Tere, head raadiokuulajad. Klassikaraadio eetris on muusikauudistesaade helikaja, mis täna kulgeb suures osas Mozarti tähe all. Käesoleva kontserdihooaja suursündmusi on kahtlemata muusikaajaloo ühe suurima geeniuse Wolfgang Amadeus Mozarti 250. sünniaastapäev. Sel puhul korraldavad Eesti muusikaorganisatsioonid esinduslikum koostööfestivali, mis toimub 12.-st 27. jaanuarini ja kannab pealkirja Mozart 250. Publiku ette tuuakse mitmekülgseid erinevate muusikute ning koosseisudega. Ettekandele tulevad Mozarti vokaalsümfoonilised suurvormid, ooperid, sümfooniad ja kammermuusika. Väliskülalistest astuvad publiku ette string kvartett USA'st, Korea Kammerorkester Metsasarvesolist Abkostel Hollandist ja valgustusajastu kester Inglismaalt. Saate lõpu poole kuulete uudist Olari Jeltsist, kes võitis Läti suure muusikaauhinna. Möödunud neljapäeval toimus skulptuuri ministeeriumis festivali moodsad 250 pressikonverents, kus festivali korraldajad tutvustasid oma Mozarti projekte. Kohal käisid Kersti Inno, Tiina kuningas ja tänase heligaja toimetaja Karin kopra avasõnad, ütles kultuuriminister Raivo Palmaru. Mul on tõesti hea meel näha, et meie kultuuriüldsus on otsustanud nii põnevalt ja suurejooneliselt tähistada Euroopa geniaalse muusiku Wolfgang Amadeus Mozarti 200 viiekümnendat sünniaastapäeva. Noh, nagu kõigi muusikutega on ka moodsatega ilmselgelt nii, et mängitakse ainult teatud nende teoseid ja nad jäävad tähelepanuta. Nüüd vaadates Mozarti festivali kava, võib rõõmuga tõdeda, et seda viga Eestis ja selle festivali puhul ei korraldata. Seda kinnitas, ütleme nii festivali kava kui ka näiteks see, mis on klassikaraadiol kavas. Ma tänan, härra suursaadikud, kes on nõustunud olemas festivali patroon. Tänan kõiki kontserdikorraldajaid, teatreid, teatri, muusikamuuseumi, linnavalitsusi, raadiorahvast, kes on võtnud enda peole keeruka ülesande ja suhtuvad sellesse südamega. Soovin kõigile teile jõudu ja kordaminekuid ja mille kõigile häid muusikaelamusi Kõneleb festivali Mozart, 250 patroon Austria suursaadik Eestis, tema ekstsellents Jakub vorst, bataaglia. Ta PÖFFi Phaetju maasikal ees. Mul on suur au olla eesti Mozarti festivali patroon. Olen alati imestanud teie muusikakultuuri kõrge taseme ja muusikasündmusterohkuse üle ja selle üle, kui suurt tähelepanu pöörate sellele Austria Euroopa heliloojale, nagu kultuuriminister väga õigesti määratles. Kahetuleva nädala jooksul fokusseeritud ennast Mozarti muusika eri aspektidele. Ja ma viitan siin festivali esimesele kontserdile metodisti kirikus, kus tuleb ettekandele Mozarti reekviem ja viimasele kontserdile Mozarti sünnipäeval, 27. jaanuaril Estonia kontserdisaalis kus kantakse ette Mozarti kroonimismissa. Ka Austrias tähistatakse Läti sünnipäeva erilise tähelepanuga. Miinides Salzburgis on väga palju erilisi sündmusi. Näiteks jaanuari lõpus kulgeb kogu Viini elu kolme päeva päeva jooksul Mozarti tähe all. Paljud avalikud kohad on kaunistatud Mozarti sümbolitega. Samuti toimub palju üritusi Mozarti sünnilinnas Salzburgis. Oleme Mozarti üle väga uhked, tal on palju järgijaid, kes arvavad, et Mozart on moodne heliloojad, kes annab midagi igale põlvkonnale. Ja tema fenomen ei aegu kunagi. Tänan kõiki Eesti organisatsioone, kes juhivad Mozarti üritusi. Eestis. Soovin palju. Kuidas sai meie muusikaorganisatsioonide ühisfestivali idee alguse, räägib üks korraldajaid Aare Tammesalu. Töötades aasta tagasi Eesti kontserdiprodutsendina, me arutasime tõepoolest esialgu kunstinõukogus, et kuidas tähistada Mozarti juubelit. Ja päris pikk arutelu oli selle üle sellepärast et tavaliselt valitakse kunstilised juhid. Aga Mozarti puhul tundus, et sellist inimest, kes esindaks kõiki, me ei leidnud ja seetõttu tuli sellest festivalist koostööfestival, mis on mõnevõrra erinevad algne projekt. Siin osalevad pea kõik Eesti muusikaorganisatsioonid, paljud kollektiivid, orkestrid, teatrid, ka teatri muusikamuuseum, nii et väga erinevad eesti muusikaga seotud organisatsioonid. Ma loeksin teile siiski ette, sest neil on päris palju Eesti filharmoonia kammerkoor, Eesti interpreetide Liit, Eesti Kontsert, Eesti muusika ja teatriakadeemia, Eesti nukuteater, Eesti riiklik sümfooniaorkester, Eesti teatri- ja muusikamuuseum, Pärnu kontserdibüroo, Pärnu linnaorkester, teater, Vanemuine, Rahvusooper Estonia, Tallinna filharmoonia ja toetajate hulka kuuluvad siis Eesti kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Tallinna linnavalitsus, erinevalt saatkond, Ameerika ühendriigid, Austria Briti Nõukogu, Korea suursaatkond, kultuurileht, Sirp talendis, riik ja Tallinna linnale. Ma tahaksin avaldada suurt tänu selle eest, et Tallinna linna abiga õnnestus teha festivali kodulehekülg, mis saab kõige paremini informatsiooni hallikas ja mida ja lihtne täiendada nende projektidega, mis tulevad juurde nimelt selle plakati, mis siin minu ees on, jaga, päris palju on neid linnas näha, on umbes kolme nädala vanune see informatsioon selle festivali kava kohta, aga on väga tore, et järjest tuleb uusi kontserdiga seotud sündmusi juurde ja lisaks on sellest Balticust, mida te siin laua peal ka, kui keegi soovib võtta. Siia juurde on tulnud veel Eesti televisiooni Eesti Raadio, nii et see festivalil osalejate ring on väga lai ja selle üle on tõeliselt hea meel. Samuti on oluline märkida, et festival ei toimu mitte ainult Tallinnas-Tartus suuremates linnades vaid kontserdid ja erinevad üritused jõuavad ka näiteks Kuressaarde, Jõgevale, Valka, Kohtla-Järvele. Kas näiteks nii, et selle festivali ulatus Eestis on on väga suur? Räägib Eesti Muusikaakadeemia rektor Peep Lassmann. Kõigepealt muusikateatriakadeemia väljendab suurt suurt rahulolu sellega, et Eestis toimub ilmakordseteks festival, mida korraldavad ühiselt kõik muusika ainult muusikaga, vaid paljud teatriga seotud organisatsioonid. See on tõesti esmakordne Eestis. No muusika ja teatriakadeemia jaoks moodsat ei ole mitte ainult selle kuu ja selle aasta imi, vaid see on igapäevane külaline klassides ja meie enda kontserdisaalis samamoodi nagu see on igapäevane külaline ka kõikides teistes kontserdisaalides, nii et sellel kuul on lihtsalt ebatavaliselt suur konstitutsioon Mozarti muusikas ja ka muusikaakadeemiasse natuke rohkem. Panus on üks kontsert meie enda üliõpilaste ettekandes Mozart seoses meie kontserdisaalis aga kukkuma lugesin praegu siin kahe voldiku peale kokku 10 nime, kes osalevad erinevates projektides, kes on siis kas meie õppejõud või isegi üliõpilased, kes on juhtivalt kaasa tegevad väga erinevates positsioonides. Räägib Pärnu linnaorkestri produtsent Marko Lõhmus. Mozart on tõesti see helilooja, kes seal orkestrite repertuaaris ja kogu aeg ja Pärnu orkester on seda alati hoidnud ühena oma repetuaalidesse. Kui rahu toob, lõpetab lasteaia mängu raames oma hooaja Mozarti muusikaga, siis tegelikult meie alustasime eelmisel klaaspärlimängufestivali programmiga moodsate, soleerib ja lõpetame sel hooajal mais Mozarti c-moll missa, aga selle festivali raames on meil siis 21. jaanuaril kontsert, mida juhatab peadirigent Jüri Alberten. Kavas on sünnipäeva tordilõik mitmekihiline. Esimeses pooles instrumentaalmuusikateatri direktori avamäng rahva sümfoonia ja teises pooles tulevad külla head sõbrad Mati Turi. Kassani Braun. Nüüd siis vist juba Itaaliast. Kavas on Cosi fan, tutte Figaro teatri direktor ja kava lõpetab siis ainassoni eksortaatio piloot, aga nii, et sünnipäevalapsele kohane läbilõige tema instrumentaal ja jaagu kolooniast. Külalisesinejaid tutvustab Eesti kontserdi produtsent Neeme Bunder. Loomulikult Eesti Kontsert tähistab Mozarti sünnipäeva tegelikult kogu hooaja jooksul, neid kontserdil tuleb meil ikka rohkem rohkem. Räägime siis nendest, mis on nüüd kavas ja isegi tahaksin öelda, et muusika selleks, et see geniaalsus sealt välja kostakse paistaks vaatamata sellele, et moodsate geniaalsus on kõigile teada. Aga ikkagi need esitajad on alati need, kes selle tegelikult välja toovad ja ma tahangi siin kohe hakata rääkima kvartetis Mart, kes kohe käesoleval laupäeval juba üles astub. Tegemist on siis erakordselt maineka kollektiiviga, kõik, kes tunnevad viiulikvarteti muusikat, sellel mängul ilmse spetsiifikat teavad, siin on tegemist tegelikult ütleme siis alustalaga kollektiiviga, siis mis on erinevates aegades erinevate koosseisude juba pea 60 aastat esinenud. Oleksid, mis on pärjatud nelja grammiga kõikvõimalike aastapreemiatega üle maailma kollektiiviga, tänu millele, et ollakse kooliresident ehk siis tehakse sea süstemaatiliselt workshop kontserte. Öelda, et väga paljud kuulsat kvartetti, kes praegu üle maailma esinevad, ma loen siit ühe rea teile, Emerson, Tokio Sand, Loorents, Kongoordi, New York, Laar, Aleksandr, las all ja nii edasi ja nii edasi. Kõik tegelikult nagu öeldud, on põhjustatud selles samas kvartetis. Vot sellist kaunist kvarteti Me saame kuulata siis laupäeval ja ma arvan, tõesti, see on üks Eesti kontserdi selle aasta tähtsündmused. Väga põnev projekt on Korea Kammerorkester ehk siis Korea muusika, siis me teame üldse tegelikult natukene vähem tegemist on meile nagu üsna kauge seltskonnaga, aga nüüd kui ma Kalblid materjali vaatasin, siis tegelikult on tegemist orkestriga, mis esineb pea kõikidel kontinentidel väga suurtel mainekate festivalidel ja mis minu sellisele nagu personal ja see huvi kindlasti ka hon. Kes on väga huvitav artistist nagu selles mõttes, et nagu me teame metsas selle tundlik pillasemalt varasematel aegadel nautinud singi, Vujanovskid dünastia kaunilt mängu, aga isegi siin nagu nagu väga palju neid metsasarvemängijat ei ole, aga nüüd on tegemist Hollandi päritoluga metsasarve solisti, ka kes on võimeline mängima nii ventiil, instrumenti kui ka naturaal metsasarve ja kõlama hakkavad siis muidugi vanal instrumendil maade Estur kontserdid, Mozarti kontserdid. Festivali käigus on veel ka teisi kontserte nagu kiriku sonaadid, mis on siis meie sellised tuntud valamuski spetsialisti Andres Mustoneni ümber koondunud seltskonna poolt mängitud programm? Tegemist jällegi muusiga, mis haruldane Mozart on kirjutanud kirikus alati nagu te teate ju terve oma elu jooksul erinevate kirikute tellimusel ja kusagilt selline väike Sisoneeriv asi tema loomingu selle osa kohta ka, et see pidavat sobima kirikusse, kuna ta on väga elurõõmus ja kirik peaks olema kuidagi teistmoodi. Igast tegemist on väga kauni ja elurõõmsa muusikaga. Andres Mustoneni juhtimisel tegutses ansamblis samuti Eesti Kontsert korraldab kontserte, kus astuvad üles Reval Trio ja Tobiase kvartett. Mõlemad üksused on tuntud headuses meie ees. Räägib Eesti televisiooni muusikaprogrammi tellija Heidi Pruuli. Eesti televisiooni poolt on mul hea meel öelda, et meie võimalus ja ülesanne on parimaid hetki sellest festivalist vahendada Eesti inimestele üle üle terve Eestimaa ja selle konkreetse festivaliga seoses. Me osaleme seal nii. 27. jaanuaril toimuvast kontserdist, teeme teisest osast otseülekande ja esimese osa salvestame, näitame hiljem õhtul hilisõhtul Mozarti kreemi me tõesti ei salvesta sel korrale, mida meil on olemas, tselluloosivabriku ette panna ja seda me näitame aasta lõpupoole, siis kui on juba hüvastijätt moodsate aastaga käsil. Aga ma räägiks, mida Eesti Televisioon veel sel päeval teeb. 27.-st jaanuarist rääkides, et me oleme ühinenud üleeuroopalise Eurovisiooni vahendusel tuleva pika mammutprogrammiga 24 tundi. Mozart. Me oleme astunud selle litsentsi ja me näitame seda programmi täies mahus. Sel päeval küll mitte 24 tundi, sest mõned teised saated on ka vajalikud ikkagi näidata. Aga 18 tundi, Mozarti muusikat tuleb sel päeval Eesti televisiooni vahendusel alustades kell üheksa hommikul, lõpetades järgmine hommik kell üheksa väikeste vahepausidega. Ma ei hakka teid praegu nende nimedega koormama, ma olen nüüd siin väikese materjali toonud kaasa lihtsalt mõned nimed, ütlen, kes selleni, et programmid kaasa seal on nii. Viini Filharmoonikute on Riccardo Muti, Salmon rätri, Pier poleez, René Flemming, Toomas Rostov, Gidon Kremer, Taaniel paremboim, palju-palju teisi. Ja see programm on niimoodi koostatud, et seal ei ole ainult kontsert, vaid seal on ka dokumentaalfilme, laste progamm, Mozarti uudiseid, tantsuetendusi, kase hipoooper, Cosi fan, tutte et peaks olema võimalikult laiale huvide ringile igale ühele midagi. Samal lainel on vähemalt minu teada 27 telejaamu, kes selle projektiga on liitunud. Tõenäoliselt on isegi rohkem. Et me tõesti loodame, et kõigil telia ja teie sõpradele, tänavatel on aega sel päeval mootokile pühenduda. Sama teevad veel lähemaks Eesti inimestele. Mozarti stuudios istuvad saateid kommentaatorid, kellest siis on seal Eero Raun, Arbo Valdma ja Anu Välba. Vaadake televisioonile. Kuidas tähistab Rahvusooper Estonia Mozarti aastat, räägib rahvusooperi direktor Paul Himma. Selle festivali raames on meil kaks Don Giovanni etendust, aga meil on moodsade sündmused jaotunud natuke laiemalt ja me tahtsime ka selle festivali ajaks teha ka midagi spetsiaalselt lihtsalt ajagraafikut kõigil tegijatel ei sobinud ja sellepärast järgmisele sellile moodsale sündmusele veebruarikuus 18 19 euron Laklementsate diito ehk Tiituse halastus kontserdite, kandes meie teatrisaalis rahvusvahelise solistkonna meie koor, orkester, Volmeri juhatab seda siis samal ajal. Festivale on ka veel talveaias, on mitmeid üritusi ja mis on nii-öelda väiksemas skaalas ja muidugi mis on ka oluline, on see, et me teeme sellise räpp-stiilis ooperi, toome siia Tallinna, mis on siis koostöö, komisjon, oopereid, lainen torne ja Soome rahvusooperi vahele jäi kaheksa etendust on ja üks neist Tallinnas 10. juunil. Meie hooaja viimane üritas, on samaaegselt ka klaaspärlimängu avakontsert Pärnus kaheksandal juulil. Selle aktsent on nagu Mozarti, Efraim aurer music ehk vaba pöörlaslik muusika, meie kooria, meie orkester, solistid. Neljapäeval, 26. jaanuaril kell 18 esineb Estonia kontserdisaalis valgustusajastu orkester Inglismaalt soliste, Liisapesnasjuk, flöödid ja dirigent Robinditsiaati. Ettekandele tulevad Mozarti sümfoonia number 15 kontsert flöödiorkestrile number kaks taadioyafuugatseemall ning sümfoonia number 29. Palusin mikrofoni, et korraldaja Aare Tammesalu. See oleks tore kollektiiv, kes mängib põhiliselt 18. sajandi lõpu ja 19. sajandi heliloojate teoseid. Repertuaari teeb seda küllaltki erilisel moel, nimelt selle orkestri tegevust. Printsiip on selline, et kõik muusikud juhivad seda orkestrit nii kunstilises mõttes kui ka majanduslikus mõttes. Ja sellele orkestrile ei ole otseselt peadirigenti. Nad kasutavad küll hetkel kahte külalist peadirigenti, kes on väga mainekad muusikud maailmas. Franz Krüger. Serdid on nii oma kodumaal kui ka maailma kõige esinduslikematel festivalidel ja kontserdisaalides alati tõeliseks sündmuseks, et ma olen ise ka viibinud nende kontserdil ja võin öelda, et ma olen suhteliselt rahulik kontserdikuulaja ja kui isegi siis, kui publik karjub braavo, siis, sest ma tavaliselt seda teen niimoodi mõõdukalt, aga peale nende kontserti Queen Elizabeth hoolist ma avastasin ennast püsti seismas täiest jõust braavo karjumas sellepärast et see energia, mis tabas mind seal kontserdil, see oli täiesti uskumatu orkester, kus kõik mängijad mängivad täie tõsidusega ja täie tõsidusega ja heas mõttes täie energiaga, see oli väga selline ere kogemus. Ja mis teeb selle Tallinna kontserdi muidugi eriliseks on see, et Inglismaal on traditsiooniks korraldada kontserdieelne vestlust ja nende ettepanek oli, et nad sobiksid ka Tallinnas tutvustada, tutvustada oma Pille, tutvustada oma tegevuspõhimõtteid tund aega enne kontserti. Minu arvates on see väga tore, sellepärast et meil see traditsioon väga nõrk, aga ma loodan, et edaspidi tuleb seda tihemini ette. Ja kuna nad mängivad klassikalise ajastu pillidel, siis meil Eestis neid traditsioone ole võib-olla niipalju kui barokkmuusika esitamise traditsioone vanadel pillidel ja see võiks olla huvitav nii publikule kui ka interpettidele. Nii et ma soovitaksin väga seda kontserti tulla kuulama, kus on ka väga erakordne solist, keda veetakse vanadel pillidel mängivate statistiliselt kõige paremaks maailmas Liisabeslas jupp ja noor dirigent, kui ma ei eksi, 23 aastane Itaalia päritolu Robinditsiaati, kes naudib väga suurte maailma muusikaelu tegelaste soosingut, praegu toetuste ja kes on tõusev täht, energiline noor dirigent, nii et nii see kontsert kui ka ma usun Se kontserdile eelnev vestlus on väga põnevad ja toovad uusi ideid, uut inspiratsiooni, meie muusikal. Valgustusajastu orkester esineb Estonia kontserdisaalis neljapäeval, 26. jaanuaril. Kontserdieelne vestlus on kell 18, kontsert algab kell 19. Vestlusüritusele pääseb kontserdipiletiga. Ka nukuteater on võtnud nõuks tähistada Mozarti 200 viiekümnendat sünniaasta Ta päeva. Nukuteatri kavas on Mozarti ooperi Võluflööt selle põhjal loodud näidend. Meil on nüüd telefoniühendus lavastaja Vahur Kelleri ka. Kuidas teil tekkis idee teha Mozarti ooperist nukulavastus? Sellepärast ilmselt, et võluflööt on aga nukupärane ooper ja kuna ma tegin magistrikraadi ooperilavastajana, samal ajal töötab nukuteatris, et siis olen ma leidnud päris palju seoseid nukukunst ja muusika vahel ooperi vahel, et üsna lähedased alad omavahel. Kui palju te etenduses muusikat kasutate, Mozarti muusikat? Väga palju, ainult, et see on töötluses. Rivo Laasi kirjutas spetsiaalselt meie jaoks väiksemale koosseisule, kus on üks laulja. Kaire Vilgats toetavad ka meie näitlejad lauluga ja keelpillikvartett, elektrikitarr ja akordion. Aga selle etenduse aluseks on siis Mozarti ooperi originaal libreto või on seda palju muudetud. Libreto, ma kirjutasin ümber ja ma kirjutasin selle oluliselt lühemaks ja suurendasin tekstiosa, nii et muusikasse on tehtud küll väga-väga palju kupüüre sinna jah, ja tõstetud mõned numbrid ümber ja nii edasi, et teha lugu natukene lihtsamaks ja ja lühemaks. Millises vanuses lapsed seda võiksid vaatama tulla või võivad ka täiskasvanud seda vaadata? See on kindlasti ka täiskasvanutele, nimetame seda kogu pere tulla täiskasvanud koos lastega vaatama. Võib-olla kooli Easton kõige paslikum, eks igaüks ise tunneb enda last, kui palju ta suudab jälgida. Natukene keerukamat tekst ja paljudele näiteks ooperimuusika meeldib, aga kooliaastaks kindlasti olla juba see on väga lustlik ja lapsemeelne. Nagu selle filosoofilise tausta kõrvale on ta teine kiht Tõnisel väga lustlik lapsemeelne. Nii et nii lapsed kui täiskasvanud leiaksid sellest nukulavastusest midagi. Mozarti kammermuusikat võib kuulata täna õhtul kell 19 Tartu Jaani kirikus ja homme kell 18 Tallinnas Kadrioru lossis. Esinevad Aare-Paul Lattik, harmoonium, Ilja orelil, Tõnu Reimann, viiulil Urmas võlguta viiulil ja Aare Tammesalu tšellokontserdi korraldab Eesti interpreetide liit. Meil on nüüd stuudios Aare-Paul Lattik tutvustada kontserti lähemalt. Esitate seal peamiselt Mozarti muusikat. Niimoodi ei saa öelda, Me esitame seal ka Mozarti muusikat. Meil on kavas mõnede Mozarti kirikukontserdid, kus siis Mozart on tõesti ennast pühendanud orelile. Sest teatavasti kõik ülejäänud Mozarti oreliteosed on loodud mehaanilisele orelile ehk värgile, mida mängis siis mehhanism. Aga antud teosed on tõesti Mozarti pilk orelile kui instrumendile ja mida mängib siis inimene, mitte mitte mehhaaniline käsi. Kavas on kaks, kirikusonaati C-duur ja teetuur. Mida siis Tartus ma mängin orelil ja Tallinnas Kadrioru lossis, kus orelit ei ole üritama siis seda mängida harmooniumil, olgugi et harmoonium leiutati tükk aega peale Mozarti surma 1846. aastal aga minu arvates kõlavad päris põnevalt ja ülejäänud repertuaarist, siis kõlavad tursaki paga tellid frangi valitud harmoonium palad ning samuti frangi prelüüd fuga, variatsioon, keelpilli, Triiule ja harmoonia, mille, mis on algselt frangi poolt kirjutatud orelile. Samuti on säilinud frangi versioon orelile või harmooniumile ja klaverile. Seekord mängime seda lugu siis kvartetiga meie enda seades. Esitusele tulevad ka väga ilusad Foree ja pise erinevad teosed. Peaks mainima ka, et kõikides teostes peale frangi variatsioonide on harmoonium kasutatud originaal pillina. Niisiis eesti interpreedid esinevad täna kell 19 Tartu Jaani kirikus ja homme kell 18 Kadrioru lossis põneva kavaga moodsardilt ja teistelt heliloojatelt. Mozarti 250.-le sünniaastapäevale pühendatud festival kestab 27. jaanuarini vääriliselt. Kas lõppakordiks saab Eesti riikliku sümfooniaorkestri, Eesti filharmoonia kammerkoori ja pianist Kalle Randalu esinemine pool hilieri juhatusel lähemalt räägib Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri direktor Andres Siitan. Mozart on õnneks, eks neid heliloojaid, kes ei tule meelde mitte ainult siis, kui on üks ümmargune tähtpäev ja tema muusikat ei mängita mitte ainult juubelite puhul kõikide muusikakollektiivide repertuaaris Mozart kogu aeg pidevalt, kuid ometi on see neile üks rõõmus aasta, et me saame sellel aastal talle eriti paljudele tähelepanu pöörata. Kui me räägime sellest Mozarti festivalis, siis ma arvan, et ega see nüüd teistmoodi üldse ei saakski olla, et kõik Eesti muusikaorganisatsioonid ja kollektiivid võtavad ühiselt selle sünnipäeva festivali teha ameti, tahan siin tänada siiski Eesti Kontsert initsiatiivi, et see festival niimoodi ühise katuse alla tõmmata ja seda ühiselt ka ühiste jõududega ja ühe festivalinaga välja reklaamida. Meil on siis suur au ja rõõm anda kontsert selle festivali viimasel päeval, mis ühtlasi on ka Mozarti õige sünnipäev, 27. jaanuar ja meil on väga hea meel, et me teeme seda koos koostööpartneritega, Eesti filharmoonia kammerkooriga kanname siis ette Mozarti kroonimismissa. Kontserdi esimeses pooles kõlab Mozarti Figaro pulma avamäng. Mul on veel üks väga huvitav ja oluline seos meie muusika publiku jaoks, nimelt kui me räägime Mozarti-interpreet idest, siis Kalle Randalu on kindlasti üks nendest interpreetide, kelle esituses Mozarti muusikat väga armastatakse kuulata. Huvitaval kombel satub see aasta 2006 olema nii Mozarti 250. sünniaasta kui ka sellel aastal täitub 50 aastat Kalle Randalu, nii et see meie kontsert tõmbab kokku Mozarti jaanuarikuise festivali aga samas andaga ja meie 2000 kuuendat aastat läbiva sarja Mozart ja Randalu nii-öelda avalöögiks ja tahame eesti publikuni tuua Kalle esituses neli kontserti aastal 2006 jooksul. Festivali Mozart 250 raames toimub veel väga palju kontserte. Näiteks kolmapäeval, 18. jaanuaril kell 18 esineb Kuressaare kultuurikeskuses Tobiase keelpillikvartett. 19. ja 20. jaanuaril võib teater Vanemuises vaadata Mozarti ooperit Võluflööt. 24. jaanuaril esineb Ahtme kunstide koolis pianist Marko Martin ja näiteks 27. jaanuaril kell kuus Viljandi Jaani kirikus Eesti televisiooni tütarlastekoor Aarne Saluveeri dirigeerimisel. Lähemat infot festivali Mozart 250 kohta saab koduleheküljelt www punkt. Mozart 250 punkt. Ja dirigent Olari Jeltsile omistati nii suur muusikaauhind töö eest Läti riikliku sümfooniaorkestri peadirigendina 2005. aastal, kommenteerib Läti raadio ajakirjanik Inara Jakko Boonen. Arvan, et see on väga tähtis. Riik annab välja aastaauhinna igas kultuurivaldkonnas. Teatri, kino, muusika ja teistele kultuuritegelastele. Traditsioon on kestnud 12 aastat. Žüriisse kuulus sel aastal 11 inimest, kellest kaks olid heliloojad. Petteri kasks ja Arturist maskad neli muusikateadlast, kaks suurepärast kammermuusikut, ballettmeister ja jäts, muusik ning Kultuuriministeeriumi esindaja. Kõik need inimesed on aktiivsed muusikaelu tegelasele. Miks anti auhind kolarieltsile? Tavaliselt antakse auhind väga heade eflektsete täiuslike esituste eest, mis on jätnud erilise mälestuse möödunud kontserdi aastast. Žürii sõnul on Olari Eltsi Läti riikliku sümfooniaorkestri kontserdiprogrammid 2005. aastal väga väljapaistvad. Originaalsusega Mõttes mainiti ära ka üksikud kontserdid, nagu Erkki-Sven Tüüri viies sümfoonia, Šostakovitši kuues sümfoonia, Prokofjevi, viiulikontserdi, Schönbergi teoste ning paljude teiste heliloojate teoste ettekanded. Eltsi viimased kontserdikavad enne lahkumist Läti riikliku sümfooniaorkestri peadirigendi kohalt olid väga inspireerivad nii dirigenditöö kui orkestri esituse kvaliteedi poolest ja mõjutasid märkimisväärselt žürii otsust. Kas teate, kes on järgmine Läti riikliku sümfooniaorkestri peadirigent? Ei, see on noor läkk dirigent Lints Glinka kes on õppinud nii Lätis kui Taanis suvine metameistriklassides ning jõudnud võita juba auhindu Taanis. Lätlased on väga rõõmsad, et näevad teda peagi oma suurima orkestri ees. Nagu teate, jääb Olari Elts Läti riikliku sümfooniaorkestri peakülalisdirigendiks ja ootame igatsusega tema kontserti sel laupäeval. Mis avab Läti sümfooniaorkestri, Mozarti aasta. Populaarsemate Mozarti kompositsioonidega. Kõneles Läti raadiotoimetaja Inara Jaku Boone. Läti riikliku muusikapreemia said veel elutöö eest tenor Karlis Saarins ja Kanadas elav välislätlane Dali valdiskeenins. Suurt muusikaauhinda antakse Läti Kultuuriministeeriumi eestvedamisel välja alates 1993.-st aastast. Tookord oli teiste seas auhinna saajaks ka toonane Läti orkestri peadirigent Paul Mägi. Olari Elts on väheseid välismaalasi, kellele on omistatud Läti suur muusikaauhind. Välismaalastest on selle saanud veel tšellist missis lahvrazdrapovitš ja dirigent Juha kangas. Auhinnatseremoonia toimub pidulikul kontserdil 10. märtsil Riias, Läti rahvusooperis. Tseremooniast teevad ülekandega Läti raadio televisioon. Auhinnasaajatele antakse kunstnik Armand Jakobson tsi valmistatud hõbedane kuju. Olari Elts lahkus Läti riikliku sümfooniaorkestri peadirigendi kohalt. Eelmisel aastal. Jätkab nüüd vabakutselise dirigendina. Palju õnne, Olari Eltsi läheb ka klassikaraadio poolt. Helgaja. Suur Mozarti aasta on alanud lähemal ja kaugemal kontserdisaalidest, raadiost ja telerist teatrilavalt näeb, kuuleb parimaid Mozarti-interpreet võimalikult põhjalikumat, aga ka uudsemat ülevaadet Mozarti loomepärandist. Ajakirjade jaanuarinumbrit pole kitsi Mozarti pühendustega. Olgu näiteks inglaste plaadi kuukiri grammofon, kus Mozarti interpreetide valitud välja rääkima paar Parbonni, Colin Davis, John Jelivetgaadiner, Nicolaus sarnokuur, Will märynar, Roger Norrington, Christopher hoogud või Mitsu otsida. Kohe tulevad keelele ka kahe tippviiuldaja Anne-Sophie teriias loomomintsi pühendused. Esimene tähistas Mozarti kõigi viiulikontsertide plaatidega ka omaenda muusikalise tegevuse kolmekümnendat aastapäeva. Mõlemad on teinud asju suurt tähelepanu äratanud tuurid annesofist, oleme rääkinud looma vintsi üleni moodsatiga tehtud eurole. OPA tuur haaras seitset maad 20 kontserdiga ja kogus 30000 kuulajat. Kuigi tipp, mis oli galakontserdid kuulsamates saalides Jes sünnilinnas Salzburgis toimuvat sünniaastapäeva nädalal. Jaanuari lõpus mängis Euroopa Kammerorkesterit olekminkovski käe all Salzburgis juba aastavahetusele kava, kus postisarve serenaad ja Jupiter-sümfoonia Londonis Mozarti märgiks pianist Marri Perajja ja dirigent Bernard Haitinki ühisesinemised London Symphony orkestriga, Barbikanis Mozarti 27. ja 20. kontsertsaalid välja müüdud. Ellesso ühes residentidest Püha Luuka katedraalis alustas Mozarti sarja Royal string kvartett. Jäi ütlemata Varbikanissoli vennad häiting Mozarti kõrvale valinud Šostakovitši, sümfooniad ja mõlemal õhtul. Ja värsked olid just need jaanuaris Mihhail Plettinjoff, Mozarti nelja klaveri sonaadiga. Anne-Sophie mutter lõpetab Mozarti Trio dissarja kahe plaadiga üks juba varasemast. Mõlemad Deutsche grammofon. Eile kolmapäevast on London Symphony koos peräia ja Haitibkiga Kanaari saarte festivalil kontserdit lillas Palma siis, kui Tenerife ess sama Londoni kavaga. Ja üldse kui Euroopa suurtes kontserdimajades oli pärast esimest jaanuari vaiksem veel järgmise nädalani, siis Ameerika orkestrites olid alates viiendast jaanuarist publiku ees pea kõik kuulsad ka Big Faivist. Bostoni sümfooniaorkestri ess Symphony hoolise avas uue aasta maestro kurtma Suur Hiina ameeriklasel tan tuuni Vooter kontserti tooge ja siis Bruckneri seitsmes Clevelandis juhatamas peadirigent transvelsker mest. Mõlemal mandril erakordselt menukas, jääb tähele pandud muusik Marc-Andre halba vii klaverikontserdi Ameerika esiettekandega suurepäraselt. Leif UVA Anzness. Cincinnatis alustas Paavo Järvi aastat proovidega esmaspäeval, solistiks tuli pianister Loreaa Emaar. Los Angeleses oli vaestel Subin Lehta kutsunud Prokofjevi esimese viiulikontserdi, solistiks noorukese Soome grusiinlanna Elizabeth pätia Sheeni New Yorgi filharmooniaorkestri ees. Ka peadirigent Lorin ma seal ja William poolteni viiulikontsert selles kavas Philadelphias dirigeerimas Norbulgaarlane Rosen millalov ja John Adamsi toreda interpredina temale viiulikontserti mängimas, leile ja Šefčovič. Veel on viimne hetk, üht-teist tähelepandavad ka lõppenud aastast meenutada. Käepärast on Eho Classic 2000 kiis tunnustatud austusavaldustega publiku ees Münchenis esimesena võluv vene sopran Anna need trepko aasta naislauljana ja parima plaaditegijana CDd tsem reliidera eest. Aasta meeslauljaks, tema sagedane partner, tenor Rolando villasoon. Aasta dirigent Claudio Abado. Kaheksateistkümnenda sajandi muusika pärin esitaja, viiuldaja Anna-Ching Kennedy parim kollektiiv Berliini Filharmoonikute 12 tšelloansambel. Täna juba nimetatud helilooja taandun väärisasjaga Tuisburgile linna muusikapreemia. Selle hiljutiste laureaatide hulgas on ka Hans Werner Hence. Nüüd esimene eesti märg tänastes uudistes ajakirjaga Raamofon. Jaanuarinumber avaldab arvustuse ERSO Tubina plaadist Arvo Volmeri dirigeerimisel. Firmad halba. Siin siisTubina balletimuusika ja sümfonietta eesti motiividel heas toonis arvustuse autori kiir Ricards tsiteerib siin isegi Vardo Rumessen hinnangut kui ühe säravama pärli kohta kogu 20. sajandi muusikas. Rõhutab samas, et tegu on esmaplaadistusega Tubina värvika rahva ainestikus inspireeritud tantsudraamamuusikast. Võrdlusmoment tuuakse sümfonietta raadistusest Neeme Järvi Jöteboris fonikutega firmale piss. Igatahes on see tunnustus ka ERSO-le järjekordse sammuna rahvusvahelise tuntuse teel Euroopa mainekamat plaadi ajakirjas. Teine Eesti märk. Vaadates tagasi aastale 2005 tuleb seoses meie noore, juba kolmandat aastat Ameerikas õppiva pianisti Handon nahkuriga kellel jäili Ülikooli magistrandid oli sel aastal toredaid kordaminekuid, tähelepanu ja tunnustestki. Jäili ülikoolis on Ando nahkuri otsene juhendaja professor Boris Berman. Ülikoolis oli talvel detsembris kaks kontsert. Tavades Beethoven, Schubert, Listravell ka Arvo Pärt. Ja detsembris veel soolokontsert bostonis sarjas Balti kontserdid. Kevadel viibis Nikolai pärlikonkursside linnas Fort vöössis, kuhu oli kutsutud Clayburni noorte kunstnike festivalile esinema ja osalema kohtumistes mainekate professorite fännuclay põrni endaga. Aga tore tunnustus on tal Kanadast Torontost äsjane, kus ta oli soolokontserdiga Eesti kunstide keskuse 30. aastapäeva pidulikul kontsertaktusel. Et see esinemine kujunes menukaks, pean ka siin kava ära tooma. Beethoveni sonaat hoopis 31, number kolm Arvo Pärdi sõnatiin listi ballaad number kaks ja Schubert difant rändur viimase publik püsti lisapalaks Alo Mattiiseni emale Hando nahkuri enda töötusest. Menor pianist vääris sealt kunstide keskuse kuld teenetemärgi mis leidis vastukaja ka ajakirjanduses ja muuseas veel õnnitlused kui suure võidu puhul ka jäili Ülikooli juhtkonnalt. Alles oli Hando lahkurid võimalus tervitada Tallinnas. Mida veel põnevat ees? Eile Londonis BBC sümfooniaorkestri traditsioonile uikend pikani keskuses pühendatud maailma kõige vanemale tuntud heliloojatest detsembris 97. eks saanud Ameerika maestro Elliott kaaterile kolmel päeval Barbikkalis viis kontserti D ja vähemasti karteri kuus uuemat teoste ettekandel. Austria helilooja viinlane Heinz Karl Gruber oli Neeme Järvi uuel haagi resident Di orkestri ees Hollandis, juhatades oma teoseid särivari ja Manhattan broadcast. Neeme Järvi ise jõuab sinna alles juunis-Aga juhatusele alates üleeilsest taas kolme kontserti Jessis üleni Mozarti kavaga, lõpetades selle Jupitasifooniaga. San Francisco sümfooniaorkester läheb oma esmakordsele hiina reisile algaval koera aastal peadirigent Michael Tilsant hoomassega. Praegu aga mängib kodusaalis hiina nooruke tähtvirtuoos Lang Lang ja enne Mozarti tippe vihm domini esimest klaverikontserti Mariku dirigendiks koguni neljal õhtul järjest. Siin oli kava avanumbriks ka inglase John Picardi Ikaruse lennu Ameerika esiettekanne. Tahaks veel rääkida, eriti Mozarti aasta puhul Viinis sündinud ja Salzburgi asunud harukordsest noorest Viiudest mendaminud Smiitist. Eriliselt menukas nii klassikas, kuid džässis seda aga siis juba nädala pärast. 2006. aasta esimesele helikajale tegid kaastööd Kersti Inno, Tiina kuningas ja Priit Kuusk. Tehniliselt teostasid Helle baasia, Katrin maadik. Toimetas Karin kopra ilusat Mozarti. Kõigil heliga ja muusikauudised muusika uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internetis stiilis abi vanaemal teile sobival ajal. Heligaja.