Tere, head klassikaraadio kuulajad. Taas on käes laupäev ning eetris helikajasaade. Mina olen toimetaja Karin kopra ja tutvustan teile tänaseid teemasid. Rahvusooperikoor ja solistid Arvo Volmeri juhatusel annavad täna kell 19 Estonia kontserdisaalis ka, mis on saanud ooperis Simson ja Liina kontsertette kanda. Kuule maakera intervjuud Arvo Volmeriga. Eesti interpreetide liit tähistab kontsertidega Arvo Pärdi juubelit. Täna õhtul on kontsert Tartu Jaani kirikus, räägib korraldaja ja organist Aare-Paul Lattik. Täna avatakse Tallinna Toomkirikus kümnendad toompäevad Eesti, Läti ja Leedu omapäi ja üheskoos. Produtsent Heili paus. Tammega vestles Mirje Mändla. Helilooja Tõnu Kõrvits jagab festivali nüüd 2005 muljeid. Teisel novembril toimub Vanemuise sümfooniaorkestri hingedepäeva kontsert Salemi kirikus. Kontserdi viiulisolisti ja kontserdikava tutvustab Hedvig Lätile. Dirigent Anu Tali. Baltimaade poistekoor annab täna ja homme kontserte Pärnus ning Tallinna Kaarli kirikus. Ettekandele tuleb ka Andrew Lloyd Weberi reekviem. Me kuuleme Kersti Inno intervjuud. Dirigent Hirvo Survaga. Tallinna poistekoor ja Eesti riiklik sümfooniaorkester esitavad hingedepäeva kontsertidel neljas Eesti linnas Antonio Sali. Eri reekviemi telefonil on dirigent Risto Joost. Vaevalt kaks nädalat tagasi pälvisid rahvusvahelisel koorikonkursil Piiplassing preemiat Tallinna muusikakeskkooli lastekoor ja Eesti televisiooni tütarlastekoor. Seekord on tunnustust leidnud Revaalia kammermeeskoor. Dirigent Hirvo Surva küsitles. Kersti Inno. Joosep Sang räägib Eesti kultuuripäevadest Šotimaal ning saate lõpus kuuleme Priit Kuuse muusikauudiseid maailmast kena kuulamist. Rahvusooper Estonia on juba mõnda aega kasutanud oma uuslavastustes ja suurprojektides rahvusvaheliselt tuntud vene ja teiste Baltimaade noori soliste. Paljud neist on väitnud, et just siit Estoniast on nad saanud tiibadesse tuule, mis on neid viinud Euroopa ja maailma tuntud ooperiteatrite ja kontserdisaali lavadele. Laupäeval, 29. oktoobril on Estonia kontserdisaalis võimalik taas vaata häid külalissoliste ja ilusat teost, mida suhteliselt harva siinmail kuulata saab. Arvo Volmer toob rahvusooperi orkestri ja koori ning külalist solistidega lavalekamisensansi ooperis Simsoni Liila kontsertette kanda. Miks just kontsertettekanne ja miks Simson ja Liina sellest räägib rahvusooperi peadirigent Arvo Volmer ise. Siin on kindlasti kultuuriruumide omavahelise lõikumise kattumise ja suht millise osatähtsus on selles kontserdielus kujunenud olukorras süüdi, näiteks kui me läheksime siit paarsada kilomeetrit ida suunas, siis seal on prantsuse muusika tunduvalt keerulisemalt ees, kas siis ajaloolisest, Vene tsaari lähikondlaste poolt üle võetud prantsuselembusest tingituna või siis sellest hoolimata. Aga Põhja-Euroopa kultuuriruumis on ühed jõujooned ja ühed maitse-eelistused, millest ei teata Kesk-Euroopas üldse mitte midagi, aga prantslase Gallia kultuuri poole, siis seal on hoopis uued eelistused ja Itaalias Tanja on veel omaette ooper. Äärmiselt põnev. Niisugusi fakte jälgides ja nendele järele mõtiskledes saab tõeliselt rõõmu tunda sellest, kuivõrd mitmetahuline ja kuivõrd värvikas üleüldse elu ja milles on kultuurifunktsioon näidata meile seda ja tajuda maailma tema mitmekülgses olemises. Meie kultuuripilt rikastab nüüd, 29. oktoobril kahtlemata ühe väga värvika kontsertetendusega, see on siis, see on saanud siin ja nüüd küsin, kas Hansson ja ta Lila võis Simson ja helila, kuidas teie õigemaks peate? Ja see on meil teatris olnud pikalt arutluse all ja reklaamiosakonda on otsustanud minna eestipärasema variandi Simpsoni Leela poolt. Mina olen segaduste vältimiseks püsinud igaks juhuks turvaliselt prantsuse keele poole peal ja kasutan varianti Samson medalile. Miks kontsertetenduse praegu muidugi tingib olukord, sest teater on remondis, oma saaliga, aga edasi? No ma hakkan tagumisest otsast peale, teatriremont on tegelikult meile mitu uut võimalust andnud juba kahe aasta jooksul saanud suuremat ooperit näidata suuremal laval ka väga heades akustilisteks võimalustes kahjuks suurt ooperit teha on meie jaoks olnud väga meeldiv vaheldus. Ja sügisel on ka kammersaalis kaks produktsiooni menuti muusikal põhinev meedium ja telefoni, et endast ja varsti-varsti esietendub Schuberti muusikale põhinev V3 neitsi maja, niukene kammerooperit. Ooperi kontsertettekanne iseenesest on natukene eripärane kunstivorm, sest eks igaüks sai aru, et ooper on põhimõtteliselt ikka laval näitamiseks mõeldud kontserdi ettekandel tuleks kanda ette neid oopereid, mis lavastuslikult, et ei ole mitte kõige hõlpsamalt teostada või lihtsalt on meie saali dimensioonide tõttu täiesti võimatut teha. Sensansi ooper kontsertvariandis on kindlasti õigustab ennast, eelkõige saatsime alguses oratooriumi kirjutada planeeriski Jaama mõnede lähemate sõprade õhutustel, siis tegelikult teostas selle lõpuks ooperina oma esialgse mõtte. Ja tema haaratooriaalne laad eriti esimeses vaatuses ja alguses on täiesti selgelt kuulda, seal on selgelt sisse juhatasid, siis on niuksed, võimsad eepilised, kooristseenid niuksed, harjalõigud, mis ka on oma iseloomult rohkem arvata tooriumist pärit kunid ooperis, teist ooperit ikka iseloomustaksid rohkem leitsitatiivid ja suhteliselt kiired vaheldused seal seda esimeses vaatuses ei ole hiljem küll pilt jah, tõsi, ooperijooksul muutub, et on näha, et, et algmõte kuskil oratooriumi oli valmis teatud piirini ja siis edasi juba läks asi rohkem ooperit päraseks ooper maksab õige põneva lõpuga. See prantsuse muusika võib-olla mitte Kennovaatorlikum, kuid kahtlemata üks kesksem Classic on meil võib-olla vähem tuntud, kui ta peaks olema tuntud. Kahtlemata ikkagi kuulub niisuguste põhinimede hulka, nii nagu saksa muusikast on niisugust kovski. Tema lavastuslik keerukus, ütleme seoses üht teatud staatiliste momentidega on muidugi tinginud selle, et teda nii ooperilaval võib olla iga hooaeg, Euroopa ooperiteatrites ei leidu Prantsusmaa kindlasti palju rohkem prantsuskeelses kultuuriruumis. On see muusika solistidele väga nõudlik ja kes on need solistid, kes siin 29. oktoobri kontsertettekandes laulavad? Selles ooperis on kolm järgmiselt suurt solistipartiid, võib-olla hakkaksin hoopiski peale sellest kangelasest baritoni partiist ülempreestri dramaatilise baritoni nõudlikus rolli. Laulab noor Leedu bariton laimonas pauthnius. Nimitegelased talilana kuuleme me sorri pärast varjendski teatri metsosopranit Marianna Tarastavat ja siis peakangelane Samson ise, kelle ümber kogu tegevus keerleb, siis noor Moskva tenor suurest teatrist Roman Moravitski. Kamissansansi ooperi Simsoni Liina kontsertettekanne toimub täna kell 19 Estonia kontserdisaalis. Eesti interpreetide liit tähistab Arvo Pärdi juubelit kontsertidega Tartus ja Tallinnas, Tartus toimub kontsert täna õhtul Jaani kirikus. Palusime klassikaraadio stuudiosse korraldaja ja osaleja Aare-Paul Lattiku, kes sellel kontserdil üles astuvad. See on huvitav kontsert selle poolest, et sinna osaleb väga suur osavõtjat, see arv, mitu ansamblit ja solisti kontserdi idee tekkis suve alguses, kui me istusime interpreetide liidu juhatusega koosolekul, siis arvasime, et võiks ka tähistada Arvo Pärdi juubelit ja siis minu idee oli, et see võiks olla selline läbilõige Arvo Pärdi loominguperioodidest. Alguses mõtlesin, et pakkisin Arvo Pärdilt endalt nõuet, mis võiks esitada ja et kas on nagu selliseid lugusid, mida, mida ei ole nii tihti esitatud, mille peale siis Arvo Pärt lõi käega ja ütles, et oi, et kas te teate, et kui palju septembris on neid juubelikontserte parem oleks, kui te üldse ei korraldaks seda kontserti, aga noh, ei lasknud sellest ennast heidutada ja, ja see kontsert siiski sai kokku pandud ja see hõlmab tema teoseid aastatest 1958 kuni 2002 ja mängivad uus Tallinna Trio gregooriuse laulu ansambel Vox Clamantis Jaan-Eik Tulve juhatusel. Eesti Muusikaakadeemia rektor professor Peep Lassmann klaveril ja Aare-Paul Lattik orelil. Oma kontserdiga tee hõlmata päris suure Arvo Pärdi loomeperioodi. Millised teosed täpselt siis välja valisite? Minu soov oli, oli kindel, et peab kõlama Arvo Pärdi klaveriteostest arstita ja Alinale. Need on kirjutatud vastavalt aastatel 1000 958976 ja kõlab veel kaks orelilugu Annumbia Rannum, milleni esitame ansambel Vox Clamantisega samuti oreli teostriewium, siis kõlab Mozart attach klaverile, viiulile, Jabioolale. Samuti kõlab aastal 2000 loodud lugu mehhaats inde Hailans kontradenaarile ja orelile, kus soleerib kontra teha Daniele kirikal. Vokaalsoliste esineb sellel kontserdil veelgi. Nii laulab Arvo Pärdi hällilaulu, Eve Kopli ja klaveril saadab. Kontserdikava erineb ka, ütleme teistest jubilarile pühendatud kontsertidest ka selle selle poolest, et mõni teise kontserdikava on nagu keskendunud ühele kahele Arvo Pärdi suurteosele siis meie kontsert teeb tõesti sellise väga põhjaliku üleval saate Arvo Pärdi loomingust. Ja soovitan kõigile kindlasti tulla kontserdile mitte ainult kuulama muusikat, vaid kuulama muusikat väga heade interpreetide esituses. Niisiis, eesti interpreedid tähistavad Arvo Pärdi juubelit täna õhtul kell seitse Tartu Jaani kirikus. Aitäh. Aare-Paul Lattik. 29.-st oktoobrist teise novembrini kestavad, toompäevad, toovad on jõudnud sõda korda 10. juubeli. Nii avakontserdil 29. oktoobril esineb Eesti kaitseväe orkester, dirigeerib Peeter, saan ja Veeberg klarnetikontserdis, soleerib Toomas Vavilov. Toompäevade alateema on Eesti, Läti ja Leedu omapäi üheskoos. Ja sellest ideest ning toompäevade puhul esinevatest interpeetidest kõnelev Heili vaos Tamm Eesti ja Läti ja Leedu omapäi ja üheskoos. Mida see pealkiri siis õieti tähendab? See tähendab eelkõige Baltimaadel, ütleme kirikualast koostööd, mis on kestnud juba pikki aastaid, millest saab välja lugeda omaette traditsioon, ütleme siin katoliiklik leedu luterlik Eesti, et noh, kuidas on nagu nende vahekord, no see on, ütleme nii, kiriku spetsiifilisem, tema aga konkreetselt tulevad meile siia jutlustama Läti ja Leedu kõrged külalised. Nii et Läti Evangeelse luterliku kiriku peapiiskop Janis vagans on lausa teisipäeval pühakute Päeval meil jutlustamas kell 17 Toomkirikus. Ja päeva võib ka piltlikult nimetada Lätti päevaks, meil on ka kontsertide järgisin jagatud ära Eesti, Läti, Leedu kontsert. Sest samal õhtul kell 22 kontserdil laulab meil gregooriuse koraaliansambel Lätist koos saksofonist Artis kavaga ning siis toob nii-öelda silla nagu päris sellest vokaalmuusikakultuurihällist gregooriuse laulust kuni päevani. Aga sellel pidulikul jumalateenistusel skoolagantoorium Riga Lätist mängib Koreani ansambel, nii et peaks olema igati väärikas Läti esindus ja Leedu piiskoppi saab kuulata hingedepäeva palvusel hingede päeval, siis teisel novembril, kolmapäeval kell 12. Kui nüüd nii tipud kohe välja tuua, siis 29. on Virgilius, Noreika tähistab oma seitsmekümnendat juubelit siin Eestis kontserdiga kell 18 Eesti poole pealt kiriku enda poolt pühapäeval 30. tal Enn Võrgujumalateenistus muusika järgi esinemas siis toomkiriku koor, dirigent Veljo Reieri, organist Ene Salumäe. Et üks Tombe saate teemadest on ka Enn Võrk 100, kes on väga palju kirjutanud kirikumuusikat ja kelle sellist väärilist täht päeva toomkirik väga tahab tähistada. Ja õhtul on koraali õhtu, ärka, süda, vaimne mõtte, sellise kena pealkirjaga, kus siis koraalide ja kirikulaulutraditsioone avatakse akadeemiliste matest kontsertidest on Eesti Kontsert meil esmaspäeval, 31. õhtul oktoobril kell 19 siin Esinevad Jaan Arder, tenor Alina Sakala mandoliin Kadri Ploompuu orel ja mängivat vana klassikat, baroki põhiliselt Bach naabel, Monte Verdi fresko Paldis, Scarlatti on huvitav panna kokku koosseise, mis vast ei ole väga palju koos mänginud ja vaadata, et kuidas siis hakkab see kõlapilt tulema ja mingi seid erilisi assotsiatsioone moodustama. Kirik on selleks hea koht, sellepärast et juba see akustika ja vaimsus annab oma dimensioonid juurde. Nii et sihukene jõulisem meeshääl, õrn mandoliin ja pillide kuningas sellel oma võimsusega juurde hingedel päeval toimub, nüüd siis eriti suur kontsert dirigendipuldis on Andres Mustonen. Mustonen on juba ju pikka aega teinud koostööd kanalfele ja Silvestraviga ja on esitanud ka nende muusikat. Ja saigi, kordan, ta valinud just mida vaimulik muusikateoseid sellesse hingedepäeva kaasa. Jah, mina temalt palusin, et mängiks seekord uut kirikumuusikat. See meditatiivsus, võimsus, meloodilisus, see on nagu omaette kategooria ja, ja seda on ikkagi väga huvitav ja ja väga rikastav kuulata, sest ka ütleme näiteks nende heliloojate, kes on väga palju uut kirikumuusika kirjutanud, üks seltskond tõesti sealt ida poolt, nendel on väga tugeva sõnumiga alatise muusika ja pakkus Mustonen, olen ise siis Klaifeli palvet, Silvestravi vaikne muusika lahkumist ja nad neid teoseid ja lisaks veel ütles, et Eestis ei ole reekviemi tema teada enne esitatud, nii et see tuleks siis lausa esmaettekanne Eestis ja just selles teoses meil siis võimsalt Latvija koor aitab ja, ja ka nende koori solistid. See on selline hilisromantiline pigem kuigi väga noore helilooja kirjutatud, nii et peaks olema ka huvitav kuulata ja ütleme, vahelduseks barokk kirikumuusikale või siis veelgi varasemale, ma arvan, see uus kirikumuusika on, on selline asi, millega tasub ennast nagu lähemalt kurssi viia, see on omaette kingitus, suur kingitus, et need äärmiselt kõrgetasemelised kontserdid nüüd ka kümnendat Toompeal oleme siin pingutanud siit ja sealtpoolt on kõik tasuta, nii et ainult tulge, võtke vastu toompäevade raames toimuvate kontserdite kavalejatega. Tallinna filharmoonia koduleheküljelt aadressil www punkt filharmoonia. Klassikaraadio stuudios on nüüd helilooja Tõnu Kõrvits, et jagada muljeid selleaastaselt nüüd festivalilt. Kas võib öelda, et Michell van der Aa kammerooperit, vann sellist pole enne siin Eestis nähtud? Võib-olla tõesti ja mitte võib-olla niivõrd muusika mõttes selle ooperit teostuse mõttes, mis oli igatpidi väga meisterlik ja väga inspireeriv ja kõik tahud selles ooperis nii muusika teostus kui ka siis selline ülesehitus või dramaturgia. Kõik need tahud olid tegelikult väga hõredad, teoses ei olnud väga palju muusikat, ooper algas sellisele ühel noodil ratiteerimisega ja see kestis üsna mitu minutit. Kui lisandus elektrooniline taust, siis pigem olisega ja sellist nagu mingit fooni või pedaali hoida. Ja ka, kui me vaatame näiteks lavakujundust, kus oli ainult üks üks tool ja üks laud või ka kõiki muid tahke mida õieti tegelikult nagu ei olnudki, see algas eikusagilt ja lõppes ei kusagile. Ometigi oli see kõik, mis seal toimus, väga paeluv. Ja hoolimata oma mitme paanilisest hõredusest oli kõik lavalt nähtav ja kuuldav väga pingeline ja täis energiat ja jõudu. Mis veel selle etenduse puhul ma tõstaksin esile, on laulja, solist, sopran barbana, hänigan, see, millist tunde spektrit ta nagu oma häälega suutis väljendada, et see, see oli midagi väga vapustavat minu jaoks. Kas see kammerooper kuulus nätsu eredamate hetkede hulka seal festivalil? No kahtlemata ta oli üks eredamaid õhtuid sellel festivalil aga tegelikult sisemiselt mind liigutas väga eesti muusika, mida ma kuulsin festivali palju, seal oli palju esiettekandeid ja muusika Eesti interpreetide esituses ja siin nagu tõusid minu nii-öelda Olümposele kaks väga põnevat kontserti, üks esimesi kontserte nüüd ansambli ja persoga, mida juhatas Olari Elts. See oli väga põnevalt üles esitatud kavaga, kus siis vaheldumisi mängis ansambel ja orkester ja festival oli üks, võib-olla isegi parimaid kontsert oli Tallinna kammerorkestri kontsert, Tõnu Kaljuste ka kus ta ei kuulda tegelikult nagu ka ERSO kontserdil siis ühte selle festivalikülalist pretiini, kellest ma pean tunnistama, ma ei olnud palju kuulnud ennem tänavu aastast festivali aga kes on erakordne virtuoos aldimängija ja väga huvitav ja sügav ja professionaalne, meisterlik helilooja, et tema muusika mind väga liigutas ja ja see oli selle festivali kõige suurem avastus. Millised mõtted sul tekkisid, kuulates Toivo Tulevi teose esiettekannet Niguliste muuseum-kontserdisaalis filharmoonia kammerkoori esituses? Filharmoonia kammerkoori kontsert jällegi tõusis esile sellepärast, et see oli niivõrd targalt üles ehitatud kava vait kolm. Aga need teosed olid suured, monumentaalsed, sügavad ja väga erinevad teosed. Kõige esimene teos soomlase Jakob Mändjärve teos oli ja ka väljendusvahenditelt ja võib-olla ka oma sõnumi poolest kõige selgem ja vahetum võib-olla isegi lihtsam ja mis sugugi ei ole halb. Samas kui teine teos Rootsil Karin rehkvisti teos jaguneb ö. Selle teose vundamendiks oli siis poetes neli saksi müstilise sisuga poeesia ja kus siis eriti tõusis esile solist Leena Villemark, kes ei ole sugugi nagu klassikalise kooli saanud laulja. Minu meeles, see oli väga hea mõte, sellised asjad nagu ühendada ja see toimis väga hästi ja see soolopartii oli väga keeruline, väga suure katusega. Ja solist sai sellega suurepäraselt hakkama. Ja kontserdi teises osas oli siis Toivo Tulevi üks tõenäoliselt ulatuslikumad teoseid, mis ta on siiamaani loonud ja tema muusika on mulle alati nagu meeldinud ja on mind paelunud. Sellise akustilise saladusliku poolest on tõeliselt nauditav, kuidas ta suudab panna klaasid tõeliselt võikuma ja kuidagi sisemiselt elama. Selles teoses oli eriti selline võimas haare minu jaoks, et see oli kahtlemata üks selle festivali paremaid kontserte. Kui nüüd võrrelda käesoleva aasta festivali möödunud festivalidega kas siin oli rohkem avastusi sinu jaoks või oli see aastate reas selline tavaline festival? Ja kindlasti mitte tavaline tavaline ei olnud ta juba sellepärast, et kui võib-olla eelmised festivalid on rohkem nagu olnud kuidagi sellise ühtlasemalt muusikalise kiirega siis praegu oli siin see kiirte spekter oli niivõrd lai ja see oli niivõrd palju erinevaid esitajaid olid siin. Me ei saa võrrelda Hispaania laulotori Fatima Mirandad või vasar, saksofon kvarteti kontsert või London Symphony jätad, kus oli siis püütud sulandada kaasaegset muusikat praeguse moodsa tantsumuusikaga. Et see spekter oli kuidagi väga niimoodi laiaks läinud ja küll üsna klišeeliselt, aga ei saa jätta mainimata, et festival läheb aina paremaks. Aitäh Tõnu Kõrvits, sellised olid siis muljed selleaastaselt nüüd festivalilt. Teisel novembril esineb Vanemuise sümfooniaorkester Tartus Salemi kirikus ja toimub hingedepäeva kontsert juba teist aastat. Kava paneb kokku Vanemuise teatri dirigent taliet, see on juba selline meeldiv traditsioon Salemi kirikus, teisel novembril just ja Tartus Vanemuise teatris on meil kombeks teha just selliseid täht, päevalisi kontserte, nagu alati jõulude puhul ja hingedepäeva puhul on sellised päevad, kus juba publik teab, et Me kogunemas olemegi kirikusse olen meelega valinud tegelikult selliseid natuke lootusrikkamad teosed, et ei muutuks see päev halaks, sest et ilm on juba selline, et vajab väga lootusrikkast suhtumist ja perspektiivitaju, et varsti tulevad valged jõulud ja siis tuleb taas kevad, sest et üldiselt on eestlastele kaamos aeg täiesti raske ja ma saan täiesti aru nendest vanadest eestlastest, kes tegelikult tööaega oli ju põlistele eestlastel. Suviti, kui meie puhkame ja talvel kella viiest istuti lõkke äärde, hakati lusikaid vestma. Tegelikult me peaksime sama tegema, aga samal ajal, kui te olete oma lusikad ära Vestnud, siis võite tulla ikkagi. Teisel novembril oleme kirikus, saime, mängime teile minu hea sõbra ja täiesti fenomenaalse viiuldaja Boriss provotseniga Londonist Prokofjevi teise viiulikontserdi, millel on südantlõhestavalt ilus teine osa ja muidu on ka väga ilus teos, aga teine osa on täiesti hingemattev ja siis avameelse ja väga lootusrikka Haydni 104. sümfoonia, kes Ansezzaolist Boriss brovtsin, on sündinud Venemaal Moskvas, seal ka õppinud. Ta on üks 27 aastane, minu arust ta peaks olema kusagil. 10 aastat tagasi reisis ta juhuse tahtel Londonisse ja nüüd ta elab ja töötab seal. Milline oli esimene kokkupuude temaga? Minule soovitas see suvi Arvo Volmer Morris protseni appi, kui mul oli vaja abi Põhjamaade sümfooniaorkestri kontsertmeistri osas ja ehki Boriss on enamasti solisti rollis, orkestrite, mitte kontsertmeistri rollis, siis ta on nii sügav ja, ja lihtne ja kena inimene. Ta tuli meiega mängima ja suvel niimoodi me tuttavaks saimegi. Boriss protsent on äärmiselt sügav ja aus muusik. Ta on inimesena, võiks jätta sellise mulje, kellega võiks olla raske isegi suhelda, aga see tuleb sellest, et tema elu ei ole mitte kerge olnud. Tal on traagilised sündmused peres olnud laval, see on nagu hoopis teine kommunikatsioon rahvaga. Temaga olen väikesed jupid soolot mänginud, ma pean ütlevad peale selle, ta on lihtsalt äärmiselt hea viiuldaja on ta väga õrn ja paindlik ja tundlik muusik ja sellepärast ma ootan seda kontsert eriti eriti põnevusega. Kindlasti on ka publik, kes alati teisel novembril Salemi kirikus Vanemuise sümfooniaorkestrit kuulama läheb, ikka sama ja kindlasti tuleb ka juurde uusi kuulajaid, et Salemi kirikus on hea esineda. Seal on väga hea atmosfäär läbi aegade olnud, et võib-olla see tuleneb nendest inimestest, kes need uksed meile avavad ja, ja Vanemuise koostatud teevad, sest et, et tegelikult nii nagu nagu orkestri dirigendi nägu on iga asutus oma juhtide nägu ja muidugi kirik on kirik ja ta on jumalakoda aja. See on võib-olla kõige tähtsam asi. Kuid siiski need inimesed, kes ühte kohta peavad, üleval peavad ja seda seal töötavad, nad tegelikult loovad atmosfääri annan julgusega sele kogu krediidi, selle peo ja selle atmosfääri eest. Salemi kirikule on seal hea mängida, seal on see, et nad on väga suur orkester ei saa olla siis lihtsalt võib-olla lööb akustika lõhki ja siis publik peaks nagu maja ees kuulama, terve selget pilti saada, aga, aga ma arvan, et kui arvestada, siis on seal ikkagi tegelikult märkimisväärne akustika. Aitäh dirigent Anu Tali selle intervjuu eest ja Vanemuise sümfooniaorkestri hingedepäeva kontsert järgmisel nädalal, teisel novembril Tartu Salemi kirikus algusega kell 18. Liiga ja pühapäeval vahendab klassikaraadio Kaarli kirikust Baltimaade poistekoori kontserdi dirigent Hirvo Surva. Mida kujutab endast koor, millal see tekkis ja kes seal laulavad? Baltimaade poistega oli, nagu see nimi ütleb, ongi koor, mis on kokku pandud Baltimaadest, ehk siis tegelikult Ta baseerub kolmel poistekooril Leedust, poistekoor, Shaljukas, Riiast, Medinchi nimelise koor, kooli poistekoor ja Eestist on siis Rahvusooper Estonia koori baasil, kuigi siia on kaasatud Kolmepoistekoori noormehed. Sest hetkel ongi nii, et noormeestel joovad eestlased, poistel olevad siis lätlased ja leedulased, kuna sügisel sel ajal, kui meil oli esimene kontsert Leedus septembrikuus toimusid hotello etendused ja meie poisid olid etendustes kinni ja samas olid leedulased hädas selle probleemid noormeeste häältega, nii et panime siis kokku rahvusooperi poistekoori noormehed, üle-eestilise poistekoori Kalev noormehed ja Virumaa noorte meeskoorimehed, sellise valikus seisu nendest siis, kes laulavad seal kaasa ja puista ääred, on siis Lätist ja Leedust. Millise kada olete te koos ette valmistanud? Kui augustikuul esimest korda olime Leedus nädalases laagris, kus siis õpiti? Esimeses pooles on balti heliloojate muusika, kusjuures Lätist ja Leedust spetsiaalselt kirjutatudki kaks uudisteost ja Eesti. Panime kava Tobiase, Urmas Sisaski ja Arvo Pärdi, kuna oli ka Arvo Pärdi juubel jaa, tardimagnificateni kirjutatud tegelikult ju poistekoorile poiste segakoorile, et need kolm teoste nagu Haagopile kavas ja teises pooles siis lauldakse Nende lõdvery reekviemi mida Eestis on kantud ette vist ainult üks kord 70.-te 80.-te vahelisel ajal minu meelest Floyd Veeberil reekviem Is lisandub küll veel koori juurde, natuke lauljaid nõuab päris suurt koori on tehniliselt väga raske laulda, tegelikult ja isegi imestan, et poisteääred, et nad on suhteliselt nii rasket muusikat laulma täpselt samuti meeshääled, et tal on suhteliselt keeruline. Samas ta kõlab väga huvitavalt. Orkestrid on Pärnu linnaorkester ja Reekviem, juhatab hotell ja solistideks Angeelika Mikk, sopran, Mati Turi tenor ja kaks poissi Riiast, kes laulavad siis pois sopranit. Nii et sellise koosseisuga ma ütleksin, et väga huvitav muusika võib olla, et inimesed, kes teavad ehk sellest rääkides kõige populaarsema pjeesu, mida Nika lauldud. Ja praegu te annate kolm kontserti. Esimene kontsert oli neljapäeval Riia toomkirikus, täna esinetakse Pärnu kontserdimajas, kontsert algab kell kuus ja homme, Kaarli kirikus algab kontsert. Kelm viis. Tallinna poistekoor ja Eesti riiklik sümfooniaorkester esitavad hingedepäeva kontsertidel neljas Eesti linnas Antonio Salieri reekviemi mida dirigeerib Risto Joost, kellega meil on nüüd hetkel telefoniühendus. Kuidas te saite selle teose dirigendiks? Selle kontserdiga on väga-väga lihtne, nii nagu paljudel juhtudel kutsutakse dirigentidelt projekti juhatama. Juhtus, kui sellesamaga. Kevadel tegi mulle Andres Uibo ettepaneku juhatada sedasama kontserti, kus siis oled ühe teosena Mozarti kraapusi, leinamuusika ja põhiteoseks oleks soleeri reekviem mis oma ulatuselt ei ole kõige pikem teos. Kui võrrelda teiste reeglitega, kui ta kestab keskeltläbi 30 kuni 40 minutit, 30 50 minutit ettumuse kava moodustub siis ühes pooles. Minu teada ei ole Antonio soleeri reekviemi enne Eestis ette kantud. Kuidas seda muusikat võiks iseloomustada? No kuna see oli eri oli terve oma eluaja põhiliselt ooperihelilooja, siis sellest teosest võib leida päris mitmeid viiteid operlikele, momentide ja efektidele. Samas on hea võrdlus jälle paralleelina tõmmata samal ajal tegutsenud Mozarti kraapos. Riik, mis on Mozarti päris varajases elu käigus, kui ta oli üheteistkümneaastane seal on ka väga palju Diatraalseid momente, mis tegelikult, et väga kaugel seisavad just heinamuusikast, et seal vastupidi väga palju ooperlikke elemente, see, et tegelikult moodustavad hea balansi ja see oli erison, väga efektne organisatsioon, mis on saanud kindlasti inspiratsiooni Bachist. Siit võib järeldada, et kuna ta on ooperlik teos, et on võimsad solistipartiid Seal on küll solistide kvartett, aga kuna tekst on ikkagi reekviemi tekst, siis ei tasu sisust otsida ooperlikke seoseid. Üks tuntud legend räägib, et Mozarti Salieri olid eluajal omavahel rivaalid. Et kas seda on tunda ka muusikast. Ma arvan, et seda paralleeli ei tasu teostuse puhul küll otsida, et kui võrrelda Salieria Mozarti reekviemi, siis kahtlemata mulle tundub, et Mozarti hiljem on kaalukam teos ja veidikene dramaatilisem. Salieri on kohati täiesti elegantne, väitis toberlikke mõjutustega, et nad kindlasti järgivad suhteliselt mitterangelt, aga aga lähevad väga, väga ühte rööpasse, stiililiselt personaalselt on mõlemad heliloojad leidnud väga huvitavaid lahendusi, lähtudes tekstist ja stiilist. Mozarti kraaposiik ja Sawyeri Reekviem tuleb Tallinna poistekoori Kerso ja solistide esituses ning Risto Joosti dirigeerimisel ettekandele esimesel novembril jõhvis teisel Tallinnas, neljandal Pärnus ja viiendal novembril. Sülgaja. Eelmisel nädalavahetusel Klaipedas Viieteistkümnendal šimkuse nimelisel rahvusvahelisel koorikonkursil võitis Revali kammermees PUR Grand Prix esikoha mees- ja naiskooride kategoorias ning preemia kohustusliku laulu parima esituse eest. Palju õnne, dirigent Hirvo Surva, sellised kolossaalsed võidu puhul. Mis on teie võidu saladus? Osalus teostatav? Aga ma ütleksin seda, et Revalia kammermeesko käib nüüd oma seitsmendat hooaega ja ütleme nii, et see koosseis on seitsme aasta jooksul nagu kasvanud ja kosunud ja hetkel on koori keskmine vanus 25 aastat, et need, kes ütleme, seitse aastat tagasi oli 18 17, siis hakkavad nüüd jõudma kõige küpsemas laulja ikka ma ütlengi, et jõudma, sest et ma kujutan ette, et kusagil viie aasta pärast on see koor sellisest Eesti küpses laulmise eas ja ilmselt siin peitubki natuke see võti, et noored mehed on hakanud laulma tegelikult kõik koos juba varakult, ehk siis vähemasti 60 protsenti nendest on laulnud tik ühes poistekooris ja alustanud oma lauljateed seitsmeaastaselt ja alustanud seda koos minuga on nii, et me oleme nagu koos kasvanud ja koos laulnud, koos teinud, et üksteise mõistmine on lihtsalt väga hea ja nendel, kui lauljatel dirigendi poole vaadata ja minul kelleri kui dirigendina nende peale vaadates, et selline hästi hea ühtne meeskonnatunne vast üks asi ja teine asi, et kuna nad on tõesti nii pikalt koos laulnud, siis muusika mõistmine on selline hästi ühene teineteise mõistmine on väga selge ja sellest koostest lihtsalt minu jaoks sünnib väga hea muusika. Nii et see on Kui laulnud ja kokku kasvanud seltskondliku suur see seltskond on. Praegusel hetkel on meil 34 lauljat, Leedus oli 29 meest, kuna seal on tegemist ikkagi noorte meestega, kes on tudengid, kes töötavad, kõik ei saanud kaasa sõita, aga tangi ikkagi kammerkoor ja eks väiksema tundliku pilliga on märksa parem mängida kui ka võib-olla suure ja sellisega, mis võib olla nii hästi kaasa. Ei tuleealised näha seda, et need noored inimesed ei ole loobunud oma hobist oma harjumusest, et siin on ikkagi, nagu me räägime, et on tegu juba sellise pigem juba korporatsiooniga kui et lihtsalt kooriga, et, et see ongi nende elustiil ja nende tahtmine, mida nad oma töö õppimise kõrvalt tahavad teha. Noh, sellest on suur rõõm, et selline elusmeeskoor on meil olemas, noortest meestest, Klaipedas oli see traditsioonidega ja rahvusvaheline konkurss. Kui palju oli teil konkurente? Kokku oli 24, kes üldse osa võtsid sellest konkursist ja nüüd Grand Prix vooru siis punktide järgi pääses neli koori, üks rei noortekoor, kes võistles tegelikult eraldi või noh, ütleme kaks grand priid, siis väike merevaigupreemia ja suur merevaigupreemia. Ja meega võistles siis selle suure preemia peale Lätist Riiast naiskoor Ausma, kes on tegelikult väga tugevate traditsioonidega naiskoor, ehk võib isegi öelda kohati niidude koolides on ka suht noored lauljad ja oli segakoor Sloveeniast, kes on ka praegu Euroopa mõistes väga tugevate kooride traditsioonidega maa. Nii et ega see nii väga kerge ei olnudki, eriti kui on ikkagi kolm täiesti erinevat koori liiki või ütleme nii, naiskoor, segakoor, meeskoor, aga kindlasti mängib siin rolli see, milline kava valitakse esiteks juba konkursile üldse ja teiseks ka ütleme kas või sinna Grand Prix vooru, et mida rohkem näidata oma koori erinevatest aspektidest või erinevas muusikas, siis seda parem, see on esimeses voorus laulsime palestriinat, kohustuslik lugu oli tõotus, mis ilmselt kes on ise koorijuht ja helilooja päris hästi kirjutatud, oli küll ta 11 hästi kirjutatud ja kokkukõlas kenasti. Siis me laulsime Ester Mägi Lappi laulu ja Robert School seatud inglise meremeestele, automaat piduubisid ranka, selle, mida me oleme natuke oma kavas hoidnud ja ta on ka koolingu sisse lauldud, aga selline jällegi mikser kaasavõetud, et noh, ei pea konkursil on kõik nii väga surmtõsine ja raske, kuigi ma ei saa öelda, et see lugu oleks kerge, vastupidi, seal on suht keeruline laulda ka natukene anda selliseid erinevaid karaktereid ja siis krampi voorus oli siis antud aega 20 minutit ja krampi voorus. Me laulsime ene kestel mäge murdult aer veel ühte teost toitu ostes miskit, noh, kuna me Leedus olime, siis on ju alati hea ka selle maa muusikat laulda. Aber Regina tse Loorum, Veljo Tormis laulsime laulu Silida, samuti laulsin, kerki meistriteost, Liiberamedoomine lõppu veel mändu Järvi pseudoJOIK. Žüriis olnud Jüri Rendi sõnul olite tega publiku lemmikud. Eks seda natukene sealt kontserditelt, hobused õhkus küll ja te võite täiesti kenasti vastu ja, ja mitte ainult Klaipedas, meil oli veel kaks kontserti. Laulsime neljapäeva õhtul, kui me jõudsime Leetu, olime Šiauliai Püha Peetri katedraalis, mis mulle tundus küll, et on võib-olla siin Baltikumis üks kaunimaid kirikuid üldse ja väga hea akustikaga, et kellelgil on sinnakanti ja kontsertturnee plaani, siis ma kindlasti soovitan Šiauliai katedraalis laulda ja teinekord olime veel reedel niidas, mis on ju selline Leedu tuntud kuurortrajoon tegelikult, ja tõepoolest kõikide imestus oli suur, et ei saanudki enam aru, kas sa oled näiteks Gotlandi saarel või oled sa niidas, sest et nii sarnane väga korda tehtud ja kogu see loodusse, liivaluited ja kõik see oli, võiks isegi öelda, et kontserdiks häiriv. Ja siin on ehitada üks uus kaasaegne kirik, mis ei ole küll väga suur, aga samas jällegi väga hea akustikaga ja kus on väga hea laulda, nii et ka seal mõlemil kontserdil võeti väga hästi vastu ja olid meeldivat kaks kontsertõhtut. Järgmisel nädalal toimub Šotimaal esinduslik kultuurifestival, mille eesmärk on tugevdada kahe niigi sõbraliku maa sidemeid, kultuuri, aga ka teaduse ärivallas. Esimesest üheksanda novembrini kestval festivalil toimuvad äriseminarid. Kohal on Eesti kultuuri ja välisminister peetakse heategevjalgpallimatš, kuid päevade keskmes on siiski kultuur ning eriti just Eesti muusika. Viimaste esindama aga tõesti rahvusmeeskoor ja Eesti rahvamuusikute seltskond. Rahvamuusikud rändavad läbi terve Šotimaa, esinedes ka maa põhjaosas ja saartel ning kohtudes igal pool šoti pärimusmuusikutega. Toimuvad töötoad ja koos mängimised. Võib-olla kõige kaalukam osa festivali kultuuriprogrammist on siiski kanda Eesti rahvusmeeskooril, kes annab kaks kontserti ning astub üles veel teistelgi puhkudel. Koori esimene kontsert toimub Glasgow's sealses muusika draamaakadeemias ning kontserdil on kaastegevad ka kahe maarahvamuusikud ning Glasgow akadeemia koor. Kontserdi peakangelaseks Veljo Tormis, kelle muusikat mõlemad koorid esitavad kontsert, toimub Glasgow akadeemia suures saalis hinnatud kontserdikoht ka linna laiema kontserdipubliku jaoks. Päev hiljem laulab Edinburghis Grayfriers kirikus, kus astus sel aastal oma esimesel Šotivisiidil üles ka Eesti filharmoonia kammerkoor. Selles kirikus pakub Ants Rootsi juhatusele ülevaate Eesti koorimuusikavanematest ja uuematest pärlitest lootes nõnda tutvustada meie rikkaliku koorikultuurimaal, mille koorilaulu ja rahvamuusikaharrastust mitmel pool imetletakse. Loodetavasti tihendavad mainitud kontserdid kahe saatuse ja meelelaadi poolest sarnase rahvakultuurikontakte. Loodetavasti on eesti muusika pärast järgmist nädalat mägede ja seelikute maal veelgi paremini tuntud. Oktoobrikuu teisel poolel on toimunud Eesti muusikud tõeline invasioon Saksamaale. Aga need pole samas lihtsalt külalisesinemised, siin-seal, vaid tulemised teadagi maailma ühe parimatest publikut väga nähtavatest paikades ja tormilise menuga. Tartu klaveriduo evementel ja Jorma Toots olid külalisteks vupertali mail oma kümnendat aastapäeva tähistava festivalil ost, vest kontakte, kaasas kolm teost eesti muusikat. Neil päevil esinesid kontsertidel Kölnis Tallinna muusikakeskkooli lastekoori Ingrid Kõrvitsa ja ETV tütarlastekoor, olles Saluveri juhatas tulles pühapäeva kuueteistkümnend oktoobri öösel ikka nii raadiomajas jäiks koorida olümpial lätlase Piipelsing. Ja kui siis muusikakeskkooli lastekoor ja Ingrid Kõrvits tunnistati raadiokonkursi absoluutselt, eks võitjateks trükkas raadio kogu Bismarcki saal ja meie muidugi siin kodus raadiote juures ning siis suur võitjat lauldud tormis. Virmalised jäävad vist küll aegadeks ületamatuks ning tegemist on mitmete aastate suurima koori sündmusega Eesti jaoks. Ja just samal 16. oktoobri õhtul võttis publik Dresdeni Semperooperis saalis tormiliselt laste dirigent Paavo Järvi. Küll treestel laste oma riigikogu tõrjeorkestrist oskab tellega aga ikkagi. Eesti maestro na oli teinud sakslastele Robert Schumanni teise sümfoonia vaimustava ettekande. Kõik kolm õhtut sama kavaga restoranis olid täiesti välja müüdud ja siis asus kuulus orkester Saksamaareisile mis algas Hamburgis jäika, edasi Paavo käe läbi Kölni Müncheni Nürnbergi reegel sburgist Udger esindussaalide lisapalaks esimesena Ainad Brahmsi Ungari tants number viis kuni Esseni filharmooniasse eileõhtuseks lõppetiseks. Teiseks publikumagnetiks oli seal listid esimese klaverikontserdiga 23 aastane Hiina pianist Julbee Lee kes oli solist kabava reisil Cincinnati orkestriga Jaapanisse kaks sügist tagasi. Aga septembris oli Paavo ju menukas koosuna Deutsche kammerfilharmoonia, Gabreemeni ja Beethoveni festivalil Bonnis. Ning enne treestenid juba mitmendat korda kutsutud Müncheni Filharmoonikute. Ja 20. oktoobril juhatasid suurtes orkestrites Hamburgis, aga eri saalides ju koguni kaks eesti dirigenti sest Paavo kõrval treesteldastega dirigeeris siin taas põhja saksa Radio Hamburgi orkestrit. Meie Anu Tali. Ja tema alustas oma kava Erkki-Sven Tüüri palaga, et saite rahu. Varasemast veel seitsmendast oktoobrist on meenutada Arvo Volmeri kontsert Berliini koomilises ooperis teatri orkestriga, kus ta kavas oli Sibyelsi lemming, häinen ja saare neiud. Siis aga Eduard Tubina kontrabassikontsert, Berliini Filharmoonikute soomlasest soolokontrabassi Esko lainega ning Beethoveni seitsmes see oli Arvo Volmeri debüüt Berliini koomilises ooperis ja Berliini. Veel pisut ette rutates, tuleval kolmapäeval kõlab Eesti saatkonnas Berliinis terve kamber kava Eduard Tubina loomingust. Esitajaks Berliini Hanssaisleri Kõrgema muusikakooli üliõpilased, keda on juhendanud pianistina professor Birgitab Holden, veider. Professor mängib ise kõigepealt Kuus Tubina klaveriprelüüdi, siis tuleb teine viiulisõnad, kus solistiks leedulane Toomas juskis. Siis altsaksofoni sõna Vene muusikutelt eleegia kahele viiulile ja tšellole ja siis meie lauljatar tudeng Jane Tiik kolme lauluga Kalju Lepiku sõnadele ning lõpetuseks klaverikvartett, mille esitavad eranditud korea tudengitest muusikud. Kogu kontserdiprogrammi moderaatoriks on nüüd Eestiga tihedalt seotud Frederick Viishrt. Velm väärib meenutamist. Edela-Saksa raadios läksid eetrisse 10. 11. oktoobril Christian Žufi kaks tunniajalist saadet Eduard Tubina sarjas siks tunde mitt Christian Žuff. Meie kahest pidevalt Saksamaal tegutsevast noorest dirigendist Mihkel kütsialist ja Tarmo vaskist ei jõuagi täna rääkida kõikjalt mujalt Tubina kaudu. Ka Soome Kuopio linnaorkester esitas peadirigent Vello Pähn juhatusel üleeile õhtul samuti peateosena Eduard Tubina Üheksanda sümfooniakavas Stravinski ning Prokofjevi esimene viiulikontsert Alina Ibragimov solistina. Vello Pähn juhatas orkestrit ka kuuendal oktoobril ja samuti üleeile on keskib ohjan, ma kammerorkester Juha kangasse käe all kavas olnud pos Sumera sümfoone. Soome heliloojate liit on saanud kuuekümneaastaseks. Eelmine oli pidunädal Helsingi linnaorkestri Lions turgortsi juhatusel, kavas tellituna uljaspulk kisse ja Kalevi Aho uued teosed. Järvendel tehti taas teoks Sibeliuse nädalat helilooja 140.-ks sünniaastapäevaks esinejate hulgast. Tuntumad bariton bet teris, Saloma viiuldaja Jari Valo sel ist, Markko Ilonen. Nimetaksin ka uusteose esiettekandefestivali tellitud VR Henrik Nord kreeni kuu lapsed Eino Leino tekstile, päritonile ja keelpillikvartetile. Menukas oli ka Sophia Kubai tuulina Päikeselaulu Soome esiettekanne järvede kirikus. Berliini Filharmoonikute saavad endale uue intendandi uuest aastast, kelleks tuleb Pamela Rosenberg, San Franciscost praegune veel sealne ooperi direktor, kelle nimega seostub mitme uus ooperis Winston Francisco ooperis viimati John Adamsi Doctor Atomic käesoleval kuul peadirigent Marss Jansons Lorin ma selli järglasena Baieri raadio sümfooniaorkestri ees pikendas äsja oma lepingut siin 2009. aastani. Ja pea sama kauaks hooaja 2009 10 lõpuni pikendati majastrasseilsi osava lepingud Viini riigiooperimuusikat Katarina Melchiorist, Drake'i festivalil ja mujal sagedasti Soomes Alt viiuldajana üles astunud Daniel riskin. On saanud ka päris oma orkestri Saksamaal Koblentsis nii ooperi kui kontserdidirigendiks sealses riigiteatris. Peale selle on ta alaline külalisdirigent veele, bürootslavi filharmoonias ning terinburgi filharmoonias Venemaal. Pärast pikki otsinguid saab endale uue peadirigendi aga alles 2007. Toysses sümfooniaorkester Berliinis, mil sinna tuleb Ingo Metsmacher. Berliinis lõpetab selle hooajaga Euroopas väga nõutud nüüd Kallas ansilisega seotud olnud Ameerika jaapani dirigent. Nagano Jewel dirigentidest, Suurbritannia kuninganna esmakordse kuningliku muusikamedali vääris kaheksakümneseks saanud dirigent Charles Mac Kehras. Selle otsustas komitee eesotsas hiljuti Kuninganna Master music tiitliga pärjatud helilooja Pieter läks veel Davisega. Itaaliast on tulnud sõnum itaalia prantsuse nimeka helilooja Luc Serrarid surmast. 76 aastasena lõpetame lauljatega ooperi. Olen kaotanud ka baritonid printsiks kutsutud itaalia laulja Piero kaputšilli kes lahkus 75 aastasena. Vene sopran, 33 aastane Anna Netrebko on saanud presidendilt Venemaa kõrgeima kunstide teadlase autasu. Vene riikliku Preemia Ameerika sopran Frederick Afanstaadi on väärinud läinud kuul Los Angelesest tänavuse m-i auhinna ja bariton tiitrifisserdiis kauaga. Baieri riigikogu Peri kõrgeima autasu maistel Singerite medali ning Itaalia metso tšintšilja var tuli kindlustab oma tuntust väga ulatusliku uue plaadi esitlusturnee teisest oktoobrist kuni uue aasta veebruarini. See firma deka universaalplaat Antonio Kald aera Händeli Alessandro Scarlatti teostega. Just sellel nädalal leppes tal kolmele nädalale kontserdisari Ühendriikide kuulsematest saalides üleeile viimase kontserdiga Washingtoni Kennedy keskuses. Oktoobrikuu viimasele helikajale tegid kaastööd Age Raa Mirje Mändla, Hedvig Lätt, Kersti Inno, Joosep Sang ja Priit Kuusk. Tehniliselt teostas Helle Paas. Toimetas Karin kopra kena nädalavahetuse jätku. Muusikauudised muusika uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internet. Distsipliini sobival ajal sobival ajal sülgaja.