Eesti rahva elulood anti välja kahes köites ja need on koostatud võistluse sajandi 100 elulugu ning kirjandusmuuseumisse 10 aasta jooksul kogutud elulugude põhjal. Valiku võistlusele saabunud kirjutiste hulgas tegi žürii, mille esimees oli Jaan Kross. Grossi sõnul on tavaks saanud uurida ajalugu tavaliste inimeste enda kirjutatud elulugude põhjal. Näiteks mentaliteedi uurimisse annab selline materjal tõepoolest minu arvates kõige usaldusväärsema Hain, kui ainult kirjutaja suudavad saavutada sõltumatuse kõiksugustest välistest. Eesti rahva elulood on kujundanud Jüri Arrak, eessõna kirjutas Rutt Hinrikus. Eestlast. Jalajälgi on maailm täis, kuigi me oleme väikene rahva ja sageli on need jälje munus. Nähtud elulugu on naelu veel kord, Jaan Kross, kogu mulje sellest ainest on see, et ega rõõmu ei olnudki nii vähe. Kui elulugude raamat sisaldab inimese enda hinnanguid, siis teises täna esitletud raamatus Eesti tänab on kollektiivsed hinnangud. Nimelt on riigikantselei, välisministeeriumi ja vabariigi presidendi kantselei koostöös koondatud ühiste kaante vahele kõigi Eesti vabariigi teenetemärgi pälvinud inimeste nimed. Alates aastast 1919 on neid ligi 13600. Eesti tänav 1919 kuni 2000 on kokku pannud Freid buss. Tema sõnul on Eesti teenetemärgi saajate seas kõige rohkem olnud soomlasi järel poolakaid. Ametite järgi on nii kuningaid kui tavalisi töölisi. Reid, buss. Mulle endale see riski, et ei hinnata mitte ainult silmapaistvaid nähtavaid teine ühiskonnas, vaid ka kohusetruud tööd oma erialal või tegevusalal, kas olgu see käsitöö või olgu see riigi juhtinud, nende tuhandete hulgas oli näiteks neli Pärnu supelasutuse vanni naist, kes siis Tallinna linna külgehakkava haiglaõde Raamatus on nimekirjade register ja tabelid. Raamatu tegijad rõhutasid, et võimalusel tahetakse välja anda põhjalikum teos, kus on kirjas ka teenetemärgi saajate lühibiograafia. Samuti on kavas koondada nende Eesti inimeste andmebaas, kes on saanud teiste riikide teenetemärke.