Tere hea klassikaraadiokuulaja ja kaunist jõululaupäeva sulle algamas on aasta jah, 2005, viimane helikaja, mida toimetab Kersti hinnalt. Saates kuuleme kõigepealt, mida pakub klassikaraadio jõulupühadeks ja peagi algaval Mozarti aastal, räägib klassik, raadio peatoimetaja Tiia Teder. Märt-Matis Lill jagab oma muljeid kahe kuulsa külaliskollektiivi Collegium Vocale, Gent ja Euroopa Liidu barokkorkestri esinemistest Tallinnas. Corelli kontsert pakub pühadeks kontserdi ja Euroopa õukonnad keisserlikud jõulud sellest räägib agentuuri Corelli muusik juht May'l sildas. Tartu Jaani kirikus toimub 29. detsembril kontsert, nääripiparkook, kontserti tutvustab Toomas Peterson. Hedvig Lätti vahendusel. Marie singi jõululaulude plaadist räägivad lauljatar Kaia Urb ja Maria singi poeg Tunne Kelam. Kingitusena mõjub iga hea sõnum Maria Mölder intervjuus on rõõmusõnum sellest, et meie noor viiuldaja Triin Ruubel võitis enescu konkursil Grand Prix ja samuti rahvusvahelistel konkurssidel edukas olnud noor pianist Mihkel Poll valmistub aga oma õe mariga kontserdiks, mis toimub jõuluaja lõpul kaheksandal jaanuaril Estonia talveaias. Sellest kuuleme Karin kopra vahendusel. Vanemuise triaastalõpuüritustest kõneleb Vanemuise teatriprodutsent Paavo Nõgene. Dirigent Anu Tali räägib aga sellest, mida saab kuulata tema dirigeerimisel aastalõpukontsertidel Jõhvis, Tartus ja Tallinnas Sergei Tokaadini ja Tallinna kammerorkestri esituses. Muu maailmakontserti ooperielust kuuleme Priit. Ma usun, et suur osa meie kuulajaid said rikkaliku elamuse jõulumuusikast juba eelmisel pühapäeval, mil vahendasime EBU kõige populaarsema projekti euroraadio jõulumuusika, päeva kontserte. Mida saab aga klassikaraadios pühade ajal kuulata, räägib klassikaraadio peatoimetaja Tiia Teder. Jõulud on klassikaraadios kõige ilusam aeg, võib-olla isegi võiks öelda meie tippaeg sest Nendel päevadel pöörduvad meie kanalile. Ma arvan, paljud needki inimesed, kes tavaliselt klassikaraadiot ei kuula. Sest meie jõulumuusika ei ole nii-öelda ära müdistatud ja ära lõbustatud, vaid ta on selline, nagu teda kuulatakse kirikutes ja kontserdisaalides ja inimeste hinges. Meie jõuluprogramm on tegelikult juba alanud. Ilmselt te olete tähele pannud, öösiti on meil jõulumuusika juba käimas ja jumalateenistus Rapla kirikust, on siis meie kavas täna õhtul kell 16. Kogu õhtu võite olla meie seltsis jõulumuusikaga koos. Ja oleme mõelnud nii nendele inimestele, kes vajavad jõulumuusikat oma toimetuste juurde seltsiks, kui ka nendele, kes on päris üksinda ja neile viimastele, siis soovitaks näiteks õhtul kell pool üheksa eetrisse minevate kontserti tõenäoliselt tundemärgid kus Jaak Johanson ja Robert Jürjendal musitseerivad ja salvestatud Tallinna raekojas kontserdilt. Jaan Leppik on oma saatega taevatreppi päris nii-öelda fantaasia ajal kella 22-st. Ja tema siis pakub seltsi nendele, kes seda vajavad. Öögavad läbib meil jõulumuusikaprogramm, mis on tõesti läbivalt täis maailmakuulsate tähtede esituses kõige armsamaid laule. Ja 25. detsembril saame siis pakkuda teile mitmesugust jõulumuusikat üle kogu maailma. Loomulikult ka Eesti autorite Eesti esitajate muusikat. Juhiksin tähelepanu veel näiteks saatele traditsiooni tarkus, kus arutlevad jõulude üle tänapäeva maailmas Doris Kareva, Andrus Noora ja Peeter Liiv kell kaks, 25. detsembril. Või siis Bachi jõuluoratoorium, mille, mille me saime salvestada euroraadio jõulumuusika päeva kontserdilt ja see on siis eetris pühapäeva õhtul kell seitse. 26. detsembril, jõulu esimesel pühal jätkub meie jõulumuusikaprogramm ja kindlasti soovitan kuulata hektar Bellioosivaratooriumit Kristuse lapsepõlv, mis on eetris kell kolm pärast uudiseid ja samuti Händeli Messijast jõulumuusika, tipplugu, mida igal aastal jõulude puhul mängitakse üle kogu maailma. Ja nii meiegi saadame selle eetrisse esmaspäeva õhtul kell seitse. Ja veel tahaks tähelepanu juhtida Arvo Pärdi filmimuusikaprogrammile. See on meie Arvo Pärdi aasta Arvo Pärdi juubeli tähistamise lõppsaade kus immo Mihkelson on koostanud Arvo Pärdi filmimuusikast Kahetunnise programmi. See on nüüd tõesti muusika, mida tavaliselt eetris ei kuulegi, kuna ta ei ole nagu käibes ja mida me üldse ei tunne, nii et Arvo Pärdi filmimuusikaprogramm Arvo Pärti ja filmimuusika. See tähendab eelkõige neid umbes neljakümmet filmi, mille ta pani helisema kuuekümnendatel, seitsmekümnendatel filmis võib ju igasugust muusikat kasutada. Seal võis eksperimenteerida. Need olid filmid suurtele ja väikestele Olid pikad filmid ja lühikesed filmid. Mängufilmimuusika on täiesti muidugi teistsugune töö, see on ikka läbi komponeeritud, selline teos. Mingi sümfoonia. Režissööril kinnitavad nagu ühest suust Pärtegi väga häid filmimuusikuid. Parimat, mida filmida, säranson nägin ka tervik, väga hea muusika autor, mis on üks väikene käeliigutus õiges suunas. Pilt ja heli, nad on nagu medali kaks poolust, niimoodi, aga see on üks mäda. Sellele saade keskenduti suhteliselt vähetuntud, kuid väga huvitavale osale Arvo Pärdi loomingut. Sest. Selle filmiga on nii nagu lavateosega tee. Ja kui pildis sellised nõndanimetatud tühjad kohad, mis jätavad ruumi muusikale siis duett hakkab teistmoodi hing. Raadioeetris kahe tunnisena, 26. detsembril kell 22. On veel aega osaleda meie aastalõpumängus muusikaelamus 2005. Kõige lihtsam saata seda kirja, kui teil on võimalus kasutada arvutit, siis interneti vahendusel meie koduleheküljel on väljas ankeet, mille täitmine on hästi lihtne ja selle kaudu on meil juba umbes 50 inimest oma sõnumi öelnud. Ja see muusikaelamus ei ole võib-olla ainult meie kuulajate mäng, see on ka meie muusikute mäng, sellepärast et nad pärast väga hoolikalt loevad neid arvamusi. Kõik tahavad näha, et nende kontsert, nende tegu läks inimestele korda. Osalege ja kuulake siis kokkuvõte saadet 30. detsembril kell kolm, kus Marge-Ly Rookäär ja Joosep Sang muusikaelamused vahendavad ja meil on ka palju vahvaid auhindu. Ja kuna meil on Arvo Pärdi aasta olnud, siis meie kõige uhkemad auhinnad on seotud Arvo Pärdi muusikaga. Vana-aasta õhtul on vahva saade selle aasta lood, kus kuulata kogutud teoseid, kogumikust üks lugu, mida on toimetanud Jaan Tootsen vaheldumisi muusikaga. Ja muidugi aastalõpukontsert Tallinna kammerorkestrit Anu Tali juhatusel, see on pool kuus õhtul meie eetris otseülekandes. Uuel aastal algab meilt Mozarti aasta ja see algab kohe Mozarti kuuga ja sissejuhatuseks on siis meil mõned saated juba esimesel jaanuaril kavas? Jaa, muidugi vahendame vini pidulik uus aasta kontserti, mis algab peale kella 12. häid uudiseid esimesel jaanuaril. Ja samuti tahaks tähelepanu juhtida esimese jaanuari hilisel toimuvale atele kuu lõhn. Sel kuulete Siiri Sisaski uut albumit koos tema enda tutvustusega. Aga Mozarti aasta algab kohe täie võimsusega peale meie kavas teisel jaanuaril. Ja tõepoolest, kui te natukenegi vaatate meie kavade, leiate sealt üle paari tunni jälle Mozarti sarja. Meil läheb eetrisse terve sari klaverisonaate kammermuusikat. Saate kuulata väga haruldasi ettekandeid, mida on kogutud maailma raadiota arhiividest ja meie enda arhiivist. Samuti Meie saatesari räägivad, läheb üle Mozarti lainele ja hakatakse rääkima Mozartist ja rääkijad on maailmakuulsad interpreedid, kes on Mozarti mänginud. Nii et see hakkab siis olema reedeti kell üks. Samuti kuulame Mozartist inspireeritud nüüdismuusikateoseid sarjas Mozart uues kuues. Ja meie Mozarti sündmused kulmineeruvad 27. ja 29. jaanuaril 27. osaleme Eurovisiooni super päevas 24 tundi, Mozartit. Teeme sinna mõned otselülitused ja teatavasti Eesti televisioon vahendab seda ka pildis. Väga põhjalikult. Aga raadio eripäev Mozartist on pühapäeval, 29. jaanuaril, kui on eetris 13 tundi pidulike kontserte üle kogu maailma. Ja selle, Me vahendame nii-öelda sajaprotsendiliselt otseülekandes. Arvutasime kokku, et jaanuaris on meie kavas 145 tundi Mozarti muusikat, vähemalt mis teeb meie kava mahust umbes neljandiku, nii et tõeline Mozarti buum on tulemas. Ja loomulikult jätkub meil Mozarti sündmusi veel ülejäänud osale algavast aastast. Ja meie Mozarti programmi võib-olla kõige põnevam osa on Maia Lilje saatesari Mozart 250, mis algab 22. jaanuaril. Nii et aitäh kõigile, kes kuulasid meid tänavu aastal ja loodan, et pakume teile vahvat seltsiga. Uuel aastal. Jõuluaeg on töörohke muusikuile ja elamusterikas publikule, kes otsib hingekosutust nik kirikust kui kontserdisaalidest. Kogu advendiaja ja muidugi ka pühade aegu annavad meie muusikud hulga kauneid kontserte. Täna jagab Märt-Matis Lill oma muljeid aga kahe kuulsa külaliskollektiivid Collegium Vocale, Gent ja Euroopa Liidu barokkorkestri esinemistest Tallinnas. Viimasel ajal Eestis saab kahjuks üsna harva kuulata selliseid väga kõrgetasemelisi välismaiseid barokkmuusika esitajaid või vanamuusika esitajaid võrreldes näiteks 90.-te aastatega, kui siin käis ridamisi maailma kuulsusi, aga läinud nädalavahetusel sattus kaks sellist kontserti täiesti kõrvuti, mis on siis väga tähelepanu väärne ja väga rõõmustav. Üks nendest oli siis metodisti kirikus ja see oli selline väga omanäoline ja väga maitsekalt koostatud jõulukontsert esitatakse, võitis Collegium Vocale Gent Belgiast, kes on siis täiesti legendaarne nimi juba sellepärast, et tegemist on kollektiiviga, mis tegutseb juba vanamuusikabuumi algusest peale ja on olnud, võiks öelda olulisemaid mõjutajaid üldse selle ana muusika, sellise esteetika raames ja Nendel oli siis ehitatud üles selline inglise keskne kava ja ajastu suurtes joontes jäi nagu renessansi piiresse, mis on nagu selles mõttes huvitav, et Collegium, Vocale, Gent Ta on pigem tuntud kui barokkmuusikat ka esita ja see oligi selles mõttes nagu huvitav, mingisugune nägu, pinge seal tekkis, kuna nende lähenemine oli, oli kohati just nimelt väga Paroclick ja võrreldes nagu selliste kollektiivide, kes laulavad renessanssmuusikat, siis siis seal oli väga tuntav vahe. Ma peaks ütlema, et minule meeldis nende lähenemine, jälgige sellistes jõulisematesse numbrites, et seal minuarust see toimis väga hästi, sealse andis sellist nagu mahlakust kindlasti juurde, aga võib-olla mõnes nagu sellises nagu mõlemas kohas võib-olla nii hästi jälle ei toiminud, et need hormoonid ei puhastanud võib-olla nii hästi välja, aga tarvikas olles igal juhul ja väga palju kuulis sellist muusikat, mida üldse nagu kontserdil harva kuulab, ütleme sellest täiesti varajast mitmehäälsust tundmatut autorit laule, jõululaule, selliseid väga huvitavaid, vana inglisekeelseid jõululaule ja selles mõttes võib öelda jah, et väga mõnus vaheldus inimestele, kes, kes on võib-olla natuke väsinud sellest traditsiooniliselt jõudude repertuaarist, mis nagu iga aasta kipub olema ühesugune. Aga kontserdil oli veel üks väga väärikas ja väga kõrgel tasemel kollektiive soli Flandria plokkflöödikvartett Nemad siis saatsid kooria, mängisid ahelaga täiesti selliseid soolanumbreid ja nende mängutase esitus, kvaliteet on ka täiesti fenomenaalne pöörases tempos ja tulla sellest täiesti ilusti välja ja samas väga delikaatselt samas saata kooripartiisid mängida nii nagu arvatavasti renessansi ajal ka tihtipeale oli praktikaks instrumentaalpartiid, dubleerisime vokaalpartiis. See nagu toimib väga hästi ja samas tõsine kontsertidega sellist mõnusat vaheldusrikkust igatpidi väga värvikas elamus kogu kontserdist metodisti kirikus, kõik toimis nagu saalina väga hästi, väga hea akustika tõesti väga huvitavalt ja mõjuvalt üles ehitatud tervikrahvast oli õnneks ka väga palju ja rahvalevastiskajad väga kohe meeldis. Aga nüüd siis teine kontsert, et oli reedel Estonias ja kui nüüd jätkata seda saali teemad, siis peab ütlema, et siinse saalne minu arust oli natuke sellele asjale kahjuks eriti mõnes loose ütleme sellises nagu kammerlikumas faktuuris kuidagi ei täitnud see orkester seda saali ära. Et Estonia on ikka natuke kipub olema suur. Et see kontsert, millest ma räägin, on siis Euroopa Liidu barokkorkestri ja dirigendi Lars Ulrik, Mortenseni kontsert ja mõlemad nimed on ka sellise vanamuusikahuvilistele, neid ei ole vaja tutvustada. Jällegi sellised väga tipptasemel kollektiivid ja väga omanäolised tegijad barokkorkester on, on selles mõttes huvitav, et see on nagu noortest kokku pandud kollektiivne üle kogu Euroopa on siis nagu väljavalitud sinna mängijaid ja noh, neile on iseloomulik siis üsnagi oodatult selline väga energiline, väga nooruslik, võiks öelda lähenemine. Seal on selline noh nagu võib-olla mõni kollektiiv armastab sellest väga timmitud väga peente, väga rafineeritud lähenemist, aga, aga jah, sellele Euroopa Liidu barokkorkestrile on, seal on nagu väga palju sellist hoogu väga palju selliseid tempovahetusi dirigent Lars Ulrik Morten seal ka nagu mõnuga tegi neid kõike ja tundus, et nende orkestri dirigendivaheline, selline klapp. Uskumatult hea, et seal oli kohe näha, kuidas erinevates kohtades läksid erinevate mängijate näod naerule, siis noh, ilm ilmselgelt oli tegemist mingisuguse kommentaariga dirigendi poolt, võib-olla mõnest proovis, et seda oli nii mõnus vaadata kui elav suhe, nagu oli mängijatel muusikaga tõesti, kuidas nad nagu, andsid endast ka selles mõttes väga palju tänu sellele, et tõesti väga-väga muljetavaldav kontsert selles mõttes, et noh, kui nüüd kavas natukene rääkida, seal oli Bachi kaks kontserti, üks kontsert ühele Klavassiinile, teine kontsert kahele Klavassiinile. Et just see ühe klavessiini kontsert-d-moll siis seal kipusse faktuure jah, natuke hõredaks seal Estonia jaoks. Et ma nagu mõtlesin just, et kui ideaalne kontsert oleks Mustpeade maja jaoks ja tegelikult kogused tervikuna, see kontsert oleks võinud vabalt olla seal, et see oleks Sammekonna ajastu täpseme ja kuidagi toiminud paremini. Kontsert kahele klavessiin, LC mul see juba oli parem seal orkestri kõla on seal mahlasem täidab seda saali või seal, nagu seda probleemi ei teki ja eriti hästi minu arust ta toimis, Georg Myfaazonat number viis, tegemist on siis sellise prantsuse barokkmuusika eheda näitega ja noh, teatavasti prantsuse barokkmuusikale on just omane selline väga täidlane, väga mahlakas kõla. Neljandaks looks oli Telemanni sõit, vedur, mis oli jälle täiesti nagu eri ooperist, võiks öelda, aga selles mõttes oli nagu kontserdi ülesehitus. Huvitav, et noh, väga erinevaid kõlapilte pakute kuulajatele, et tõesti noh, väga väga vaheldusrikas tervik oli kokku pandud telemannile omasest sellisest nagu virtuoosse, mast, faktuurist, seal Bachi kontsertidele, mis on nagu omaette maailm ja siis siis Mümfaa tõesti selline väga täidlane kõlaorkester nagu näitas, aga erinevast nurgast, milleks nad võimelised on, aga jah, kahjuks saal natukene siis seal seda kuulamiselamust mõne loo ajal nagu vähemaks, aga, aga üldiselt tervikuna ikkagi väga rõõmu tegevsündmus. Nii et võib öelda, et Eesti kontserdi kaunis jõulukink meie publikule? Jah, kindlasti, ja eriti nagu vanamuusikat armastavale publikule, sest minu arust nagu selliseid kontserte see pole tükk aega olnud, et ma juba olen hakanud mõtlema, et mis nagu lahti on kunagi ju Eestis on olnud vanamuusikaelu on niivõrd mitmekülgne, niivõrd aktiivne, siis nüüd järsku kuidagi väga soiku jäänud. Aga jah, selles mõttes on tore. Kontserte võiks kindlasti rohkem olla. Corelli Music annab jõuluajal kontserte sarjas Euroopa õukonnad, keisserlikud jõulud, Mailsildas. Mida pakute selles sarjas? Kõigepealt tahaksin meie poolt soovida väga kaunist jõuluaega ja loomulikult ka Educati õnnistatud uut aastat. Aga selle kontserdisarjaga on nüüd selline lugu, et meile ammu pea saanud selline mõte, et hakata mängima muusikat, mis kõlas endisaegsete kroonitud peade õukondade juures ja seega ongi selle sure. Sarja üldpealkiri on Euroopa kogukonnad ja kuna nüüd esimesele sarja esimesed kontserdid sattusid nagu jõule aega ja aasta tagasi me juba viisime oma jõuluaegse kontserdisarja kuni kolmekuningapäevani üle uue aasta siis sel aastal tundub see väga hästi sobivat vene Saaride ja muusika, nagu esimesena võtta tutvustamisel ja sellest tuleb kase keisserlikud jõulud, pealkiri ja kontserdid, toimuvadki siis meil nüüd töö 27 28 29 Tartus, Pärnus ja Tallinnas. Ja seitsmendal jaanuaril siis kui juba meie oleme lõpetanud jõulude pidamise oma kolmekuningapäev, aga unustanud juba siis õigeusklikud ja alles alustavad oma jõuluaega, nii et viimane kontsert telesarjas ongi seitsmendal jaanuaril ja kohtadest võiks rääkida nii palju, et 27 ja me alustame sarja Tartu Ülikooli aulas, mis on ju ka väga seotud tsaaririigiga omal ajal kõik ülikooli asutamisega hoonete ehitamine ja kõik see ajalugu on väga seotud. Järgmine päev 28, detsember me mängime Pärnus, nimetasime müüa seda maja Steineri majaks, kuigi rahvas seda tunneb vist paremini kunstide maja nime all, mis pühavaimu kaheksa Pärnu vanalinnas üks väga kaunis barokiaegne maja. Ja 29. detsembril siis mängime Kadrioru lossis sedasama kava. Ja siis seitsmenda jaanuari kontsert toimub meil hoopiski Vene kultuurikeskuses, mida inimesed tunnevad rohkem siis võib-olla endisaegse ohvitseride maja nime all. Ja kuna ma ajalooliselt sellise kultuuride ristida ja lääs on siin ajalooliselt kõrvuti eksisteerinud rõõmsalt juba palju-palju aega siis saamegi tähistada nagu pühadeaega, nii uue kui vana kalendri järgi. Ja mängime täpselt samuti muusikat Lääne-Euroopa heliloojatelt Corelli man, Frediini puks, tõhuded Endel, aga samuti väga huvitav, võiks olla klassikaraadiole ka, et mängime vene muusikat, see on siis Dmitri Bortnanski kontsert, sümfoonia, mis mehe teada küll läheb, seekord täiesti skandaal, Eestis saime põneva koosseisuga, seal on keelpillid, klavessiin ja kasti kevad on ka harf ja fagoti. Ja kuna sellise selliste vanade pillide mängijad on ka Eestis olemas, siis barokkharfi Lilian Langsepp ja barokkfagoti Peeter Sarapuu siis meil oli väga tore seda lugu enda kaasa võtta, kuna kõik pillid meil on olemas, millega seda lugu esitleda. Ja see on üks tõeliselt tore muusika, seda võiks tulla juba ainult sellesama loo pärast kuulama kuna Vene õukonnas muusikale algus oli väga palju seotud Lääne-Euroopaga. Seal oli niisugune põnev seik, et iga aasta otsiti välja mitusada pärisorja noori, kellest hakati koolitama ka siis aednik või muusikuid või skulptorid hakati nii nagu õpetust andma. Ja vot partjanski on ilmselt üks selline tegelane, ta tuli ukraina kuskilt külast tuli õukonda siis ta käis Itaalias õppimas ja tuli tagasi. Ta hoidis nagu kogu õukonnamuusikaelu, nagu käes Lagatisega palju ooperit on väga palju kirikumuusikat kirjutanud. Ja see kontsert, sümfoonia, mida meie mängime nüüd esindab tema suhteliselt vähest kammermuusika osa. Ja ühe põneva asja, ma tahaksin veel öelda. Võib-olla klassikaraadiokuulaja mäletab meie suvist kontserdisari Eesti mõisad 2005 kus me toetasime oma tegevusega Maarja küla Põlvamaal ja nemad said kaks klaverit ja muusikateraapia pillid muretseda. Ja nüüd Keiserliku jõulude sarja avakontserdiga Tartus, nagu tõmbame joone alla sellele Maarja külaprojektile. Nad kõik on väga armastavad muusikat ja need on kõik tulemas meie kontserdile sinna Tartu Ülikooli aulasse. Nii et see on nagu meiepoolne niisugune jõulukingitus ja lõpetus sellele Maarja küla toetuseks. Style kontserdid sarjas Euroopa õukonnad keisserlikud jõulud toimuvad tuleval nädalal õhtuti kell seitse teisipäeval Tartu Ülikooli aulas, kolmapäeval Pärnus Steineri majas ja neljapäeval Kadrioru lossis ning seitsmendal jaanuaril Vene kultuurikeskuses. 29. detsembril toimub Tartu Jaani kirikus heategevuskontsert nääripiparkook. Selle kontserdi tulu läheb Tartu Jaani kiriku terrakotakujude restaureerimise toetuseks. Kontserdil esinevad jätskaar helbabsingers ja Salvador saks kvartett Salvador saks kvarteti liige Toomas Peterson. Mis kontserdiga on tegemist? Pealkirjaks on nääripiparkook. Tegemist on niisuguse toreda pühademeeleolulise kontserdiga, kus me tegelikult esimese hooga mõtlesime, et kuidas eristada, et ühelt poolt tahaks diakontserti, aga kõik teevad kontserti, teiseks, kõik teevad jõulukontserte. No on selleks ajaks ikka juba küll küll ja siis esiteks näärid, mis olid vanasti väga popid, teiseks piparkook kui kinkimine, mis on ju iseenesest ilus. Ja nüüd viimastel päevadel on tulnud sellele tõesti ilus kingitus juurde, et sellest kontserdist ei ole saanud lihtsalt kontsert, vaid see on toetuskontsert ja nende kenade sajanditevanuste Teeeffakota kujude taastamiseks, mis teevad siis sellest Jaani kirikust veel mõnusama esinemiskoha, kui ta täna on. Palun tutvusta koori helbopsinges. Helbub siin, kes on üks niisugune koor, kes juba ka üks kaheksa, üheksa aastat teevad kergemat muusikat, alustasid Spirtuaalidega tänasest repertuaarist on juba väga palju ei Atsu sugemetega reportaaži ja teine asi nendega lihtsalt olnud väga vahva koostööd teha, et Salvador saaks kvartetiga. Iseenesest on see nagu esimene kord, aga mina, Lauri Freete, oleme trehvanud koos tegema projekti, kus oli Tartu riik bänd osaline ja kus me esitasime šokolaad, tasemeid, roheline muna ja näärmed. Sealt see kogemus, et selle kooliga on tore koostööd teha ja seetõttu nüüd uue koosseisuga uue värviga, siis uus kooste. Reklaamplakatil on kirjas, et kavas on meeleolukat ja mõnusat muusikat. Autoreid ei tahaks nimetama hakata, sest kõiki diapeastki öelda, aga tegelikult on see, et nii nagu on piparkoogid ilusalt erinevad vaat ühele maitsele, teisele maitsele, siis tegelikult kogu see kontserdi muusika on ühel hetkel nagu piparkoogi korrub, kõik isemoodi, kaunistatud, samas terviklik ühtelugu ma tean kindlalt lubada, see on piparkoogipoistelugu, kus kolmekesi tulid pealegi kust maalt ja selle looga me tõenäoliselt alustame ja pärast jäägu üllatuseks. Aitäh Toomas Peterson selle intervjuu eest ja jätskaar, helbopsingersia Salvador saks kvartett, nende heategevuskontsert nääripiparkook 29. detsembril Tartu Jaani kirikus algusega kell 18. Jõuludeks on välja tulnud ka kauneid jõulumuusika plaate. Marie singi plaadil on laulud pakuvad tõelist avastamisrõõmu. Plaadi andis välja Marjasingi poeg Tunne Kelam. Nootide muutumine elavaks muusikaks sai alguse jaanipäeva paiku, mil Tunne Kelam koos Eesti muusikaliiduga esitles kahte noodivihikut. Marie singi jõululauludest. Noodiesitlusel esitas mõne laulu Kaia Urb. Lauljatar ütleb, et juba ema ja poja Marje ja kulda singi laule salvestades sai Marie singi looming talle väga südamelähedaseks. Sellepärast, et ta on nii siiras ja väga poeetiline, see muusika on väga poeetiline, rääkimata sellest, et need tekstid on täis niisuguseid huvitavaid ja õrnu väljendusi ja, ja midagi niisugust, mis ei ole nagu väga kaasajal omane. Kelle tekstid need on, konkreetselt? Laulude tekstid on marjasingenda, tekstid Peeter singi teksti muidugi aga seal on ka päris mitu muud autorit, kes ei ole nii väga tuntud pojettidena. Aga need tekstid on väga lihtsad, südamlikud, õrnad. Ja need laulud on kokku kasvanud, niisugused väga õrna ja poeetilise muusika selle plaadi helipilt on ka mitmekesine, kõlas. Osa laulan kitarriga, osa oreliga ja Josandus. Toite, ja selles kogumikus ongi nad kirjutatud tegelikult kõik klaverisaatega. No ilmselt nagu sellele ajastule kohane oli. Aga kuna me oleme Hicki ka teinud nii kaua koostööd ja tegelikult need soololaulud on minu meelest nii haprakesed õrnakesed, et nad sobivad kitarriga imehästi. Ja teisest küljest need duetid on pisut koraalilikumad ja ma just mõtlesin, et võib-olla oleks hea näidata nende laulude juures just mitmekesist iseloomu, et neid võib laulda nii intiimselt kui vähegi saab, eks ole, kitarriga. Ja teisest küljest meil tuleb laulda kahekesi neljakesi kümnekesi mitmekesi k oreli saatel ja suures saalis ja ka niisuguses teistsuguses pidulikumas õhkkonnas, nii et minu meelest on see üks niisugune väga suurte võimalustega kogumik selles suhtes. Ja kas salvestanud olete te need erinevad, kas kirikutes ja soololaulud? Me salvestasime Keila kirikus selles uues kirikus, millel on minu meelest väga sümpaatne, loomulik, hästi niisugune intiimne, aga samas häält toetav akustika ja duetid koos oreliga. Me salvestasime Kaarli kirikus. Kaia Urb esitab Marie singi jõululaule koos Heiki Metlikuga kitarril ja Piret Aidu looga orelil. Duetides laulab kaasa Esper Linnamägi. Plaadiesitlusel rääkis Tunne Kelam. See plaat heligeto on üks meeletute unistuste täitumise vorm viis või 10 aastat tagasi ei oleks osanud sellest mõelda. Ja ma arvan, et see on kõige paremini kingitus minu emale kes lahkus just aasta viimasel päeval saamata 70 aastat vanaks. Ja ma loodan, et igaüks seda heliketas kuulda ise ja neid jõululaule nautida. See on üks etapp. Pari Helsingi loomingu tutvustamisel on kavas veel mitmed teised. Tema koorile muusik avaldamine, kantaatide avaldamine igal pool tosinat diplomitöö kuratoorium sealpool Volgat. Tema klaverimuusika, mis on loodud 30.-te lõpul ja 40.-te algul, mida ka ei ole seni esitatud aga Artur Kapi juures lõputööks oli. Lisaks oratoorium klaverisonaat on liikmetsunatiine mitmed eesti Erabsoodiaid ja mitukümmend muud klaveripala mis on nüüd antud muusikamuuseumile. Et me loodame, et ka neid meil on võimalus avastada. Kuid kõikide rahulik, rõõmsaid jõule ja kena aasta lõppu. Hiljuti osales eesti tütarlaps Triin Ruubel Tallinna muusikakeskkooli 11.-st klassist viieldajate konkursil remember enescu. Eestlased on Esko konkursil varemgi käinud, eelmisel aastal saavutas sama kooli õpilane Kaija Lukas kolmanda preemia. Mõlemad tüdrukud õpivad Tiiu peaski juures. Triin Ruubel esines seal koos klaverisaatja reet Luubeliga koguni nii hästi, et saavutas Grand Prix. See toimus Rumeenias, sina yes siin üks väike küla suhteliselt Bukaresti lähistel seal oli osalejaid viiest riigist kokku kuskil 24 ja žürii oli neljaliikmeline. Rahvusvaheline esimees oli professor Eduard Schneider, kes õpetab Ameerikas, aga on venelane. Ja teistest liikmetest võiks ära mainida praegu ühe suhteliselt tunnustatud viiuldaja Alexander Tom Esko, kes on rumeenlane ja hakkab endale juba rahvusvahelist karjääri tegema. Kes sulle osalejatest, tolmeldajaid? Mu enda vanuserühmast üks hiina tüdruk, kes oli väga meisterlik ning üks rumeenia poiss, kes on ka varem seal konkursil osalenud, eemiasse teist sai teise koha samas vanuserühmas seekord freesimisega. Kuidas sul nagu üldine tase oli? No eks ta ikka kõrge oli, oli ka meie vana, see oli tõesti väga häid, just seesama poiss, kes esimese koha ikka mängiti hästi. Kuidas nad vanusrühmad üldse jaotatud on? Kolm rühmani emoningi olemas, seal oligi, kuni seitsmeteistaastased, kõige nooremad olid kümneaastased. Näiteks kui lihas oli kohustuslik kõikides vanuserühmades, mis on enda kavas oli, mängisin neljanda kontserdi esimest osa ühtivinjaski ka kriisi siis oli ees, kui see on ainult üks kontsert, esimene osa. Ning virtuoospala kasulik veel selle asja juures oli see, et žürii esimees tegi nagu meistriklassi, vedas loengut erinevatest viiulikoolidest, mis oli tõesti väga huvitav ja väga hariv. See rahvusvahelised konkursid ongi väga olulised kontaktide loomisega terveks eluks ses mõttes, et just siis Mülleri nimi on selline, mis käib paljudelt konkurssidel täiskasvanute konkurssidel läbi. Žürii. Sa oled sel aastal veel igasugustel konkurssidel käinud? Augustis oli Saksamaal klasterfentalis noortele viiendadele äärmiselt prestiižikas konkurss, seal ma sain kolmandasse vooru, ehk siis finaali. See oli äärmiselt raske, kus sest, et ma olen, selles mõttes oli 32 öelda, et ja ma arvan, et ikka kuskilt 10-st riigist eriti korralikult esindatud olid just asiaadid Hiinast ja Koreast, Jaapanist ning muidugi igalt poolt Euroopast ja Venemaalt. Ja siis kevadel oli vabariiklik konkurss kell rendise kohe rääkisid. Triin Ruubel 12. kuni 15. detsembril Rumeenias toimunud noorte viieldajate konkursi remember Unesco Grand Prix võitja. Kaheksandal jaanuaril kell 18 esinevad rahvusooperi Estonia talveaias pianist Mihkel Poll ja viiuldaja Mari Poll. Oleme palunud noored muusikud klassikaraadio stuudiosse, et nad seda kontserdi meile lähemalt tutvustaksid. Mari Poll, sina oled nüüd tükk aega olnud Eestist eemal, kus sa õppisid? Õpin praegu Manchesteris spetsialiseerunud muusikakoolis, seal nimi on kiidamis. Ja sel aastal ma siis lõpetan ja siis edasi Londonisse, kuhu õppinud vajaka litsus, meesik, miks just sinna madalama õpetajaga edasi töötada ja siis tema hakkab seal järgmisest aastast õpetama ämma õpin praegu jänrko juures Sibeliuse konkursil. Üks tema õpilastest sai teise koha, eelmine päästan ma sinna, läksin ekspõhi, see oli kindlasti teise õpetajaga õppida, kellel on mulle nagu juurde uusi asju, mida ma siit ei saanud. Ja nüüd sa tulid Eestisse, et koos esineda oma vennaga. Mõtlesime, võiks ta kontserdi kahekesi. Mihkel. Kavas on kavas kõigepealt Beethoveni viiulisonaat a-moll number neli siis sanktsiooni poeem, siis mängib mari Isay soolosonaadi viiulile ja seejärel mängima koos veel Janadžiki sonaadi klaverile. Eks marile nende osasid lugusid juba mänginud ja siis midagi. Me võitsime juurde kuidagi niiviisi koosluste tekkis. Ma arvan, et see neljas Beethoveni sõnad on üks ilusamaid sõnade ültse Bethany viilisemates seal üsna palju mängitud lugu ma ei konkursidel ja pianatšekkiv eelisenaat ei ole eriti palju mängitud ja see on ka seal sellepärast et Jana tšekk ei kirjutanud nii palju viiuli asju, näiteks Beethoven Saani põim kuulub viiuldajad romantilise repertuaari ainsuse kuldvarasse, et seda ikka väga palju mängitakse tavaliselt kõigi vigurdate repertuaaris, sest ta on niisugune väga ilus ja hingeminev ja ka tehniliselt üsna nõudlik tükk. Ka ta algselt tegelikult üldse orkestrile viile, Isaiisanaadid on rohkem sellised, nüüdsed ja mõneski Saizanaadis on seoses loodud Bachi eriti tema teises sõnalis, aga kolmas sõnad on üheosaline, on väga mitmekülgseid, muusikalisi nüansse ei sa Isonaatidel oma tehniline raskuska eest. Et näiteks konkursidel mängitakse neid üsna palju, vahel niiski kohustuslikud. Selles mõttes on meil ka päris hästi välja kukkunud, et seal on nagu mitmetest stiilidest, et päris huvitav on selles mõttes, et mängida huvitav ja ehk ka kuulata et on nii klassikalist romantilist muusikat. Kas te olete enne kontserte koos andnud Ronaldot, väiksemaid esinemisi koos ainult selliseid väikseid lookesi mänginud, aga mitte sellist kodanikku solvanud kosmosest? Eelmisel on, on juures väärtusi, mida üksinda minimiseerimisel nii palju ei ole, et selles mõttes on alati tore kellegagi koos käia, muusikat, eriti just klaverimängijat ei muidu seda võimalust nii tihti esinevi võib olla piir mängitav vä millistele instrumentidele? Kas oma pereliikmega on teistmoodi koos esineda, kui võõra inimesena võib-olla oleksid julgemad mida veenda jah, ja võib-olla rohkem tuntakse 11, siis ma mõtlesin nagu lihtsam, et muusikakontaktiga kergemini. Nii et kui soovite kuulda, kuidas koos musitseerivad Mihkel Poll ja Mari Poll, siis on selleks teile võimalust. Kaheksandal jaanuaril kell 18 Estonia talveaias. Ka Vanemuise teater on jõulu ja aastavahetuse meeleolus ja tulimegi uurima, millised põnevad sündmused Vanemuise teatris toimuma saavad. Produtsent Paavo Nõgene. Aastavahetuse meeleolu on tõesti teatas jõudnud ning meie jõuluetendus, mis lastele on suunatud balannas, oma viimaseid etendusi, ja 27. detsembril me ootame kõiki teatrisõpru teatri traditsiooniks muutunud, et aastalõpuüritusele Bay sellel aastal diskud paigaks 1005 mille raames on võimalik vaadata Vanemuise etendust tuletikke laenamas, mis on mõned tee muudetud selleks puhuks ja lisaks sellele siis tantsida ansambli untsakate saatel. Publiku ette astuvad veel ansambel poiskase rahvatantsuansambel Vikerkaar ja pidu toimub nii Vanemuise teatrimajas kui siis ka kohvikusse ekspirgus. Meeldivalt saab aega veeta, aga tähtsam oleks kindlasti. Aasta lõpus on 31. detsembril toimuv Vanemuise aastalõpuball, mis sellel aastal on siis õigel aastavahetusel, päeval, kui viimased aastad on toimunud 30. detsembril kuna 2006. aasta on eesti teatrile tähtis aasta ning Eesti kutseline teater tähistab oma sajandat sünnipäeva ja kuna Vanemuise teater on Eesti vanim kutseline teater, siis otsustasime ka aasta vastu võtta esimesel detsembril Vanemuise teatri- ja kontserdimajas ning kohvikusse ekspirgus, siis toimub suurejooneline ball, millest ka otseülekande teeb Eesti televisioon. Kes esinevad ballil? Pallikava on väga kirev ja, ja vaheldusrikas alates Vanemuise sümfooniaorkestrist, kes esitab sellel õhtul nii tantsumuusikat dirigentide Lauri Sirp Peeter juhatusel kui ka spetsiaalse ooperiprogrammi dirigent Hendrik Westmani juhatusel. Lisaks on spetsiaalse programmi kokku pannud Vanemuise balletitrupp ja draamatrupp balletitrupp Toomas Eduri poolt lavastatud programmis siis ja draamatrupp esitab ja valmistab selleks puhuks spetsiaalselt tooksu vigel, mis jõuab Vanemuise teatrilaval Ain Mäeotsa lavastuses. Lisaks on võimalik loomulikult tantsu lüüa kontserdimajas siis kogu aeg, kas siis Vanemuise orkestri või ansamblite saatel musitseerivad kontserdimaja poole peal veel Olav Ehala, Lembit Saarsalu, lavale astuvad aga mitmed erinevad solistid ja nende seas ka teatrimaja fuajees. Vanemuise näitleja Aivar Tommingas oma ansambliga, kellega koos laulab sellel õhtul Liisi Koikson. Mis võiks olla selle õhtu pärliks tõmbenumbriks? Kindlasti aastavahetus ise, et saabub uus aasta ja, ja Tartu linn on tellinud sellel aastal ka väga suure hannes ilutulestikud, mis siis Vanemuises on väga kenasti vaadeldav ja pidu toimub hommikutundideni Vanemuise majas, et on võimalik, kui ka veel peale kella ühte näha erinevaid showprogramme ja samuti ka tantsida kohvikus Shakespeare alates kella ühest väga efektse glamuur bändi kasemahlake saatel, mis sobib uus aasta öösse väga hästi ja, ja need pidulised, kes jäänud lõpetama Vanemuises varastel hommikutundidel oma meeldivat aastavahetust, saavad sealt veel sellise kena, kena pärli, siis võib-olla tõesti. Aastavahetuse ball toimub ka jõhvis Vanemuise teatri, orkestri ja solistide kaasabil. Just nimelt, et 29. detsembril toimub jõhvi esimest korda siis loodetavasti traditsiooniks muutuv jõhvi linna ja maa ühine paljusi kontserdimajas, mille programmi on Vanemuine kaasa aidanud kokku panna, loodame pakkuda Jõhvi rahvale nautimiseks. Aitäh Paavo Nõgene selle intervjuu eest ja mida soovida teatri lahvale ja teatrikülastajatele? Kindlasti sooviks kõigile rahulikke jõule, meeleolukat, aastavahetust ja teatrikülastuste rohket uut aastat. Tere tulemast Vanemuise ja saab osa Eesti teatri sünnipäeva aastast. Aasta viimane kontserdiülekanne klassikaraadiost on vana-aasta õhtul algusega 17 30. See on Anu Tali esimene koostöö Tallinna kammerorkestriga. Me saadame vana ära ja võib-olla võiks öelda, et maailma kõige populaarsemate paladega üldse klassikalise muusikamaailma muusika ajaloost, nendeks on siis Mendersoni tuntud viiulikontsert, mida igal laps tänapäeval ära tunneb, kas just ise ümiseda oskab, aga jaa, moodsardi Jupiter-sümfoonia number 41 on need teosed, millega siis Ast ära saadame. Te saadate seda aastat kolme kontserdiga, üks neist on jõhvis, seal on teil krossinigavas jõhvis on jah meil võimalik natuke pikemalt mängida ja siis mängime sellise humoorika avapala Sevilla habemeajaja, Rossini Sevilla habemeajaja ooperile. Meil on seal võimalus pikemalt esineda, kuna kontsert on natukene pikem ja on ainult üks kontsert päevas 30. sest nimelt 31. on meil käed ja pea suhteliselt tegemisi täiskonna lõuna paiku 12 mängime Tartus ja pool kuus Tallinnas kontserdi. Ma usun, et publik on ka sel päeval juba kärsitu ja kaks teost ilma vaheajata kuulata on väga parasse aasta viimasel päeval just, aga samas varuge kannatust, sest et üks hani, yks korralik jõuluhani tahab neli tund ikka ahjus olla väikese kuumuse juures, et mis seal muud ikka teha, kui vahepeal ära käia. Las keegi kastab hane senikaua teie eest. Nendelt soni viiulikontserdis soleerib teie ammune sõber ja taas musitseerija Põhjamaade sümfooniaorkestris Sergei Tokaadin ja Sergei Raadil on nüüd küll poiss, kes on minu üleskasvamist näinud ja mina tema üleskasvamist, sest et et tema isa, mõlemad, tegelikult nii ema kui isa on ju mänginud Põhjamaade sümfooniaorkestris juba alguses vastates saadik ja ühe külaskäigu ajal, kui väike Sergei oli kümneaastane palustajat Peterburis, et tädi, kas ma võin teile mängida ja minu suureks üllatuseks, eks ma siis viisakalt andsin järele, et jah, et mõtlesin, et tuleb, et need konnad on, need konnad on või mõni teine tore viisike. Ja poiss mängis mulle Mendersoni viiulikontsert mille peale mina ja üks kolleeg olime suhteliselt hämmastunud, sest ta mängis väga hästi kolmveerand pilli peal veel tookord. Ja tänaseks ma pean ütlema, siin on siis meie võidukäik. Me oleme mänginud Tšaikovskit koos. Me oleme mänginud valdid koos ja Sergei ta kaadrist on sirgunud noormees, seitsmeteistaastane tänaseks, kes. Mul on hea meel eesti publikule öelda, et paar nädalat tagasi võitis Sergei tagaadin taas ühe konkursi, nimelt paganiini nimelisel konkursil esikoha ja lindistab pidevalt BBC-ga, nii et sellest tookord kümneaastasest naerusest väikesest ümmargusest poisist on sirgunud tõeline südametemurdja, nii laval kui eraelus, ma kujutan ette ja kui olete mänginud selle särava viiulikontserdi, siis juhataja vaata sisse, nii-öelda Mozart teosta Mozarti aasta juhatatakse sisse ja siis meie poolt ja muusikaajaloo tähtteosega, nimelt Mozarti 41. ehk Jupiter-sümfoonia, aga mis on ka ühtlasi tema viimane sümfoonia üks sädelevamaid säravamaid lõpukorda aastale ja võib-olla Mozarti loomingule. Jõulude künnise suurtest muusika templitest alustuseks Milano La skaalast kus on käimas uue hooaja alles esimene kuuld. Avalavastust Mozart. Tiidomeneod mängiti sel aastal viimast korda noorukese Daniel härdingi käe all üleeile. See on lukku, pandi lavastus muuseas esmakordselt las skaala 227 aastases ajaloos avas hooaja Beriti dirigent. Esmaspäeval esinesid siin Viini Filharmoonikute audirigent Subin Mehta juhatusel. Üleni Mozarti kavaga. Lõppedes valas oma jõulueelse ringe reisi. Eile õhtul oli jagalas skaala jõulukontsert Beethoveni üheksanda sümfooniaskaala orkestrit ja koori kutsutud juhatama Daniel paremboin Berliinist. Laskalonüüdney Domenico on koostöö Pariisi rahvusooperiga ja jõuab samas lukku pandi lavastuses Mozarti aastal kas sinna? Teadagi alla skaala praegu peadirigendid ning teatri intendants Stefan Lizmir. Otsides uut muusikadirektorit, toob sinna seniks noori tippmehi juhatama. 29 aastase Daniel Harding järele tuleb jaanuaris Jevgeni Oneginit dirigendiks kolmekümneaastane Vladimiri jorovski, kes praegu Inglismaal juba kuulsa Klainburnio Ooperifestivali muusikajuht. Sealtkaudu Tšaikovski ooper nüüd kale skaalasse tuleb. Nimiosa tuleb laulma prantsuse pärit on Lüdovic, teises Jeer Tatjana osasse vaheldumisi venelannad Olga kurjakova ja Tatjana Malaga Aerova Jaaglainburni lavastuse tegi sealgi leian viik. Praegu 28.-st detsembrist vana-aasta õhtuni olla skaalas Pierla koti ballettsulfiid. Uuel aastal lõpetab noorte tippdirigentide eparaadilas skaalas koguni 24 aastane Venetsueela dirigent, konkursside laureaat Gustav Duda Mell tulles juhatama Mozarti Don Giovanni. Viini riigiooperi toob uuslavastuse Mozarti Idomeneost. See tulebki Heather Andereviinis jaanuari teisel poolel dirigendiks saava ja peaosades neil šikov Angeelika kirsslaager. Sel nädalal on oma majas aga loengryinija falstav ja aasta lõpuni rida etendusi Nino roote lasteooperis, Lädindia imelam, jaka pähklipureja ning vana-aasta õhtul muidugi Straussi nahkhiir. Etendust juhatab Friedrich Haider samaga ja esimese jaanuari õhtul ja uue aasta nädalalt. Nagu juba öeldud, juhatab Monikute uue aasta kontserti music there suures saalis esmakordselt läti dirigent maris Jansons. Test praegu ju peadirigendi ametis nii amsterdami kontserdipaus kui ka Baieri Raadio sümfooniaorkestri ees. Uus aasta kontserdiga Vastraussid Joseph Lanner muuseas maris Jansons alates 92.-st aastast Viini Filharmoonikute juhatanud siiani juba 65 kontserti, tehti sealhulgas tänavu märtsis kolm väga menukat ühisete astet New Yorgis. 30. detsembri hommikul ja 31. detsembri õhtul saab publik endale samaga, nagu ma juba eelnevalt Viinis maris Jansons taktikepi all kätte ikka music raini suures saalis, aga muidugi ilma teleülekandeta. Santav see ooper peab aga oma hooaja pooles suureks õnnestumiseks toomas Aadeeessi ooperitorm, lavastust mis seal Ameerika esiettekanne ja mis praegu juba ka Taani kuningliku ooperilaval. Helilooja on selle eest olnud juba Olivier Preemia Londonist, nüüd on see moodsa Santa Fe ooperimaja 15. aastapäeva kaalukam uudis. Colorado ooper sai endale septembris Denveri kunsti keskuses uue teatrisaali. 2280 kohaga. Teatriga kannab sööst leidjofa opera elli Kolginsi nime kelle perekond annest tas teatri renoveerimiseks seitse miljonit dollarit. Elli Kolgings oli ennega Metropolitan rahvusliku nõukogu president. Ringiga Euroopasse. Pariisi ooper Serarmortjee juhtimisel tuleb uuel aastal välja puhusla Martin ooperiga süljet. Detsembris köidab publikut aga kava, ländia ja sõbrad, samuti Prokofjevi armastus kolme apelsini vastu. Vaimukas lavastus, Rudolf nureijevilt päranduseks jäänud Luikede järv. Lisaks sellele, et Peterburi Maria teater siin paar nädalat dressideeris ning teatri orkestri kontserti kõrvuti Valeri kergi jeviga ka Pier pulees dirigeeris debiicii poeemi. Meri teatab Pariisi rahvusooper, et on saavutanud kergieviga kokkulepe edasiseks koostööks kuni 2008. aastani tema endaga millesse tulevad nii loengriini kui ka borrelioosi Romeo ja Julia ning pen Venud otseliini uuslavastused. Väga edukas aasta on möödumas, paljudel sotsialistidel. Majja ei viitsi, klaverifestival on aasta sündmuseks olnud kogu Floridas kus täht solistideks olid. Venemaalt pärit Aleksander Kaarlil Jukk Tel Avivi Rubensteini konkursi kuld. Hilja. No saksa pianist Martin staatselt või inglane Leon kooli. Vaadates interpreetide tänast homset kontserdikalendrit, leidsin ühena väheste hulgast noore Türgi pianisti ja helilooja Fassil säi kellel on homme soolokontsert ja Istanbulis. See on 35 aastasele türgi muusikule erakordne aasta, vennas, kus ta lutsernist tegi omaenda neljanda klaverikontserdi esiettekande tõi välja oma ulatooriumin Siim ning osalise oma teosega Joy oma siiditee projektis. Sügisest mängis väsilsey Friedrich kulda mälestuskontserdil Lintsis. Pariisis on sellise diaatris Antalya festivalil oli preemeni festivali resideeruv kunstnik siis veel Hollandisse, USA-s, Jaapanis, äsja heategeval kontserdil Milanos suurte orkestrit ega, ja soolokavadega, kus kada enda transkriptsioonis ja improvisatsiooni. Niisugust lennukat aastat oleks tore soovida igale muusikule kus tahes. Jõululaupäeva helikajale tegid koostööd Tiia Teder, Märt-Matis Lill, Hedvig Lätt, Karin kopra, Maria Mölder ja Priit Kuusk. Saate mängisid kokku operaator Katrin mõõdik ja toimetaja Kersti Inno. Soovime teile häid jõulupühi ikka koos klassikaraadiot.