Kell on kuus õhtul, uudistetoimetus võtab kokku seitsmeteistkümnenda juuli, olulisemad päevasündmused stuudios on Uku Toom. Eesti töötukassale lisanduvate tööpakkumiste arv on viimasel kuudel tõusuteel. Järgmisest kuust tõuseb töötute koolituskaardi piirmäär 2500 euroni. Seni on see olnud 959 eurot. Erametsaliit ja jahimehed on tülis jahimaadega asutamise pärast jahimeestele uus seadus ei meeldi, nemad on selle arutamisest loobunud. Afganistani kohalikud võimud alustasid ilma erilise meediakärata julgeolekukontrolli ülevõtmist. Lihulas peeti kolmandat aastat klassikalise muusikapäevi, mida korraldab Järvide dünastia noorem põlvkond. Nagu varasematel aastatel, oli ka tänavu kohal mitu maailmanimega muusikut. Pärnumaal Tõstamaal vallas Kõpu kirikus peetakse kauni muusikafestivali. Ilman Eestis lähemal ajal vähese pilvisusega ja sajuta sooja anda. Täna öösel 10 kuni 17, homme päeval 22 kuni 27 kraadi. Sotsiaalministeerium tõstab alates esimesest augustist töötute koolituskaardi piirmäära 959-lt eurolt 2500 euro peale. Senine piirmäär kehtestati 2009. vastalia kaarti sai kasutada ainult tööalasel täiendkoolitusel. Sellest aastast laienesid koolituskaardivõimalused ning nüüd saab seda kasutada nii tööalaseks täiendkui ümberõppeks, koolituskaardiga, töötu, kes vajab tööle saamiseks teadmiste ja oskuste omandamist või täiendamist, valida ise endale sobiva koolituse töötukassa koolitajate pakutavate kursuste hulgast. Aga töötukassa poolt vahendatavad tööpakkumist. Koguarv oli juunis 7545, mis oli samal tasemel viimati aastal 2008, sellest nüüd lähemalt Airigelt. Eesti töötukassale kuu jooksul lisandunud uute tööpakkumiste koguarv on viimastel kuudel olnud läbi aegade suurim. Töötukassa juht Meelis Paavel. Ma arvan, et eks see eelkõige ikkagi peegeldab üldist paranemist tööturul ja majanduse taastumist, loomulikult, et kevadkuud on meil alati ka hooaja tõid kaasa toonud ja kolmas ja ma arvan, et mitte vähe oluline põhjus on ka see, et me oleme püüdnud välja selgitada vajadusi, aga teistpidi siis ka püüdnud tekitada Tööandjate usaldust meie vastu. Ma loodan, et töökohti julgeksid meile vahendeid anda. Meelis Paveli sõnul ei ole tegemist hooajaliste tööpakkumistega, nõudlus on suurenenud oskusi käsitöölistele. Tahetaksegi näiteks keemikuid, mehaanikuid, pingioperaatoreid, et see näitab seda, et tegemist ei ole sellist hoonelist kohta. Peale kooli lõppu kassat töötukassas ennast arvele võtvate noorte hulka. Väga tänuväärt, et noored tulevad töötukassasse ja see on nüüd meie võimalus, siis kas siis karjäärinõustamise abil või ka tavapärase nõustamise abil välja selgitada tegelikult noorteplaanid. Töötukassa analüüsiosakonna juhataja Anne Lauringson ütleb, et noorte osakaal töötute seas on langenud. Kui majanduskriis algas, Noori kujutas rohkemgi kui teisi vanusegruppe võrd kukkusid kokku just need sektorid, kus töötas rohkem noori siis majanduskriisi edenedes ja nüüd taastudes on siiski noorte osakaal oluliselt langenud. Kas igale töökohale on olemas töötaja? Teeme oma parima, et see töötaja sinna leida ja selleks me ka pakume nii-öelda Taylor meid koolitusi ehk siis kui tõesti päris selle kvalifikatsiooniga inimest ei ole, et siis katsume leida võimalus, et me saame selle inimese selle töökohale koolitada. Küsisin TÖÖD otsivatelt inimestelt, kui raske on tööd leida. Ei ole raske, ma arvan, kui piisavalt otsida, ma ei tea, ma alles alguses, kui kaua te olete olnud töötu, kolm päeva juba absoluutselt neid vitraaže tuleb ise aktiivne olla, ütles, et väga raske selles suhtes peab olema praegu töökohta saada. Omal algatusel on väga raske leida suhteliselt raske, isegi arvestades, et mul on kõrgharidus, ma lõpetasin juunis ja tudeng ennast arvele võtma. Miks te ennast töötuna arvele võtate? Esiteks sellepärast, et siis on haigeks kindlasti haigekassa nii-öelda ja teiseks, äkki siis on lihtsam tööd leida või täidetakse, jagu Šiviisid koostada ja nii edasi. Metsaomanikud tahavad oma maadel jahipidamise asjus suuremat sõnaõigust, jahimehed ei ole sellega rahul. Lähemalt sellest kõigest Madis Järvekülg. Eesti erametsaliit korraldab protestiaktsiooni, mis kutsub maaomanikke üles keelama septembris jaht oma valdustes. Aktsiooni eesmärk on erametsaliidu tegevjuhi Ants Varblase sõnul anda maaomanikele tagasi nende põhiseaduslik jahiõigus. See on see põhjus, miks me ütleme, et jahiseadust on vaja muuta ja omanikud peaksid saama valida, kas siis nad teavad seda jahti ise või lepivad jahiseltside või muude jahipidamist korraldavate organisatsioonidega. Läänemaa jahindusklubi juhatuse esimees Aarne Taal ütleb, et valminud on uue jahiseaduse eelnõu tööversioon, mis jahimeestele liigseid kohustusi paneb. Ja sealsamas juures on kahjutasu nõudmine, et jahimehed peavad hakkama maaomanikule maksma kahjutasu 100 eurot hektari kohta, mis metsloomade poolt sisestatud jahipiirkondade väljarentimine. Otsustajaks saavad maaomanikud kahe kolmandiku hääleõigusega ja seda siis hektaripõhiselt mitte inimesepõhiselt, vaid hektariga. Stahli sõnul on töös olev jahiseaduseelkõige kasulik suur maaomanikele. Ka on maaomanike, kellel on tuhandeid hektareid ja need on kinnisvaraarendajad, metsafirmad, kellel on väga suured maaomand ja nemad näevad head võimalust. Maksustame jahimehed, võtame nende käest raha ja paneme oma taskusse. Varblane ütleb, et nii konkreetsete muudatustega eelnõu tema näinud ei ole. Sellist jahiseaduseelnõud meie isiklikult ei ole kuskil arutanud, need on, need on hirmud, need on sellised jutud, mis on lahti lastud, milliste kahjude hüvitamise korras kokku lepitakse jahimeestega, see on läbirääkimiste küsimus. Keskkonnaministeeriumi metsanduse ja jahinduse nõunik Tõnu Traks ütleb, et uus seadus annab tõepoolest maaomanikele õigusi juurde. Tänane riik, Annabeli jahipiirkonnad ja siis võtame maaomanik huvidega ei arvesta, aga kui see piirkond on välja antud, seda ei ole võimalik enam selle jahiseltskonna käest tagasi saada. Uues jahiseaduses on kirjas see, et kui maaomanikud ei ole rahul selle jahi vesinikuga, siis nad võivad korjata näiteks kaks kolmandikku pindala prügiallkirju ja algatada selle jahipiirkonna äravõtmisega. Seal ei ole selles mõttes jahimeeste jaoks mingeid maksukohustusi välja toodud, lihtsalt see on omavaheline leping. Traks lisab, et muudatused on mõlema poolega ka läbi arutatud. Oleme üsna ühe laua taga jahimeestega kui eramaaomanikega ka kuni eelmise kevadeni, kus mingil põhjusel jahimehed ütlesid, et nemad enam ei ole selle seaduse nagu üldse nõus ja nemad ei taha üldse seadusemuudatus. Tegelikult need asjad, mis on eelnõus sees, on, on kõik kunagi kokku lepitud nii jahimeeste kui ka maaomanike vahel. Eesti jahimeeste selts Aarne Taal Me ei ole asja tõsiselt võtnud, kuna meie arust on tegemist suure lollusega ja lollusest läbi minna. Päris sündmused Afganistani võimud alustasid täna riigis julgeolekukontrolli ülevõtmist, seda küll üsna tagasihoidlikult ja saladuskatte all. Tseremooniast riigikeskkonnas osas, kus on üks rahulikumaid piirkondi, ette ei teatatud. Televisioonis seda üle ei kantud, kohale kutsuti vaid käputäis meediaväljaandeid. Kohapeal aga andsid Uus-Meremaa sõdureid juhtimise üle afganistani politseile. Nad annab kontrolli Afganistani armeele ja politseile järk-järgult, lootes sellega lõpule jõuda 2014. aastal, et suurem osa liitlasvägedest saaks koju pöörduda. Ajalehes Lietuvos Rytase avaldatud küsitlustulemustest selgub, et Leedu presidenti Dalia Grybauskaitė toetab 83 protsenti rahvast samal ajal peaminister Andrius Scubiiliust kõigest 12,2 protsenti. Institutsioonidest usaldavad leedulased kõige rohkem tuletõrje- ja päästeametit 90,2 protsenti. Järgnevad presidendi institutsioon 71 kirik 53, relvajõud 52 protsenti. Parteisid usaldab vaid neli protsenti vastanutest ja parlamenti 6,2 protsenti. Indoneesia keskosas Sulawesi saarel asuv Lokoni pulka. Klavan tegi täna viimaste päevade võimsaima purske, paisates õhku suure tuha ja suitsupilve ning vallandades paanika küla elanikest, kes põgenesid võimude loodud ajutistesse ulualustesse. Kannatanute kohta andmeid ei ole. Logani pulka sõnakas tegutsema sel nädalal neljapäeva õhtul ja reede hommikul toimus rida purskeid. On ka kõige tugevam purse oli siis täna hommikul ja tuhka ja kiviprügi lendas 3500 meetri kaugusele Lokonaneks Indoneesia 129-st aktiivsest vulkaanist. Viimati purskas ta 1991. aastal. Aga Eestisse tagasi ja kultuuri teemadele. Lihula muusikapäevade on saanud traditsiooniliseks paigaks, kus kuuleb vaid tipptasemel muusikud ja klassikalise muusika parimaid teoseid ning Ivar Soopan käis seal kohal. Neli päeva hoidis Lihula enda lummuses Järvide dünastiat noorema põlvkonna korraldatav muusika festival. See on klassikalise muusikagurmaanide maiuspala, kus juba kolmandat aastat on saanud kuulata maailma tippmuusikuid koos eesti esinejate Järvide endaga. Tänavused Lihula muusika kontserdit peeti 14.-st seitsmeteistkümnenda juulini. Tänavu oli üks kontsert viiduta Lihulast välja Pärnumaal Mihkli kirikusse, kus kõlas Händel halvorzen Mozart ja kodaali. Vestlesin suurepärase akustikaga Mihkli kirikus muusikapäevade korraldajate viiulimängija Miina Järvi ja pianist Mihkel Järviga. Miks te neid muusikapäev just neis paigus seal Lihula ja seekord? Kirik põhjus on see, et meie vanavanemad on siit pärit ja peos on mitu kohta, kus kontserdikorraldaja head akustikaga saalid on. Kui keeruline on siia saada esinejaid on küll väike festival, et kas on nende jaoks argument, et vahel mitte tulla. Esinejate saamine pole kunagi probleem olnud, nad isegi paljud tahavad tulla, et see on isegi kõige kergem osa sellest. Ja tore on see, et kõik tahavad isegi alati tagasi tulla järgmisel aastal. Et kõigile on väga meeldinud ümbruskond siin. Küsisin korraldajalt, millised olid tänavuse festivali tipphetkedeks. Võib-olla oleks rääkida meie oma kontserdist, mis oli pühendatud Lihula 800 mõni aastapäevale ja meil oli esinemas maailmakuulus pianist Alexander Markovid, kes siis mängis klarnetimängija Konstantin poevedziga Brahmsi klarnetisonaati ja lõpuks ta siis pianist improviseerimis ooperiteemadele, seal kindlasti kõigile, aga meeldejääv kogemus pärast mänge. Kollase ja teine asi kindlasti, meil on kolmandat korda festivalil kunstina üritus Soomes suurepäraselt litograafiaga kunstnikud, see käib meiega festivaliga kaasas ja seal. Eile esitati meie venna Madis Järvi teos selle esiettekanne ja see oli kirjutatud kunstnik kuuti lavase luuletuse põhjal. Kui palju publikut käinud kirikutes, esinemispaikades isegi natuke rohkem lauakontserdil minu meelest väga hästi publikut eile õhtul kontserdile lehtmetsad olid täis. Kas teie kontsertidel käib rohkem kohalik rahvas tuleks kogunud tegelikult igalt poolt, et on nii kohalikke kui turiste Soomest. Ivar Soopan, Pärnu Mahmihkli Pärnumaale jõuame ka oma järgmises loos, aga vahepeal ütlen endale, et Raplas algab vähem kui tunni aja pärast ehk siis Rapla kirikus Anton missa, Reemasoor segakoorile, solistidele ja orelile. Ning see on pühendatud siis helilooja Atworsaki 170.-le sünniaastapäevale. Tänavu möödub nii palju tema sünnist ning Eesti Teaduste Akadeemia meeskoor naiskoor esitavad siis seda missat. Aga Pärnu Tõstamaa vallas Kõpu kirikus toimub täna ühest kontserdist koosnev kauni muusikafestival, mis korraldatakse koostöös ois trahvifestivaliga ja mis peaks väärtustama praegu kehvas seisus olevaid maapiirkondade õigeusu kirikuid. Sellest omašhaldo. Kauni muusikafestivali korraldab kolmandat aastat mittetulundusühing Kõpu arenduskeskus. Tänavuse ainsa kontserdi esinejad on Charlie joonise keelpillikvartett Leedust ja tšellist Allar Kaasik, kes tuntud ka kui ois trahhi festivali peakorraldaja, miks Kõpu KolmainuApostlik-Õigeusu kirikut kontsert festivali kaudu väärtustada püütakse. Kõpu arenduskeskuse juhataja Enn Rand. See kena traditsioon meenutab meile sellist Eesti suurkuju nagu piiskop Platon järk muidugi eelmise sajandi alguse, kui Eesti iseseisvus, tema elu ja tegemist ei tohi alahinnata ja miks, miks just Kõpu kirikus siis piiskop Platon kodanikunimega Paul kuulbus on sündinud Kõpu õigeusu kirikupargis väikeses köstrimajas. Tema isa oli kiriku köster ja sellepärast see aasta tähendab tähistame tema 140 teist sünniaastapäeva ja miks ta on nagu festivali nime all, sest me loodame, et edaspidi kasvabki ta mitme kontserdiga ürituseks. Enn Rand rääkis ka õigeusu kirikute seisukorrast Pärnumaal laiemalt. Meie seisukoht on see, et kui me ise midagi ei tee, siis, siis meil ei ole loota, et ka meid toetatakse, nii räägime siis riigi rahadest või Euroopa Liidu rahadest, et pärast me ka ise pingutame, et me oleksime kogu aeg orbiidil. Me oleme saanud toetust just selle kirikupargi korda tegemiseks. Kirikuhoone enda korrastamine vajab märksa suuremaid võimalusi ja et see, aga me ei ole kaotanud lootust ja selle nimel me tegutseme, millises seisus üldse on Pärnumaal õigeusu kirikut? Rahuloluks ei ole üldse põhjust, paljudes maapiirkondades just, kus on olnud kunagi imeilusate õigeusu kirikud on Lähme ahervaremeid praegu, rääkimata sellest, et kõik kõik need varad, mis seal siis seal olid ja kaunid ikoonid, need on kõik laiali tassitud riigi diskust, rahakotist on, on midagi ju jagatud ja ka kohalikud omavalitsused toetavad, et päris hoonet kokku ei kukuks. Ilm on meil öösel vähese pilvisusega ja sajuta, kohati tekib udu. Puhub lõuna ja kagutuul kaks kuni seitse meetrit sekundis, hommik kolm kuni 10, saartel, rannikul puhanguti 13 meetrit sekundis. Sooja on 10 kuni 14, saartel kuni 17 kraadi. Päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm, puhub kagutuul viis kuni 10, saartel kuni 13, puhanguti kuni 16 meetrit sekundis, õhtuks tuul nõrgeneb. Sooja on homme 22 kuni 27 kraadi. See oli Päevakaja kuulmiseni.