather Andereviin alustab peatselt oma moodsa tehaste särje millesse on planeeritud kui 90 etendust. Mozarti majad näitustega nii Viinis kui Salzburgis. Üritused viiakse ka Mozarti emassünnipaika san kylgenisse ning isa sünnilinna Augsburgi Viini riigiooperis eile õhtul Figaro pulm krigeerimas Ricardo muud Tiim šamp, jäär pool neli lavastusi, aga kunstniku töö keskel küll ja mõnikord ka päeval noorematele vaatajatele mõeldud Nino roota, ooper, alentiin ja imela. Õhtuti on laval veel lohe Ingriin Semjon Puškovi juhatusel ja falstav Daniele käe all. Vana-aasta õhtul muidugi nahkhiir. Viini Filharmoonikute juhatab praegu audirigent, suvin Mehta algul kolm õhtut koduses Rainis kaks erinevat kava, kus Mozarti sümfooniad, Esstuuri, HC tuur, Jupiter, flöödi, hardi kontsert ning ühes kavas kõrval ka Stravinski kevadpühitsus. Siis viisubin meheda Filharmoonikute reisile Sankt vältenisse. Eilseks Londoni Balbikani. Täna ollakse Kölni filharmoonias, homme Berliini filharmoonias ja esmaspäeval Milano. Las skaalas. Viinis on kuulajates Velvini residents, orkester, Mozart ja Johann Straussi kavaga. Au Versbergi palees. Nii lossis on oma orkester kuningalossis aga purgiorkester ja Terutavalt Viini Filharmoonikute uusaastakontsert. Ta juhatab esmakordselt maris Jansons. Nõnda on see siis suur pidupäev kane lõunanaabrit telenaabrite juurest veel lõuna poolt Leedu muusikaavalikkuse ees on detsembris olnud nende kaks heliloojad. Kahe kontserdiga oma kuuekümnendat sünnipäeva tähistav anatooliussenderoovas. Ta portreekontserdiks nimetatud kavas ülehomme Vilniuse raekojas on vaid üks suurteos unustatud raamatust metsa, Socraile ja kammerorkestrile, esitajaks liora kroonikaid ning Sankt Christopheri Kammerorkesterit. Hoonetes katkusid. Samas toimus mõned päevad tagasi Algirdas Smarti näitise autorikontsert koguni üheksa teosega kavas neist kolm, sealhulgas ka pühendust Evaski jagantseelile esiettekandel. Taas oli peategelaseks saanud Christopheri Kammerorkesterit. Läti Soome ühistööna on vast varju jäänud maailma esiettekanne tamm, peres filharmoonia orkestri tellimusele kirjutas Peters vask neile oma kolmanda sümfoonia ning vask Siilter predina huvitavamaid dirigent ja viiuldaja joon. Stuur kaarts juhatas nüüd esiettekannet Tampere talus ja lahti linnaorkestri resideeruv helilooja Kalevi Aho teiorkestrile esiettekandeks oma kontrabassikontserdi eero Mont tärts soleerimas. Ajakiri rondo kommenteerib sel puhul kontrabassikontsertide ajalugu ning nimetab 20. sajandi väljapaistvamaid hulgas ka Eduard Tubina kontrabassikontserti. Eesti muusikutest ja muusikast veel. Paavo Järvi lõpetab oma dirigendi aasta ülehomme ja teisipäeval Münchenis Baieri riigi Peri orkestri ees. Üleni Rahmaninovi kavas kõlavad vokaliis kolmas klaverikontserdi Aleksander Doraatsega solistina ja teine sümfoonia. Tõnu Kaljuste longaks kontserti Bachi jõuluoratooriumi ka esimene kuni kolmas Taanis eile õhtul Kopenhaageni toomkirikus ja ülehomme slaageldses Sankt Mikkeli kirikus. Esitajaks Jell andi sümfooniaorkester ehk Kopenhaageni Filharmoonikute koos kuulsate Renge kooriga kuninglike kantoritega solistidega. Aga meie kadripäeva paiku on Argentiinas Buenos Aireses lauldud Veljo Tormise kadrilaule eesti kalendrilauludes. Et just nüüd võib-olla polnudki juhus ettekandjaks laste ja noortekoor ars noova samas Alta provintsist andja Beatriste priovanesse juhatusel nende kontsertrohke muu euroga ropagi repertuaariga on elavat vastukaja leidnud vähemalt kahes Argentiina ajalehes. Kadrilaulud on neil olnud värskelt repertuaaris. Varem on olnud Velga Tormise laulusild, mis on kooril kab plaadile laudituudi. Meenutaksin äsja lõppenud Sibeliuse nimelist Viiu teate konkurssi selle parimaid Helsingist võidu ja 20000 euro väärtuses. Preemia viis Saksamaale 22 aastane Alina Bogostkin, kes õpib praegu Berliinis Antjeveit Haasi juhendamisel, on pärit aga Venemaalt. Teine ja kolmas jagatud preemia Hiinasse kolmas jagatud preemiaga Lõuna-Koreasse. Soome parimana oli finaalis Cassini-Maarjas Simonen Essabikas. Toona oli siingi nähtaval, temalt oli tellitud konkursi kohustuslik, teise vooru palav ja see kandis saksakeelset pealkirja lahven Ferlerlt Prantsusmaal. Tal on selle kuu tähtis juubilar dirigendi Jean-Claude kassades, siis, kes on saanud 70 aastaseks. See on mitmekülgne muusik, pärit kuulsast muusikute ja näitlejate suguvõsast, kes 1976 asutas lilli rahvusorkestri ja on sellega seotud siiani. Mitmed raadio- ja telesaated on pühendatud Jean-Claude kassades süü loometeele, mitmed kontserdid. Ta on otseülekandes ja salvestatuna. Selline oli seitsmeteistkümnenda detsembri heligaja. Saatele tegid kaastajaid Märt-Matis Lill, kes te hinna. Age Raa, Karin kopra, Hedvig Lätt, Priit Kuusk Saadet aitasid kokku mängida Hellebaasiaga Dremodik ning toimetaja oli Mirje Mändla. Helga ja muusikauudised muusika uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internetis. Teile sobival ajal teile sobival ajal liigaja.