Härra vabariigi president. Eesti vabariigi iseseisvuspäeva tähistamiseks ja eesti rahva austamiseks Vabaduse platsil rivistatud sõjaveteranid. Kaitseliidu, kaitseväe, piirivalve, päästeameti allüksused ja noorkotkad. Vanad juhatab. Lugupeetud eesti rahvas, kaitseväelased vära, Vabaduse platsile rivistatud kaitseväe ja teiste struktuuride allüksused tähistavad selle paraadiga Eesti vabariigi iseseisvusega ja iseseisvusega 82. aastapäeva. Ning annavad au meie vanavanematele, kes said hakkama tõeliselt kaleviga vajaliku vägiteoga sõltumatu riigi loomisega ning selle kaitsmisega vabadussõjas. Me tervitame selle piduliku rivistusega ka kogu eesti rahvas, tõustes põlve veel 80.-te lõpus ajasel sirvu, taastas iseseisvuse ning alustas äärmiselt pingelist oma riiklikku ümberkorraldust ja ehitust. Lavastajana täpselt, kus me oleme ja millised on meie probleemid, see teadmine ning eestlaslikult tavapärane rahulolematus tehtuga annavad aluse olla optimistlik edasiste sammude ja järgneva arengu suhtes. Täiendades vana legendi Tallinna ehitamisest ja Ülemiste vanake. Tallinn ei saa kunagi valmis ning Eesti liigub alati edasi. Kaasaegses maailmas on määravaks argumendiks partnerite valikul ajalooliselt kujunenud ühised väärtused, vabadus, demokraatia, inimõigused, eraomandus, liberaalne majandus ning Eesti on saavutanud nendes küsimustes koos üha suureneva avatuse poliitilise ja majandusliku stabiilsusega positiivse maine paljude riikide ja Euroopa ning Euro-Atlandi koostöö ja julgeolekuorganisatsioonide silmis. Laiaulatuslik rahvusvaheline koostöö kõikides valdkondades, sealhulgas ka kaitsealastes küsimustes on meie julgeoleku ja püsimajäämise üks nurgakividest ei ole üksi ükski maa, ütlevad laulusõnad ja see on aegadest olnud nii. Vabadused rajal tulid meile appi Soome pojad, Taani ja Norra vabatahtlikud Suurbritannia sõjalaevad õlg õla kõrval, eestlastega võitlesid ka Läti kaitseväe üksused. Tänases Eestis on meile igapäevaseks asjaks erinevatest sõjaväemundrites inimeste kohalolek ja mul on au tervitada neid kümneid ja kümneid välisriikide sõjaväelasi. Abistavad, õpetavad ja nõustavad Eesti kaitseväge ja kellest paljud on koos meiega ka tänasel tähtpäeval ühist julgeolekut, vaid nad ainult paludes seda ja lootes saada abi teistelt. Tõsiseltvõetav koostööpartner on vaid selline riik, viska ise jõudumööda, osaleb julgeolekuarhitektuuri kujundamisel ning annab reaalse panuse selle tagamiseks. Eesti on seda praktiliselt teinud alates 1995.-st aastast kaitseväelaste ja teiste ametkondade osalemisega rahvusvahelisel rahutagamismissioonidel erinevates konfliktipiirkondades. Selle raske vastutava teenistuse on tänaseks läbinud pea 600 noort eesti meest ja naist. On kombeks meeles pidada neid, kes tähtpäevadel meist kaugele ning seetõttu ma tervitan jana sõjaväelased, au nendele kaitseväelastele piirivalveohvitseridele ja politseiametnikele, kes kandes ühe järelduse märgina vasakul käisel sinimustvalget riiklikku sümbolit esindavat tõeliselt väärikalt Eesti riigi rahuoperatsioonidel. Bosnia Hertsegoviinas, Kosovos, Horvaatias, Albaanias, Gruusias, Lähis-Idas. Tervitan neid kaitsta väelasi, kes praegu Taanis väljaõppel olles valmistuvad postitusse. Minekus. Teavitan Eesti kaitseväelasi, kes teenivad Balti riikides kaitsealaste ühisprojektiga loodud üksustest Balti pataljonis, Lätis. Regionaalses õhuseire juhtimiskeskuses Leedus Balti meres neljade divisjoni koosseisus ning kes õpetavad või õpivad Balti kaitsekolledžis tervitanud Neid ohvitseri, kes meist kaugel olles teenivad NATO staapides Ameerika Ühendriikides ja Belgias ning Eesti esinduses NATO peakorteris Brüsselis. Eestlane ei ole eriti militaarne oma loomuselt, aga kui ta on pannud selga sõdurimundri, siis ta tõeliselt hea sõdur ja ma tunnen uhkust selle üle. Vabas Eesti vabariigi sünnipäeva tähistamine on see iga-aastane tee lahe, kus me ühelt poolt heidame pilgu minevikku meenutades möödunud ja mäletades neid, keda ei ole enam meiega. Teisalt oleme mõtetes. Juba homses päevas lootuses ja usus, et homne on parem sulejumal valvaku varmas. Isaba aitäh.