Tere hea heliga kuulaja. Tänast 28. jaanuari saadet toimetab Kersti Inno. Mozarti aastaja Mozarti kuu pidulikus kulmineerub neil päevil eile sünnipäeva programmiga Viinist, mis telepildi vahendusel oli nähtav kogu maailmas. Klassikaraadio vahendab homme euroraadio Mozarti päeva kontserdiprogrammi. Teeme sellest juttu, klassikaraadio peatoimetaja Tiia Tederiga. Märt-Matis Lill jagab oma muljeid valgustusega heast orkestri kontserdilt. Käisin uurimas, mida saab Mozartist kuulata lugeda Eesti Rahvusraamatukogu, muusikaosakonnas ja Eesti muusika ja teatriakadeemia raamatukogus. Hedvig läti helilõikudest saame teada endali ooperi, Aadcise kalad, dialavaletulekust Vanemuise teatris ning Hiinas muusika kontsertidest, millega tähistatakse idamaade kalendri järgi koera aasta saabumist. Tohi sooh klaveriansamblite festivalist rääkisid Maie Koldits emale, Velmet, Tiina kuningale muusikauudiseid laiast maailmast, vahendab Priit Kuusk. Me oleme täna nagu kahe Mozarti maratoni vahel. Oleme väga paljud meist eile jälginud televiisorist suurt Mozarti päeva, aga homme on klassikaraadios Mozarti päev. Peatoimetaja Tiia Teder, milline näeb see päev välja, kui palju on seal ülekandeid? Jah, need on erilised pidupäevad nüüd siis sellel nädalalõpul meil 250 aastat möödub geniaalse helilooja sünnist. Ja kui televisioon On tähistas päeva õigel päeval 24 tunnise programmiga, mida siis väga paljud televisioonid vahendasid ja mille heliga meie natukene kandsime oma eetrisse kahest kohast siis raadio valis euro raadios, Besoldei on selle projekti nimi, euroraadio eripäev on siis pühapäeval 29. sõnaga tehnilisi põhjusi, et teha seda just pühapäeval. Ja ilmselt ka sisuliselt on seda kergem pühapäeval jälgida. Aga euroraadioprogramm on tegelikult 14 tunnine. Meie vahendame sellest enamiku, meil on keset päeva päike, katkestused, võta eetrisse kuuldemäng, mis on väga tugevalt seotud Mozarti, ka see on Mikk Mikiveri lavastatud Mozart ja soleerib. Aga alustame siis euroraadioga ühte jalga. Nimelt on see päev kokku pandud, niimoodi tuleksid kontserdid nendest paikadest, kus Mozart ise esines või millised paigad olid talle olulised. Ja niimoodi rändab see raadiomikrofoni siis mööda Mozart eluga seotud kohti. Alustab siis programmi Mozarti sünnilinnas Salzburgis meie aja järgi kell 12, pühapäeval kuuleme siis otseülekandes, kuidas Salzburgis esineb Emersoni keelpillikvartett mängib Mozarti kammermuusikat ning haignit mängib natuke ka. Edasi tuleb kontsert Itaaliast Roomast, kus esineb Berliini kvartett. Ja kell kaks jõuame tratis laase Balsi palee saali, kus Mozart ise esines kuueaastaselt ja seal esinevadki väga noored Slovakkia muusikud kes mängivad väga noore Mozarti loodud teoseid. Kell kolm, siis kuulame vahepeal Mozartist Saleeris tehtud kuuldemängu isegi kahte kuuldemängu, kõigepealt Puškini, Mozart ja soleeri ja selle järel siis Mozarti reekviem. Kell viis on meie mikrofon, avad Todd Londonis Vigmarhoolis koos mängivad Mozarti sonaate ratsial Bodger ja pianist käri Cooper saadab. Kell kuus on otseülekanne auks purgist raekoja kuldsest saalist ja seal on kavas avamängud ja aariad. Ooperitest lauljaks on Lätti metsosopran Elina garantsa ja Müncheni raadio, orkester saadab teda. Prahast on otseülekanne õhtusel kõige paremal ajal kell 19 30 Praha Mozart elus. Väga oluline linn olnud, seal toimus Figaro pulma esietendus, aga seekord kuulame Praha kammerorkestri kontsert, tikkus mängitakse avamänge, katkendeid ooperites ja traha nimelise sümfoonia ka. Number 38. Ja viimane kontsert, mille vahendame, on kell pool üheksa õhtul Viini Moziikveraini praam siin saalis ja seal mängib pianist Kotlib vallis. See on tõesti väga uhke kontserdite rida ja ma usun, et me saame tõelise muusikaelamuse selle pühapäeval, aga äratuskella soovitaksin siiski terisima panna juba enne kella üheksat hommikul, sellepärast et kell üheksa algab meil teine pehmayali kee sarjast mis seekord räägib Mozartist Salzburgis ja klassikaraadio Mozarti kuu ei ole veel sugugi lõppenud. Mõned päevad on seda kuud veel nii-öelda kalendri järgi jätkumas. Endiselt jooksevad meil hommikul kell üheksa Mozarti klaveri sonaadid. Jätkub kammermuusika sari, kell kaks päevik. Aga tegelikult on meil Mozarti projekte nii palju, et neid jätkub läbi terve aasta, nii et Mozarti aasta on klassikaraadios sõna otseses mõttes Mozarti aasta. Mitmed sarjad jätkuvad ka siis, kui Mozarti kuu läbi saab kohe pärast hommikust heliga ja kordame saadet, räägivad Mozartist seekordne rääkija. Pianist Androšif laupäeviti 11. Null viis kuuleme kuni suveni Mozarti instrumentaalkontserte. Täna mängivad Irena grafenovaria akadeemiast Sant maatilinsefiilsnemil Marneri juhatusel flöödikontserdi Kituur. Küsseline maratsioonis 313. Pärast eesti teatriminuteid 11 40 kuuleme laupäeviti haruldasi Mozarti salvestisi. Täna mängipsi Brengat, Saaris, Mozarti fon, naasiaid esmaspäeva õhtul sabaga, kuulata ooperit Võluflööt ja edasi kuuel esmaspäeval on meil otseülekanded Euroopa erinevatest kontserdisaalidest, kus esitatakse tarti vaimulikke teoseid. Ka see on euroraadiosari. Helistasin Märt-Matis lillele pärida muljeid valgustusajast orkestri kontserdilt, mis toimus üleeile Estonia kontserdisaalis. Ettekandel olid flöödikontsert D-duur ja puugatsee mull ning sümfooniad number 15 ja 29. See oli nagu hästi hea võimalus siis kuulda sellest täiesti tavalisest erinevat võimalust tõlgendada Mozartit ja, ja siis tõlgendus, mis siis sellele valgustas, orkestrile iseloomulik on, see lähtub siis nendest teadmistest mis on tulnud tolle aja nagu mänguviise ja instrumente ja ehituspraktikat uurides ja et sellise lähenemise üks nagu suuri ohte on tihtipeale selline võib-olla mingisugune teoreetilis uus. Aga, aga huvitav on see, et jah, et see orkestri direktor ise toonitas, et kindlasti nad ei ole ajaloolased ja akadeemikud, et nende jaoks oluline on see teadmine, aga see teadmine pigem inspireerib kui kuidagi seab nagu sellistesse raamidesse ja see noh see kuulamiskogemus vastab küll väga otseselt sellele jutule, seal oli tõesti erakordselt selline sädelev, särav, väga teistsugune esitus võrreldes jah, ütleme sellise tavaorkestri lähenemisega. Kõla oli palju, siuksem, nüansseerid kergem samas nagu selgem, säravam ta tõi nagu mingeid täiesti teistmoodi kvaliteet esile, mis nagu sellises jällegi traditsioonilisemat esituses nagu ei tule nii hästi välja. Ja samas mõjus kuidagi palju orgaanilisemalt siis seotuna barokiajastuga, mis on ka huvitav, et noh, orkestri direktor rääkis sellest, et Mozartit tegelikult võib täiesti vaadata kui hilisbaroki helilooja ja noh, see sõltub just nagu nendest esituse rõhuasetustesse. Nii ta tõesti ka oli. Ees ridades istudes kuulduste muusika nii õrna ja läbipaistvam, kas oli juttu ka sellest, et kas õrn flööti ja kas see kõik oli hästi kosta ka kontserdisaali tagumistesse ridadesse? Ma ei tea, ma ise istusin ka ees ja ees nagu kostus väga hästi, aga ütleme flöödikontsert jah, mida eile mängiti, mis oli siis kontsert mudelile orkestrile number kaks, B-duur kuna see solist oli ka nagu väga palju barokkmuusikaga just nimelt tegelenud millal ta mängis, oli siis puus löövat, mitte metallflööt, mis on nagu tänapäeval tavaline, et et seal jah, võib-olla see kõla eripära oli kõige paremini esile selles mõttes, et, et kui, nagu kardinaalselt erinevalt see asi võib kõlada jah, ta oli palju õrnem ja palju pehmem, aga samas minu jaoks nagu ei balansijaga kuuldavus probleem, aga vot ma ei kujuta ette, kuidas nagu tahab oskust, mis oli nagu väga huvitavat orkestripaiku. Et seal ka järgite, siis nagu ajaloolisi eeskujusid ja, ja üks väga huvitav efekt tekkis sellega, et esimesed teised riiulid olid paigutatud vastamisi. Minu mulje oli see, et see nagu väga elavdas seda muusikat ja, ja tõi esile selliseid, noh, võiks öelda muusikas peituvaid retoorilisi elemente, et et, et see muusikal justkui selline selline peen seltskondlik vestlus palju rohkem, kui see tänapäeval levinumat esituses. Ärge hakata mõtlema, siis on, see on jällegi mingis mõttes väga Parocligioon või väga tihedalt Mozarti barokiajastuga siduv joon, sellepärast teatavasti baroki ajal oli retoorika väga tugev mõjutaja. Heliloojatele. Nii et kokkuvõttes võib öelda, et see oli väga tore Mozarti festivali kontserte ja siin kuuldavasti oli ka inimesi nii sellele kontserdile kui ka korea kontsertile näiteks Soomest siia Tallinnasse sõit. Jah, see oli kindlasti üks viimaste aastate, võiks öelda värvikamaid ja eredamaid, Mozart esitas, mis Eestis on kuulda olnud, et, et selles mõttes jah, et väga. Et selline orkester tuli Eestisse loodetavasti sellise kaliibri kollektiive, nagu tuleb ka edaspidi. Niisiis on Mozarti aasta täidetud meeliülendavat kontsertide muusikaprogrammide saadetega. Ka meie mängime oma programmis sel aastal ette kõik parimad salvestised apteegist ja vahendame hulga kontserte nii kodustest saalidest kui EBU vahendusel Euroopa kontserdisaalidest. Kindlasti on väga palju inimesi, kes tahavad veelgi rohkem Mozartist teada ja soovivad omal käel uurida, lugeda, kuulata sellest tähendatuna. Käisin mõne päeva eest Eesti rahvusraamatukogus ja Eesti muusika ja teatriakadeemia raamatukogus Rahvusraamatukogu kaheksandal korrusel. Muusikaosakonnas jagasid lahkelt seletusi kaks bibliograafi. Muusikateadlaste hetkel seal tööl ei ole. Heligrupi juht Marika koha. Mozarti on 621 oopus. Kui palju on Rahvusraamatukogu helikandjatel nendest? Rahvusraamatukogu fonoteegis on umbes 1500 helisalvestist, kus on peal Mozarti teos ja meie oleme eesmärgiks seadnud endale hankida Mozarti tähtsamad teosed. Ja ma arvan, et sotiteosed, mille vastu meie lugejad, huvi tunnevad, et need on meil ka kõik olemas. Kindlasti on mõned teosed, mis meile veel pole jõudnud, aga võib öelda küll, et selline tuntud ja põhirepertuaar Mozartist, et seal on esindatud. Kas te täiendate seda fondi vastavalt sellele, kuidas uusi interpreet maailmasse lisandub? Me tahaksime väga ja jõudumööda me teeme seda, aga kuna me klassikalist muusikat päris süvatasandil ei komplekteeri, siis kui neil on üks esitus teosest juba olemas, siis me ikkagi kaalume seda, et kas me võimalused lubavad veel hankida. Milliseid esitused teie puhul eelistatud on? Esituste valimine ongi üks selliseid keerulisemaid küsimusi. Me lähtume lugejate soovidest siis kriitikute hinnangutest. Samuti meil Tallinna muusikakogude vahel, et Muusikaakadeemia, raamatukogu ja Tallinna keskraamatukogus me vaatame, et, et Tallinna linnas oleks esindatud võimalikult palju eriesitusi ja kuna meil on ühine elektronkataloog, siis selle vahendusel on seda võimalik teha. Et kui me vaatame, et üks esitus on juba teises raamatukogus olemas, siis me proovime mõnda muud hankida. Rahvusraamatukoguna on loomulikult meie põhiülesanne koguda võimalikult täielikult Eesti muusikat ja seda me teeme ja kui Mozarti ka seoses rääkida, siis eesti esitused on meil kõik olemas. Rahvusraamatukogus plaate saab kuulata siinsamas kohapeal. Kui palju inimesed kasutavad seda võimalust? Tundub, et see pakub huvi inimestele ja sagedasti tullakse küsima ja meil on ooperimuusika. Mozarti oopereid on ka avariiulil väljas. Et muidsak kataloogide vahendusel vaadata. Kui tihti inimesed näiteks küsivad Läti selle muusika juurde, mida nad kuulama hakkavad? Väga sageli. Ja Mozarti kogutud teosed. Noodiväljaanded on meil ka olemas. Nii et kui te küsisite nende Mozarti täieliku hobuste kogu kohta, Rodina, on need meil kõik olemas. Noodisoovidele me saame veel rohkem vastu tulla. Aitäh, aga nüüd ma uurin, mida saab Mozartist lugeda. Mozart til oli päevi 13097 ja öeldaks et Mozartist kirjutatud raamatute arv ulatub peaaegu sama arvuni, et neid on 13000 ringis. Kui palju on Eesti rahvusraamatukogus raamatuid Mozartist ja mis keeles need on? Infospetsialist Nansy Lepik. No elektronkataloogi andmetel me saame 95 nimetust, aga see ei tähenda, et see on kõik, sest elektronkataloog antud hetkel veel ei peegelda kõik, et kaartkataloogides tuleb veel lisa lugeda, saab saksa keeles vene keeles, inglise keeles. Milliseid autoreid toote esile, kes on autoriteetsemaid, kirjutad Mozartist, kes on teil siin olemas? Nimetaks Aleksander rulli visseri, kelle saksa keeles ilmunud Mozart elu ja loomingu neli köidet aastast 59 on meil olemas. Muidugi, gooti kirjas on ka venekeelset varianti võimalik lugeda. Nimetaks veel Herman Abertit, keda võib samuti lugeda vene keeles kaks osa, neli köidet. Ja ka saksakeelset saab lugeda, siis tahaks esile veel sellise nime nagu Alfred Einstein tema raamat, Mozarti isiksus ja teosed. Seda saab lugeda samuti nii saksa keeles kui vene keeles. Alfred Einstein on veel sellepärast oluline, et viimase kögheli kataloogi juures on tema palju lisanud ja täiendanud. Nii et ma arvan, et see on väga oluline nimi ja venekeelse variandi tõlkija on Jelena tsern, jooma, kes on kirjutanud vene keeles mitmeid tähelepanuväärseid teoseid Mozartist dema operitest Mozart ja austria muusikateater elust ja loomingust siis Eeva ja Paul, paduraskodan kirjutanud interpretatsioonis, vene keeles on ooperi libreto Sid ja need Libretad on ka paralleeltekst. Idenaat saab kõrvutada mitmes keeles. Kui palju saab Mozartit eesti keeles lugeda eesti keeles on kaunis nukker lugu. Aastal 56 on ilmunud Naberljandi tõlgitud raamat Mozartist. See annab sellise huvitava lühikese ülevaate Mozarti elust loomingust ja see on ka kõik. Et kes tahavad rikkumatutada, peavad ikkagi seda võõrkeeles tegema. Teie sagedaseks külalisteks on ka õpilased, kellele on antud siis ülesandeks referaati teha, siis nemad peavad ka erinevatest allikatest selle kokku suutma kirjutada. Muusikakirjandust on eesti keeles tõesti väga vähe, aga kuidas teie arvamus on, kui palju lugejad tunnevad selle vastu huvi ja ja kas seda võiks siiski olla eesti keeles rohkem just selliste maailma kuulsamate põhiheliloojate kohta? Loomulikult üldiselt tundub, et viimasel seal, nagu asi paraneb võrreldes vahepealsete aastatega isegi Eesti kaasaegseid heliloojad, et nüüd viimasel ajal ikka tuleb selliseid põhjalikumaid raamatuid ja mis on, mis tänuväärne. Mozarti puhul võiks veel mainida seda, et kirjandust Mozarti kohta ei ole ainult muusikasaali hoidlas. Et tuleb tähelepanelikult asukohta vaadata, et seda võib-olla nii kunstisaali hoidlas. Põhihoidlatest saksa saalis austria saalis. Selle peale seadsingi sammud korrus allpool asuvasse Austria saali kus pidi olema Mozartit ja aasta puhul spetsiaalne väljapanek. Paraku oli saali uks lukus, saali perenaine oli Mozarti sünnipäeva nädalal talvepuhkusel. Siiski soovitaksin seal läbi käia. Tulevast nädalast peaks saal taas avatud olema ja Mozarti väljapanekut hoitakse seal kolmanda märtsini. Seal saab vaadata tah kahetunnilist, videofilmi Mozarti elust, kuulata Mozarti loomingut ja sirvida helilooja kirju. Samuti saab tutvuda kataloogiga Mozarti aasta tähistamisest Austriast. Väljapanekus on ka hulk raamatuid, sirvisin seal näiteks Gruberi raamatut Mozart ja järelmaailm. Mozart, hunt nahvelt, saksakeelne muidugi. Ja kui muusikaosakonnast saapaid, noote koju laenutada raamatute ja heliplaatidega satutud odavaid koha peal, siis Austria saalist laenutatakse raamatuid ka koju kui palju aasta jooksul üldse, nagu täienevad Rahvusraamatukogu muusikafondid, nii plaatide kui raamatut. Osas, kas teil on selline rahaline limiit ette nähtud? Jah, on küll, rahaline limiit on olemas. Osa meie limiidist läheb, kui räägime helisalvestist, sest Eesti plaatide peale. Aga see arv, kui palju siidiplaate tuleb aastas, see on kuskil 1000 ümber uusi plaate ja raamatuid. Mina võin öelda, et väliskirjanduse komplekteerimiseks oli meil möödunud aastal 55000 ja Eesti silmunud asjadest, siis tuleb loomulikult raamatukokku sundeksemplare, enamasti me ostame ka paar eksemplari lisaks kasutuskogusse. Nii et eesti keeles ilmunud asjataks meil ikkagi kõik olemas olema. Eesti muusika ja teatriakadeemia raamatukogu juhataja Ilvi Rauno, et kas muusikaakadeemia raamatukogu fondid on mõeldud vaid tudengitele? Ei ole, meie lugejad võivad olla kõik inimesed, kes on 18 aastat vanad ja erandiks on Tallinna muusikakeskkooli õpilased, kes võivad juba gümnaasiumist arvates meie lugejaks hakata. Täna uurin lähemalt Mozarti fondi, mida on võimalik siin muusikaakadeemias kuulata, lugeda, mida Mozartist välja pakkuda. Mootorite aasta alles algas ja meie ka happasime oma on alles nagu seadma 2006. aasta valguses ja just eelmisel nädalal läks teele tellimus Philipsi plaadifirmasse kus on ilmunud 17 karpi kogu Mozarti loominguga. CDdega selles kogutud teoste komplektis on siis tegelikult ühtekokku 180 CDd, Mozarti loominguga. Üldiselt on meie nagu komplekteerimispoliitika olnud väga esitaja keskne, et paljud Mozarti asjad on meil tegelikult hangitud just nimelt teatud esitajaid silmas pidades. Aga seekord me otsustasime, et kuna selles komplektis on nii kõrge, laseme esitajaid, kui ütleme natuke allapoole seda, siis me ikkagi otsustasime minna seekord teed, et meil oleks kõik Mozarti teoste plaadistused mängigu, siis kes mängib neid ja see peaks ütleme lähikuudel meie kollektsiooni jõudma. Ja need olid siis nii-öelda audio-videokandjatel, meie plaanid sealsamas ei pääseme ikkagi mööda traditsiooniliselt paberkandjast ehk siis raamatutest, nootidest. Ja selsamal jaanuarikuul läks teele tellimus taas peerendaitali kirjastusse, kus ta on ilmunud seitse köidet Mozarti kirju ja see on väga huvitav väljaanne, kuna enamasti minnakse Mozarti kirju tsiteerides tihtipeale libedale teele, sellepärast et on kujunenud välja teatud kirjad, mida tsiteeritakse ja taas ja taas publitseeritakse, aga samas on ta kirjutanud teist vaat et sama palju, millest väga vähe teatakse. Ja ma arvan, et need seitse köidet avavad ka Mozarti meile pisut teistsuguses valguses ja teine sama tellimusega teele läinud. Huvitav asi on Uldris Conradi koostatud Mozarti teoste kataloog, nii et aastakümneid tagasi ilmunud köhweligataloogile on ta, ma arvan, huvitav järg või siis huvitav kõrvutamine, vähemalt pärlitest rääkides me oleme võtnud just sellel aastal sihikule kõik Mozarti lavateosed, ostaliivi Tiider. Sest meil on ikkagi muusikateatri ajaloost mitmesugused valikained ja muusikaajaloolised aineid, kus tudengid peavad ootama läbidatud lavastusi ja dividendidelt. Nad saavad seda teha. Seda on rõõm kuulda, nii et tegelikult selle Mozarti aasta jooksul on võimalik teie majas küll kogu Mozarti loominguga kursis olla. Ilmselt on teil olemas Kõnoodikaid. Odavam komplekt, aga ta on siiski olemas. Ja samas oleme me järjepidevalt üritanud osta teatud žanri kogutud väljaandeid, näiteks just eelmise aasta lõpul hankisime omale Mozarti klaveriteoste nii-öelda boksi, nagu nad nimetavad neid ja sümfooniat samamoodi nagu žanrite kaupa. Üritame ka uuematel väljaannetel silma peal hoida. Muusikaakadeemia fonde täiendatakse püüdes sammu pidada uusimate suundadega kuid arvestatakse ka seda, et nende majas uuritakse ka ajaloolist interpretatsiooni. Eelmise aasta lõpul sai Muusikaakadeemia raamatukogu Eesti kultuurkapitalilt 20000 raamatukogu täiendamiseks interpretatsiooni ajaloo uurimiseks vajalike Tseedeede ja raamatutega. Konsulteeriti oma maja õppejõududega ja osteti ligi 50 restaureeritud CDd 20. sajandi esimese pooleni interpreetide salvestistega. Ka nende hulgas on Mozartit. Raamatukogu juhataja Ilvi Rauna arvates annab see väärika varjundi nende kogule. Ja mida saab teie majas Mozartist lugeda, millised on need raamatud väljaanded teatavasti maailmas on Mozartist tohutult palju kirjutisi. No saab lugeda seda, mis riiulis on, seda saab füüsiliselt ja siin lugeda. Teine asi on see, et meil ikkagi tänapäeva raamatukogu ei ole enam see, mis on ainult riiulitel, et meie üks prioriteete on ikkagi ka elektrooniline raamatukogu ja meil on ostetud juba teist aastat järjest juurdepääs elektroonilisele andmebaasile, mille lühend koosneb neljast tähest Rilm ja see tuleb prantsuskeelsest sõna ühendusest repertuaari International literatiiv music all. Et siis rahvusvahelise muusikateadusliku kirjanduse bibliograafia sellesse andmebaasi andis bibliografeeritud kõik maailmas ilmunud muusikaalane kirjandus aastast 1967. Ja meie ülesanne ongi siis vahendada seda infot oma lugejatele ja meie põhijõududele ja õpilastele siin, et üldse anda inimestele võimalus valida ja otsustada ise, mida nad soovivad lugeda ja meie vastavalt, kui võimalik, ostame selle raamatu. Mõnikord juhtub ka nii, et selle taustal on ilmunud piisavalt ammu ja siis me raamatukogude vahelise laenutuse teenuseid kasutades tellima selle raamatu lihtsalt mõneks ajaks siia, et inimesed saavad lugeda, et alati ei ole see, mis meil siin on, ainult see tihtipeale on kuskil mujal veel midagi, mida meie lugejad saavad kasutada ja teine asi vaatidega. Kui ma juba räägin elektroonilisest raamatukogust, siis sellest aastast alates näiteks ostis muusika ja teatriakadeemia raamatukogu endale juurdepääsu napsose plaadifirma toodangule ja see tähendab seda, et Eesti muusika ja teatriakadeemia arvutivõrgus saab kuulata. Nii napsas plaadifirma kui ka näiteks pohh Marco Polo piss Hentsler ja teiste plaadifirmade plaate ja see sai just ostetud sellel samal põhjusel, et inimesed kõigepealt saaksid tutvuda, mis on ja seejärel oma soovid välja kujundada. Ja siis tõesti need konkreetsed plaadid, meie ostaksime ka ikkagi füüsiliselt lõpuks siia. Aga just et oleks baas, millelt inimesed saaksid valikuid teha. Aga elektronkataloogis neid raamatuid saab lihtsalt tutvuda, mis on olemas või, või saab ka lugeda. Elektronkataloogis veel lugeda ei saa, jah, see oleks juba järgmine samm elektroonilise raamatukogu teel, aga meie andmebaas asub aadressil. Ester, punkt Liibee. Kui lüüa märksõna väljale sõna Mozart ja piiritleda eesti muusikat teatriakadeemia raamatukoguga, siis otsingu tulemus näitabki, milliseid raamatuid meil Mozartist praegu kogus on. Ja lõpuks küsin siiski, et millised on need Mozarti autoriteedid, kes on Mozartist kirjutanud ja kes on teil siin füüsiliselt samas riiulis meie raamatukogu kollektsioonist. Mina soovitaksin lugeda näiteks Peter Külke viimasel kümnendil ilmunud raamatut tutt Mozartist, kus räägitakse peamiselt tema viimastest sümfooniast ja neid ümbritsevatest legendidest ja üldse tollest ajast. Samas on meil nii mõningaidki Mozarti interpretatsiooni käsitlevaid raamatuid. Ja üks minu meelest väga autoriteetne raamat on siig brit trump oma, kus siis räägitakse just Mozarti klaverimuusika, klaviir, muusika mängimisest ja interveteerimisest ja samas võin siia nimekirja lisada ka näiteks meie õppejõudude soovitatud raamatu Mozarti Ekremi kohta, mille autor on Christoph Wolf, mis pidavat ka ikkagi Mozart D elule ja ka sellele teosele täiesti uuest vaatepunktist lähenema. Saksakeelne aga loetakse tänapäeval ka saksa keelt hästi. Kaja. Vanemuise teatri väikeses majas esietendub järgmisel nädalal Georg Friedrich Händeli ooper Haatsise galat. Hea etenduse lavastusbrigaad on Läti rahvusooperist. Ooperis teevad kaasa Vanemuise teatri ooperisolistid, ooperikoor ja orkester. Dirigendiks on Lauri Sirp. Ooper Aadcise galat hea lavastaja assistent Taisto noore sõnul mängitakse barokkoopereid Eestis mitte just väga tihti. Ma arvan, et praegu on veel ees selline noh, tõepoolest üliaktiivne provotseerimine ja ma arvan, et see on tulevikumuusika, lähitulevikukuusk. Miks Vanemuine võttis endale Atsi Sakala tea oma kavasse ja on teada, et see on Läti rahvusooperi ja Vanemuise teatri koostööprojekt. Kostüümid dekoratsioon ja lavastusbrigaad on Riiast, aga miks ta võttis, ma arvan, ta võttis sellepärast, et lugu on väga-väga kasulik lauljatele. Teiseks, ta on täiesti uus modifitseerimise aspekt stiililt teine eestivistikalt teine. Ja kui nüüd jõuda selle peamise põhjuseni, siis ma arvan, et see on väga vahva vallatus, mis Inroga on lavale toonud selle pastoraali, muutnud selliseks kaasaegseks Arkaadia, mis on endile poolt kirjutatud, on siis muutunud spaaks ilusalongiga, mis iganes siia tegevus toimub siis seal, kui vanasti siis oli karjuste idüll, siis nüüd on siis ilumaailm ja läbi selle siis kas paremaks või halvemaks saamine. Endal on ise öelnud, et see on kammerlik, väike pasteraalne ooper. Jah, ta tegelikult eksisteerib Kübastoraal, sest ta on tõesti ajaliselt väga lühike, mingit tund-poolteist tundi, aga ma kordan, et lavastaja on leidnud väga vahva sellise krõnksu selle asja lavale toomiseks ja see on puhas lust. Lavastaja on Lätist Indra rooga, milline lavastaja on kindral? Kindral on suurepärane lavastaja, väga avatud, väga fantaasiarikas, väga noor, väga kergejalgne, väga kiire mõtlemisega. Milline on endale ooperi, otsis aga alati hea muusika. Ma kujutan ette, et see, kes vähegi muusikat tunneb, ütleb alati ära, et seal Endel vahva samas väga nõudlik ja samas väga arendada, kõik need aspektid on olemas ja võib-olla sihuke trafaretne. Vastastan Endel. Indra rooga on lavastaja, aga on teada ka, et ta on tantsija ise. Jah, tema olekust kumab läbi küll igal hetkel, tööprotsess on meil kahjuks lühike, taandub kuu aja sisse, samas jällegi väga paras. Nii et me vestlused, mis ma hetkel siis mul on koos veetnud, need on taandunud siiski selle peale, et me räägime tööst, aga ta on ka draamaartist anga traumadega lavastanud ja tal on ka draama taust olemas. Kas seda on näha ja tunda ka Händeli ooperis seda draamat ja tantsu lisust? Jah, ta tõepoolest, kuna tegemist on väga väikese saaliga, milleks on Vanemuise väike maja Riias läheb ta suures saalis siis muidugi ta rõhutab korduvalt seda, et me peame menetlema sellise ooperlikkuse mastaabi keskenduma nagu rohkem tegelase sisemaailmale, mis on loomulikult täiesti õige. Kes on tegelased, tegelased on, Eestis on siis Roland Liiv, Kalafia on Karmen Puis, Teinon kirju Püvi, Kristina Vähi ja põleffimoson, Märt Jakobson ja, ja Taisto noor. Tegevus on õnnetu armastus nagu ikka. Noh, armastus on alati õnnetu see, keda armastad, sina armastad kedagi teist ja see kuulus, see lapsepõlv loomulikult on tegemist, kuigi jahi lõpus Kalafia ju tegelikult ohverdab oma surematuse selleks, et äratada eestist ellu surnud ärkavad ja jumalannad menetlema siis oma jumaluse jumaluse aspekti. Paar sõnaga solistidest Roland Liiv ja Karmen Puis peaosades. Artisti ja see, mis ta teeb, on ka praegu lavalaudadel, on ka selleks kinnituseks. Roland on rahvusooperis esinenud väga toreda ülesastumisega, nõid küttis Weberi ooperis ka see need hetked siin laval veedab, onu on lava tihedad ja on igati meist väärilises. Millise sõnumi võiks ooper kuulajani tuua? Küsimus on hea, millise sõnumi sõnumi sellest, et armastus võidab kõik tõkked? Aitäh Taiste noor selle intervjuu eest ja Georg Friedrich Händeli ooper Aadzis ja kalad hea, esietendub kolmandal veebruaril järgmised etendused neljandal ja viiendal veebruaril. Järgmisel nädalal, reedel ja laupäeval toimub tohisu mõisas kaheksas klaveriansamblite festival. Festivali korraldavad klaveriansamblite selts, allegro ja Kohila koolituskeskus. Tiina kuningas uuris festivali eestvedajatelt seltsi juhatus Pealt, Maie Koldits alt ja klaveriõpetajalt, Malle Velmetilt, miks ja kellele korraldatakse ja kuidas see alguse sai? Minu meelest see mõte tekkis meil Valgas Valga klaveriansambli festivalil, et siis mõtlesime, et teeks ise ka, et ei oleks nii kaugele laste vedamist, et oleks ka Põhja-Eesti lastel üks selline koht, kus koos käia ja oma klaverimängu võrrelda. Jah, ja tänu kohtumisele teiste koolide õpetajatega siis seal Valga festivalil leidsime selliseid ansambli. On on mujalgi ja oleme nagu siin-seal laiali pillutatud ja kuidagi ei tea teineteisest midagi, sest ka enne seda Valga festivali oli meil nüüd ansamblit, ütleme selliseid kontserte, tegime õpilastele ja mängisime ise ja nautisime seda kangesti. Ja siis oli suur rõõm leida teisi õpetajaid, kes oleks ka niimoodi haakumas mitte ainult lapsi õpetamas, vaid ka ise mängimas. Tundub, et meil nauditakse just seda võimalust aasta-aastalt rohkem. See on siiski vorm, sellist seltsimees, eks koostööks teistega ja ka muusikaliselt sellise toreda elamuse saamiseks hitiks repertuaar on siiski väga-väga lai, näiteks sellel festivalil juba 90 numbrit mitte ühtegi korduvat vana ei ole. Kas see repertuaar on ka tänu sellele laia toimuvad sellised festivalid ja heliloojatel on põhjust klaveripalu kirjutada, on mingit tagasisidet või seos ka selles osaline ei ole veel ükski helilooja, kirjutad, välja arvatud see festival, mis nüüd on sellele festivali tellisime ilmaga makrell rahvalauluseadeid, tema kirjutas aga Paldiski festival tellist 2004 Paldiski laulu, et noh, nemad said omale nelja käeloo, kuna me oleme ise hästi pisike kool, ma mõtlen, Kohila koolituskeskus võtnud nagu just põhimõtet, eks ju, et ka need lapsed, kes meie sarnastes koolides õppivad, kus ei ole suurt konkurentsi ja tase ei ole nii kõrge kui suurtes koolides, et need saaks ka siukest eduelamuste lihtsalt rõõmu ja nii nagu festival peaks ju tähendama lihtsalt pidu. Et ei ole meiega võtnud mingisugust konkursiga paremusjärjestust endale eesmärgiks küll oleme püüdnud igal festivalil lisada õpetajatele koolitusmomendi, eriti sellest ajast, kui need nüüd kahepäevaseks on läinud, siis on meil käinud koolitamas õpetajaid nädalisakus nii Toivo Peäske või siis Ain hõlpus Mare Ots ja nüüd, et on oodata Sven Kullerkupu, kes tuleb meile näitama lihtsaid võtteid, kuidas lastega improviseerimisjulgust arendada ja see on ka üks asi, miks õpetajad tundub, et hindama seda festivali hakkad, sest see ei ole kunagi ainult mängimine üks väike asi on siiski seal selles mõttes, et konkus mingil määral, aga igal kontserdil saab publik sedelid kätte iga kuulaja ja tema sellelt kontserdilt kirjutab oma lemmiku, jäi, tekib iga kontserdi kohta publiku lemmik. Noh, selline väike väljatoomine on, kus ei tohi, sa mõis asub ja miks see festival just seal toimub tuhise mõisal Kohila servas ilusaks tehtud ja seal on hästi kena. Klassiruumid on meil küll napid ja klavereid on ehk niisuguse suure ürituse jaoks napilt, aga saalis on meil kaks suurt Estonia tiibklaverit mängijate poolt hinnatud ja ilusa kõlaga klaverit Tallinnast võttes on ta ainult ju 30 kilomeetrit. Sõita ei ole kaugel. Tallinnast on meil publik küll kohale tulnud ja muidugi ootame Kohila enda rahvast, avame me kell kolm ja siis on kohe endiste osavõtjate tutvustus ja ka selle helilooja, kes meil on reedest kohal, Ilmar Pakri lugude tutvustus, aga lapsed hakkavad mängima kell neli ja niimoodi läheb igal täistunnil väikeste vahedega siis kontsert kuni kella seitsmeni välja ja laupäeval samuti. Alustame kell 10, lõunaaeg on ainult kella ühest kaheni ja siis orienteeruvalt umbes viieni. Kas on ka mingi selline suurem lõppkontsert, meie suurem lõppkontsert kujuneb hoopis Estonia talveaias. Juba eelmine aasta saime selle toreda võimaluse ja ka sellel aastal on neljandaks märtsiks kokkulepitut parimate või tublimate ansambli mängijate esinemine talveaias, et see nagu on meie festivali jätk ja lõppkontsert, kui palju tänavu osavõtjaid on ja kustkohast nad pärit on? Neile registreerus erakordselt palju ja kahjuks pidime lõpus lausa ära ütlema viimastele helistaja sest meie saal mahutab ainult ligemale 100 inimest ja nüüd 65 last ja 30 õpetajat mahtus osavõtjate hulka ja kes siis hiljemaks jäid, neid me lihtsalt ei saanud enam vastu. Mida sellel festivalil eelkõige kuulda saab, et eesti autoritest oli siin juba juttu, mida siis veel peale eesti autorit eesti autoritega rõõmustab meid endid tõesti eelkõige see, et kui me tegime väikse statistika eelmiste festivalide repertuaarist siis oli eesti autoreid kas üks, kolm või kaks, ühel aastal isegi üldsegi mitte. Ja eks sellest tingituna oligi nüüd selle aasta selline üleskutse, et otsige meistriautoreid ja, ja seadkem ise lastele. Jaa, toredaks rõõmsaks üllatuseks oli nüüd juba üle 25 numbri eesti autoreid, kusjuures suur osa on sealt nüüd meie õpetajate endi seadeid minu meelest oli eriti tore on see, et me saame mängida esiettekandes Ardo Ran Varres ja Ilmar Bakredia heligendrat ja kellel on nagu päris ansamblile kirjutatud mitte ainult see, et ta on leidnud vastukaja ka heliloojate poolt, aga kas tänavuse aasta suur juubel, kas Mozart ka kavadesse esindatud on? Jah, tõepoolest. Meil on laupäevane üks pooletunnine kontsert spetsiaalselt Mozarti muusikast. Need on küll enamus õpetajad, ansamblid ja ainult väga tore on ju seal kai rullandis õid kaheksa käeansambel jorsartest mõnus löödist koos väikeste rütmipilli ansambli lisamisega. Nii et Mozart on tõesti täiesti esindatud. Aitäh klaveriõpetajad Maie Koldits ja Malle Velmet Tallinna Georg Otsa nimelisest muusikakoolist ja Kohila koolituskeskusest soovime teie festivalile edu, aitäh. Tuleval reedel, kolmandal veebruaril algusega kell 11 on Eesti muusika ja teatriakadeemia koorile siis A 402 mälestuskonverents Vaike Sarve 60. sünniaastapäeva tähistamiseks. Mälestuskonverentsi korraldavad Eesti muusika ja teatriakadeemia, muusikateaduse osakond ja Veljo Tormis ja regilaulukeskus ning Eesti muusikateaduse selts. Alates kolmapäevast, esimesest veebruarist tontaaži dress nüüdismuusikasaatesari Rostrum saatesarjas vahendame rahvusvahelisel heliloojate Rostrumil tutvustatud teoseid koos stuudiokülaliste kommentaaridega. Eksperdid on heliloojad Helena Tulve ja Märt-Matis Lill, muusika kriitigi ja Remmel ja saate toimetaja Tiia Teder. Ja esimeses saates, esimesel veebruaril kuulete mullusuvise Rostrumi võitjate läti helilooja Martin svilomsi ja noore briti helilooja lukk Bedfordi teoseid. Saade Rostrom 2005 on eetris kolmapäeval, esimesel veebruaril kell 19, null viis. Kontserdiagentuur effestiivitas Artjom korraldab 29. jaanuaril Tartus ja 30. jaanuaril Viljandis koera aasta alguse kontserti ja kontserdil saab kuulda hiina muusikat ja kuulda ja näha huvitavaid Hiina fleete ja huvitavat pilli. Kuut säng üheks esinejaks kontserdi korraldajaks on raha Langsepp. Meie nagu eesmärgiks on tutvustada, siis nii palju, kui me omalt poolt siin tagasihoidlikult suudame, kui me neid kaugelt kultuure just nende süvatraditsioonide seisukohalt puudutavad, siis nende vanemaid traditsioone ja kultuuri ja loomulikult mida me nüüd selle kontserdi raames pakume, on selline pisikene valik siis erinevat laadi vanadest, millest üks osa on natuke mõnitatiivsemat laadi klassikalised palad, teine pool on siis natukene rõõmsamad populaarsemaid viise, rahvapärasemaid natukene, seda kõike ilmestab siis Taisto noor, kes loeb vahele manu hiina mõttetarkuse ja, ja nendest samuti on osa sügavamõttelised ja ajatud, mis kehtivad kõikides aegades, teised aga küllaltki lõbusad. Samuti on mõnes mõttes rajatud nii, et inimesed on, on nalja mõistnud kõikides kultuurides, kõikide aegade võib öelda ja nendest võib kaasa saada siis sellel kontserdil aasta algus on liikuv, et praegu on ta jaanuari lõpus ta tihti on ta veebruari alguses sellele siis muusika koha pealt on suurem rõhk tõesti kahel pillil. Kuna on kaks mängijat sellel ühelt poolt, siis Hiinas üks populaarsemaid tsentrilaadseid keeldil kuutseng, mis on tõesti väga kaunis tavaline pill, ta on nagu selline suur kannel ja teda mängitakse nii et nende keelte keskel on sellised sillad, keeli nagu intoneeritakse mitmeid kaunistusi sel teel, et noh, kui Ühelt poolt silda keelt tõmmatakse teda helisema panna, siis teiselt poolt muudetakse tema helikõrgust vajutades keelele väga ilusa huvitava kõlaga. Pill on Hiinas olnud väga populaarne viimase paari 1000 aasta jooksul dokumenteeritud allikate alusel kindlasti aga võib olla ka rohkem teisest küljest tagasi kõlavad erinevad liiki flöödid tiivse ütleme sarnane Euroopa barokk, renessanss õiges graföödile siis ja mis on vertikaal, lööd sellele lisaks, kõlab veel paisia hiina nimi meile tuntud paanis löödile ning kõlab ka hiina okkariin. Nii palju, võib-olla siis nendest pillidest, mis kõlab, võib öelda ka seda, et tulevad kuus aastat vastased, aga seda ma praegu ei ütle. Millised need üllatused on, loomulikult, siis oleks nad üllatuseks enam väga kõik, kes sinna tulevad. Kontsertidele saavad kindlasti nendest osa. Neid pille mängivad rahalangsepp ja Lilian Langsepp. Tartu kontsert toimub 29. jaanuaril Veski villas Veski tänav kuus ja kontserdi alguse kellaaeg on. Kontsert algab kell 16 16, mis on siis nagu astronoomiline aasta alguse aeg, aga samas tuleb muidugi öelda, et Hiinas tänapäeval siiski tähistatakse uut aastat väga sarnaselt lääne kultuuritraditsioonile, mis tähendab seda, et on uusaastaõhtu ja järgmine päev on uue aasta esimene päev, nii et ajalehe nii suurt rõhku ei panda. Aga kuna see anges sellisele sobivale ajale pühapäevasel päeval, siis me mõtlesime, et me alustame seda kontserti siis täpselt. Suur Mozarti päev on jätkumas nagu Mozarti aastagi. Meie aga alustame täna Eesti muusikute ja muusikaga, Mozarti kõrvalt. Eesti diligendid vähemasti Saksamaal, Hollandis, Ühendriikides Erkki-Sven Tüüri teosed Saksamaal ja Inglismaal jaanuaris tüüristi alustamegi. Kaheksateistkümnendal jaanuaril toimus tema tšellokontserdi ettekanne taastaavid keeringaselt, kes 1997 osanis maailma esiettekande tegi, tegi aga nüüd Berliinis filharmoonia kammersaalis. Kontsert on tüüri üks mängitavamaid teoseid juba esimese kuue-seitsme aasta jooksul esitatud ligi 20. riigis. Viimastel aegadel mängibki heeringas kontserti koos autoriga välja töötatud versioonis võimendusega nii-öelda elektri tšellole. Nüüd Berliinis sai ta nii publikult kui kriitikuid väga sooja vastu. Ajalehtede orgend post testis tšellokontserti eriliselt esile ja autoristus ka saalis. Ettekanne koos Deutsche skander orkestriga Markkus Pozneri juhatusel. Täpselt nädal hiljem. Päeval tegi David keeringas tüüri kontserdi ettekande Edela-Saksamaal Bodence järve kaldal konsta tantsis, kus resideerib orkestris. Süüdlest toitsid Hermoni ja nüüd meie Anu tali dirigeerimisel. Anuli Edela-Saksa filharmoonias. Esmakordselt ja eile õhtul oli samaskondsiili saalis sellega teine kontsert. Ilus soome-eesti kava. Eino Johani raudava ära kantud pikkus tüüri järel, teises pooles aga Sibeliuse esimene sümfoonia. Ja veel 10. veebruaril kõlab tüüri tšellokontsert David keerin katsega uhkelt juba Münchenis Baieri raadio sümfooniaorkestriga Osmovenska dirigendiks. Aga kolmapäeval esitati Inglismaalt Bristoli ülikoolis ka tüüri arhitektoonikat. Teine Trio teos, jeminain. Dirigent Arvo Volmer peaks õhtul juhatama põnevat nüüdismuusika kava Lõuna-Hollandis Eindhoveni sümfooniaorkestri ees. Orkestri kodusaalis. Fritz Philipsi muusikakeskuses kõlab kõigepealt Hollandi esiettekandes Wolfgang riimi. Vala 2002.-st aastast tervaldung. Siis kaks Hollandi teoste 90.-te teisest poolest, autoriks Jaan rookus Fan Rosen teel ja meie nüüd festivalilgi tuntud Roderikidemann. Ja siis ei hakanud seeni lugu abi viideren. Kõik teosed pärit ajavahemikus 1995 kuni 2002 üks. Novembris oli Volmeri viie kontserdiga oma häälel leidis sümfooniaorkestris Austraalias ja jõuab sinna taas märtsis, siis juba ka Šostakovitši Leningradi sümfooniat juhatama. Peadirigent ja muusikadirektor Korona Arvo Volmer äärde leidis aga juba 2004. aasta jaanuarist lepinguga neljaks aastaks. Dirigent Paavo Järvi on uuel aastal Sindsina Lätis juhatanud juba kolmekava järjes eile täna nendest viimane, kus Riho Straussi metsasarvekontsert solistiks Marie Luise nokker Euroopast ja Bruckneri viies sümfoonia. Paraku polnud ühestki neist kolmest kavast Mozarti teoseid. Aga tõelise andami annab Paavo Mozarti astele Salzburgi festivalil suvel koosedoisse kammerfilharmoonia kus ta Mozarti teoste vahel toob seal maailma esiettekandele ka Wolfgang kriimi uued tšellokontserdi Steveenisherlyssiga solistina. Uuel nädalal alustab Paavo Järvi Aga proove Londonis orkestriga filharmoonia, kus tehakse Erkki-Sven Tüüri kaksikkontserdil, no ees, siis Euroopa esiettekannet saab teoks tuleval pühapäeval Londoni kuninganna Elizabethi hallist, kus sellel nädalal tegi proove ja juhatas silla harmooniat ning holiga, solistiks Mozarti kavaga. Mihhail ppletinio. Solistideks tulevad samuti kuulsad muusikud, inglise klarnet-ist Michael Collins, Hollandi viiuldaja Isabel Fan, Köhlen, kes tegid juga tüüri kaksikkontserdi maailma esiettekande läinud kevade lõpul Detroitis. Aga need koorimuusikaprofessor Kuno areng läheb tuleval nädalal Sankt-Peterburgi, kuhu ta on kutsutud Loode-Venemaa noortekoorijuhtidele Reaalse konkursi žürii esimeheks. Konkurss on pühendatud Georgi Sviridovi kooriteoste esitamisele ja algab esimesel veebruaril Peterburi konservatooriumi Klasünovi nimelises väikeses saalis. Ühtlasi on see üks paljudest üritustest Sviridovi 90.-le sünniaastapäevale pühendatud väga mahukast festivalist kogu Venemaal. Sellest siiski viie assamblee, kus Sviridovi kodukandis Kurskis ka Veljo Tormise ja Arvo Pärt digilauldud Peterburis. Žüriis on Kuno arengu kõrval aga veel iimanskokkars Vladislav tšellušenko, Boriss Devlin, Valeri Uspenski ja teised. Eesti muusikuid jaanuarikuul Soomes. Kuu esimesel nädalal juhatas Eri Klas kolme balletietendust Tšaikovski pähklipureja. Soome rahvusooperi orkestri ess Helsinkis. Viiuldaja Jaak Sepp oli solistiks Mikkeli linnaorkestri korraldatud huvitavas kavas Soome argentiina tangomaavõistlus. Samas oli solistiks sopran Marion Nelnik. Kui Sibeliuse Akadeemia tegid siin ettekanded Bergoleesigantaadist, Orpheus päris teenija käskijanna. Üha rohkem on Soomes solistina nähtaval teie tenor matid. Ta suri 13. jaanuaril Tampere Talos, kui Gennadi roosidestwenski juhatas Tseeweelse ooperit neiu vangitornis. Üleeile turi aga väga põnevasse komplitseeritud teoses Maikel tippinud oratooriumis Child of Haavel taim koos Turu filharmoonia orkestriga, dirigendiks inglanna, noh, see on Edwards. Ja veel on Mati Turi tuleval neljapäeval solist kallahti linnaorkestri kontserdil hallu lindu juhatusel samal päeval oma orkestrist koobas, aga ka Vello. Ja mujalt Roomas on lõppenud, jääd sind taas seltsile pühendatud festival, kus teoste ettekannete kõrval korraldati ka mahukas muusikateaduslik kongress tema loomingu teemal muidugi ka näitus ning esitleti temas siiani ilmumata olnud autobiograafiat Sonny 101 mille nüüd välja andis Isabellaseltsifond. Mõni päev pärast Mozarti tipppäevi Salzburgis avaneb seal järgmisel pühapäeval juba kolmekümnendat korda nüüdismuusika festival aspekte Salzburg, kus on keskpunktis Salvatore ning noorte heliloojate teoseid kogu Euroopast korraldatakse ka kongress teemal komponeerimine Euroopas 21. sajandil ja veel üks sümpoosion. Ja Stuttgartis on ootel samuti mainekas uue muusika festival Ekla mille üheks keskmes on kliitus Kotwaldi vokaallooming helilooja kaheksakümnendat sünnipäeva puhul. Stuttgartis oodatakse ka äsja oma kuuekümnendat sünnipäeva tähistanud korealanna Jungi back paani esiku Peri kuuvarjutus, et maailma esilavastust pakpaanon ise aga hinnatud professor kunstide kõrgkoolis preemenis. Elad ja töötad Euroopas juba 70.-test. Veel paar uudist lõpetuseks väsimatu ja menukas omaaegne New Yorgi Tšuljardi koolitüdruk, nüüd nii Ameerikas. Kas nõutud dirigent märin Aalsop teeb Londonis taas ühe maailma esiettekande tema käe all, kui läheb ülehomme kuninganna Elizabeth Jollis, helilooja maak Haantoni töönitsi, uue kontsert Pala hiilimine love song varjatud armastuslaul saksofoniorkestriga esiettekanne koos London filharmoonia orkestriga, solistiks Martin Robertson ja Berliini riigiooperis suursündmus nimeka prantslase Pascal disappeni Göte ooperi Faustus Laasnaid maailma esiettekanne Michael pooderi dirigeerimisel. Tere mus Bachi lavastus. Uus oopereid on silmapiiril palju, ootamatult palju ja see on tõeliselt rõõmustav ka Mozarti aastal. Sülgaja muusika, uudised, muusika uudised laupäeval kell üheksa, null 500 korda 15, null viis internetis teile sobival ajal teile sobival ajal sülgaja.