Tere hea klassikaraadiokuulaja algavas helikaja saates kuulajate pikemalt järgmistest teemadest. Jüri Nikolajev uurib kontserdile. Vabas sõna saavad Aleksandri kiriku suvekontsertide sarja korraldaja Tuulikki Jürjo, Narva linna sümfooniaorkestri dirigent Anatoli Sherraa ning Jõhvi kontserdimaja hooajakonsultant Kaja Põldroos. Mozarti 250. sünniaastapäeval, 27. jaanuaril, vahendab Eesti Televisioon suure osa rahvusvahelisest teleprogrammist 24 tundi. Mozarti projekti tutvustasid ETV programmitellija Heidi Pruuli ja pianist Arbo Valdma, kes on üks Eesti-poolsetest saatejuhtidest. 13. jaanuaril kõlasid metodisti kirikus Arvo Pärdi eetri saagion ja in prindžiipia ning Wolfgang Amadeus Mozarti reekviem. Kontserdil käis tui hirv. Selgunud on teise rahvusvahelise Lepo Sumera heliloomingu konkursi finalistid korraldaja Ülo Krigul, ile helistas Kersti Inno. Uus Tallinna Trio tähistab pühapäevase kontserdiga Kadrioru lossis Mozarti sünniaastapäeva. Kaido Kelderiga vestles Tiina kuningas Eesti kooriühing ja kapsel pühapäeval Estonia kontserdisaalis aastapreemiaid. Klassikat raadioeetrisse jõuab Maia Lilje. Saatesarja moodsat 250. Iierremmel tutvustab ajakirja muusika jaanuarinumbrit ning muusikamaailma uudiseid kuuleme Priit kuuselt. Head kuulamist soovivad operaator Helle Paas ja toimetaja Maria Mölder. Elanike arvu poolest kolmandas Eesti linnas Narvas Valmis viimane arvestatav kontserdisaal praeguse Neevakeskuse nime kandev kultuurikeskus eelmise sajandi 70.-te keskel. Peale selle on 70000 elanikuga linnas veel üks kultuurimaja sadu pealtvaatajaid mahutav Aga renoveerimisjärgus, Aleksandri kirik ning peotäis pisemaid, kuid esinemisteks vähem või rohkem kõlbulike saale, millest esinduslikumaks peetakse Narva linnuse rüütlisaali. Ent kultuurilembesed pideva linna kohta on seda vähe, kinnitavad kohalikud muusikud ja kontserdikorraldajad. Tõsisema muusikaga tegelejad tunnevad puudust mõlemast kontserdisaalist, milles võiksid esineda sümfoonikud ja koorid, räägib Narva Aleksandri koguduse organist ja Aleksandri kiriku suvekontserdisarja korraldaja Tuulikki Jürjo. Väga ilusateks kontserdisaalides võib pidada siis Narva linnuse kontserdisaali ainult selle mahutavus on kuskil paari-kolmesaja inimese ringis, nii et see sobib rohkem niimoodi kammerkontsertideks. Et väiksemaid saale leidub linna peale, aga päris niisukest korralikku suurt saali minu hinnangul ei ole Narvas, mis üldse nagu on kontserdisaal või, või mida vajab muusika esitamiseks ehk siis mahutavust vastava žanri jaoks, näiteks sümfooniaorkestri kontsert vajab siis nisukest suure Ma mahutavusega saali kammerkontsertidel oleks just vajalik jälle väiksem mahutavus siis akustilised näitajad, mis siis sõltuvad ruumi lae kõrgusest materjalidest, seinte materjalidest ja ruumi suurusest, kujust ning samas väga oluliseks rolliks on minu arust ruumi välimine ilu ja atmosfäär ka. Kui sellest seisukohast vaadata, siis meil ju nagu suuruse poolest oleks päris mitu saali siis energeetiku, ehk siis nagu see Neeva on praegu nimi, selle saal, kus kav Narva sümfooniaorkestri kontserte praegu korraldatakse, mahutab ju päris palju. Aga seal pole ju väga ammu remonti tehtud, aga tehniliste tingimuste poolest jääb ta väga palju maha, ta vastab ainult mahutavuse parameetrile akustika ja, ja ilu on ja atmosfäär on seal üsna kehvad. Nii et siis hädapärast saab kontserte korraldada. Hädapärast saab aga isegi seal väga paljud professionaalsed kollektiiv, Jaaguurid, isegi suured koorid näiteks kasutavad seal võimendust sellepärast et muidu lihtsalt saali ei ole hästi vasta midagi. Milliseid kontserte, mis üldse korraldada ei saa, sellepärast, et mingi kontsertpaik on puudu. Ma arvan, et kui keegi ikka mingit muusikat väga kuulata tahab, korraldatakse nendes tingimustes ära, mis olemas on. Ainult et kvaliteedi vahe on küll päris tuntav. Narva sümfooniaorkestri dirigent Anatoli Churraa väidab, et nende kodusaaliks peetavas Eeva keskuses esinevad nad seepärast, et muud kohta Narva sümfoonikutel lihtsalt pole olemasolev saal ei rahulda neid ei heliliselt ega tehniliselt. Samas nagu kinnitab Anatoli Shura, saab väiksema koosseisuga esinedes korraldada täiesti tasemel kontserte Narva linnuse rüütlisaalis. Kuid see saal sobib vaid kammermuusikahuvilistele. Narvas ei ole klassikalise muusika väärtuslikuks nautimiseks korraliku saali. Lahenduseks oleks Anatoli žürii arvates, kas ehitada uus saal, mis on vähetõenäoline või viia lõpuni Aleksandri kiriku taastamine. Kuna tõsine muusika vaja Panatuurichouraa sõnul tõsiseltvõetavat esinemispaika, kuhu mahuksid nii orkester kui ka koor Narvas seda paraku pole. Narva Aleksandri kirik oleks võinud saada üheks Eesti uhkemaks ja omapärasemaks kontserdisaaliks. Tema renoveerimist alustati 80.-te lõpul, paraku lõppes koos nõukogude võimuga ehituseks eraldatud raha. Hea kirik jäi aastakümneks lagunema, praegu liiguvad taastamistööd teosammul. Samas on kirik juba muutunud arvestatavaks kontserdipaigaks. Loomulikult suviti jätkab Tuulikki Jürjo. Mina korraldan ise kontserte Narva Aleksandri kirikus, aga kuna see kirik on hetkel veel taastamisjärgus, siis saab seal kontserte korraldada ainult mujal ja selle kontserdipaigana sellel kirikul muidugi väga suur potentsiaal, mida nüüd on need viimased suved näidanud mitte nüüd ainult akustika poolest, vaid väga huvitav fenomen on see olnud, et niisugune väga huvitav ja vastuvõttev ja muusikat toetav atmosfäär tekib erinevate stiilide suhtes. Näiteks kui on siin barokk või mingi vanamuusika, noh, selge see, et kirikusse sobib hästi. Aga tav kogemus oli siin rokkmuusikaga selle leebeeerry kontserdiga. Kuidas kiriku seinad toetasid isegi seda rokkmuusika atmosfääri. Mis seisus on praegu Narva Aleksandri kiriku muutmine kontserdisaaliks, me teame, et see kava on olemas. Noh, see sisaldab mitte nüüd ainult siis muutmist kontserdisaaliks, vaid nagu terved täisehitust torniga ja kõigi sinna juurde kuuluvate maa-aluste osadega, kus oleks siis tualetid ja garderoobid ja kõik sinna juurde kuuluv, noh see on selles järgus, et otsitakse raha. Projekt on olemas, poliitikute toetus on ka väidetavalt olemas raha. Vähemalt on olemas ja mõni paber juba isegi liigub, et kus on juba paberi peal natukene seda toetust õrnalt kirjutatud, aga konkreetselt ei saa praegu öelda. Kohalikud poliitikud pakuvad Aleksandri kiriku taastamise kestvuseks veel üheksat aastat, seni tuleb olemasolevaga läbi ajada. Veidi parem paistab olukord olevat kohalikel džässmuusikutel näiteks saksa fonisti Boris partšini väitel rahuldavad neid kohalikud kultuurimajad täiesti pigem sooviksid pisemat saali, kuna 600 kohalise saali täitmine on neil raskem. Narvas rokki ja estraadikontserte korraldava Grigori manovskini sõnul on Narvas hoopis puudus ülisuurest 1000 kohalisest saalist, kuna alla 1000 pealtvaataja ei tasu kommertsprojektid end ära. Kriguurimaluskini suurüritusteks on vene tuntud esinejate nagu Senfiravi TTT Narva toomine. Praegu saavad nad Narvas esineda vaid suviti linnuse hoovis. Samas on jõhvis hiljuti valminud uhiuus kontserdimaja, mida nimetatakse eesti uhkeimaks. Maakonnal tervikuna on kindlasti põhjust uhkust tunda. Narvakad on seevastu ehitusele alati veidi kõõrdi vaadanud, kuna Eesti mõistes suurlinnaelanikud on alati soovinud seda maja endale. Näiteks Narva linna sümfooniaorkestri dirigent Anatoli Shura lausa nõudis omal ajal Narva linnaisade sekkumist ja ehituse Narva toomist. See maja on suurepärane, aga kauge ja vähemasti meie publik jõhvis käima ei hakka, kinnitab Anatoli. Surra see on kallis ja tülikas, kogu regioon ei hakka ühes saalis koos käima. Umbes sama kinnitab ka Narva Aleksandri kiriku suvekontsertsarja korraldaja Tuulikki Jürjo. Narvakate arvates võiks see jõhvi kontserdimajas asuda. Võisid, võis Jõhvi asuda Narvale ligemal sest maja iseenesest on tõesti väga hea. Eelmise aasta lõpus käisin ise ka peaaegu iga nädal seal ühel või kahel kontserdil. Väga nauditavad muusika esitused on seal saalis nii akustilise kui publiku mugavuse poole pealt. Samuti on väga häid kontserte kvaliteedi mõttes, mis sinna sisse tulevad, aga kui on ikkagi talv ja pime ja libe aeg, siis iga päev sõita edasi-tagasi kokku mitu tundi kontserdile, see väsitab ikka piisavalt ära. Milles on siis teie arvates väljapääsu? No ma arvan, et kui nüüd see Narva Aleksandri kirik saaks ehitatud, siis see on iseenesest üks ka väga suur plusspunkt, sest seal saab esitada nii kammermuusikat kui suurvorm atmosfäärile selt sobib mõlemi jaoks, väga suurepärane oleks, kui reneva saaks korraldada remondi, ainult et kuna see hoone on tal nii käest ära lastud ja ta on praegu on minu teada ja need summad ilmselt on tohutu suured ning ei ole ilmselt need summasid võtta ja teiste Aivar mäed meil ka Eestis ei ole siis on see üsna kahtlane, selle remonti tekitamine seal. Eesti kontserdi esinemispaikade nimekirjas on Narva märgitud kahe saaliga esiteks Neevakeskus, endine kultuurimaja ja Aleksandri kirik, taastamisjärgus esinemised. Linnuse rüütlisaalis on narvakate initsiatiivil lõppenud jõhvi. Kontserdimaja hooajakonsultandi Kaja Põldroosi sõnul on Eesti Kontsert Narva saalidega rahul, kuid nõus, et Narva väärib enamat. Mis puutub päris professionaalsesse muusikasse, siis tõepoolest ta vajab, sest et kultuurimaja või kultuurikeskus ja nii nagu nad praegu on, nad on natukese teistsuguseks otstarbeks ehitatud ja ega nad siis nüüd niisugust akustilist fooni ei ole lihtsalt olemas, sest et kontsertsaal on Ikla üks asi ja teine asi. Need on kaks erinevat asja, aga kui sellest kirikust tuleks midagi ja kui sinna saaks midagi, see oleks ju supermehi ainult tervitaks seda. Siiski soovitab Kaja Põldroos narvakatel vaatamata vahekaugusele Kaiaga jõhvis. Minu arvates on 50 kilomeetrit siiski üks niisugune maa, mis läbitakse tänapäeval vähem kui tunniga. Asi, mis võib-olla seda pidurdab, on transpordifirmadel võimetus kokku leppida, et Narvast Jõhvi-Aga jõhvist Narva tagasi pärast kontserti on üsna probleemne. Kui bussi ei ole, siis on 50 kilomeetrit pikk maa minu nägemuse põhjal praegu nii mitte ainult Narvat puuduta gravaidke Sillamäelt Sillamäe nagu poole tee peal, täiesti, et ma vahemaad tänapäeval, kui käiakse tööl 200 kilomeetri taha ja siis, siis ma küll arvan, et see ei ole Pikma. Et jõhvi kontserdimaja on täiesti asja eest, aga samas peaks Narvas olema ka korralik suur kontserdisaal, millest on võimalik, et saab Aleksandri kirik. Ma arvan, et see oleks päris hea variant, sest need tulevad täiesti erinevad majad ju. Tähendab nad on erineva akustilise fooniga, üks on ikkagi kirik ja teine on siiski ehitatud päriselt kontserdi jaoks ja üks on ikkagi kirik-kontserdisaal. Nüüd ma ei usu küll, et nad neid lausa 11 segama hakkavad, sest et erinevaid vorme ja suurvorme ja kõiki on, et ma ei saanud aru, miks, ütleme, jõhvi inimene ei tuleks siis sinna Narva kirikusse midagi sellist kuuluma, mis mis on tõesti selline väga pompöösne, mida võib-olla ei saagi panna. Jälle mingile kontserdilavale, lihtsalt peab olema paljusus. Puudust tunned piirilinn ka teatrisaalist hea lihtlabase vabaõhulavast. Narva linnavõimude hobiks on aga siiani olnud spordikeskuste ehitamine, mida paraku kontserdi saalidena nende ülijubeda akustikaga kasutada ei saa. Lähima nelja aasta jooksul selles vallas muutusi oodata ei ole. Ainus, mida poliitikud lubavad, on Aleksandri kiriku taastamise lõpetamine väidetavalt siis üheksa aasta pärast klassikaraadiole Jüri Nikolajev Eesti Raadio Narva stuudio. 27. jaanuaril on Eesti televisiooni eetris osa ööpäevaringselt muusikaprogrammist 24 tundi. Mozartiga klassikaraadiole tutvustasid Mozarti päeva ETV programmitellija Heidi Pruuli ja üks ETV Mozarti stuudiovedajatest. Pianist Arbo Valdma. Projekti initsiatiiv tuleb Saksamaalt, kus on Euroopa üks suurimaid tootja ja levifirmasid Euraart pakub seda programmi, ta on selle programmi koostaja ja tal on ka varasem kogemus samalaadse muusikaprojekti tegemisel. 2000. aastal toimus samasugune programm Bachi 250.-ks surma-aastapäevaks. Juba siis mõisteti, et sellises jõudude ühendamises on suur mõte, et esiteks saab kätte, et väga häid esitusi, mida võib olla ühekaupa, neil tootjatel ei oleks võimalik. Ja samamoodi saab ühele lainele väga palju inimesi kuulama seda muusikat just sellel hetkel. Programm ise on ööpäevaringne, ta algab hommikul kell üheksa ja kestab järgmise hommikuni. Meie vahendame sellest väga suure osa ligi 19 tundi, mille hulgas on üks otselülitusi, eks video salvestas samal päeval Estonia kontserdisaalis toimuvast Mozarti kontserdist. See on siis ainult eesti publikule mõeldud. Mida televaatajatele täpsemalt näidatakse, on tõesti suuri koaala kontserte, osa neist on varem valmis tehtud, osa on päris otse-eetris. Esinejate koosseis on tõesti väga suurejooneline ja kuulda saab Viini Filharmoonikute, Berliini Filharmoonikute juhatamas seal Riccardo Muti saiman rättel Pier pole eesnimede paraad on tõesti muljetavaldav, aga võib-olla see ei olegi kõige olulisem, et oluline on rõõmu ja millist sõnumit ja head tunnet ja energiat nad selle muusikaga edasi annavad. Lisaks kontserditel on ka mõned dokumentaalprojektid film, mis räägib Mozarti muusika mõjust inimesele, taimedele. Tal on selline viljastav stimuleeriv ka raviv toime. On ka film, kus lapsed räägivad, millisena nad kujutavad Mozarti elu, teda ennast, ühte väikest poissi endasarnast, kuidas ta elu oli, kuidas ta oma isaga hakkama sai ja mida ta tundis. On ka väga häid arhiivi teid, kus legendaarsed esitajad mängivad Mozarti muusikat ja seda kõike vahendavad meie stuudios Eero Raun, Arbo Valdma ja Anu halba. Ja mul on hästi hea meel, et Arbo vald oli nõus tulema meie seltsi seda kogemust läbi tegema üheskoos. Ma hakkasin mõtlema, et see on ju tegelikult üks kuldne sündmus või tähtsündmus või vent või et see on tegelikult üks supermark Briti moodi asjade etteladumine ja et siin ei olegi ju tegelikult üldse ruumi selleks, mismoodi see event võib-olla kodus ühele oma muusikale või tavavaatajale kätte jõuab. Muusika osatähtsust see asi venis, ei olegi nii suur või see mõju ei olegi nii suur, kuivõrd on kohutavalt suur see üldine meelsus, Mozarti meelsus, mis sellel momendil teatavaks sajab, sellel laeval see teadvus sellest, et ühel samal momendil niivõrd palju miljoneid inimesi on ühe energiaallika kallale asunud ja, ja seda energiat üle võtta. Ja ma usun, et ühegi helilooja elu ei peegelda elu nii erinevatest tahkudest kui moodsad ja, ja sellepärast on ka tõesti iga natuuri ja iga üksikisiku jaoks moodsad või mingisugune sõnum tänapäeval ja 2006. aastal on moodsalt kindlalt üks erakordne liikumapanev jõud liik hoidev jõud, tal üks uskumatu rahutuse allikas, aga Mozart õpetab, kuidas rahutusest võib selgus saada ja endaga kokku saada. Ja ma arvan, et sellel päeval on üks väga hea võimalus ennast Mozarti peeglist vaadata. Milline on teie kui muusika arvates kõige huvitavam osa sellest Mozarti juubeliprogrammist? Kõige huvitavam on jälgida, millal suured õnnestumised toimuvad. Aga kui nüüd rääkida Eesti panusest sellesse programmi, Kalle Randalu Mozarti interpretatsioon näiteks Mida me näitame pärast seda, et hilisõhtul loodetavasti siis koos Kalle enda kommentaaridega Kalle Randalu ongi Eesti jaoks üks selline isiksus, keda peetakse väga tihedalt seoses olevaks üldse Mozarti loominguga. Millised ootused teil selle kontserdiga seoses on? Ma tahaksin näha, millised muutused on toimunud kalerändur moodsades, jah, Kalle Randalu on muidugi hästi moodsad. Selle Kalle Randalu moodsade juured, et või ohjad on professor Bruno Luki käes. Ja Mul oleks väga hea meel, kui me saaksime Kalega selles saates rääkida tõlgenduste muutust, mis Bruno Luki juures toimus peaaegu et iga viie aasta tagant üks suur esteetiline nihe ja see on meie, võib-olla ka eesti Mozarti suhte peegeldus ja sellest tahaksite rääkida tingimata helgaja. Räägime siis oli juttu sellest, mis tulemas, kuid ütlemata jäi, et täna algasid ja kestavad tuiseks laastavat Nürnbergis üles. Loodus imeline vaade. Muinasjutust välja võetud sülgaja. 13. jaanuaril toimus metodisti kirikus pidulik üleminek Arvo Pärdi aastalt Wolfgang Amadeus Mozarti aastale tähistasid Eesti filharmoonia kammerkoor ja Tallinna kammerorkester Tõnu Kaljuste juhatusel. Ettekandele tulid Pärdi trisaagi, on keelpilliorkestrile ning inprintsiipi segakoorile ja orkestrile. Kontserdi teise poole täitis Mozarti reekviem. Solistid olid seekord sopran Kädi plaas, metsosopran Helen Lokuta, tenor Jussi möll Soomest ning bass Uku Joller. Viimase aja komme on siduda kõik kontserdid mõne tseremoniaalses sündmusega. Sedapuhku oli kavalehel Austria suursaadiku doktor Jacob Forss Pattaya tervitus, kus tema ekstsellents viitas meeldivale ajalisele kokkusattumusena austerlaste rahvusliku uhkuse, Mozarti sünniaastapäeva pidustuste ja Austria eesistumisaja vahel Euroopa liidus. Tõnu Kaljuste seismas koosseisu ees, kes ta kuulsaks tegi, paneb tahes-tahtmata heldima. Nii ongi Trio Kaljuste kammerkoor kammerorkestri ühised etteasted, kus nad pealekauba veel Pärt esitavad nagu kummardus vanadele headele aegadele, kus vahest ei olnud saalid nii täis kuid ettekäändeks kontserte teha piisas muusikast endast. Teisalt jõuab oma loometegevuse pühitsemise kontsert veerimiseni siiski vaid parim osa muusikast. Nii et rääkige parem, kui hästi püsis orkester Meetumis, kui hästi häälestuskoor ja kuidas Pärdi tintinnabuli-stiil mõjub värskena sajandas loos. Mõlemad metodisti kirikus ettekandele tulnud Pärdi teosed olid tugevad ja tihedakoelised ning valitud sobituma muutselt pühakoja pigem Concertliku kui kiriklik akustikasse. Kuid ei saagi, on valmis aastal 1992 ja läbis redaktsiooni kaks aastat hiljem. Siis inprintsiipi on küllaltki värske lugu. Nimelt tellis selle 2003. aastal kraat Seco piiskopkond. Tekst pärineb Johannese evangeeliumi proloogist ning teos on pühendatud Tõnu kaljustele. Paljudele kuulajatele on Pärdi valdavalt ladinakeelsete pealkirjadega lood nagu variatsioonid ühele teemale. Vaata nagu psalmid lauluraamatutest, mida pinkide, selle tugedes Ahtot leidus. Nathan eestlase isiklik suhe jumalasse, karged ja ilma ülepaisutatud emotsioonideta, mille põhjal rahvas religioonis üle kõige võõrastab? Plizakiani ajal, mis on iseenesest lühike lugu, valitses kirikus pisut rahutu õhkkond. Altari ees läheb suurte koosseisudega väljakannatamatult kitsaks ning distantsi puudumine publikuga mõjub muusikutele ja muusika längistavalt. Ilmselt polnud ka teos ise jõudnud proovidest päriselt läbi kasvada, sest külali närvilisevõitu ei ole kerge mängida, kui autor istub kõigi oma kunstiliste taotlustega esimeses reas. Oli ka tunda, et kammerorkestri saa kalliste käe all viimasel ajal piisavalt tihti mängida sest muusikalised žestide algul mõnevõrra ettevaatlikuks ja lõpuni läbi viimata. Tunnetust saadi siiski kätte, aitäh. Paika said korduv Paynev rütmi, tihe viiulite kudemis ehitub ümber ühe noodi, aga lugu oli aklimatiseerumise liiga lühike. In printsiipi läks pilt jätaalseks. Laval oli oma 100 inimest ja vaskpillid olid ruumipuudusel seatud publiku parema kõrva äärde. Kolmandas osas tõeline valgus, Saikoor demonstreerida oma õrna läbipaistvad kõla ja briljantsed häälestavat sekundit kui dissonantsi kohta üldse. Nii võib öelda. Ka orkester saavutas selle tundliku pehmuse, mis eeldab natuke süvenemist ja koostööd. Saalisviibijate näod läksid selgeks ja tõsiseks. Mozarti reekviem oli kindel nagu raudnael. Seda on kõik muusikud eri koosseisudes palju mänginud, mis annab neile erilise vabaduse. Ka publik tundis ilmselt äratundmisrõõmu. Küüria topelt huugab esismeetriumist nagu kaubarong. Kõik liinid joonistusid välja nagu peo peal. Meloodiliselt joonidelit laagerdunud ja kindlad tohutu puust rist. Kiriku mantelkorstna sarnasel seinal mõjus Extreme ende diasiire ajal ähvardavalt kui ükski altarimaal. Kui rääkida kõneluse esituse solistidest, siis ilmnes kummaline seos, millest ei saa päris mööda minna. Eesti laulukooliga Kädi plaasia Uku Jolleri hääleti millegipärast tuhmiks. Samas kui soomlane Jussi möllus ja Helen Lokuta, kes õpib Jaakko reheline juures suutsid oma hääled pealtnäha vähimagi pingutuseta helisema panna. Kõik neli tabasid aga väga hästi. Mozarti stiili ning kvarteti repliigid kõlasid täiuslikult. Koorid libiseb, sopran on Eesti eripära, mujal võetakse profikoorides ooperlikuma ettevalmistusega lauljaid, aga instrumendina toimub fokusseeritud ja kerge toon paremini. Koos orkestriga kõlas see, nagu oleks helirežissöör ettekandest juba üle käinud. Orkester oli nii ühtlane, nagu oleks kogu partiid mänginud üks pill. Seda vahelduseks nii hea kuulata. Arvestades, kui poolikuks jäävad oma uudsuse taotlusi seal kõrgete tunnihindade tõttu. Nii mõnedki ettekanded. Helikaja pühapäeva õhtul valis rahvusvaheline žürii välja teise rahvusvahelise Lepo Sumera nimelise heliloomingu konkursi finalistid Lepo Sumera ühingu liikmelt ja konkursi korraldajalt Ülo Gregulist. Pärin, kui suur oli huvi seekord konkursi vastu. Huvi oli võrreldes aastal 2003 korraldatud esimese konkursiga pea neljandiku võrra rohkem. Tänavu laekus siis konkursi 124 teost. Esimesele konkursile saabus tegelikult samuti oodatust rohkem teoseid ehk ehk siis 80 ringis neid oli, aga seekord oli jah, see huvi veelgi suurem ja ka see geograafiline haare oli tegelikult seekord suurem. No kui palju maid on esindatud, oskate öelda? Aga millised on ehk sellised eksootilisemad maad meie jaoks? Eksootilisemad maad on ehk ka finaali jõudnud teos, Malaisiast on võib-olla üks eksootiline maa, aga ideid ka Peruust ja Süüriast. Millised nõuded olid esitatud teosele, mis võitis konkursil osaleda? Sumera konkurss on sümfooniaorkestriteosed üle üheksa kuni 13 minuti pikkused peaksid nad olema klassikalises mõttes sümfoonilised lühivormid. Tingimuseks on veel see, et, et helilooja ei tohi olla teose esitamishetkel vanem kui 35 aastat. Ja teos peab olema loodidest nimelt sümfooniaorkestrile tervikule. Selle tingimuse eesmärk on siis see, et just püüda elavdada ja kas säilitada seda sümfooniaorkestrile kirjutamise traditsiooni oskusi, mis tänapäeva noortel heliloojatel on üsna oluline. Kuna sümfoonia Pespercise suure organismi Ja seda keegi reeglina on raske pääseda, et konkurss on selliseks üheks võimaluseks. Kes olid žüriis ja kuidas zürii töö toimis? Žürii on, oli viieliikmeline, rahvusvaheline oli see all siis neli Heljo. Et Rolf liin Norrast tõsis campu Prantsusmaalt Helena Tulve Eestist, Anders helbori Rootsist ja dirigent Toomas Vavilov, kes on siis ka konkursi finaalkontserdidirigendiks Eesti riikliku sümfooniaorkestri ees. Nüüd on õige aeg öelda ka, kes siis finaali valiti, viis tööd. Finaali jõudnud viis tööd on siis ei ole nüüd mingisugune paremusjärjestust, vaid lihtsalt viis tööd, mis finaali jõudsid, on siis Yang Jong Malaisiast, mis ma juba mainisin. Prayambuh. Porteera nii et selline üsna kirju ja meie jaoks ikka ilmselt kest, sootiline, heliloojate seltskond ja ja selles mõttes on selle lõppkontserdi näol tegemist ilmselt üsna haruldase võimalusega kuulata niivõrd laia geograafilise haardega kontserti, kus, kus esitatavad heliloojad on kõik omal maal ja nii-öelda oma vanuseklassi tipud ilmselt. Ja millal see võimalus meil avaneb, millal finaalkontserdile? Teisel päeval toimuv kontsert Estonia kontsertsaalis Eesti riikliku sümfooniaorkestri poolt, kus siis ka kõik need viis teost saavad oma esiettekande ning kohal on taaskord seesama rahvusvaheline žürii, kes siis nende viie töö hulgast valib välja kolm auhinnalist preemiat. Mäletatavasti jõudis aastal 2003 finalistide hulka ka üks eesti helilooja Tõnu Kõrvits. Kas sel korral oli ka eesti heliloojaid osalejate hulgas? Eesti heliloojad oli osad hulgas ja parimale eesti heliloojale on välja pannud eripreemia Eesti-Saksa kultuuriselts kaltsu uuest samuti c eripreemia, siis mis on seekord 1000 eurot, saab üle antud. Sellel samal finaalkontserdiõhtul Estonia kontserdisaalis. Et kui palju oli neid eesti heliloojaid? Kas on muidugi mingit tagasisidet selle kohta, kui palju on kõlanud need teosed kontserdilaval, mis eelmine kord finaalis olid? Ma ausalt öeldes ei ole kõigi kohta taustauuringut teinud, ei jälginud, ma tean küll, et Tõnu Kõrvitsa Eldur Aadot on mängitud samuti, ma tean, et on mingid eelmisel korral finaali jõudnud Nikolaasil vääri solgurjut nimelist orkestriteost siis ka Kanadast pärit heliloojat. Lisaks sellele on seesama Nikolajevile Rev rinde Mirell teine eelmine kord. Finaali jõudnud heliloojat on kirjutanud uued teosed Kadri-Ann Sumera-le, kes on siin neid nii siin kui väljaspool Eestit. Ettekanne, et selline suhe Eesti ja nende finaal jõudnud heliloojate vahel on täitsa säilinud ja see on üks teine konkursi selline eesmärk. Siduda nimega heliloojaid, siis Eesti kultuuriruumiga ka sel moel. Noh, see on väga tänuväärt eesmärk, aitäh, Ülo Krigul ja me jääme suure põnevusega ootama seda kontserti, mil saab kuulata neid finaalteoseid Festivali Mozart 250 raames esineb pühapäeval Kadrioru lossis uus Tallinna Trio, mille koosseisus on pianist Marit Gerretz-Traksmann, viiuldaja Harry Traksmann ja tšellist Kaido Kelder Kaido Kelder, kuidas ta oma kavad koostab? Et väga palju, sõltub kontekstist näiteks see kontsert, mis praegu tulemas on, eks ikka seatud Mozartiga ja samamoodi ka teised kontserdile mingi teema nagu ikka, käib läbi, et kui on selline ühe poolega kontsert, siis on sellise tunniajase kava tegema kui täiskontsert, eks me siis kombineerime neid viimasel ajal me oleme üritanud, kui Eesti muusikat rohkem mängida, et mida on kirjutatud ja mida kirjutatakse praegu veel, nii et ja me oleme ka Eesti raadio fonoteeki mänginud sisse suhteliselt suure osa eesti klaverimuusikast. On teil veel selliseid toredaid ja huvitavaid kontserte sel hooajal plaanis? Kuuendal mail on Eesti kontserdi poolt korraldatud kontsert Tallinna raekojas. Seal on oluline osa Tõnu Kõrvits, alges kirjutab meile just praegu on lugu nii, et ei tea, mis selle nimi on, ma ei tea, veel tuleb ja ühesõnaga sellest ostuhetkel ei tea, aga see on kindlasti väga huvitav lugu. Aga räägime selle pühapäevase kontserdikavast. Kontserdi kavas on esindatud kaks väga olulist heliloojad, siis Mozart ja Pärt kõrvut. Et kontserti alustame Wolfgang Amadeus Mozarti sonaadiga keeduriiulile klaverile. Harry Traksmann just nimelt, ja siis on trio C-duur siis mängib Marryt Mozarti klaverisonaadi teise osa, mille, mille teemale on kirjutanud siis ka Arvo Pärt ühe loo Mozart, Atso, et need kaks asja üritama neli teost siis kontser ja umbes tunni kontsert seal, sest see on suurepärane koht, kontserdatakse suurepärane koht üldse meeldiva aja veetmiseks, kultuurses ümbruskonnas. Ja millal kontsert algab, mis kell kontsert algab pühapäeval, 22. jaanuaril kell 18, null. Klassikaraadio salvestab kontserdi ja seda saab klassikaraadiost kuulata teisipäeval, 14 10. veebruaril kell 19. Null viis. Homme kell 15 toimub Estonia kontserdisaalis Eesti kooriühingu aastakontserdil, kus jagatakse preemiaid. Kohal on ka kultuuriminister Raivo Palmaru, kes annab üle tänukirjad edukalt konkurssidel esinenud kooridele. Kooriühingu aastapreemiale on kaheksa kategooriat. 2005. aasta koor, aasta dirigent ja noor dirigent. Aasta puhkpilliorkester ja orkestri dirigent. Aasta korraldaja, aasta toetajad ja aasta tegu. Nominente on erinevates kategooriates kokku 70. Oma eripreemiad on välja pannud Tallinna linn, Eesti Raadio, Eesti koorijuhtide liit ning Eesti laulu- ja tantsupeo sihtasutus. Tiitli saajatele välja pandud preemiad pole rahalised, vaid mõeldud saaja muusikaliseks arendamiseks. Näiteks aastakoor ja orkester saavad enda poolt valitud heliloojalt teose tellida. Aasta dirigendid aga sõidavad osalema festivalile Saksamaale ning aasta toetajale antakse üle kooriühingu kontsertide abanement 2006.-ks aastaks. Estonias toimuval aasta kontserdil astuvad üles Rahvusooper Estonia poistekoor Hirvo Surva juhatusel. Vokaalansambel Glück Thea paluoja juhtimisel. Eesti noorte puhkpilliorkester, mida terrigeerivat Harry Illak ja Ott Kask Tallinna muusikakeskkooli lastekoor Ingrid Kõrvitsa juhatusel, mudilaskooride festivali ühendkoor Aarne Saluveer ja Kadri hundi dirigeerimisel. Tallinna tehnikaülikooli naiskoor Raul Talmar juhatusel, Tartu noortekoor Kadri ja Rihole poja dirigeerimisel ja Tartu Ülikooli puhkpilliorkester popsid Enno tubli juhatusel. Estonia kontserdisaali on oodatud kõik huvilised. Klassikaraadio teeb kooriühingu aasta kontserdist, otseülekandekontsert algab homme kell 15. Homsest alates kuuel pühapäeva hommikul järjest saab klassikaraadiost kuulata Maia Lilje kuueosalist saatesarja Mozartist. Maia Lilje on klassikaraadio üks hinnatumaid kaasautoreid, kes igapäevatööna jagab oma teadmisi õppejõuna Georg Otsa nimelises muusikakoolis. Mozartist räägitakse palju, paraku tavad, kummutamist mõned legendid, sest ajalooline tõde on midagi muud kui legendid Mozartist. Sarja autori arvates on Mozarti elu läbi tema kirjategi nähtuna väga huvipakkuv. Aga tema tõeline biograafia on tema looming. Laiali. Kee vahendab oma saadetes geniaalse helilooja loomingulist isiksust. Tänapäeva nägemuses koos nii tuntud kui meil senitundmatu muusikaga. Kui palju? Me tunneme Mozarti enam kui 600-st oopusest. Näitab ja Mozarti muusika rikkus seegi, et iga põlvkond uurijaid interpreet on leidnud temas midagi uut. Paradoks on, et Mozarti kohta olevaid kirjutisi arvatakse olevat peaaegu sama palju, kui oli heliloojal elupäevi 13097 kuid eesti keeles pole ilmunud ühtegi tõsiselt võetavat raamatut. Saated jagunevad teemade kaupa. Mozart müütideta. Imelaps Salzburgist, Mozart, Viinis, Mozart ja järelmaailm, Mozarti ooperilooming, Mozarti kammermuusika, Maia Lilje saatesari Mozart 250 on klassikaraadio eetris 22.-st jaanuarist 26. veebruarini pühapäeviti kell üheksa, null viis ja kordusena teisipäeviti 13, null viis. Kuue aasta ajakirja muusikakaanel vaatab vastu kassi Zahharov. Jassi Zahharov on väga soe ja humoorikas persoon, nagu ilmneb ajakirja kaaneloost, mille on teinud Jaan Leppik oma intervjuus. Ta ütleb, et suurimaid rõõme laval on olnud see, kui kõik asjad laval klapivad. Sahharov meenutab oma intervjuus ka kahjuks hiljuti lahkavad Mikk Mikiveri. Ta nimetab teda lavastajaks, keda ta imetleb ja kellega koostööst ta oleks unistanud. Rollile loomise kohta ütleb ta, et tuleb materjali põhjani tunda, peab tundma õppima ka rolli tausta. Edasi on ajakirjas muusika püsirubriigina, uudised maailmast. Seda kirjutab Meie korrespondent Itaaliast, mailis põld järgmiseks pikaks rub riigiks on ajakirjas muusika kontserdielamused ja selles peeglis tuleb kõigepealt juttu Tartu orelimuusika päevadest kirjutab Rein Kalmus, kes ise on ka muusikaakadeemia kirikumuusika eriala üliõpilane. Edasi too rahvusmeeskoori kontsert projektist misjonärid nimelt rahvusmeeskoori praegune peadirigent Kaspars Budnis on ette võtnud rikastada koori repertuaari kaasaegsete teostega ja on tellinud paljudelt eesti heliloojatelt uudisloomingut, kirjutab Maria Mölder. Piret Rips vahendab muljeid Rene eespere tori õhtult. Ja Joosep Sang räägib džässiteemadel. Liina kütt kirjutab orkester, Kaiv konsort ettevõtmistest, taotus ja juudi muusika festivalist Ariel räägib Märt-Matis Lill. Need suure osa ajakireruumist pühendasime Mozarti ka 150.-le sünniaastapäevale. Mul on ikka tundunud, et üks väga huvitav osa helilooja elust on tema kirjad. Toon muusikas avaldatud mitu kirjal. Musteate kirjavaates on väga rikkalik ja seetõttu saad seda valikut teha oligi kaunis keeruline. Seekord siis sai valiku aluseks see, et lihtsalt sai võetud kirju erinevatest eluperioodidest. Moodsate omad jätkab muusikateadlane Kristel Pappel, kes kirjutab erinevatest võluflöödi ooperilavastustest. Pikalt kirjutab ta eelmise aasta Salzburgi festivali lavastusest ja ta leiab, et see lavastus on olnud üks kõigi aegade halvimaid. Siis tuleb juttu veel Leipzigi ooperiteatri ulu, Freudi lavastusest ning muidugi kahest Eesti lavastusest. Muusikaprobleem artikkel käsitleb muusikaõpetuse hetkeseisu. Siin on vestlusringis Tabasalu gümnaasiumi muusikaõpetaja Eesti Muusikaõpetajate Liidu esimees Elin Ots, Rocca al Mare kooli muusikaõpetaja kooriühingu juhatuse esimees Jane Saluveer ning haridus ja teadusministeeriumi kaks töötajat Madis Lepajõe, Anne Kivimäe. Ene Pilliroog on teinud intervjuu Olev Oja ka tema 70. juubelil ja nüüd ka ühtlasi on teada, et Olev Oja sai Kultuurkapitali Rahvuskultuuri sihtkapitali peapreemia Ühest olulisest raamatust Eesti muusikateaduse maastikul nimelt Nicolás kooki raamatust muusika, kujutlus ja kultuur, räägib Kaire Maimets, Volt Eesti popi ja roki tähtsamatest sündmustest. Eelmisel aastal teeb ülevaate Margus Kiis ja Eesti uudiste rubriigis kirjutab leelo kõla improvisatsiooni päevadest Lasnamäelaste muusikakoolis ja mitte ainult ei kajasta sedasi must, vaid ka arutleb pikemalt, miks oleks improviseerimine vajalik ka päris noorte lasteõpetuses. Sirje Normet räägib eesti vene muusikutest ja Pärnu klaverimuusikapäevade traditsioonist. Kirjutan ma sõjalise heliplaatide rubriigis. Tuleb juttu Tallinna keelpillikvarteti uuest plaadist Indrek Laulu kahest listi plaadist Kuressaare kammermuusika päevade juubeliplaadist Magnus Linteri autoriplaadist. Joosep Sang kirjutab Bruckendaim jazzi plaadist ja Mušhraumi plaadist räägib Lauri Sommer. Aga lõpuks on seal veel juttu Frank Sinatra kogumikust samuti Joosep Sanga vahendusel. Ja ajakirja lõpetada tab jaanuarikuu kontserdite ülevaade, sealt saab teada siis, mida minna kuulama, seal on kõik kokkuvõtlikult kirjas. Nii Tallinna kontserdid Tartu, Pärnu ja ka kogu Eestis toimuvate kontserdite kava on seal olemas. Täna alustame festivali uudistega pisut eksootilisemates paikades, paari saartelt ja Austraaliast. Aastal 1985, kui meil oli Euroopa muusika aasta Machi, Endel ja Scarlatti tähtpäevadega sündis ka Kanaari saartel esimene festival. Aegade jooksul on vastu võetud väga kuulsaid muusikuid ja kollektiive Tiive üldsuunalt on festival olnud instrumentaalse sümfoonilise kallakuga. Kontserdid mesilas Palmases korduvad alati ka Santa kruusist riistel. Nüüdseks alles Pallases, selleks ka Alfredo Krausi nime kandev kontserdisaal, ka mõlema teatrid kontserdipaikadena kander õhtul. Kanaari festival on võõrustanud näiteks ka Göteborgis infoonikuid neemel värviga ja üldse Põhjamaade orkestrid on siin sagedased. Tänavune on siis 22. festival, mis alati algab seitsmendal jaanuaril, kestes, seekord 15. veebruarini. Ka Gran Canaria ja Tenerife omad orkestrid on siin kaasas. Esimene Pedro Half Rudolf puhwinder, avakontserdi solistiks kokku kolmekavaga ja kuue kontserdiga oli siin London Symphony Orchestra, Bernard Aitinkige, Mozarti kontsertidest solistideks Marri Peray ja Maria João piires. Neil päevil Haagi filharmoonia orkester, kellel just täna olles Palmases ka tori Tiias RS-i uue orkestriteose maailma esiettekanne festivali tellimusena uhke festivalil, sest tulemas on veel baaseli kammerorkester, amsterdami kontsert, Kebow maris, Jansons siga, šveitsi romaani orkester, Marekki Janovskiga solistidena, Huang Diego foloorest, Rools mürkvennad, kaposoonid või poos, kobus. Las Palmas saab endale 22 kontserti. Sama palju Santa kruus, mitmed kavad pühendatud ka Mozarti-le, eeskätt veel nimetamata jäänud revolutsiooni ja romantismiajastu orkester, visioon hiilivalt käädineri juhatusel koos Monte Verdi kooriga. Juubelinumbriga 30. on Sydney festival Austraalias samuti seitsmendast jaanuarist kuni 26. jaanuarini. Need pidustused on väga laiapõhjalised kõikvõimalikes žanrites. Kuulsamad külalised on siin prootski keelpillikvartett. Pianist Christopher Oraili, helilooja Elvis Costello. Keskossini Sümfooniaorkestriga toob publikule kolm erinevat projekti. Sinisümfooniaorkester, kelle residentsiks on tavalised Peri maja. Suur saal on kaasas Velgatšoos kösseni kavadega, mida juhatab kössoni asjatundjana. Vein marssal. Kohal on ka Londoni Kuningliku balletisolistid eesotsas Silvia Killieniga. Ja muidugi väärib nimetamist Roberta lepaazi projekt Hans Christian Anders senist sinifestivali peetakse aasta suurimaks kunstisündmuseks kogu mandril. Tahaks meenutada kindlasti ka eelmise nädalalõpufestivalil Londonis traditsioonilist BBC sümfooniaorkestrit tänapäeva nimeka heliloojale pühendatud pidustuste pikanis. Seekordse pühenduse sai endale detsembris 97 aastaseks saanud Ameerika helilooja Elli Ots kaater kes muuseas oli ka kuulajateis ise nii ava- kui lõpukontserdieelses vestluses ja mitme põneva filmiprogrammiga. Bristoli Barbikaniska, Hollandi filmimees Frank seepher. Seitsmel kontserdil kõlas kokku 20 maestro teost ja neist kuus olid pärit ju päris viimastelt aastatelt artiti kvartett keelpilliga petiga number viis Michael Collins klarneti kontserdiga Nicolás, Leinjel oboekontserdiga, Velzin pianistid Rolf Ding ja Nicolás osis BBC Kärstiminik lööberi käe all London sümfonietta ja BBC sümfooniaorkestri eesli Oliver Klaassen. Kuid David Robertson. Lisage need Caateri kõige uuemate orkestriteos. Saundings mängib järgmisel nädalal juba Berliini Riigikapell Euroopa esiettekandena Taaniel parembonni juhatusel Berliini filharmoonia suures saalis. Aga ülehomme algab Prantsusmaal kallis viidemm. Suur rahvusvaheline heliplaat, tide ja muusikaväljaannetel laat, kus ka Eesti on päris kenasti esindatud. TH Ants Stokkavuseni töödest Kanada ajakirjale last Seenambosikaale antud pika intervjuu põhjal. Stokkavusen sai suvel 77 on endistviisi töölaua taga kuni üheksa tundi päevas ooperite suur tsükkel, lihton valminud kaks aastat tagasi mitmeid kordi katsetatud seitsme riigikogu ettekandega mitte korda läinud. Nüüd ütleb maestro, et see saab siiski teoks aastal 2008 Dresdenis Heller au Euroopa kunstikeskuses Uudo Zimmermanni dirigeerimisel. Stokov on alustanud uue suure teoste tsükliga nimetuse all mõng heli erinevatele koos seisudele, kuni tunnised oopused ja Milano katedraalis esiettekandele olnud tsükli esimene osa ore priima on loodud orelile soprani leia tenorile ja nii siis Docousseni üldse esimene teos orelile ja viimat Tinesseni. Kolmas tund. Sellest tsüklist on loodud vaid klaverile pealkirja all loomulikult vältused. Äsja andis Stocousen kuus autorikontserti Norras. Ettekandel oli osa ooperist, kolmapäev, mitt, voh absiit. Dirigentide, pooleldi ameeriklanna, määrin Aalsop. Nõutud nüüd väga nii Ameerikas kui Euroopas andis oma esimesed kontserdid signeeritud muusikadirektorina vooltimoorid sümfooniaorkestri ees kus ta asub ametisse aastal 2007. Tollel hetkel on reaalsuses esimene naispeadirigent Ameerikas suure orkestri ees praegu peadirigendiks veel juriidenirkalov. Ott Sepp on väga populaarne ja publikut tõmbav ja ka nüüd jäänud kolm-nelisada kuulajat dirigenti pärast kontserti temaga vestelda. Berliini sümfooniaorkester, kus peadirigendiks Eili jahu. Seal saab endale uueks juhiks sügisest väga tunnustatud muusiku Lothar Sagrosseki kes praegu on General music direktor. Stuttgartis. Dirigent Martin präbins tegi nädala algul on subt synni laeva Mayeri preemia võitnud viiulikontserdi Hollandi esiettekande Amsterdami kontsert, kebaus. Olen on sellel nädalavahetusel Chicago sümfooniaorkestri ees ja tema huvitavas kavas on ka John Adamsi naiivne sentimentaalne muusika eesti dirigentidest. Neeme Järvi juhatas eelmisel nädalavahetusel oma orkestri ees siis üleni Mozarti kava kiituse avamäng klarnetikontsert, Jupiter-sümfoonia Paavol on 13.-st jaanuarist kuni 28.-ni järjest kolm erinevat kavas sind et siis kokku seitsme kontserdiga kahes kavas neist on ka pianist, solist Piel, oran, Emaar Ravelli vasaku käega kontserdis. Ja neljapäeval, eile täna Olson Schumanni klaverikontserdiga. Ja uuel nädalal tuleb Straussi metsasarve kontserdi solistiks kuulus Marii Loviisennonniker. Siis läheb päeval aga veel põnevamaks, kui veebruarikuu algul Londoni orkestriga filharmoonia Erkki-Sven Tüüri kaksikkontserti mängima hakatakse. Ja Arvo Volmer hakkab uuel nädalal tegema proove Brave antis sümfooniaorkestriga Hollandis sentsedes. Põnevaim komplitseeritum tund teos kavas on Wolfgang riimiserv. Ja see tuleb tuleval laupäeval Hollandi esiettekandes. Veel ooperit headest ka Mozarti kõrvalt. Santa Fei ooperiteatris püsib edasi menukena kavas toomas adjessis seik spiri oper, torm. See on teose Ameerika esmalavastus. Inglase Nicolás mo ooper Sophie vali tuli Londoni järel nüüd ka mandri-Euroopasse Berliini Saksa Peri Jevgeni folkse operi ühist Markus Bootke lavastust dirigeeris Leopold haager. Nimiosas nagu Esijat The kandel Londonis sky, Angeelika kirsslaager. Ja ikkagi, ka USA esiettekanne on silmapiiril, sellest samast ooperist tänavu sügisel Washingtoni ooperis. Clynerglassi ooperifestival toob tänavu ka maailma esiettekande. Stiivin Hartki Filipp, telli ooperis Reiter Kuud. Lavaloost passani novelli järgi Prantsuse-Preisi sõjaaineid. Seitsmeteistkümnendal detsembril alustas New Yorgi Metropolitan täna operett taas raadio otseülekandeid. Niisiis juba 70 viiendat hooaega. Avaõhtul Rigolettot. Annan eetri epkoya Rolando villas tsoon. Eelmisel laupäeval kanti üle pidulik Mozarti õhtu. Tänasele on plaanitud võluflöödiülekanne, kus oma ametidebüüdi teeb inglise rahvusooperi äsjane peadirigent Paul Daniel. Ja tuleval laupäeval tuleb ülekandele Mozarti Cosi fantute. Põneva uudisena on kohe metis laval ka Franco alfano Syranoode perserakk klasside dominguga nimiosas, millele ennustatakse tõelist taassündinud menu. Selline oli helikaja 21. jaanuaril 2006 operaator Helle Paas ja toimetaja Maria Mölder tänavateid kuulamast. Head päeva. Muusikauudised muusika uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internetis sobival ajal teile sobival ajal.