Nojah, see on raadiogak. Kell on kaks läbi üheksa ja pool minutit, käimas on saade siin Me oleme stuudios space Pedaru ning kõlas esimene lugu meie tänase külalise muusikavalikust, milleks oli Space Oddity Emili Emily Simmuuni moletan esituses. Selle valis Üllar Saaremäe, tere, Üllar. Tervist kena kena päeva. Tahad midagi selle loo kohta ka öelda? Rahal võib-olla öelda nii palju, et ma tänase muusika valikudu juures olengi mõelnud eelkõige selle peale, et ma tahaksin lasta iseenda jaoks oluliste artistide muusikat, aga võib-olla mitte niivõrd äratuntavalt nende endi poolt esitatuna või nende endi stiilis ehk see lugu oli David Bowli Õui avalöök 69.-st aastast soriti absoluutne lemmik mul ja ma mõtlesin, et postitaks teid täna võib-olla veidi teistsuguse boviga, kui me oleme harjunud. Mis põhjusel siis, mis põhjusel siis algupärase originaali asemel korraga siis, eks ole, klaverit? Lähevad no ma arvan, et sellepärast, et näidata, kuidas ühe mehe muusika ikkagi on suutnud inspireerida sadu inimesi ümber maailma, keegi me ei teaks sellest artistist, kelle nime me ei suutnud kumbki ka välja öelda. Kui me ei teaks, et seal povi lugu Nii me tänagi küsisime kuulajate käest, et kas nii-öelda toidu ja siis hirmsat elu eluaseme kulude kõrval neil jääb siis raha ka, ütleme siis nagu vaba raha ja just kultuuri peale, et küsisime et mis oleks noh, siis mingisugune kultuurisündmus näiteks noh, kasvõi lähiajal, et millele nad on valmis kulutama ja tõesti püksirihma selle arvelt kuidagi kokku tõmbama. Me vaatame neid tulemusi, mis, mis, mis kuulajad meil on siis postitanud võib-olla hiljem, aga kuidas sul endal on, ühesõnaga, et kultuuritemplisse ise oled, aga aga kuidas siis jääb nii-öelda sundkulude kõrval, palju sa palju sa saad siis kultuurile kulutada, mis on siis ostad plaati, raamatut ka vahel ja nii edasi. Mitte ainult vahel, vaid selle peale põhimõtteliselt kulutangi. Et minu jaoks ei ole see probleem olnud, rääkimata hoolimata sellest masustamisse siin ümberringi kõik on. Mitte selles mõttes ei ole probleem olnud, et ulbiks rahas, vastupidi, vaid selles mõttes, et see ongi minu põhimõtteline väljaminek üldse, et. Ma ei tea paljusid muid asju, näiteks mida ma arvan, et inimesed teevad nagu näiteks lohva ATVga metsa vahel rallimine jääb vist ära. Jah, ei osta ka endale maailma oma kalleid riideid ja ja ei, ei kuluta just nimelt selliste lõõgastuste peale eriti. Reisimas käin küll, aga väga valikuliselt. Mingisugust träni kokku ei osta, nii et jah, plaadid, raamatud, kino, head kontserdid, teatriga on lihtsam, kolleegid oma omavahel laseme 11 kasutada sisse. See on hästi mõnus, aga, aga tõesti ütleme noh, ütleme räägime riietest, sa oled teine oma stiili, eks ole, sul on noh, ikkagi ta tavaliselt saba ajal ikkagi mõnus must tagi, mitu taki sul on või, või on seal see üks ja sama, kogu aeg ei ole voodistataks kuus või seitse, no näed, ja siis ja siis te T-särk, eks ole, ja, ja siis mustad teksad või missuguse lastan nööridega saapad ja et selles mõttes Enne juttu kuulasime siin moepolitseinik Urmas Väljaots jagas nõuandeid, et küll kevadel on ikka moes triibud ja hullult erksad värvilised värvid, et sul vist seda muret ei ole, et kuidagi üritaks nagu ekstra moekas olla. Mul õnneks ei ole jah, ja mingisuguse aja tagant satun maleva jälle ülimoekas, sest et see kõik tuleb nagu ta mingil perioodil uuesti au sisse Sa must on üks hea hea kindel valik. Uus, must, must, must, must on alati, vahepeal on see korraks hall või punane ja nüüd sel kevadel valgega, siis ta on ikka jälle must, et selles mõttes on see tõesti selline kuulikindel moevarustus ja veel tagasi sinu nende kultuuriharjumuste juurde, et ma olen kuulnud, et sul on kodus selline suur plaadikogu, mis on perfektselt järjestatud tähe tähestikku järjekorras korralik, mitte et ei ole plaadivirnad, et valgusta mind natukene, mis, mis sul seal on, kes on need artistid, kellest sul on näiteks olemas kogu nende diskograafia? No David Bowie, kes just kõlas, mitte ainult tema diskograafia, võivad kõik tema erinevad kontsertversioonid, mis seal õnnestunud kätte saada pluss koos töötlus, kaverid ja nii edasi ja nii edasi. See on üks üks artist, keda ma olen tõesti võiks juba varsti 30 aastat jälginud, sest et ta oli esimene artist, kes mulle nii-öelda meelde jäi, selline nimi. Ja sealt kuskil üheksa või kümneaastasele teda kuulama hakkasin. Nick Keiv on üks selline mees, kelle, kelle kelle arengut või mis arengut, kelle loomingut. Ma nagu jälgin alates ka kuskil 85.-st aastast umbes. No need on palju higi, Popp. Eks ta kaldub kõik sinna veidi alternatiivse maa muusika kanti mingit britti, briti uue laine bändid ja, ja sealt edasi Soed või, või ja mõista ka üks teine teine rida, mis mind on alati huvitanud, on Iirimaa ja Iiri muusika ja ka mitte ainult iiri punk, eks ole, iiri rahvamuusika eelkõige ja sealt sealt lähtuv. Et jah, muidugi juba nimetatud punkt maailma mõttes need põhi põhikotkad on mul ikkagi kõik olemas. Bändide järgi on nad mul ja ma ei tea, kas nad on tähestiku järgi võib-olla ka. Aga jah Jah, sul on ju endal punkbänd Streep, Doc, kus biogeenes lihasööja bakter, vabandage, ladina keel on tõesti natukene rooste läinud siin vahepeal, et kus sa laulad, et kuidas selle bändiga läheb, et kas on juba suvetuur paigas ja kohtumised fännidega plaanitud? See on tegelikult see bänd sai alguse, ta ei ole noh, ta ei ole nagu selles mõttes üldse üldse nagu bänd, et meelega väga aktiivselt ei saagi kokku. Et tegelikult tuli, tuli mul see plaan teha kunagi, kui olin Maarja küla toetuseks laulvate näitlejate kontsert ja taheti, et kõik laulaksid mõne hiti. Mina mõtlesin, laulan Sex Pistolsi Anarchy, okei, aga kuna see bänd, kes oli kokku pandud tundus mulle natuke totaalne kantri. Oleks piinlik paluda Sex Pistols, et mängida, siis ma kutsusin oma sõbrad kokku, et me teeme selle ühe loo ära. Ja lähen esinema seal laulvate näitlejate konkursil. Ma lendasin haiglasse ja kahtlustati vähemalt esse, Õhtuleht arvas, et mul on lihasööja bakter välja, et loomulikult midagi sellist ei olnud, aga siis ma esimest korda nägin seda nii-öelda ladinakeelset nimetust. Kookosbiogeenes panigi kohesele bändile nimeks. Me mängisime Sex Pistolsi kavereid, põhimõtteliselt siis tuli Mati Unt võttis meid ühte lavastusse, sellesama bändi, tähendab, mina mängisin peaosaga, bänd ka. Ja niimoodi ta nagu, nagu on eksisteerinud, kas me oleme ka mõned kontserdid andnud, aga üldiselt mänginudki ainult Sex Pistolsi kavereid ja siis on meil muidugi oma oma oma rida ajada niuke punkt, džäss, võib-olla siis võiks öelda, kus kus ma laulan ja loen Richard pruutigani tekste lisaks. Ühesõnaga niisugune ta on, et ega Justamendiga ei saa võrrelda. Ma saan aru, et see on bänd, mida te ei ole isegi salvestanud, sest me otsisime seda kuulajale mängida, aga pole ühtegi sellist. No põhimõtteliselt sedasama bänd ilma minuta küll on, on, on bänd mis mängib punklaulupeol nii-öelda koos orkestriga taustaks et kes on läinud telekast ka 2008. aasta punklaulupidu, siis needsamad kotkad, kes seal Kitra trummi ja bassi mängivad, ongi kogusest. Ja nüüd 2011 loomulikult ka nemad jälle. Jah, räägime paar sõna ka punklaulupeost, et sina selle idee nagu tõstatasid, olid autor lavastaja 2008 said veel aasta kultuuripärli tiitli selle eest et mis tänavu tulemus on. Sellel aastal, kui esimene oli selline nostalgiline pilguheitnõukogude aegses Eesti vabariiki ja siinsesse kultuuri või punkmuusikasse, siis sedapuhku kannab pealkirja Anarchy in EU? Jah, anarhia Euroopa ühenduses. Mis iseenesest tähendab käte seleta suuresti põhinebki. Mahjustavad inglaste Sex Pistols klastamets, tranglars sellelaadsete bändide muusikal, aga sinna lisandub välja miljon Soomest ja kilo Venemaalt ja ja Eesti pungiklassika, et ta suuresti on nüüd just nii-öelda inglise võõrkeelne. Praeguseks hetkeks on koore juba rohkem kui eelmine kord üldse oli registreerinud, mis on minu jaoks tõeline üllatus, sest ma arvasin, et kui Noorte laulupeo aasta ja, ja pooled lood on inglise keeles, et võib-olla inimesed isegi ei, ei võta vaevaks, aga vastupidi, kuna eelmine kord just õnnestus nii Sheffield, et, et praegu on juba jah, koore rohkem registreeringuid kui eelmine, eelmine kord üldse oligi. Väga tore, selle muusika jutu peale teeme väikese muusikalise pausi. Niceiven Šein, mad kavan. Wanda full world on ootel, mis sa selle kohta ütled? See on nüüd jällegi minu kahe suure lemmiku duett Nick Keiv Austraaliast ja Silva Goal Iirimaalt. Head sõbrad. Ja miks just see lugu ja see valik, seda lugu me teame ju kõik. Louis Armstrong esituses, aga aga kaks sellist põrgulist üks narkosõltlane või kes on sellest lahti saanud ja teine alkohoolik, kes veel ei ole lahti, seal laulavad sellist laulu. Nick Keiv ja Šein, mad kavan, uuri vande ful World. Meie tänase saate külalise, hull Üllar Saaremäe, üks lemmiklugudest, mis ta täna teile kallid, kuuled, valis omalt poolt kaasa. Üllar, sul on uus etendus, esilinastus esietendus siis. Sel laupäeval. Palun häälda seda pealkiri uuesti. Lineni kaunitar jah. Räägi natuke sellest, millega tegu on, ma saan aru, et järjekordne. Iiritüki eks ole, ja siis sellest ka, eks ole, et, et ma saan aru, et see on juba teist korda seesama tükkide, midagi seal peab olema, onju seda teist korda seda asja võtta, et ma saan aru, et kui asi on nagu ära tõlgitud juba maakeelde, siis võib-olla on odavam, onju, aga, aga ilmselt pole mitte ainuke põhjus See ei ole kahjuks või õnneks ainuke põhjus. Tegemist on autor Martin Mac tona esmanäidendiga. Seal kuulub tsüklisse lineni. Triloogia ei näe enam üks külakene Lääne-Iiri rannikul. Kohe-kohe selle vastas asuvad Arani saared ja praktiliselt ookean juba laiutabki seal vastas ehk siis nii-öelda Euroopa piir või, või võiserv. Kus on see küla nimega Lynel tal väike küla, olen seal isegi käinud. Ja sellest, nagu ma ütlesin, on kirjutatud olema poolt kolm näidendit, sellest külast esimene kaunitar, teine siis konna, Marek Kolk ja kolmas kolmemaara, üksildane lääs ja kõik läbi selle kolme näidendi, ta jälgib erinevaid suhteid ja erinevaid kooslusi selles külas antud loos. Siis on tegelasteks ema, tütar, peigmees ja venna vend. Teises loos samamoodi jälgima ühte ühte perekonda, seltskonda ja kolmandas samamoodi kahte venda kohalikku kirikuõpetajat. Ja nad kõik on nagu üksteisega läbi põimitud esimeses loos. Me kuuleme tegelastest, kes on siis teises ja kolmandas peategelased ja teises ja kolmandas siis nendest, kes olid esimeses ehk siis selles samas linnani kaunitarist. Autor oli tollel ajal, kui see näidend 96. aastal esietendus 25 või kuueaastane. Ja sel näidend omandas totaalse pommi plahvatusliku populaarsuse ja tegi mehe üle üle ilma kuulsaks. Ta kirjutas need esimesed kolm näidendit minu meelest, kui ma nüüd ei eksi, siis vähem kui kuu ajaga või. No siin ajalised asjad võivad meil natuke endalegi olla, aga seitse näidendit kirjutas ta kuskil üheksa kuuga. Niisugune mees ja siis tükk aega järjendina mitte midagi, tal polnud õiget töökohta, vedelas vaatas telekat ja kuni ühel hetkel hakkas põrutama ülimalt orgaaniline, ühtpidi väga lihtne on tema keel, teistpidi need süvakihid kogu selle kogu selle virvarri sees, mis seal toimub, on, on, on väga-väga-väga põnevad. Nii lavastajale, näitlejale ja ta on võrreldud paljude kuulsate iirlastega enne teda just nimelt raamaturgidega. Aga tema on nii-öelda võtnud, noh, laias laastus ütleme eesti keeli on võtnud Tammsaare ja selle ja ristanud selle Tarantino ka näha, et mõistaksite võtnud nii-öelda iiri dramaturgia juured ja siis põrutanud selle praeguse popkultuuriga nii-öelda Laksti sisse. See autor mulle endale kohutavalt tähtis, sest ma kohtusin küll mitte tema endaga, aga tema teosega. Üksildane lääs, mille lavastas Jaanus rohumaa 99. aastal, mis oli üldse esimene elaktora lavastus Eestis. Pärast seda tuli siis mägede iluduskuninganna Vanemuises, paar kuud hiljem ma mängisin seal tollest kirikuõpetajad, kellest ka põgusalt rääkisin, kes ennast uputab, lõpus teeb nii-öelda surmapatt, katoliiklased on, see ju on see surmapatt eriti veel, kui sa oled preester. Ta ei saa lihtsalt oma kogudusega hakkama ja noh, seal on veel 1000 muudesse. Ja siis mulle see autor nagu väga igiomaseks sai ja seda lugu val hinges kandnud üks kümmekond aastat. Aga ma ei ole põhimõtteliselt tahtnud teda ennem ära teha. Kahel põhjusel, esiteks, Eesti on väike. Kui siin korra juba mõnes teatris midagi lavastatud on, siis tasub üks 10 aastat vähemalt vahet hoida, sest et nii ta on. Ja Vanemuise lugu tollel korral läks väga edukalt. Aga ma arvasin, et kunagi tuleb aeg, kui ma selle ära teen. Ja sattuski, õnnelik juhus, et Ülle Lichtfeldt ja Velvo väli Rakvere teatrist osutusid vabadeks. Sain nõussega Ines Aru, kellel oli ka vaba aeg küll külalisena Jamaid Jooritz, kes tuli siis meie trupi eelmisel aastal pärast lavakooli lõpetamist on ideaalne koosseis minu jaoks. Ja nüüd on ta valmis. Ja ma saan aru, et läheb väga menukalt, et juba napib kohti. Ja Rakvere on välja müüdud ka lisaetenduse mõningaid kohti, nagu ma dial on veel viiendal mail Tallinna etendustele ja kas oli 11 aprill Tartusse? Et kui meil on siin mõni põnev mäng teie poolt välja pakutud ja ma arvan, et paar piletit julgeks küll lubada nii-öelda võitjale Jah, kallid kuulajad, kui te seda eelmainitud etendust tahate näha, see võib olla ka täitsa haruldane võimalus, võib-olla peale meie saate lõppu, kui sa siit stuudiost välja astuda on ka Tallinn-Tartu välja müüdud, siis palun valmistage etama telefonid. Avage sõnum, kirjutage sinna märgusena, R2, jätke tühik ja vastake küsimusele, kelle vahelisest pingest pajatab see etendus, Liinein linn, näeni kaunitar, mille siis Üllar on lavastanud ka seal a isa ja poeg, bee, õde ja vend, see ema ja tar, R2 märgusõnaks tühik, õige vastus ja sõnum saatke numbrile üks, viis, üks kaks. Aga Üllar, miks te siis üldse väikse saalisele tegite, et kas siis oleks võinud kohad jah, nagu suurema saali? Jah, noh, ütleme, majanduslikult mõeldes oleks pidanud seda võib-olla tõesti tegema, aga kuna tegemist on äärmiselt tundliku ja kohati ikka ülimalt intiimse looga, siis siis näitleja on täpselt nii lähedal, kui mina sulle mõnikord isegi veel lähemal, siis Sa oledki kahest meetrist põhimõtteliselt? Jah. Me mängime seda ka suurtel lavadel. Me mängimegi Vanemuise teatris, väikeses Vanemuises ja Vene Draamateatris, et me tegelikult katsetama selle ärakaranud suure suure lavavariandid, aga mulle endale esiotsa tundus seda väikses saalis kehaliselt õigustatum. Mine tea, võib-olla tulevikus kanname ta suurde suurde saali üles. Aga seal ongi siis seal peab olema siis midagi, eks ole, mis kõnetab noh, ikkagi ka ka just nimelt eestlast, et mis, mis seals Sa oskad kindlasti öelda, et mis seal siis on see, mis, mis kõnetab eestlast just nimelt, et me räägime Iirimaast noh, mingil määral ikkagi natuke teistmoodi kultuurist ja katoliiklaste eest ja nii edasi. Ühtlasi on ta jah, väga-väga-väga erinev, teistpidi minu meelest on meil ülimalt palju ühist. Noh, seda on ka teised öelnud, kes, kes nagu iiri kultuuriga rohkem on kokku puutunud, olgu nad siis Vennad Johnsonit või või lavastajate, räägitud teiste jah, jah, et et seal minu meelest esiteks me mõlemad rahvad. Me oleme nüüd jutt lugude, rääkimise kultuuriga. Aegu tagasi ju peeruvalgel vanaisad-vanaisad juristid lapselastele ja eestlane on üldse ju samamoodi laulurahvas, nagu öeldakse, eks ole. Kuigi meie ja, ja iirlaste vahe on suuresti selles, et meil on sõnad ka peas meediume tihtilugulaulude esimesi ridu ja edasi loodame naabrimehe peale või aitäh veelkord. Osakest refräänis. See kas nende lauluõli, mis on teistsugune, seal vist ikka viskivennad rohkem selle. Jajah ja õlu, veini veinimaade ei ole. Sulle on Iirimaa, ma olen aru saanud väga südamelähedane, et iiri, siis kogu see kultuur ja kas sa oled uurinud ka iiri ja keldi mütoloogiat, et mis, mis see iiri mingi essents või asi on, mis siin nii väga kuidagi köidab, tõmbab, on nii südamelähedane, pakub huvi. Ma arvan see, et nad tegelikult isegi ei varja seda, et on olemas nii-öelda see teispoolsus on olemas. Päkapikud, haldjad ja muud vaimud. Kas me tahame neid uskuda või mitte, aga nemad elavad nendega kõrvuti. Läheb võib-olla veidi lapselikuks, kui ma ütlen, et mina usun ka sellesse. Nonii, on päkapikku päkapiku ja hambahaldjast, palun väga. Et vähemasti ma väga loodan, et nad on olemas, nüüd oleks see, ma ei ole igav. Muidugi, meditsiiniliselt võiks mind nüüd ära viia siit saatest kuskile minema, aga pühapäevasesse saatesse jah. Aga mulle mulle meeldib nende mõtetega mängida. See on üks asi, teine teine asi on see, et ta on, ta on äärmiselt lummav. Kõikvõimalikud nende kangelaste lood või puhulisel ist hääldan õigesti, on nende nii-öelda kangelanna tema, tema rännakud ja tema panus selle saare kaitsmisele ja natuke meie kalevipoega. Või, või, või seos just nimelt selle kristlusega pühast patrikust alates, eks ole, ja võib-olla ka enne seda kõik need keldi mustrid, koguse, kogu see virr-varr, teadasaamine, mis nende asjade taga on seda jõua niimoodi paari sõnaga rääkida, sest lihtsalt pole mulle mulle nagu meeldiks endale väga-väga kangesti seen. Ja mida ma mõtlen just selle etenduse juurde tagasi tulles, et seal noh, noh, iseenesest ma kujutan ette, kui, kui, kui, kui vinge ja, ja võimas on see, et kui selle ülle lihtsalt, eks ole, ja Ines Aru koos juba, eks ole, nende dialoog ilmselt ja see esitus on kindlasti väga väga muljetavaldav, aga kas seal oli, kas selles tekstis ja dialoogis noh, selles lubatakse, eks ole, armastust ja vihkamist, ma ei tea, et kas, kas seal on ka midagi sellist, mis, mis nagu noh, mingil määral peegeldab ka niisugust Eesti eestlaste omavahelist kommunikatsiooni või noh, kuidas vahel isegi natuke sadamas ostlike sihukest manipulatsiooni on seal ka midagi sellist, mida, mida noh, tundub, et eestlastel on, et kuidas nemad omavahel nagu, nagu suhtlevad. Et ühelt poolt tundub, et nagu nagu vihkama ja teiselt poolt ma saan aru, et sa viitad, et, et kas on see mingisugune armastus seal samal ajal kohal. Su lõpus käis läbi sõna manipulatsioon, see ongi põhimõtteliselt see, mille pärast mina seda lugu tahtsin lavastada. Manipulatsioon tihtilugu ei pane ju ise tähele, kuidas me oma lähedast tegelikult armastusega väga julgelt manipuleerima temaga, eks ole, et ega manipulatsioon ei ole, tihtilugu ei pea olema tihtilugu selline kasuahnus või, või, või, või mistahes, eks ole, et see võib olla ka armastus, ülisuur armastus, see, mis lämmatab tegelikult. Kas ja kas meil on õigus nii-öelda enda armastuse nimel lämmatada teist inimest? See on väga eestlaslik, väga eestlaslik, ma olen seda ise omal nahal tundnud ja. Neid tundeid ja ma mõtlen, et kui nimed ära vahetada, et ei ole, ma võin ja mäega, vaid on Piret ja Leila või mis kestahes. Ja kui linaali asemel öelda Kohtla-Nõmme või, või, või dublini asemel Tallinn, eks ole, siis siis ega siin suurt suurt vahet ei ole, sest et väga-väga sarnased on need temperatuurid meil. Kuulame vahepeal muusikat ootel on igipopp, mis sealt tema poolt valitud loo kohta ütled. Ja ütlen seda, et kõik, kes te teate igiIgi muusikat, olgu see siis Tuutšis või tema öelda plaadid, siis ta on palja ülakehaga, tõeline vana rokkar, põõsast puusast haige ja üldiselt keevitab niimoodi, et Metallica võiks ka nagu õppima minna uuesti. Aga, aga nüüd see lugu on midagi kardinaalselt muud, ütleme see plaat tervikuna, et kuulame ka selliste qigopi. Siis selline veidi prantslaslik meeleolu vahelduseks meile siin. Üllar Saaremäe on meil külas, meil on selle üle väga hea meel, Üllar, nüüd sina oled ju tegelikult, et need päris ikkagi Virumaapoiss. Sa oled sündinud Kohtla-Järvele ja seal ka kooli lõpetanud, ütle, kuidas selline kaevurite linna selline noh karastus on. Noh, mida, mida ta on sulle nagu andnud või elu kuidas ta sind nagu eluks paremini või halvemini siis ettevalmistused, mis, mis seal siukest põnevat oli, et, et see oli venekeelne, tegelikult keskkond vist suuresti domineeriv. Jah, no Kohtla-Järvel küll ma ise otseselt elasin Kohtla-Nõmmel, mis on sealt siis üks, üheksa kilomeetrit sellest Kohtla-Järve linnas, kuigi keskkooli lõpetasin Kohtla-Järvel? No siin on ikka paarkümmend aastat tagasi, kui ma sealt ära tulin, 88, isegi rohkem keskkooli lõpetades. Aga mida ma olen mõelnud mitte ainult iseenda puhul, vaid kõrvalt vaadates ka kedagi teist, kes on sealt pärit siis see kant on veidral kombel andnud mingisuguse kanguse või vastupidavuse või mingile läbilöögivõime küll. Iseenesest seismise võib-olla ja, ja ja noh, olgem ausad, seal oli ju tegelikult kaks varianti, kas sinna jääda ja ei tea, mis siis edasi oleks saanud. Võib-olla istuks ilma praegu juba mõnda aega trellitatud akende taga nii nagu on juhtunud paljude minu lapsepõlve tuttavate või, või, või sõpradega. Sest et olud on olnud, on olnud sellised, et inimesed on läinud ühele teisele teele kuritegelikule, võib-olla siis või see teine variant sealt siis täiega välja tulla ja, ja liikuda nii-öelda kuskile kuskile muud muudesse sfäärides. Ma olen mõelnud, et sealt on protsentuaalselt minu meelest võtad kõige rohkem tulnud kirikuõpetajaid, kui hakata mõtlema. No vähemasti minu tutvusringkonnas on paljud, on sealt pärit väga palju on tulnud ka loomeinimesi muudesse valdkondadesse. Olnud jah, mingisuguse, Ma ei oskagi paari sõnaga seletada, aga, aga võib-olla just need kõlanud laused, et vastupidavuse või, või läbilöögivõime või. Tänasel päeval seal millalgi sealtkandist läbi ka käinud, et üldiselt meil on selline nagu ettekuulutus siin jäänud, et, et see on ikkagi üsna jäämulikuga omasse aega ja kuidagi seal lokkavad ikkagi noh suuresti need, need nähtused, mis ei, ei liigitu noh tingimata alati positiivsete hulka ja, ja niisugust, noh, kas üllatuste sotsiaalsete utan nagu abitust on nüüd palju peale seda, kui noh, omal ajal nõukogude ajal ta oli ikkagi selline nagu uhke ja jõuline Kohtla-Nõmme iseenesest ilus, ilus külakene või alev siiski. See oligi nii-öelda kaevandusasula suuresti, sest et praegusel hetkel on seal küll kaevandusmuuseum aga minu meelest on need inimesed ka rõõmsalt nii-öelda pilk taeva poole ja ei, ei näe ma küll kellegagi nende hulgast talt suheldes, et oh, me, mis me siin nüüd vot olid ajad ja need on möödas. Kohtla-Järve linn iseenesest trööstitu oli ta minu heaks juba siis ja trööstitu on endiselt, aga, aga, aga jällegi nii vähe või palju ma sealt läbi olen käinud, ei näe ma seal seda nii-öelda heitumust või üldse mulle tundub, et see Ida-Viru kant hakkab pead tõstma ja aina aina rohkem ja üldse rääkida Ida-Virust Lääne-Virust, et ma olen olnud tükk aega seda meelt, et peaks olema üks ühine Virumaa, et nad oleks küll äärmiselt suur selliseid noh nii nagu ta, nii nagu ta ajalooliselt on, eks ole, see minu meelest on see vägivaldselt pooleks löödud. Lääne-Virumaa Ida-Virumaal. Ühel on pealinn jõhvi, teisel Rakvere. Nalja me teeme, et ta võiks olla üks, üks ja üks terve tervik, Virumaa lõppkokkuvõttes üks kõige suuremaid maakondi, eks ole, võiks ta siis olla ja, ja soomlased kutsuvad ja selle maakonna järgi tervet meie rahvast. Just nüüd sa praegu nüüd oled elanud juba päris pikka aega siin meil ikkagi lääne siis Viru pealinnas või? Noh, nii vist on, eks ole, Rakvere ja, ja noh olles sealt nagu läbi sõitnud, tundub, et seal nagu läheb päris kenasti, et, et on ehitatud veekeskus ja majad on nagu värvitud ja, ja seal on igast, et asju nagu kerkinud, et sina, kes sa seal sees nagu elad, et annad siis nagu sellise nagu tõelise noh, nagu pildi, et kuidas siis tegelikult on seal. Minu meelest küll on, et mis on Rakvere suur pluss, hoolimata sellest, mis parteist üks või teine linnapea või või volikogu tegelane, kes midagi otsustab, on siis on aetud alati ühte Rakvere asja. Võib-olla viimastel aegadel, minu meelest hakkab natukene hägustuma ja, ja läheb maailm natukene liiga parteide mänguks kätte, seal Rakveres tõmmatakse niuksed niuksed aselt tooli alt ära ja tehakse suhteliselt kummalisi asju. Aga noh, see poliitikas vististi alati olnud. Aga mis on, mis on väärtuslik, on ka seesama, et on siiski suudetud mõelda selle ühe ja ja konkreetse ja, ja areneva linna peale minu meelest. Et ta varaselt parasjagu pöörane, muidugi see seltskond hoolimata või see linn iseenesest mõnele meeldib tarvas seal mäe otsas, mõnele mitte, eks ole, küll tehakse seal punklaulupidu küll meeste tantsupidu ehitatakse ultramoodne keskväljak ja nii edasi ja nii edasi, et mis mul on nagu hästi meeldiv on see, et ei kardeta või ei kardeta olla ebatavaline. Et mitte selles mõttes, et noh, oleme üks väike Eesti linnake ja parem on, kui me säilitame sellise rahuliku oleku, võib-olla isegi veidi konservatiivse oleku, et keegi meid ei torgiks. Minu meelest on seda julgust seal hästi palju. Kohalikel nii-öelda sihukesele vaimueliidile või ütleme, palju vaimuinimeste sõnaõigust on, et sina tegelikult olles Rakvere teatri peanäitejuht, ma kujutan ette, et võid ka linnavalitsusse minna, jalaga ukse lahti lüüa või, või ütleme ikkagi kohalik kõva tegija ikkagi videoks uks ilusti lahti. Ei, no mul tehaksegi ukse ilusti lahti, pealegi olen volikogus ka nii et see selleks aga läks see vaimueliit ütleme minuealised eelkõige ju koonduvadki teatri ümber. Et päris oma kuku, klubi neil pole või, või noku klubi, eks ole, kus et eks see teater ei ole, see ei ole see vaimu kants seal seal linnas eriti. Jaa ei ole ma veel tajunud, et astutaks pähe või või, või keeratakse uks lukku. Et see koostöö on, on väga, meeldib. Sa pead 15 aastat olnud või see saab sa aeg täis, et nüüd ongi võib-olla noh, ütleme mingi nagu jällegi sihuke juubeliaeg, et kuidas noh. Kuidas sa nüüd hindad seda aega, mis, mis Holden, mis, mis tüüpi juhtiselt sa oled niisugune on öeldud selle kohta, et oled ikkagi niuke jõuliste moneeridega ikka diktaatori tüüpi leebe diktaator kus seda kõike öeldakse kuskil vanades intervjuudes internetis. Juhina ehtis kunstilise juhina, on see, on see teema natuke teine, kui ma oleksin finantsjuht ehk direktor kelleks on Joonas Tartu praegusel hetkel Rakvere teatris ja enne teda oli Indrek Saar. Vot seal peab olema muidugi seda, seda karmikäelisuse märksa rohkem, ütleme, loomingulise juhina ma siiski olen üks osa kogu sellest nii-öelda bändist teatritrupist küll oma rollide lavastustega. Võib-olla vast oskan ma siis näidata, suunata, et ega ega ma millegipärast arvan, et kunstiline juht ei peaks sugugi olema diktaator, pigem pigem selline ansamblimängija küll küll võib-olla võib-olla jõulisemalt ise eesliikuva vedama nii-öelda seltskonda. Aga kindlasti mitte selline poon ja lasen ja käsin, sest et tegemist on elusorganismiga, teater on seda seal sees midagi käärib, siis on seal näha ka publikule ja kui publik seda näha ei taha, siis ta tule saali ja siis on saal tühi ja siis võib teatri uksed kinni panna. Niuke. Rääkides Rakvere teatris, siis meenutan kuulajatele, et on võimalus võita siis pileteid, ülleri uue lavastusele linn, näeni kaunitar, mida siis võib saata näha Tallinnas või Tartus, sest Rakvereetendused on kõik juba välja müüdud ja meie küsimus on, et kelle vahelisest pingest pajatab see etendus kas A isa ja poja bee, õe ja venna, see ema ja tütre kirjutage sõnumisse märkusena R2, jätke tühik. Õige vastus ja saatke see numbrile üks, viis, üks, kaks, kuuleme veel natuke muusikat ootel, Bryan Ferry, Staim Ko spai. Jah, see, see härra on üks äärmiselt sümpaatne tegelane olnud jällegi juba mõnda mõnda aega alates Roxy Music aegadest ja siis, kui ta hakkas soolokarjääri tegema nüüd sellest loost eraldi rääkida, siis on ta minu meelest saavutanud just nimelt niisuguse kolmekümnendat Touchi siis ütleme niimoodi ta bänd on just nimelt nendest pillidest koosnev, mida tollel ajal mängiti, seal ei ole minu meelest ühtegi elektrilist instrumenti ja ta ise siniverelise na on suutnud minu meelest saavutada selle taseme, mis sellises suitsuses salongis ma eeldan, kolmekümnendatel valitseda. Bryan Ferry, Staymcous Bay räägime, Üllar Saaremäega on jäänud veel loetud minutid, enne kui tahavad sõna saada Eesti rahvusringhäälingu uudiseid ja seejärel presidendi kõne, siis täna otse riigikogus, nii et püsige kuuldel. Saate teada, mida meie president ütleb. Aga nüüd ülleriga rääkides, kuidas televärgid edenevad, et kas meeldib sulle Telega teha, et teater on muidugi selline suur ja sügav ja sisukas ja annab võimalusi kõiki neid kunstikiht läbi kammida ja nii edasi, aga ma vaatan, et sa oled teles teinud ka ikka päris palju asju, et õnne 13., mänginud juba 93.-st aastast. No praegu ma seal enam ei ole või Teet Kallas ehk siis stsenarist on mu unustanud kuhugi riputada. Võib-olla saad komandeeringuid? Ma ma tõtt-öelda isegi ei tea päris täpselt, mis, mis seal, mis seal hetkel juhtunud on. Küll aga sisenesid just kodu keset linna. Jah, ja jõuliselt sinna armukolmnurka tekitanuna. Paljud inimesed tulevad mulle ligi ja paluvad, et ma ei purustaks seda. Vaat, see on alati nii. See on kreisi täiesti, kuidas mingil hetkel võetaksegi üks-ühele noh, et ongi, ongi nagunii. Ja see on jätkuvalt olnud, vaata meil siin mõne teisega ka, et ikkagi täitsa elu ja kunst millel nagu ei noh, pannakse ikkagi kokku, et räägi. Eile oli, ta on kõige suurem ja kõige, kõige, kõige, kuidas ma ütlen, et pikaajalisem suhe on muidugi selles, et on osa inimesi, eestimaalasi, kes peavadki, et Ülle Lichtfeldt, Üllar Saaremäe ongi abielus. Sest et Ülle, Üllar üssilise ja teine, teine ja seesama Õnne 13 teema, et kui tema selle sinna läks sellesse seriaali, siis ta oli nii-öelda minu eksnaine, läks, läksime lahku ja väga-väga pikalt on niimoodi arvatud. No me oleme juba käega löönud mõlemad sellele ja noh, kui see nii on, siis on, küsitakse tema kohta, siis ma räägin jagu temalt minu kohtadest, aga räägin need asjad on, et see on üks veider värke. Jah, ja milleks see purustada siis inimese illusiooni, kui ta tahab ta, nii elad sisse sellesse. Ega ta teda võib-olla ei huvitagi sina, vaid teda huvitab see tegelane, keda iga jumala päev siis jälgib teleekraani. Aga eks see vahe muidugi on, kui sa siin puudutasid, kas teater, televisioon? Ma arvan, et on täpselt nii palju, kui suured nõudmised sisi endale sead seal kaamera siiski. Ega ega ka teatris on võimalik teha nii-öelda üle jala, aga, aga ma vähemasti enda puhul pole seda kunagi lubanud iseenda puhul vähemasti. Ja püüan ka seda seda edaspidi teha, et, et ei ole nagu sellist asja, et on pühakunst ja siis on üks haltuura, eks ole, et tegelikult see on minu enda elu, minu enda näitleja elu, et just milliseks ta parasjagu elan, selliseks Madaga ju elan ja kui ausalt ma seda teen, see kõik on endas kinni ja filme kahjuks ei ole viimasel ajal igatseks mõnda mõnda lahedat trolli, aga mida sa siin igatsed? Kui kui ei ole? Õlle eelmistest filmirollidest on kuidagi kihvtilt mõjunud, et toota, seda oli nii äge teha. No vaata, see minu leenivat, kus Üllar oli siis noh, eesti seikleja ja niiditõmbaja pearoll, eks ole, et see on, see on nagu selline suur asi. Aga vahepeal siin 2004 2005 riburada oli igasuguseid väikseid rolle. Jah, nad olid sellised põnevad projektid kõik, et. Täitsa tore oli neid teha, et üldiselt üldiselt olen ma ka ära öelnud päris mitmeid asju juba ainuüksi selle tõttu, et mulle tundub natukene veider filmidest, mis on nüüd juba esilinastunud, aga ma olen päris mõtlevaid ära öelnud jah. Või ei. Pipar olen muidugi siis sa ei saa, ütled mis noh. Et mis on need kriteeriumid? Ühtpidi ennast huvitava, mitte et ma lähen sinna lihtsalt keha panema, kui neil pole vahet, on see Saaremaa või või on see ma tea, Malmsten või Matvere, eks ole, noh et vahet ei ole, kui nad tahavad mind, see on juba esma esmatähtis, siis, siis ma olen juba peaaegu nõus. Aga kui nad vaatavad nii-öelda dieedi järgi, et üks sellelaadne mees võiks olla, siis ei ole mul enam huvi nendega vestelda. Kas sul on mõni selline roll ka, mida sa kindlalt tahad teha? Beatris näiteks? See nende aastatega jõudnud selleni, et kui ma midagi väga teha tahan, siis paraku tuleb ka, nii et ma ei hakka neid välja ütlema, et äkki nad on mul kaelas pärast et ei, sellist asja, et noh, ma tahan, aga näed, ei ole saanud. Mul ei ole sellist asja õnneks õnneks, sest et ma saan ise ka ikkagi otsustada selle üle peanäitejuhina, et kas või mis lugu võtta ja kas ma ise mängin võimendit, keegi teine, et, et minu elu on läinud nii rõõmsalt, et ma ei ole pidanud seina pealt lugema kurvalt silmi maha lööma, kui näen, et näed, mina olen kolmas püssimees, aga minu sõber on Hamlet, eks ole. Et ma olen jah saanud seda saatust vähemalt siiamaani ise juhtida. Aitäh sulle, Üllar, meie aiakene ongi lõpukorrale tiksunud, mis sa lõpetuseks ütled siin kevade puhul raadio kahe kuulajatele omalt poolt. Ma soovin teile kõigile kena kevadet ja ma loodan väga, et see tänane saade ei olnud liiga mõtlik ja loodan väga, et ma suutsin teis nii mõnegi kinnise ukse avada. No. Asi kiusad. Siis võta.