Helga ja muusikauudised muusika uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15. Null viis aitäh teile sobival ajal heliga ja. Tere hommikust, klassikaraadiokuulaja algamas on 22. oktoobri heligaja saade ja seda toimetab nii remondla ja nüüd lähemalt tänase saate teemadest nüüd festivali avakontserdimuljeid jagama ja Märt-Matis Lill kontserte. Rüütjate laulud tutvustab Aare Tammesalu intervjuu Stiina kuningale ja Michel Vantaa kammerooperit, kommenteerib Tiia Teder. 24.-st oktoobrist alates etendab Eesti eri paigus projekt kurb nauding, millest kõneleb helilooja Märt-Matis Lill. Eesti rahvusmeeskooril on uus peadirigent Kaspars Sputnik. Esimesel kontserdil on juba toimunud Rahmaninovi Vespretega. Teda intervjueeris kesklinna, esineb ka kontsertkontserdiga sügise süda. Lilian Kaiv annab intervjuu Klettile. Eesti filharmoonia kammerkoor Bohr esitles kolmandat albumit sarjast Baltic voisis. Sel puhul küsitles helilooja Erkki-Sven Tüüri Kers kinno 26. oktoobril sarjast diplomaatilised noodid. Raames esineb Türgi ansambel Istanbul salenseeri, millest kõneleb lähemalt Heili vaos. Tamm. Ja 27. oktoobril esineb Kremerata Baltica Andres Mustoneni juhatusel ja kontserdil tutvustab dirigent ise. Saate lõpus kõlavad muusika, uudised laiast ilmast neid vahendab Priit Kuusk. Head kuulamist. Nüüd festivale on tegelikult juba jõudnud lõpusirgele aga möödunud reedel, mil toimus festivali avakontsert ja esinesid Eesti riiklik sümfooniaorkester ja nüüd ansambel Olari Eltsi juhatusel oli saalis kontserti kuulamas ka eesti helilooja Märt-Matis Lill ja ta jagab meile kontserdjärgseid muljeid. Kontserdi kavas oli reedel glo tüvi paravi raba Bratiini kontserdi õlale ja orkestrile, Jeltsi Chucrum keelpilliorkestrile hele sügavikke Eesti esiettekanne ja Bratiini geima õuer. Kontserdil isoleerisid veel helilooja kretiin ja Monika Mattiisen mängis Helena Tulve loos flöödipartiid. Et avakontserdil kõlasid ka festivali ühe peakülalise pretiini teosed, siis palusin Märt-Matis lillel kõnelda sellest, millise mulje talle festivali peakülalise looming jättis. Nojah, seal on nagu mitu aspekti, peaks siis nagu sellega seoses rääkima võib-olla kõigepealt selline nagu mingi ruumi psühholoogiline aspekt, et sellest võiks alustada, et need, ma ei tea minu jaoks nagu hästi lõhkus ära sõidetud esimesed read olid ära võetud ja seal oli siis on kammerlik osa ja samas kammerliku muusika jaoks saadan paratamatult liiga suur ja siis orkestrile kada tekitas sellise suurema distantsi para ootamatult, et ühesõnaga see tekitas hindadesse mingi fooni, mis tegi vähemalt minu jaoks selle kuulamise raskemaks. Aga kui nüüd rääkida teostest endist, siis ütleme vioolakontsert mulle mingit eredat muljet ei jätnud eriti sahhiiola osaleda, orkester kohati kohe väga meeldis, kuidas ta kõlas, seal oli väga nagu selliseid delikaatseid hõrk hetki, aga, aga just see nägusa selline realistlik osa oli, ta oli nagu hästi traditsiooniline, aga samas sellises traditsioonis olmelises kontekstist minu arust nii hästi ei toiminud puhtalt mingisuguse motiivi tehnika tasandil, et seal seal ei olnud midagi nii eredat või meeldejäävat. Et orkester kõlab hästi, kui meil on selline traditsioonilisemat laadi motiivi tehnikakäsitlus, et siis noh, minu arust ei tea nagu selles vallas nagu üsna ületamatu senimaani, et noh, sellega võrreldes näiteks olla kuulnud nagu need teosed, mida ta on kirjutanud, tal on ka kontserte mitmeid, siis nagu see teos oli üsna kahvatu viimane teos, no seal oli palju head, see kulminatsioon oli tõesti võimas, väga hästi orkastreeritud, toimis väga hästi, oli väga ilus, aga mind ääri selle natuke siin see, et ta oli algselt installatsiooni, muusika ja minu jaoks akadeemiline kontekst, nagu tulisin nagu tugevalt kahjuks sellele teosele, et oleks väga tahtnud nagu näha seda asja originaalis. Selles mõttes, et ma arvan, et seal oleks võinud olla küll väga võimas. Aga sulle meeldis siiski üks teos kindlalt sellel kontserdil ja Helena Tulve Eestis esiettekandele tulnud teos sügavikes. Ja Helena lugu täiesti seal nagu kõik asjad läksid nii hästi kokku, et seal oli väga hästi mängitada aga tugeva intensiivsusega kirjutatud lugu ja noh, tõesti oli hea kuulata, vaadata. Kontserdi kulminatsiooniks kujunes Märt-Matis Lille jaoks Jelsi teos. Jah, see oli võib-olla minu jaoks kogu kontserti kõige võimsam hetk üldse noh seltsid Eestis ikka naljalt ei kuule ja Olari tegi teda väga hästi, mis on nagu muusika ja konkreetselt teos. No mis on paras pähkel nagu esitajatele ja dirigendina, aga ta oli kohe väga dramaatiline, väga võimas, selline igatpidi väga muljetavaldav ja mõjuv. Sellised olid Märt-Matis Lille muljed nüüd festivali avakontserdilt. Laupäeval lõppeb uue muusika festival, nüüd 2005 kell 18 toimub Tallinna raekojas Eesti heliloojate esi ettekannete kontsert, rüütlite laulud, Neid esitab Revale ansambel ja Risto Joost. Reval ansambli kunstiline juht Aare Tammesalu, mis sellel kontserdil ettekandele tulevad? Sellel kontserdil kõlab neli esiettekannet eesti heliloojatelt, Tõnu Kõrvitsale, Ülo Krigulilt, Margo kõlarilt ja Tõnis Kaumanilt neli väga erineva ilmega ja erinevalt teostatud lugu. Neid ühendab selle kontserdi põhiidee rüütlite laulud. Mõtlesime tükk aega, et millist kava pakkuda nüüd festivalile, sest nüüd festivali peamine idee on ju see, et mängida seda muusikat, mis luuakse nüüd, mis on kirjutatud just nüüd täna ja mis tegelikult pilgu on suunanud tulevikku, nii et see festival on erakordselt huvitav. Me tegelikult tunnetame neid kontserte, kuulates seda, mis meid ootab ees. See on väga oluline ja väga põnev kõikide inimeste jaoks, kes tunnevad huvi muusika ja kultuuri vastu. Kuna see kontserdikoht on ju meie juba tänaseks enam kui 600 aasta vanune Raekoda, siis meie mõtlesime selle peale, mis võiks olla teema, mis on aktuaalne ja mis on aktuaalne ka homme, aga mis oli oluline juba võib-olla sel ajal, kui Tallinn loodi või kui raekoda ehitati ja loomulikult on see teema armastus seekord siis ta väljendub rüütlite lauludes vanades 12.-st sajandist eelkõige pärit lugudes, esialgselt tuliseedee Neeme Bunderil. Ta on vanamuusikaga on muidugi väga hästi kursis ja ta võttis aluseks vanad saksa rüütlilaulud, need tõlgiti sellest vanast saksa keelest tänapäevasesse saksa keelde, siis heliloojad, tutvusin nende tekstidega ja see oligi nagu neile selliseks lähteülesandeks, et midagi niisugust kirjutada, mis oleks seotud nende tekstidega. Ometi oleks tänapäevane Kas kõikidel heliloojatel on siis sarnastele tekstidele loodud? Laulud see tekst olid pigem neile nagu väikeseks selliseks vihjeks, kuhu poole, mis suunas võiksid mõtted liikuda ja nad liikusid muidugi loomulikult vaadates neid helilooja loojanatuur, siis nad loomulikult liikusid väga erinevates suundades. Tõnu Kõrvits kirjutab ju sellist muusikat, mis on kaunite kõladega ja samas Ülo Krigul nüüd ju selgi aastal väga kõrget tunnustust pälvinud helilooja on kirjutanud väga huvitava teosega vaimuka teose Margo kõlari lugu on ainult Häälele ja elektroonikale. Nagu võiski arvata. Kuigi seekord ansambli koosseisus on flööt, harf, mandoliin, siis tšello ja siis solistina on vokalist ja selle kontserdi lõpetab Tõnis Kaumanni teos. Tõnis kaun on teatud-tuntud naljahammas ja see loomulikult väljendub ka tema teoses, nii et siin on neli väga erinevat nägemust, aga teema on ikkagi üks. Reval ansambel esineb, mitte traditsioonilises koosseisust, kuidas netis kontratenori häälega Pille olete jaganud? Heliloojatel oli võimalus kasutada lauljat, flööti, mandoliini, harfi tšellot, aga igaüks valis nii, nagu talle kõige paremini tundus sobivat ja kaks heliloojat Tõnu Kõrvits ja Tõnis Kauman, kasutavadki esitajaid aga Margo Kõlar näiteks kirjutas loo ainult häälele ja elektroonika. See on ka ju loomulik, et heliloojatel on erinevad nägemused ja, ja minu arvates ainult teeb seda kontserti huvitavamaks ning lisaks sellele on veel kontserdil väike üllatus, mida ma siin ei tahaks tegelikult päris täpselt kirjeldada, aga on veel üks esineja, keda te just nimelt näete siis kui te tulete. Raekotta siis laupäeval kell kuus, kui esineb Revale ansambel ja kontratenor Risto Joost esitamas Tõnu Kõrvitsa, Margo kõlari, Tõnis Kaumani ja Ülo Krigul i uut vokaalloomingut. Klassikaraadio salvestab Revale ansambli kontserdirüütlite laulud ja hiljem on seda võimalik klassikaraadio vahendusel ka kuulata. Ja festivali nüüd 2005 lõpetab Michel Vantaa kammerooper soprani videole ja elektroonikale. Selles soleerib Kanada sopran Barbara Hanniga. Kammerooperit on näinud ka klassikaraadio peatoimetaja Tiia Teder, kes kommenteerib, miks peaks seda ooperit minema vaatama? Ma olen seda näinud Varssavi sügisel möödunud aastal, huvitav, et see etendus ühes väga huvitavas saalis, kui te teate keset Varssavi linnalt laiutab see kohutav hoone, mille Stalin kinkis Poola rahvale. Ja selles hoones paikneb igasuguseid asju ühes käpa osas on, on üks paljudest teatritest, mis seal paikneb ja tolles teatrisaalis siis kanti Tase Michel vandera, kammerooper on ehk üks. Mul on tunne, et Eestis ei ole midagi sellist üldse näidatud. Sest kaasaegne kammerooper või selline muusikateatri uus suund on meil ikkagi väga harv külaline meie meie majades veel avades teatritesse, mida tehakse Estonia ooperis, on ikkagi väga traditsiooniline kunst. Ja see, et nüüd lavastati Tormise Eesti ballaadid on ju erakordne sündmus ja palju sinna kõrvale polegi panna. Võib-olla veel Helena Tulve kammerooper ja mõned aastad tagasi, mis nüüd ansambel tegi Fonkraalide päris, aga et meil oleks välismaalt toodud kohale mingi selline produktsioon, mis mujal maailmas lööb laineid, mis on värske, mis on uus, mis on tehniliselt-muusikaliselt ja ka teatrikunsti, sest midagi kõrgelt hinnatud, ega seda pole tulnud nagu üldse eriti see ooper või noh, mis ooper taandan, eks ikka rohkem nagu teatrilavastus ta mitmes mõttes väga meisterlik. Ta on kõigepealt muusikalises mõttes kihvt. Ta ei ole selline modernism niisuguses tavalises mõttes või see on väga värviline muusika ja väga palju on ta seotud helirežii ka. Et kuigi laval on kohutavalt hea laulja, näitleja on tegelikult need helirežissöör ja valgustuskunstnike videokunstnik selle etenduse puhul võib-olla isegi veel tähtsamad kui see näitleja, et väga palju tööd on nagu ette ära tehtud ega palju nett ära salvestatud. Aga see, kuidas Barbara Hanniga on kogu selle multimeedia keskel nii elusa inimesena tegutseb seal tohutu, meisterlik. Ta on väga hea vokalist. Ta peab seal laulma iseendaga nagu duette. Ta peab palju liikuma. Ta on koos iseenda piltidega sünkroonselt nii musitseerib kui liigub. Ja peale selle taga kohutavalt ilus naine, nii et teda nagu kena vaadata. Aga millest see lugu räägib? Seal näidata takse videotes elatanud inimesi, kes räägivad mingisugust lugu, mis nendega juhtus ja need lood on sarnased. Ja Barbara anniga on siis isik, keda me nagu näeme, siis mängib läbi neid situatsioone omamoodi protokonistina. Aga selle edenduse teostas selle etenduse video ja helirežiim on tõesti. Ma arvan, üks praeguse aja, võib-olla üks teravamaid saavutusi selles valdkonnas. Ja omamoodi näitab ka see, millist ühte võimalikku teed, muusika, teater võiks minna, et millised on ta võimalused praegu? Eks meil on ju ka küllaltki palju näidatud nagu pilti seina peale muusika juurde, et tegelikult on sellest ju vähe, et on lihtsalt mingi pilt enamasti olles publiku liige olles nagu selle pildi ohver seal lihtsalt istud ja vaatad seda pilti ja pärast, kui keegi küsib midagi selle muusika kohta, siis tegelikult ei mäletagi täpselt, mis siis veel oli peale selle pildi. Ja kusjuures pilt võib-olla polnudki eriti huvitav, sa lihtsalt vaatad teda, et pilditegevuse ja muusika koosmõju on selles lavastuses väga kõrgel tasemel, nii et ma arvan, et et kui minna ja vaadata, siis aseks väga kihvt kogemus, mis võib-olla kestab peasel aastaid. Muljeid jagas klassikaraadio peatoimetaja Tiia Teder moderoo kammerooperit. Vann võib vaadata laupäeva õhtul kell kaheksa Vene kultuurikeskuses. Liiga ja 24.-st oktoobrist võib Eestis vaadata, kas projekti poolt välja tulnud etendust kurb nauding. Etendus on sündinud lavastaja, koreograaf Teet Kase, helilooja Märt-Matis Lille hääleseadja käit, pringlija näitleja Kersti Heinloo ning Londoni linnaülikooli läheb on üliõpilaste koostöös etenduse kurb nauding, teemaks inimeste sisemaailmavaatlusselle kajastamine avalikkuses ja püsiväärtuste leidmine ajatus kontekstis. Teet Kask nimelt üritab meie tähelepanu suunata sellele, mis kujundab meie soove, mis sillutab meile elude. Kui palju me ise saame oma elu kulgu suunata, mis on sellel teekonnal see salapärane kaaslane, salatina, kohalolija meie igapäevases ajas ja ruumis lood, mida etenduse käigus jutustatakse paradoksaalselt nagu on armastus ning konkreetsed ja samas praktilised, nagu on elutee. Nagu öeldud, muusika on kirjutanud sellele etendusele Märt-Matis, Lill ja Märt-Matis Lille muusika tegelikult tuli juba esiettekandele ka kevadel Eesti muusika päevade raames. Nüüd on see projekt jõudnud siis natuke edasi arendatumasse versiooni. Sõna saab helilooja Märt-Matis Lill. Räägi siis natukene lähemalt, mis asjaoludel seal Londonis oled käinud ja Teet Kase ka pikemalt koostööd teinud, et millise kuju see sinu teos on nüüd omandanud? Nojah, mingis mõttes on see mulle kogu see temaatika, selline vana arm ei roosteta, ütleme selline keskaegne trubaduuriks luule ja natuke hilisemad asjad sinna juurde Petrarca ja, ja seal 14 15 sajandi prantsuse luuletajad ja need ideed, mul endal nagu esimest korda jõulisemalt olid siin kevadel Eesti muusika päevadel, aga samal ajal meil oli Teeduga, hakkasime plaanima etenduste jah, et koostöös ja kuna mul mõtet peas olid, siis ma pakkusin talle ka, käisin need tekstid välja, need mõtted on, et talle väga meeldisid ja nii see asi hakkas nagu arenema ja, ja nüüd on ta siis jõudnud juba sellisesse faasi, et Londonis oli esiettekanne ära, eelmine nädal läks väga hästi, inimestel väga meeldis täis saal oli ja nüüd siis jõuab Eestisse. Mida kujutab endast Teet Kaselavastus? Me tunneme teda ju eelkõige kui koreograafia. No eelkõige ta muidugi ongi tants, aga sinna nüüd tuleb juurde veel üks näitleja, ta on, ütleme, koreograafia piir siis laiendanud, ta on ikkagi eelkõige tantsuetendus küll väga piire ületav, aga ütleme, see põhirõhk sellel lavastusel on ikkagi dance liikumine ja näitleja on ka väga oluline just sellises rikkumises. Kuigi jah, ütleme, mis on ka väga tugevalt nüüd annab sellise lisadimensiooni juurde, on et tantsijad ka seal loevad siis katkendeid luuletustest vahepeal tantsuga paralleelselt hääl ja liikumine kaasa, et see on küll midagi, mis on selles suhteliselt nagu uuendusliku, jah. Kas see muusika muidu tuleb siis salvestatud kujul lindi pealt? Ma olen küll ise puldis ja see on nüüd niimoodi tehtud, et ma nagu saan reageerida sellele, mis laval toimub, emanda koosneb mul nagu lõikudest ja ma saan neid üleminek, kuid vastavalt siis sättida ja midagi panna, midagi mitte panna, ta ei ole selles mõttes selline traditsiooniline nullist, kuni siis, mis ta 55 umbes minutini minev paika pandud lugu vaid, vaid pigem selline mingi hulk muusikalisi lõike, siis mis saavad lõpliku kuivallas etendusel. Aga siin on küll jah, mõned tantsijad ära mainitud, aga Kersti Heinloo siis eesti näitleja osaleb ka selles etenduses. Kas vaimustus Kerstistan nüüd Teet Kase sinu kaudu tulnud, et, et on nagu kaasatud sellesse etendusse? Ja isegi veel rohkem kui Teet on see tegelikult selline geenius looki, mis selle põhjuseks lähikonna lihtsalt Kersti on praegusel hetkel ka Londonis ja samas noh, muidugi peab ütlema, et midagi pole öelda, et ta on nagu ääretult sobiv inimene sellesse rolli, kuna noh, ütleme see tema taustmati Undiga, mis tal on olnud selline väga jällegi eksperimentaalne ja piire kobav näitleja praktika, see on midagi, ilma milleta oleks sellises etenduses küll vist väga raske hakkama saada. Sa räägid siin korduvalt juba piirdi kompamisestat, mis kiiredes kompatsel etendust Et mis asi see siis lõppkokkuvõttes on, et seal on, seal on tantsele muusika, seal on näitlemine. Valgus on kindlasti väga olulisel kohal, siis see luulekirjanduslik pool mingit pidi, need asjad on kõik nagu omavahel põimunud, et ongi raske teistega ühest või määratustes kogu sellele žanrile manna, mida see kokku annab. Mida see etendus siis lahkab? Milliseid mõtteid teoreetiliselt võiks inimestes tekitada? Noh, ütleme kogu selle asja, selline alge on sellises kirjanduslikus võtmes, mida nimetatakse oksümaronics, mis tähendab kahe vastandliku pooluse ühendamist. Selle etenduse pealkiri juba viitab sellele, kurb nauding, mis siis omakorda on pärit sellisest nimi luuletusest, mis on alanšartjelt ja siis esimene rida läheb kurb nauding, alusrõõm. Et see ongi nagu selliste asjade ümber keerleb kogu see etendus selliste vastandlike konfliktsete, paradoksaalselt tunneta ja kui siin piiride ületamisest rähke näed, siin on üks huvitav asi, on see, et siin on väga palju eri keeli. Et need tantsijad nagu loevad neid tekste oma emakeeles. Jah, et, et siin ei ole sellist ühest tõlget või noh, siin ei olegi sellist narratiiviga sammas narratiivi katkeid, aga, aga jah, et ta ei ole selline nagu traditsiooniline teatrietendus, et meil on mingisugune lugu ja, ja siis me seda mingis keeles jaa, ütleme tekitame siis teatud hõngu ja pildi ja sündmusterea. Mida see sinu jaoks tähendab, see, et sul õnnestus sellist kitsas ringis välja tulnud teost nüüd viia edasi ja viia seda edasi, noh, sellise suurenes etenduseni, mille lavastas, on juba olnud, et Londonis ja nüüd ka Eestist tulevad mitmes Eesti paigas, nii et kõik kohalikud inimesed saavad näha. Üldse on hea tunne, kui sul on mingid mõtted, mis nagu on kuidagi seda laadi, et nad nagu lausa vajavad edasi arendamist ja siis, kui nad saavad seda niivõrd suurejoonelisel moel. See on nüüd juhtunud tänu sellele, et Teet Kask seal taga on, et ta on nagu seda organiseerinud või. Need on nagu ütleme, selle projektiga põhiliselt organisaator tähendab imetangi teda, et kuivõrd palju ta on jõudnud ära teha lisaks sellele kunstilisele poolele seal nii palju sellist korralduslikku, mis on nagu puhtalt tema kaelas Etendust kurb nauding on võimalik vaadata 24. oktoobril Pärnu Endla teatris 26. oktoobril Viljandi kultuuriakadeemias 28. oktoobril Tartu sadamateatris. Etendused algavad kell seitse ja mida see veel Tallinnas 29. oktoobril kell, kas see kell seitse Tallinn on linnateatris? Ei, iga ja Eesti rahvusmeeskoorile on alanud hooajast uus peadirigent Kaspars Putinit, kes tuntud Läti Raadio koori dirigendi ja oma asutatud ansambli Läti raadio kammerlauljad juhina. Esimesed kontserdid, RAMi peadirigendina, ratas Kaspar sputnik eile üleeile jõhvis ja tõrvas Rahmaninovi suurteosega kogu öine teenistus Tallinnast saab seda kuulata teisipäeva õhtul kell kuus Jaani kirikus. Oli soov alustada maailma kooriliteratuuri ühe võtmeteosega, Sergei Rahmaninovi kogu öine teenistus, Seenotsin epideemia. Tegemist on õigeusu liturgia kõige erilisema teenistusega mis toimub vaid korra aastas ülestõusmispühade eel ning milles õhtune Vesperia hommikune matutiin saavad kogu öiseks tsükliks. Erilise teenistuse jaoks kirjutas Rahmanni noka väga erilise muusika, mis harukordne kogu vene muusikaajaloo ja õigeusu liturgia kontekstis ning on muusikaajaloo. Üks tähelepanuväärsemaid hakkab bella koori Opusi. Segakoorile loodud teost on seekord võimalik kuulata meeskooriversioonis. Seade meeskoorile on teinud Peterburi koorijuht ja helilooja Aleksander ökovoroob. Kaspar Putnintsi arvates on seade suurepärane ning toob teose kõlapilti uusi värve ja dimensioone. Rahmaninovi muusika kõlab meeskoori esituses imeliselt homogeenselt, arvab dirigent, kuid lisab samas, et muidugi on see publiku otsustada. Oma esimesel hooajal valmistab putin tsete viis väga erinevat programmi. Uue kõlaotsingute kõrval pöörab kodus Lätiski eelkõige uue muusika interpreidina hinnatud puutnins ka uuel ametikohal tohutut tähelepanu uuele repertuaarile. Algaval hooajal saab kuulata huvitavaid kavasid, kus meeskooriinstrumentide koosluses saavad mitmed teosed uue kõla. Buttenson põnevil ka tervest hulgast uudisteostest. Näiteks advendiprogrammis saab kuulata Stravinski missat koorile ja puhkpillidele Tõnis Kaumanni, seades meeskoorile. Pikisilmi ootab puutnindsca Toivo Tulevi uudisteost topeltmeeskoorile. Kontratenor ei leia puhkpillidele magnificat Antifoonide tekstile. Samas kavas esitatakse ka vanamuusikat. Stravinski Tulevi vanamuusikakava peaks pakkuma huvini muusikalisest kui filosoofilisest aspektist. Uudisteoseid saab algaval hooajal rammilt palju kuulata ja mitte üksnes Putintsi esituses. Ants Soots on ette valmistamas vaid eesti uudisloomingust koostatud kava misjonärid, mida saab kuulata novembris. Kevade poole jõuab meie publiku ette rammi koostööd Kemin Prayersiga, keda puutnints nimetab oma heaks sõbraks. Kas saab kuulata Briersi kuulsat karman, reekviemi teost, kloorius Hill, aga ka spetsiaalselt trammile loodud teoseid? Pärdi muusikat esitab Aga ramm koos Subertiga mõlemalt heliloojalt. Nii hakkab bella kui keelpilliorkestriga teoseid. Idee Pärdi ühendamiseks Subertiga sai Putnints, pärdik, kes mõne aasta eest Riias toonitanud ühe oma armastust Schuberti muusika vastu. Niisiis on uuest hooajast uue dirigendiks põnevil nii lauljad kui dirigent. Loodetavasti saab publik sellest koostööst toredaid kontserdielamusi. Esimene võimalus selleks on teisipäeva õhtul kell kuus, kui lähete Tallinna Jaani kirikusse, Rahmaninovi Kogu öist teenistust kuulama. Kaja laupäeval, 22. oktoobril Pärnu kontserdimajas, pühapäeval Tallinnas Mustpeade majas ja esmaspäeval Tartu Ülikooli aulas esineb kammerorkester Kaie kontsert, mille dirigent on Lilian kaib. Kontserdi pealkirjaks on sügise süda. Milline see sügisel süda on? Dirigent Lilian Kai. Südi ja süda on värviline-värviline ja väga kirev, energiline ja samas mõtisklev, võib-olla et ma olen proovinud kokku panna kava, mis minu jaoks väljendab just nimelt seda sügise süda, seal on, muusikat võib olla absoluutselt laest laeni, on džäss, rütmikat, klassikalist kantileeni ja on sellist sisemist energiat. Et meil on kava, mis koosneb siis Karl Jenkinsi teosest ballaadi ja mis on keelpillidele kolmeosaline, mis põhineb džäss rütmikal, milles on väga kaunid meloodiad, aga samas on selline suur sisemine energia, siis me mängime Lepo Sumera teost muusika kammerorkestrile, mis võlub võib-olla eelkõige just oma imeilusa flöödisoologa. Ja samas on see võib-olla mingil määral selline inimest laiemalt puudutav võib-olla iga inimese niisugune autobiograafiline lugu inimsuhetest, inimese suhtest maailmaga, elust kui sellisest, et kus lõpeb elu, kus algab mäng. Võib-olla on see kõik lihtsam, kui me iseendale jaoks seda suudame lahti mõelda ja siis on meil kavas haaram, kaplani, klarnetikontsert, mida mängib Elleri kooli noor õppur Tõnu Kalm, kes kuulub võib-olla praegu oma vanusegrupis ühe Eesti, noh, väljapaistvamatel artistide hulka ja tema mängib siis kaplani klarnetikontserti, mis samamoodi põhineb mõnes mõttes džäss rütmikal, Ameerika popmuusika rütmikal ja samas on ta väga selline sisemist soojust kiirgav teos, siis on meil lavas Richard Wagneri siig Friidide vill, millel on väga armas saamise lugu. Richard Wagner kirjutas selle loo oma naisele sünnipäevaks ja sünnipäeva oli jõululaupäeval ja siis ta mängiti seda lugu oma abikaasa äratamiseks. Tänan teda ühtlasi poja sünni eest, kelle nimi oli samuti Sigfrid. Selline väike väike armas romantiline kõrvalepõige. Lugu iseenesest on muidugi väga imekaunis ja ja võib-olla selline veeritud kokkuvõttega tema nii palungi Sõrmuse triloogia siig Friidi esimesest vaatusest ja lõpetame oma kontserdiga Stravinski pulsin, ela süüdiga, mis on täis igasugusi, värve, erinevaid meeleolusid ja väga paljud pillirühmad saavad soleerida. Suhteliselt tehniline lugu. Selline kontserdikava on, kellest koosneb kammerorkester kontsert selle kontserdi puhul professionaalsetest mängijatest õppureid on mõned üksikud, aga üldiselt on nagu meie suund just see, et, et need alles õpivad, tudengid saavad oma praktika viimsed tuleristsed kätte võib-olla koos siis vanemate kolleegidega koos musitseerides. Aga hetkel jah, koosneb see tõesti sisuliselt juba oma erialal töötavatest muusikutest. Tulevikuplaanid, tulevikuplaanid on veel uhked ja suured nimelt meie tuleval suvel, siis tahame seal oma giidi metsa filharmoonias, kuhu me kuulume ette kanda Bizet ooperi Carmen, mida tuleb meil lavastama Ago-Endrik Kerge ja nimiosas laulab Merle silmata sellised suured plaanid on ja johtuvalt sellest ka on kevade poole siis sellest vaimust kantud mõned kontserdid. Nendest lähemalt siis kevadel räägime lähemalt kevadeks aitäh Lilian Kaiv selle intervjuu eest ja sügiskontsert sügises süda, kus esineb Kaimkondsart kaamerat kester 22. oktoobril Pärnu kontserdimajas, 23. oktoobril Tallinnas Mustpeade majas ja 24. oktoobril Tartu Ülikooli aulas. Sülgaja Eesti filharmoonia kammerkoor esitles kolmapäeval koori dirigent, pool hilieri, rasseer saksofon, kvartett Tim ja firma harmoonia mundi koostöös valminud kolmandat plaati sarjas Baltic Voices kaks eelmist plaati sarjas Baltic või siis on kandideerinud Grammy auhinnale kolm kaunilt kujundatud Läänemerefotodega plaati kui kirju pocket selle mere ääres loodud koorimuusikast, pool hilieri valikul siinse regiooni maast, merest ja muusikast võlutud dirigent selgitab plaadi saatesõnas oma valikuid ning võrdleb muusikamaailma mitmekesisust galaktikaga, kus kaugelt, kes paistavad vaid üksikud säravad Lähed. Lähemal uurimisel avaneb aga tähistaevas kogu omanik kuses. Kolmandale plaadile sarjas Baltic vussis on salvestatud vaatslovas augu stiinase kaija saar, jahu reitis marsulise Eerik Bergmani Algirdas Martin, aitise Henrik Nikolai korretski Belle kud, Monsen Holmgreeni ja Erkki-Sven Tüüri loomingut. Esitlusel oli heliloojast Erkki-Sven Tüür, kes räägib sel plaadil olevast oma teosest. Meditatsioon. See lugu leidis oma esiettekande nüüd juba poolteist aastat tagasi ja ta oli Kölni raadio koori tellimus ja rase saksofonikvartett mõjutas mind juba pikka aega. Neli viis aastat käis niisugune, nagu meil siin kombeks on öelda nööbi keeramine ja ei leidnud me niisugust sobivat kombinatsiooni. Ja siis, kui nad tulid järsku välja ideega kirjutada üks uus teos koorile ja saksofonikvartetile siis kuidagi see kõla hakkas mul peas kumisema ja selle mõttega ma nagu, kui siin hästi ruttu ja siis neil oli kohese nagu tellimus ka nii vähem varnast võtta, nii et see esiettekanne toimus siis Kölnis pärast seda kohe esitati seda mitmel pool käidi muide ju Eestis ka. Aga noh, see on niisugune rohkem romantilist repertuaari laulev koor, nende tugevus on just selliste ulatuslike 19. sajandi vokaalsümfoonilisi teoste esitamises ja, ja seetõttu ma olen nagu hästi rõõmus, et esmaplaadistus on tehtud meie oma Eesti filharmoonia kammerkooriga, sellepärast et tegelikult ikkagi tahad. Kui mina koorile kirjutan, siis mul on millegipärast nagu kõrvus nende kõla. Ja, ja seetõttu nüüd see plaadistus siin poolileri juhatusel koos suurepärase rasse saksofonikvartetiga on minu jaoks just see, nagu ma seda kõla olen ette kujutanud, nii et väga tore, väga-väga hea, et ta on selle plaadi peale niimoodi jõudnud, mulle suhteliselt ootamatult. Lugu ise on noh, reisinud tänu Rachel kvarteti tohutul aktiivsusele päris palju. Seda on esitatud küll Saksamaalt paljudes paikades ja Soomes ja kuus-seitse koori vist on seda juba laulnud ja lisa on tulemas. Järgmine kevad on ulatuslik turnee Madalmaade Kammerkooriga Tõnu Kaljuste juhatusel ja tundub, et, et ma vist olin nagu esimene, kes sellele kombinatsioonile kirjutas ja nüüd on tulnud lisa veel juurde. On Bern range, on kirjutanud sellisele koosseisule ja Kamauritšokk haagel, nii et jah, see ongi Kaageli teose maailma esiettekandega algab see äsja mainitud Madalmaade kammerkoorituur. Et niisugune tore elu käib selle looga ja see ta siin plaadil on muidugi mulle hästi surra. Plahvatan värskelt. Ma panen siia alles, me keegi ei ole seda veel kuulanud. Aga põhimõtteliselt kolm plaaditäit, Baltimaade heliloojate loomingut. Kuidas teie hindate seda pool hilieri ettevõtmist? Minu arust see on väga ilus töö kaardistada siinse regiooni laiemas mõttes koorimuusikat ja võib-olla on, et kogumikud mõne maitse jaoks noh, natukene nagu mosaiiksus, liiga kirevad, aga, aga teisalt on sellel jälle oma tugev pool, peab alati mõtlema, on inimesi, kes tahavad just nii-öelda fokusseerida oma muusikalise tähelepanu mingile ütleme, regioonile laiemalt ja neile just jälle meeldivad niisugused ülevaatlikud kogumikud, nii et kindlasti on tal tähtis oluline koht sellel projektil. Klassikaraadiost tutvustame kolmandat plaati sarjast Baltic Voices seitsmeteistkümnenda novembri albumi tunnis. Neljapäeval, 27. oktoobril toimub sarja diplomaatilised noodid raames kontsert, mis kannab pealkirja tuul kõrbe kohal ja esineb ansambel Istanbul salenseeri Türgist. Ansabel üritab ühendada türgi traditsioonilist rahvamuusikat kaasaja helikeelega ja püüab muusika kaudu publiku ette tuua ümbritsevat ilu. Väljaspool Türgit on nende üheks tähtsamaks esinemiseks olnud silkroud festivali lõppkontsert aastal 2002, kus nad tegid koostööd tšellist ja maaga. Ansambli tutvustab lähemalt produtsent Heili vaostamm. Ansambel Istanbul Soselendeeri, mis nüüd just järgmisel neljapäeval Kanuti Gildi saalis esineb, on ka väga laialt kontserteerib kogu maailmas, siis nad on oma kõlapilti just selle tõttu laiendanud ja teinud ta nii-öelda muule maailmale kergemini vastuvõetavaks. Neil on näiteks lisaks kanun uut klassikale Kementša sellistele rahvapillidele ja siis veel lisaks laiemale skaalale löökpillidele ka koosseisus tšello, mis oma madala tämbriga just minu meelest Hanna pea balansi kogu kõlapildi jaoks, nii et need, ütleme, kõrgemad helid saavad ära maandatud ja meie kõrvale nagu laiema kõlaspektri kaudu meeldivamaks tehtud. Nad on tegelikult kõike äärmiselt kõrgelt haritud ja töötavad ka praegu ansambli juhtidena ülikooli õppejõududele, muusikaakadeemiates ja nii edasi näiteks nende löökpillimees, muud laam on tunnustatud löökpillimängija nii džässi, folgi kui kaasaegse muusika alal. Ta on käinud Aafrikas, uurinud Kongo ja, ja Bongo löökpillitraditsioone. Nii et mind rõõmustas, ütleme, nende professionaalsus ja samas, et nad ei ole ka, noh, ütleme nüüd liialt akadeemilised pakuvad meile väga emotsionaalset pilt. Ja üks nendest tegeleb ka muude kunstivaldkondade ühendamisega just muusikas härra emm, rullassen, küller, tšellomängija ja tänu temale on meil ka sellel kontserdil visuaalne pool, mis mind köitis ka just nende ansambli valiku juures oli ansambli siidil äärmiselt põnevad pildid just kõrbest ja ütleme sellest, mis, nagu seal kõrbes toimub ansambli, ütleme, selle akustilise muusika juures kuulda ka loodushelisid. Algul ma mõtlesin, et neid loodushelisid tekitatakse nagu elektrooniliselt, et need on kuidagi lindistatud, sinna juurde pandud, aga siis ansambli mänedžer vastas mulle, et eineid tekitatakse löökpillidega. See üks moment, eks ole, et on loodushelid, siis on akustiline muusika ja siis veel, et lisaks on filmikatked nende loodusest, nende linnaolustikust, mis on just nimelt selle tšellomängija produtseeritud. Nad on tõstnud Türgi instrumentaalse muusika nagu hoopis kõrgemale tasemele. Ja samas nad ütlevad, et nad otsivad vaat muusikast seda maagilisust ja, ja ilu, meditatiivsus, maagilisus, see on nende muusikas täiesti olemas, ta ei ole kuigivõrd akadeemiliseks kuivaks ära muundatud türgi Moogilist mütitatiivsed. Ja ilusat muusikat toob Eestisse ansambel Istanbul salenseeri kontsert, mis kannab pealkirja tuul kõrbe kohal ja kus kuulatega tõesti akustiliste pillide poolt tekitatud loodushääli toimub neljapäeval, 27. oktoobril Kanuti Gildi saalis. Klassikaraadio stuudios kõneles oma lähinedele kontserditel ka dirigent Andres Mustonen, kes tõdes, et laupäeva pärastlõunal kell neli väravatornis kuuleb India klassikalist muusikat Hortus Musicus esituses. India klassikaline ei ole ammu enam ainult tindialaste, nii nagu india hinduismi jale ja nii nagu ei ole ind usundid ja kõik ei ole enam ainult indude asi vaid see on kogu maailma seepärast, et ta on maailma religioon ja maailma kultuur. Mina tahan seda kultuuri puudutada, sest mul on see väga lähedane ja ma olen leidnud vormi, kuidas ma suudan seda oma ansambliga ette kanda. Hämmastaval kombel saavad kõik muusikat väga hästi aru, mida tuleb teha. Vot see on üks suur vahe, vanade kultuuride, nad annavad hariduse praktika käigus, tähendab, sa ei pea kohutavalt tuhnima raamatuid läbi ja ja mingisugused niuksed, teooriad tähendab pähe ajama ja siis üritame seda teha, vaid see tuleb kaemuslikul teele. See tuleb nagu nagu valgustatuna ja inspiratsioonist. Ja see mulle väga meeldib. Kontserdid ei ole ammu enam mingid kontserdid, vaid nad on tegelikult niuksed, maagilised etendused. Ma tahaks küsida ikkagi, et kuidas see praktiliselt välja näeb, et ta on nüüd niimoodi, et on olnud väga palju mehi, kes on nüüd terve oma elu pühendanud indie-muusika uurimisele Ameerikast, Euroopast. Ja mina kasutan muidugi nende meeste üleski. Need on nüüd Ameerikas ja Euroopas ilmunud ja mul on need lihtsalt seda materjali kogunud. Oleme seda hankinud, et see ei ole mitte kõrva järgi mitte see nii nagu neil suulisel teel edasi läinud vaid need on nüüd Euroopa kultuurikonteksti on nagu fiktsioonid olemas, meil on nagu sild selle vahel veetud ja seesamasugune sildu lõppude lõpuks kunagi loodiga ju ju vanamuusikaga vanamuusikat ja sõltub ka üldse ette kanda. Ei teadnud üldse, et kuidas seda teha. Kuidagi hakatised Essegreerime kirjutama nendesse tänapäevakirjadesse ja sealt sealt tekkis nagu uus uks läks lahti. Ukse india klassikalisse muusikasse avab ansambel Hortus Musicus laupäeva pärastlõunal kell neli väravatornis. Andres Mustonen dirigeerib järgmisel nädalal ka kontserti Tallinna filharmoonia sarjas Pravissima. Kontserdi alapealkiri on harmoonia ja energia. Tähendab, muusikas peab olema harmoonia ja eriti peab olema uues muusikas praegu harmoonia, mida kahjuks on väga vähe, aga seda on, aga harmooniat üksi ei aita, sest harmoonia võib-olla tausta küsimus või tähendab niukene harmoonia lihtsalt harmoonia. Aga harmoonias peab olema sees energeetika, meeletu energeetika, tohutu põlemine. Tähendab, vot need mõlemad asjad kokku peaksid moodustama tegelikult selles sünteesikultuurist, selle peaks panema, nagu ütleme, kultuuriõpikute pealkirjaks tähendab mis asi on kultuur, kultuur on harmoonia ja energeetika. Kontserdil, mis kannab nime harmoonia ja energia, kuulate Mozarti viiulikontserdi number kolm G-duur Pärdi teoseid, Shalom ja summa peatsollameditangod, Tandželdi rapsas taimi ja traditsioonilise džässimeloodiaid ja Andres Mustonen esineb sellel kontserdil koos Kremerata sextetiga. Need on ühed siin regioonis on minu jaoks ühed vähesed ei, peaaegu ainukesed elavad muusikud tähendab selles suhtes, kes kohutavalt tundliku muusikakäsitlusega, no me oleme teinud ennemgi, vaat need inimesed on saanud kohutavalt hea kasvatuse muusikalise kasvatuse just nimelt inimese poolt, kellel on väga tugev energeetika ja kellel on väga tugev harmoonia ja see on Gidon Kremer, kelles ühineb ideaalsel kujul need terminid ja me ühendame nii nende mõtteid. Kui minut teid tähendab klassika, improvisatsioon, rokk-pop- ja töötleme, siis tänapäeva stiilid ja nende ristumised nii-ütelda, mingisugust nihukest puhast autentsust ei taotle, mingi valdid siis, siis balti peab olema nagu tänapäeva moodsad kontserdis, siis nendes peab niukene harmoonilised nooled välja lendama mitte pehmelt silitama kõrva olema teravad ja haarad misele, nagu tõlgituna praeguse kultuurienergeetikasse. Andres Mustonen ja kremeratasextet esinevad 27. oktoobril kell 19 Tartu sadamateatris järgmisel päeval kell 19 Tallinnas Rotermanni soolalaos klassikaraadio de Tallinna kontserdist ka otse üle kanda. Täna rohkelt eesti muusikutest avanud Tallinnas nüüd festivali nüüd ansambli ja erzoga kiirustes dirigent Olari Elts, seejärel kohest Šotimaale juhatama kuulsat šoti kammerorkestrit proovide järel kokku neli kontserti, tik kolmapäevast tänaseni. Erinevad saalid täna orkestri kodulinna Edinburgh Queen's Hollis eile Glasgow's Kuningliku Muusikaakadeemia kontserdisaalis. Reis algas aga Eiri raekojast ja Saint Andrewsi yangerhoolis. Üsna klassikaline kava haid Pariisi sümfoonia number 86 sekkovski Rogocovereatsioonid, kus solistiks väga nimekas prantsuse noore põlvkonna tšellist kotier kaposoon ning lõbuks Richard Straussi kodanlasest aadlimees. 74. aastal asutatud orkester on omal maal väga hinnatud festivalide kandev külaline. Selle resideerivad heliloojad on olnud ka Chams märk, milleni kiitermeks veel Davis. Viimane on pühendanud orkestrile koguni paarkümmend teost. Peadirigent José suinsen aupeadirigent Agatsiaalsema Gerras, kelle kaheksakümnendat sünnipäevas selle kuu algul laialt tähistatud. Olari Elts juhatab seda orkestrit. Teist korda on kutsutud aga järgmiseks hooajaks koguni kaheks korraks ka kontserdireisile Itaaliasse. Novembrisse juhatab Olari Riias ja Viinis ja Anu Tali dirigeeris jällegi Saksamaal üleeile ja eile kontserdit kuulsa Põhja-Saksa Raadio Sümfooniaorkestriga Hamburgis ja Harburgis Hamburgis orkester Põhja-Saksa Raadio Rolf liidermanni nime kandvas stuudios. Kavas Erkki-Sven Tüüri metronoom, Richard Straussi metsasarve kontserdi solistiks Jens plik ker siis meilgi kõlanud Eino Juhani rauda, vaaran, populaarne kantus arktikus ning Tšaikovski serenaad keelpilliorkestrile oks 48. Järgmisena välismaal on Anu talil ees esinemine Austrias kraatsis. Mõnda aega pole ju olnud juttu Paavo Järvist pärast kolme kontserti Euroopa kuulsamate hulka kuuluvate Müncheni Filharmoonikute ega Sibeliuse Vošeke Elgari kavaga. Muuseas Wozniacki kontserdi solistiks kaastaigis oli Oleriieltsigi praegune solistlikotier Kappesson seejärel Paavo treestenistatscapelle. Etel tegi kolm kontserti nendega kodus ja on nüüd orkestriga pikal kontserdireisil seitse kontserti Saksamaal, kuulsaimates saalides, Hamburgis, Stuttgardis ja Jessenini. Ja selgub, et üleeile juhatas Hamburgis eri saalides koguni kaks meie dirigenti Anu Tali ja Paavo Järvi. Homme on Paavo taas Müncheni aastaigis aga teise orkestriga Paavo kokku 10 kontserti lähevad sama kavaga maakleri sissejuhatus ooperile pärsifal listi esimene klaverikontsert, solistiks jundi lee ning otse Saksamaa südames saksa orkestriga. Kas pole vastutusrikas? Robert Schumanni teine sümfoonia? Jöteboris sai neil päevil taas kuulda Eduard Tubina muusikat. Neeme Järvi. Depressifoonikute emeriitpeadirigent oli kutsutud taas juhatama orkestri 100. aastapäeva pidulikel kontsertidele. Tema teises kavas oligi Tubine 10. sümfoonia ja koguni neljal korral kuni eile õhtuni. Samas kõlas veel orkestri lauljatest sopran Barbara Vonniga solistina ning Sibeliuse viies Eesti muusikutest veel. Tartu klaveriduo Edemen del ja Jorma Toots esinesid Düsseldorfi lähistel ida-lääne kultuuride festivalil veel mis, mis tänavu oli Baltimaadele keskendunud. Duo esitas seal Brahmsi variatsioonid Haydni teemal, kõrval ka kolm teost eesti muusikast, Alo Põldmäe süüdi loeri lossid, Erkki-Sven Tüüri Sonatiini kahele klaverile ja Lepo Sumera Pala ess. Samuti improviseerida. Kevadel käidi klaveri tuua dekonkursil Tšehhimaal Jessenikis. Eelmisel reedel käis pianist klaverivabrik kand Indrek Laul. Aga esinemas bostoni televisioonis. Ameerika tähtsuselt viienda telekanali CBS neljanda jaoks Estonia kabinetklaver, mida Indrek Laul siia tutvustama kutsuti. Asubki praegu CBS-i stuudios. Ka muud salvestused toimuvad sellega. Indrek laule esitas Estonia klaveril Lepo Sumera Pala aastast 1981 ja Schumanni stipp ühendusse. Ja Erkki-Sven Tüüri ettekannetest veel Põhja-Saksa Raadio orkestri ja klaveriduo mentelt Toots kõrvale. Kesk-Põhjamaa Kammerorkester on Juha kangasse juhatusel taas mänginud insuladessertad kodumail pjeederissaaris seejärel aga külaliskontsertidel riis lohhis ja Kölni filharmoonias Austrias kraad, siis kõlavad siis peatselt Anu Tali juhatusel action Persson ja illusion. Aga kuuldavasti ei toimu 12.-le novembrile plaanitud oksiimoroni ettekannet. Bratislava meelos etas festivalil festivali leidvat vahendeid meie nüüd ansambli sinna kutsumiseks eesti muusika kavaga ja mujalt Frankfurdis toimub suur rahvusvaheline raamatumess kolmapäevast kuni homseni. Rohkesti on väljas ka muusikaraamatuid ja noot, et Läti helilooja Peetris väsks on jätkuvalt menukas ka oktoobris-novembris. Tallinna nüüdi järel viis Kronos kvartett tema viienda keelpillikvarteti esiettekanded eilseks Kopenhaagenisse ja tänaseks malm kontserdimajja Rootsis. Uusi teoseid tuled vasksilt aga veel missas segakoorile ja keelpilliorkestrile üheksandal novembril Helsingi Bachi festivalil ning novembri lõpus kolmas sümfoonia Tampere filharmoonia orkestriga Joan stuur kortsi juhatusel. Need on maailma esiettekanded. Ja meenutaksin ka üht septembrikuu esiettekannet vasksilt kantodifortsa Berliini Filharmoonikute kaheteistkümneil solistile esiettekanne Frankfurtis. Dirigentide poolelt. Veel 62 aastasena suri eelmisel nädalal vähki gruusia päritolu dirigent vahtanges Jordaania äsja korraldajat idas Harkovis. Tema algatatud ja ta nime kandev rahvusvaheline noorte dirigentide com, kus Jordaania ise tegutses viimati Tšatanuga sümfooniaorkestriauku Peri dirigendina Ühendriikides. Kadapoegi Georgi on praegu dirigent hektilis. Ameerika tippviisikusse kuuluv Clevelandi orkester käinud oma hiljuti ametisse asunud taustele, sest peadirigendi Frans velsker mestiga esmaspäeval taas New Yorgis saab väga kõrge hinnangu New York Timesis. Euroopa orkestrite parimal tasemel ütleb kriitik Bernard Holland. Aga vaevalt praegu ükski Euroopa orkester suudab paremini Brahmsi mängida, leiab TIPi isiku noorima peadirigendi ettekannete arvestades. Nüüd on orkester juba pikale euroopereesil 11 kontserti teen neist koguni viis viinimuslikveräänis veel Kölnis, Frankfurdis, Budapestis ja eile täna orkester üldse esmakordselt Luxemburgis Suurhertsoginna susest siinserl Tiit nime kandvas kontserdisaalis. New Yorgi Carlegi hoolist toodis sealsel ettekandele ka esmakordne koostöö Hiina helilooja Chen i'ga. Neli aastaaega, mille maailma esiettekanne tehti suvel lutserni festivalil Luxembourgis eile avamast hoomassadissi kammersümfoonia, mis paaris maaleri üheksandaga. Lõpuks New Yorgi Filharmoonikute endi juurde. Eile täna Rahmaninovi kolmanda klaverikontserdiga Siimann treppatšeski pianist, keda mainekate kriitikute arvates oli kauaoodatud Itaalia maestro Andrea nosseeda juhatab veel paar tokki tantsusõitja teni sümfooniat. Reekviem kavas. Kolmapäevast soleerib ja juhatab juba siin izzacternman, Mozart, Schubert, Tšaikovski, koguni neli kontserti sama kavaga koos lahtise prooviga. Ja siis reedel veelgi põnevam populaarne kava. Pringing. Nuusik, kus peadirigent loorin ma selli kõrval juhatavad veel Kaczeynskolon ja Leonants Ladki. Tänasele heligaja saatele tegid kaastööd Märt-Matis Lill Tiia Teder, Tiina kuningas, Kersti Inno, Hedvig Lätt, Priit Kuusk. Saate mängisid kokku Helle baasia, Katremaadike Saadet. Toimetas Mirje Mändla.