Tere hea klassikaraadiokuulaja algavas helikaja saates on plaanis käsitleda järgnevaid teemasid. Lydia Rahula juhatatav eesti laste koordi Varssavist kaasa konkursi võidu Lydia Rahula jagas muljeid Kersti innule. Alates eilsest saab Eesti rahvusraamatukogus tutvuda Helsingis elavate eestlaste Enno ja Viive Mäemetsa kingitud CD-plaatidega Plaadifirma Edit. Ruum sõlmis 10 aastat tagasi rahvusraamatukoguga koostöölepingu. Selle aja jooksul on rahvusraamatukogule üle antud 500 peamiselt soome muusikat sisaldavat CDd. Irve normetile rääkisid ekspositsioonist Marika koha ja Reena. Täna õhtul tuleb Rahvusooper Estonias lavale helilooja Franz Schuberti elust pajatav kammeroperett. Kolme neitsi maja. Kersti hinnale tutvustas lavastust Aarne Mikk. Järgmisena nädalal annab benetsialist pianist ja dirigent Aleksander ruudin Eestis koos Tallinna kammerorkestriga kolm kontserti. Tiina kuningas vestles Andres Mustoneniga. Teisipäeval läheb lahti Eesti rahvusmeeskoori kontsertreis misjonärid, kus teevad kaasa ansamblid Weekend Guitar Trio ja improloog. Kavas on Renee eespere, Robert Jürjendali ja Tõnu Kõrvitsa uudisteosed. Kersti hinnale kõneles kontsertidest Ants Soots. Led Zeppelini muusikat esitav ansambel LED R esineb esmaspäeval, 14. novembril jõhvi kontserdimajas koos Narva linna sümfooniaorkestriga. Jüri Nikolajevile rääkisid kontserdist leederry kitarrist Jaanus Nõgisto ja Narva linna sümfooniaorkestri dirigent Anatoli žüroo. Täna toimub neljas Põlva koorifestival. Kersti Inno vestles korraldaja Enele läpiga. Tarmo Johannes rääkis Kristoga ansambel resonabilise kontserdist. Kammerkoor kaameradovnieversitaatis tähistab kontsertidega viieteistkümnendat aastapäeva. Seedi Mutso kõneles sellest Hedvig Lätile. Ning saate lõpetuseks kuulate muusikauudiseid laiast maailmast Priit Kuuse vahendusel. Selline tõotab tulla tänane helikaja. Saate operaator Helle Paas ning toimetaja Maria Mölder soovivad teile head kuulamist. Rõõm on teatada, et taas kord on Eesti laululapsed konkursil edukad olnud. Eesti lastekoor Lydia rahula juhatusel võitis Varssavi rahvusvahelisel koorifestivalil noortekooride kategoorias esikoha. Disjaks saadi kõigi osavõtjate konkursis parima rahvalaulu esituse preemia. Kolmandat Ta hooaega eksisteeriva lastekori jaoks oli see esimene konkurss ja Coheni võidukas. Palju õnne, Lydia Rahula, aitäh. Kes laulavad Eesti lastekooris, eesti lastekooris, laulavad tüdrukud üle kogu vabariigi ja mis on hästi tore, et meil praegu on 42-st erinevast maakonnast linnast Ma võiks nimetada mõned, näiteks Jäneda, Noarootsi, Tartud, Türi, Paide, Karksi-Nuia, Otepää, Võrru ja Ülenurme hästi palju erinevatest kohtadest, jõhvist, kuisu, Bronze koor. Ta ei ole kogu aeg väga stabiilne selles mõttes, et kui me alguses kokku tulime, siis meid oli 180. Aga nüüd on vaikselt loksunud paika ja nüüd on jäänud selline stabiilne enam-vähem koosseis kõigub nii 70 80 sõltub jälle, kuidas tüdrukuid muusikaõpetajaid juurde saadavad ja on sellest huvitatud. Ja kui palju neist, kes konkursil. Me käisime konkursil ühe bussiga ja see oli täpselt 40 tüdrukut. Kui sageli käib see lastekoor koos? Me käime kuus korra, nii et tuleme reedel lõunast, hakkame harjutama ja siis tavaliselt lõpeb alati laululaager kontserdiga ja me laulame siis reede-laupäev ja pühapäev ja siis pühapäev või laupäeva õhtul või pühapäeva hommikul on siis kontserdid ja need proovid on üsna pingelised ja pikad, milliseid kavade konkurssideks ette valmistasite, seal oli kohe ette antud, et üks peaks olema vaimulik laul, üks oma maa rahvalaul siis ka seal yleval laul ja siis niukseid vaba valik rahvalauluks Me valisime Veljo Tormise kurb laulik. Kas on kahele solistile ja need solistid olid linna kala, ei alusalu järv. Konkurssi hindas rahvus online žürii, mille eesotsas oli roma Ald Vardovski, Leedu helilooja, kuskil praegu elab Poolas. Kui palju oli neid koore, kellega tehkonkureerisite meie kategoorias oli kolm koori ja kolmas preemia, jäeti välja andmata, anti ainult esimene teine ülejäänud kategooriates. Kõik esikohad läksid Poola kooridele ja finaalis kuulsime neid nii, seal on siin ka finaalis pidime kaks laulu laulma. Ja need olid tõesti väga-väga head koorid ja äärmiselt raske repertuaariga ja väga huvitava repertuaariga. Mis ainuke välismaakoor, kes sai esikoha. Seal oli muidugi hea meel ja mille üle on veel hea meel, et, et meil on koolis väga tore hääleseadja algusest saadik ja tema on Viljandi žeski, kes on muusikaakadeemia õppejõud ja mis suhtes oli veel võib-olla huvitav, et et sellest konkursist võttis osa veel Nigeeriast koor Liibüast, koor Lätist ka ja mis veel, oli huvitav, et see liibio koor oli oma maakonna ainuke koor. Et seal pole ennem olnud, nad olid kuus kuud tagasi alles koori loonud ja nad laulsid selle kohta ülimalt hästi igal juhul, palju õnne teile selle eduka esimese konkursi puhul. Millal? Mul on teie järgmine kontsert Eestis. Meie järgmine kontsert Eestis on neljandal detsembril Niguliste kirikus. Kell 11 on kõik oodatud sülgaja. Rahvusraamatukogu muusikaosakond avas eile näituse, mis tutvustab Enno ja Viive Mäemetsa kingitud CD plaate. Vahetult enne avamist käis Virve Normet rahvusraamatukogus ning vestles ekspositsiooni ülespanijate Marika koha ja Reena Tüüriga. 10 aastat tagasi sõlmis Rahvusraamatukogu Viive ja Enno mäemets aga koostöölepingu, mille järgi nemad lubasid kinkida Ühe eksemplari igast plaadist, mille valmimise juures nende käsi on mängus olnud. Ja Viive Enno mäemets andis helirežissöörid Soomes ja nemad teevad koostööd mitmetele plaadifirmadele. Kõige tuntum nendest on tiine ja tänu nende tööle ja selle lepingule alla need plaadid jõudnud rahvusraamatu. Kas selliseid plaati, fonde, kingitus, fonde on teil ka teisi siia tulnud? Võiks nimetada näiteks Kalifornias elava väliseestlase Honsteet lausi kingitud plaadikogu, aga too on veel plaadikogu, sinna kuulub umbes 6000 vinüülplaati ja me võtsime selle vastu sellepärast et seal on, ütleme sisuliselt huvitavaid esitusi, mis on 30 aasta jooksul Ameerikas kogutud 50.-test 80.-teni. Aga nüüd mäemetsade fond on hoopis eriline, kuna siin on muusika nagu tänapäevasel kandjale CD-l. Mis kasu saab teie muusikaosakonna külastaja sellisest fondist, nagu siin on neid? Need 500 plaati on me kõik töödeldud ja see tähendab, et need on kõigile muusikahuvilistele kättesaadavad, on arvutis leitavad esitajate teoste pealkirjade teemade järgi märksõnade järgi ja kõik muusikahuvilised saavad kuulata neid siin kohapeal muusikasaalis, rahvusraamatukogus. Te olete nüüd juba pikka aega selle fondi juures töötanud ja mitme inimesega järsku tutvustatega oma kolleege? Tutvustaksin kõigepealt Reena tüüri. Tema on meil viimasel ajal selle fondi arvelevõtja ja selle näituse koostamise juures on ta olnud tegev. Minut on arvele, kui tulevad plaadid majja. See on meil siin praegu nagu näituse jaoks lihtsalt jaotatud natuke neid plaat, aga, aga muidugi mis tööd teevad siin teised prouad? Väga huvitav, kogu Põhjamaade muusika osas. Hästi põhjalik, palju siin eesti muusikat ette tuleb? Kümmekond praktika tuleb, ma arvan küll. Jah, eesti interpreet on kindlasti siin esindatud. Inimene, kes on meil mäe metsade fondi plaate töödelnud on Tiina Hallik ja tema on meil välismaa klassikalise muusikatöötleja ja kuna siin enamus sellest kogust on Soome klassikaline muusika, siis see on fiktiivne, Alliku käe alt läbi käinud. Mida tähendab üldse näituseks ettevalmistamine, kuni avamiseni välja, kui pikk see protsess on ja mida see kõik hõlmab? Selle näituse ettevalmistamist alustasime küll juba kaks kuud tagasi ja siis pealt me pidime otsustama liigenduse, et millise süsteem Me järgime, plaate, näitame ja siis me ikkagi otsustasime kõige klassikalisema kasuks, et nagu teemade järgi märksõnade järgi näiteks siin kammermuusika koorimuusika siis üksikute instrumentide kaupa, teised variandid oleks veel näidata plaadifirmade kaupa või kronoloogiliselt mille me siis välja otsinud soome klassika, mis on hästi suur rubriik. Me tänapäevane muusika soome klassikast on šansi Peegius, keda on väga palju ja siis on klassikutest veel ülim adet, oja ja Erki melartiin ja ja ütleme, tänapäeva heliloojatest märkima Eino Juhani muudavarat, kellelt on, kui hästi palju plaate tulnud mäe metsade kaudu. Taarja, Hooja, Salmen, haara, siis on kammermuusika meil eraldi pandud ka orkestrimuusikat on eraldi, on koorimuusika, siis muusika, üksikutele instrumentidele veel lastemuusika, siis kirikumuusika, vaimulik muusika. Ja samuti on veidi populaarmuusikat, rahvamuusikat ja džässmuusikat on siis veel puhkpillirubriik, on veidi oopereid ja on ka üks eesti muusikarubriik ja lauljate plaadid on ka eraldi. Mida te veel avate ütleme näiteks siin mäe, metsade, firma ja, ja tegevuse puhul. Ja mis on huvitav nende puhul, võib-olla see soomes nad tegutsevad aastast 192 ja Enno mäemets on olnud ka Tallinna heliplaadi stuudios, režissöör varem ja viie Mäemets on olnud Eestis koorijuht ja viie müansse tegutseb ka Soomes praegu koorijuhina selle kõrvalt dotsent nende helisalvestusfirmas Edit. Tundub et helisalvestusfirma edit rõmm, millega nad Soomes töötavad, tegutseb aastast 94 ja Bergmani ooper laule. Puu oli neil selliseks läbimurdeks, mis põhjustas vastuvõtu ja see plaat sai ka auhindu. Ja täna nagu sellele heale vastuvõtule nad said väga palju uusi tellimusi. Ja üldiselt neil on väga hästi läinud kogunenud töö on väga tunnustatud, nad on väga palju autasusid saanud. Atlusetest võib nimetada Soome Yleisradio poolt välja taasta plaadi nagu aunimetust ja see on siis ütleme, muusikaspetsialistidest koosneva žürii välja antav ja peale selle veel müügiedu eest antavaid kuld ja plaatinaplaate nad saanud ja ka välismaalt tulnud autasusid. Kas näitas vaataja, näeb ka neid kuld ja plaatinaplaate ja muid, ütleme, aukirju või viiteid autasudele? Ja suur osa nendest autasudest saavad ka välja pandud ja see on kindlasti kõige ilusam osa näitusest, sest nagu sära ja hiilgust on seal. Näitus Henno ja Viive Mäemetsa kingitud heliplaatidest jääb Rahvusraamatukogu kaheksandal korrusel avatuks aasta lõpuni. Arne Mikk täna esietendub Estonia teatris ooperit, mida on teatris ka varasematel aastatel mängitud, aga vaevalt, et seda tunneb suur osa praegusest publikust. Selle sisu on Schuberti elu. No tõepoolest, me nimetame seda kammeroperettiks, kuna me mängime teda kammersaalis. Ja originaali pealkiri on õieti laulumäng. Ja Estonias on ta tõesti olnud kahel korral 1928 kus nimiosalist laulis Aarne Viisimaa ja kaasa lõid kõik Paul Pinna ja Ants Eskola ja teised tolleaegsed tähed. Ja 54. aastal tõi lavastaja Paul Mägi selle uuesti publiku, siis oli nimi osaliseks Heino Otto Paul Mägi juba seda libreto ümber, tehes sellest tavalisest opereti ettekujutusest eemale. Eriti teose lõpuosa on rohkem Schuberti kui helilooja olemusele viitav ja me oleme seda liini nüüd nagu edasi jätkanud, tuues sisse mitmeid Schuberti lahule jättes ära Rida stseeni edu ette, sest tegelikult selles operetis, mida Heinrich Bert tee 1916. aastal publiku ette tõi, Viinis on ainult üks Schuberti soololaul kasutavad. Ülejäänud on kõik instrumentaalpalad. Ja seetõttu meie eesmärk olite noored osatäitjad ja ka võib-olla kuulajad saaks rohkem aimu mitte selles Schuberti operetikangelase olemusest, vaid temast kogeniaalsest heliloojast, kes kogu aeg pidas silmade ees Beethovenit oma eeskujuna. Kes on peale Schuberti veel selles tegelased? Kummalisel kombel senini tundus, kui peale vaadata nendele tegelastele et luuletaja, Šober, maalikunstnikud, svindia, kupelviizer ja ooperilaulja Foogl, et need on lihtsalt ühed kõrvaltegelased, aga tegelikult need on kõik reaalselt elanud. Schuberti sõbrad. Foogl oli esimene laulja nii-öelda ooperiringkondadest, kes üldse Schuberti loomingut hakkas hindama ja esitama. Ja Schwindia kuppel, viiser ja soo per. Need olid kõik oma erialal küllaltki tuntud tegelased. Viini riigiooperis on üleval fuajees lahe lähedal svindi poolt joonistatud maalitud stseenid võluflöödi ja tegelikult see saal kannabki nime, svindi, fuajee, aga mitte keegi nagu ei tule selle peale, et see Subertiga seotud, et see oli selline sõpruskond, kes käisid koos, kellel raha oli, see maksis restoraniarved ja kui keegi korterist välja visati, siis ta tuli sõbra poole ööbima ja et see oli üks tore sõpruskond tegelikult ja Šoberi tekstidele on Schubert kirjutanud 10 laulu, nende hulgas tuntud laul muusikale. Et tegelikkuses nad on kõik eksisteerinud inimesed. Kes nüüd, Estonia lavastuses mängivad neid kangelasi, kes seal Schuberti osas Schuberti osas meil on kaks väga toredat solisti Mati kõrts, kes on juba teatrilaval ammu tuntud tegelane ja tõlget Mati Turi kes on küll Nargenooperast teinud mitmeid rolle ja ka meil hotellos tegi kassi Od, aga ta nagu teksti laval rääkinud varem kunagi ei ole ja seetõttu on väga tore nendega tööd teha, sest mõlemad on väga musikaalsed ja vokaalselt väga sobivad Schuberti rolli jaoks. Siis on tema sõber, poed, Šober, seda laulab Urmas Põldma ja ka jälle noormees Andres Köster, kes õpib Viinis laulmist praegu ja ütles, et ta just August tiinuse kirikus laulis ühte Schuberti, mis saad kaasa nii, et väiksed killud siit-sealt tulevad kuu- ja Hanner siis Schuberti armastatu, see on margid Sauleb ja üks noor neiu Kädi plahas, Muusikaakadeemia tudeng teeb siis ka teises koosseisus seda osa ja no vanad karakterrolli tegijad on siin Helgi Sallo ja Katrin karisma ja Tõnu Kilgas tiitra olla. Ja see on ka üks ooperiprimadonna roll veel, mida teevad Annika Tõnule Valentina taluma nii et see tegelastega galerii on võrdlemisi kirju ja üle 10 rollinid. Kuna sellel hooajal meil peale selle Schuberti operette midagi muud ei tule kergemas žanris siis on paljudel inimestel võimalik just selles oma oskusi näidata. Sellel hooajal. Kui palju te mängite seda tükki? Esialgu oli plaanistada november, detsembris kaheksa korda, aga kuna kammersaal on väike, ainult 160 inimest mahub, siis need piletid on kõik välja müüdud ja nüüd otsustati siin jaanuari lõpus veebruaris-märtsis panna veel kuus etendust juurde, et inimesed ikkagi saaksid seda lugu näha ja vaadata. Superti Bertie operetti kolmeneidsi maja lavastas Arne Mikk. Täna õhtul on Estonia kammersaalis esietendus. Järgmisel nädalal esineb Tartus Jõhvis Tallinnas tšellist ja pianist Venemaalt Aleksander ruudin. Tallinna filharmoonia produtsent Kaia latikas teadis rääkida, et üks väheseid inimesi, kes teda hästi teab ja tunneb Eestimaal on Andres Mustonen. Tere, Andres Mustonen. Kõigile, kes on siis Aleksander ruudini ja mille poolest ta hea on ja miks peaks tema kontserdile minema? Aleksander ludinal muusikaline ime tähendab selline talent, mida harva kohtab, seda lint tähendab seda, et tal kõik tuli elus lennult ja kõik õnnestus tal erakordne võime mängida erinevaid pille, ka kontserdi, ta mängib ju kahte pilli, aga taga dirigeerib. Kuule mängib meil Haydenid, male temaga seda Hayden esitanud viima teise Austriast ja väga koos see on nii müstiline tase ja nii nii huvitav musitseerimine. Ja seda ei oska üldse üldsegi mitte kellegagi võrrelda, siis on täiesti ainulaadne. Mille poolest tema musitseerimine eriline olnd? Esiteks on ülevoolavalt virtuaalselt ettekanded ja ilma igasuguse punnimise ja vaevata. See on väga erakordne asi. Tavaliselt muusikud näevad ikka väga suurt vaeva laval ja täiesti vapustav on tema tšello hääl. See ei olegi nagu tšello enam nii pehme ja see on nii paindlik, see nagu mingi inimese skulptuur. See tema häälega tšellot mängib. Ta Tallinnas esitab tütersdorfi Tiivertis mendi sisaine kontserdi tšellole ja orkestrile C-duuri ja lisaks veel Mozarti kontserdi klaverile ja orkestrile, kus ta soleerib klaveril. Ma usun, et isegi veel mingit pilli õppinud, aga aga noh, ta ikkagi põhiliselt on ikka, tundub praegu dirigendi solistina tal on oma orkester, muusika viiva riiklik akadeemiline kammerorkester Moskvas. Kas ta tegutsebki põhiliselt Moskvas? Vasja ta elab Moskvas, tal on väga palju punkte muidugi ka Euroopas ja ta on ka Moskva konservatooriumi õppejõud. Ta on sündinud 1960. aastal 45 aastane, siis praegu oma parimas loome eas. Te väitsite, et ta on virtuoos virtuoos ja tegelikult on ju maailmas väga palju virtuoosse, ei tee veel inimesest suurt muusikat. Ja ma ei mõelnud üldsegi seda virtuaalselt hetkele, näpp lihtsalt liigub ja ega ausalt öelda neid näpu liigute, et noh, on muidugi on. Jaa, aga, aga noh, neid ei panda niimoodi tähele, kui sinna midagi juurde ei tule. Aga see kombinatsioon häälest frasseerimisest, stiilist ja siis tohutu liikuvus ja erksust, vaat see on see virtuaalselt, mida ma mõtlen. Selge, ta on isiksus. Oioi ruudil on suur isiksus, aga ta ei ole niuke isiksus, kes kollastele lehtedele satub. Aga selleks, et seda ise kogeda, selleks peab minema lihtsalt neljapäeval kell seitse õhtul, kas siis Tartusse, Vanemuise kontserdimajja reedel kell seitse õhtul jõhvi kontserdimajja või siis järgmisel laupäeval kell seitse Estonia kontserdisaali kuulama, kuidas esineb Aleksander ruudin koos Tallinna kammerorkestriga kuidas ta mängib tšellot ja klaverit, ise ka seda kontserti juhatab. Kontsert lõpeb Mozarti sümfoonia number 38 t tuur. See on juba väga hiline, moodsad, see saab olema väga meeldiv õhtu ja tema õhkab väga soojust armastust laeval. Ja teie lähete sellele kontserdile? Aitäh, Andres Mustonen. Tuleval nädalal annab Eesti rahvusmees Kork kontserte, kuhu on kaasatud veel terve rida muid muusikuid. Dirigent Ants Soots olete sellele kavale andnud nimetuse misjonärid ehk meie ajaparadoks, palun avage seda lähemalt. Misjonärid ja alapealkirjaga veel meie paradoks, see on inspireeritud Robert Jürjendali spetsiaalsest teoses trammile, see on selle kava kõige ulatuslikum teoseid, ongi kaastage Weekend Guitar Trio improloo solistid. Ja kuna see kaval kõige ulatuslikum teos ja võib-olla selle dalai-laama sõnum, et ma lausa tahaksin mõnda näidet tuua, see on üks artikkel dalai-laama artiklist Se teksti aluseks. Rohkem teaduskraade, kuid vähem mõistust, meil on rohkem ravimeid, kuid vähem tervist. Oleme saanud suuremaks arvult, kuid vähemaks väärtuselt. Need on sellised väga sügavad ja mõjuvad mõtted. Ja kui arvestada ka teisi teoseid, siis vähem või rohkem üldistatuvatwaidinglikumalt. Ta üldistab seda kava mõtet üleni ja sünni juurde. Tahaksin öelda, et selle kontserdikava on ellu kutsunud heliloojad ise. Kui me kurdame, et me saame halvasti eesti muusikutel uudisteoseid, siis need teosed on sündinud kõik heliloojate enda huvist möödunud hooaja jooksul, külastades just trammi juubelikontserdi, mis neid inspireeris. Ja nii tulid neli erinevat järgemööda meie juurde, et Nad oleksid huvitatud tegemast mingi ulatuslikuma teose ja eks nad siis palikuma partituuridest see kõik kirja millisega sooviksid rammi näha. Nii et kõigi auks ütlevad asjata ja selliseid eksperimente, tegemist on nendest päris kõvasti nendega kõigega helilooja mõtet ellu viia. Tõnu Kõrvits, kes on meile korra kirjutanud ja tõuseb päikesele küll miniatuurse vorm ja temani inspireeritud meie kontserdi testida, tahaks nüüd teha midagi ulatuslikumad. Ja seda ta tegigi. Ta kirjutas teose laulud vihmast ja tuulest, meeskoorile neljale löökpillile vihmapuu marakas, Tamburiin bambusest, tuulekellad. Juba see pillide loetelu näitab, kuidas nad seda koloriit tugevdavad ja kaastegevad ka solistid episoodiliselt selles ja see teos on kirjutatud rahvaluuletekstidele, mis meil tänapäeval vist ei olegi väga sagedane. Loominguallikast Anti margustel tuli idee käies Tallinna raekojas nähes seal manitsustahvlit, mis on pärit aastastest 1600, mis on manitsus raehärrale, kes sinna raekotta astub ja kui ta hakkab õiglust ja õigust mõistma, millest kõigest ta peab lähtuma ja mis paheta, peab kõik seal ukse taha jätma. Ja kuna Anti Marguste leidis, et see on niivõrd igavikuline, niivõrd tänapäevane ja päevakajaline, igasse aega sobib, siis see inspireeris teda kirjutama teost meeskoorile. Et kogu seda atmosfääri edasi anda, siis ta pidas vajalikuks, et oleks kaks klaverit klaveriduo-le. Ja huvitav leid René Eesperel, kes lõi teose Vox Clamantisega rammile, nähes selles kahte vastandlikku, heas mõttes vastandlikud, teineteist täiendavad rüksust ja tekstiallikaks on tal Henriku Liivimaa kroonika seen ladinakeelne tekst. Kui ma sind tsiteerib mõnda rida, teose pealkiri on loitse palve. Nii et see palve osa ongi Liivimaa kroonikas, seda esitab Vox Clamantis. Kui ma siin mõne PRIA loen, siis pagana jumalad valede templid, et võõraks jääda maale, pühimat ristimisandi, nüüd andagi hiiglaste maale. Ja sellele siis sekundeerib ja vastandub ja põimub läbi pragmentaarsete massiivne suurekõlaline meeskoor, mis siis on loitsu rollis, kes mõtiskleb ja arutleb ja kahtleb selle üle, mis on oma, mis on võõras, kust maalt me jääme omakse endaks ja kust hakkab võõra pealetung. Ja seda koloriidi tugevdab siis üsna väljenduslik klaveripartii. Need on uudisteosed, aga kontserdikavas on ka Veljo Tormise loomingut. Tõepoolest me sügisel plaadistasime tormis neljanda plaadi tarvis, see on siis ütleme mitte Eesti põhjaline looming. Ja tarvis oleme ära plaadistanud osaliselt mitmed teosed Bulgaaria tseptofoni ja vepsa talve. Ja kuna neid ei ole niivõrd kaua aega kontserdisaalis kõlanud, siis ma arvan, et oma mõttelt ja koloriidilt nad siia kavasse soovivad samuti hästi. Ja korra kanname ette veel ka Aare Kruusimäe hääle otsimine improroole ja rammile tõsisen küll ainult ühe korra kõlanud aga miks mitte uuesti tutvustada? Selle kavaga annate kaks kontserti Estonia kontserdisaalis 16. novembril, mis on ühtlasi RAMi sünnipäev ja järgmisel päeval, seitsmeteistkümnendal novembril Pärnu kontserdimajas. Mõlemad kontserdid algavad õhtul kell seitse. Selle vastu oli juba kavaga, me anname esimese kontserdi 15. novembril kell pool seitse õhtul Kärdla kultuurikeskuses. Tõsi küll, kuivõrd see on niivõrd keeruline tehniline mehhanism selle kontserdi läbiviimiseks, siis ta pisut on muudetud. Aga põhimõtteliselt seesama kava. See, mida te kuulete, on eesti ansambel LED R esitamas maailma rokiklassikasse kuuluva Led Zeppelini muusikat. Esmaspäeval esineb leederr Jõhvi uues kontserdimajas koos Narva sümfooniaorkestriga. Kahe muusiku Jaanus Nõgisto ja orkestrijuhi Anatoolia ihukohtumisest välja kasvanud koostööprojekti on juba kuuldud sel suvel Narva Aleksandri kirikus. Nüüd mängitakse koos jõhvis. See on muusikaline avastus, räägib Jaanus Nõgisto. Aga me oleme esimese avastuse Narvas nagu ära teinud ja siis ma loodan, et meie koostöö jätkub, eks ole, sest ega, ega rokkmuusikul leida partnerit omale nii-öelda klassikalise muusika vallas ei ole väga lihtne, sest no Eestis selliste projektidega noh, mul ei tule ühtegi ette, eks ole, peale Ruja mõningate katsetustes siukest asja üldse oleks tehtud. Narva orkestrile on kooslunud meiega järgmiselt inspireeriv, sest me oleme nende muusikutega kohtunud. Nad on sageli käinud meie tavapärastel kontserditel ka Tallinnas ja on pakkunud nendele energiat ja inspiratsiooni ja samamoodi pakub minule kitarrimängijana tohutut inspiratsiooni mängida koos klassikalise taustaga viiuligrupiga, näiteks eks ole, sunnib sind mõtlema teistmoodi, sunnib sind täpne olema teistmoodi ja, ja kokkuvõttes saab muusika ja saanud sellest võita on ju selgelt avakontserdil Me improviseerima ja laseme ennast hetkeemotsioonil palju rohkem kaasa kanda, kui me saame seda lubada endale koos sümfooniaorkestriga mängides. Aga siiski saab, eks ole, sest Anatoolia on väga mobiilne ja mõnikord selliseid väga lepitada ei noodistatud, kordused paraku ei pea paika, sest sest, aga me oleme nendesse üleminekutest kokku leppinud ja see tulla teinekord ka midagi täiesti ootamatut ja põnevat, nii et et noh See, mis tuleb, kas see on ikkagi, ütleme, tavainimese jaoks kui ära seletada, kas annad klassika või ikkagi rokkmuusika? See on, ma ütleksin, muusika suure algustähega. Mina ei lahterdaks kunagi niimoodi ja enamus otsingulisi muusikud ka maailmas seda ei tee, sest muidu poleks saanud sellised nähtused nagu jess Genesis. Emerson lõikan palve ka kunagi tekkida, kui inimesed oleksid omale sellised tõkendid teadnud ja see on just põnevus ja väljakutse, mida iga loo muusik endale seab ja, ja sellised võimalused on alati väga teretulnud. Kui nüüd rääkida-le terrist, kas see on ansambel, mis mängib Led Zeppelini muusikat või see on ansambel, mis kuidagi eriliselt taustab Led Zeppelini muusikat milline on õige sõnastus? Ma sõnastaksin selle niimoodi, et et see on meie bändi nagu praegusel sellisel arenguetapil üks selline verstapost, et me oleme võtnud oma interpretatsiooniobjektiks Led Zeppelini muusikat. Ühel päeval see võib muutuda, noh, me oleme kõik ju kõik seal ansambli liikmed on, eks ole, loonud enamuse rahvusliku rokkmuusika vundamendist, eks ole, me oleme seni ennast tõestanud Orksale, originaalautoritena oma muusikat mängides. Aga see on muusika, millel puudub selline väga konkreetne ajaline mõõde. Need ideed, kitarrimängu ja kompositsioonilipid on aktuaalsed sõltumata ajastu moetrendidest. Temast on saanud koodi klassika, mis on aktuaalne sõltumata moetrendidest ja sellepärast see praegu huvitab, kui interpreedi aines, eks ole, on on, inspireerib korragani rokkmuusikule, kelleks mina ennast loen, kelleks meie ennastbändina loeme. See näitab seda, et selles muusikas on midagi, mis mis väärib nagu rahvale toomist. Narva linna sümfooniaorkestri dirigent Anatoli on koostööst le terriga vaimustuses. Samas ei väsida kohalikele klassikasõpradele selgitamast, et roki ballaadide mängimine ei alaväärista sümfooniaorkestrit, vaid pigem vastupidi. Led Zeppelini muusikat originaalis ei kuule te enam kunagi, pöördub Anatoolia muusikasõprade poole. Võib küll öelda, leedeeerr mängib Zeppelini klassikat üks-ühele, samas ei ole see koopia, see on Led Zeppelini tänapäeva tõlgendus, mis nüüd on ka sümfooniaorkestri võrra rikkam. Nüüd on see tõeline klassikaline rokkmuusika. Kinnita Panatoolishura prustakud kirjas, mis lini sibunny. Esmaspäeval esinevad leederia Narva linna sümfooniaorkester koos jõhvis. Mis saab edasi, veel ei tea. Jaanus Nõgisto näiteks, tahaks mängida nii Tallinnas kui Tartus kui ka Pärnus. Samas ei sõltu see tema sõnul niivõrd muusikutest, vaid pigem publiku ja Eesti kontserdihuvist asja vastu. Klassikaraadiole Jüri Nikolajev Eesti Raadio Narva stuudio. Põlva kultuuri- ja huvikeskuses toimub täna neljas Põlva koorifestival. Sellest räägib Põlva naiskoori May juhatuse liige Ene Lellep. Tänavune festival toimub juba neljandat korda, eelmised on olnud meil 97. aastal ja sealt niimoodi juba kaks korda veel. Festival on pühendatud meil meie endiste dirigentide Regina sukajaaste keri mälestustele. Üldisemad eesmärgid festivali korraldamiseks on meil olnud sellised, et avaldada tunnustust koorilaulule kui meie oma kultuuriosale andaga väljund harrastuskooridele ja just nimelt väikekooridele julgustades neid osalema ja neil on selles festivalis osaledes võimalik oma taset mõõta ja oleme arvanud, et miks mitte ka teha seda üritust Põlvas, kus juba 150 aastat tagasi lapsed neljahäälselt laulsid ning korraldati esimene laulupüha. Teiseks olulisemaks eesmärgiks. Me oleme pidanud, et väärtustada neid inimesi, kes on pühendumusega edendanud laulukultuuri ja eelkõige just koorilaulu. Ja kolmas eesmärk selle ürituse juures on veel see, et ka lauljad ise saaksid teadmisi täiendada. Selleks toimub meil õpituba hääleseade ja laulmise tehnika alustest, mida siis viib läbi emeriitprofessor Ants Sööt. Ja loomulikult toimub ka suur festivalikontsert. Ja loomulikult loomulikult. Kes seal osalevad? Üritusele on osalema juba registreerunud 18 koori. Kutsunud oleme me neid selle põhimõtte järgi, et eelkõige need koorid, kes on eelpool mainitud dirigentidega kokku puutunud, siin hulgas on näiteks Ave koor, Domina koor, Elva naiskoor, siis me oleme kutsunud veel oma maakonna kõiku tuurid Vastse-Kuuste koor, kes on ka laulnud Regina Soka juhendamise all Räpinast nii naiskoorigu, meeskoori, Mooste koori, kes on üks väiksemaid koore, põlva omad, koorid, kõik, ma pean ütlema, et neid on meil juba viis olemas. Sealhulgas ka oleme pööranud tähelepanu vanuseastmetele ja võin öelda, et meil on laulmas inimesi nii lapse east kui ka vanurite, nii välja võiks öelda. Nimelt on ka eestlane stuudiokoorid tulemas, meil seal on laste eelkoor ja juba tütarlaste ja noormeestekoor ja siis on ka meil olemas meie Põlva oma seenioride koor laulmas ja veel olemas ka sõprust, koorid, kellega on siis tihedad sidemed kujunenud näiteks Linda koor või ka siis Tartu meestelaulu seltsimeeskoor. Nii et laulul rahvast on palju Põlvasse tulemas, aga keda te ootate veel sinna kuulama? Võtame kuulama ka endiseid lauljaid, kes austavad nii Reginad kui aastat ja muidugi ka kõiki teisi inimesi, kes nende mälestust kalliks peavad. Ootame neid näiteks kalmistule, kus on siis väike mälestushetk, siis nende fotode avamisele, kultuurikeskuse fuajees ja hiljem õhtul kontserdile. Teisipäeval, 15. novembril kell 18 toimub Tallinnas üks huvitav kontsert ja üles astub ansambel Refonabilis. Meil on telefonil selle ansambli Fletist kunstiline juht Tarmo Johannes, tere. Tarmo. Räägi natuke sellest ansamblist, see pole ju päris traditsiooniline koosseis. Jah, tõesti, sõnablise koosseis on väga huvitav, et teist sellist ansamblit pole maailmas kusagil, nimelt et selles ansamblis on olulisel kohal Eesti grammatiline kannel ja ta mängib Kristi Mühling. Ja teiselt poolt ei ole ka tegemist üldsegi mitte rahvamuusika ansambliga, nii et sealjuures on siis klassikalised instrumendid nagu flööt, tšello ja hääl. Nii et me tegelema muusikaga, mis on siis valdavalt, kas meile kirjutatud meile seatud? Nii et muusika, mida te mängite, selle koosseisuga, peab alati olema spetsiaalselt teile ette valmistatud, kuna seda koosseis mujal ei ole ja kas teil on endal plaanis ka klassikalist muusikat seada? Jah, meil repertuaaris üks väga genoteos, mille on seadnud Märt-Matis Lill ühest John laulandi lauto puugast, Meghan Poolast. Nii et teisipäevane kontsert on puhtalt kaasaegne muusika. Jaa jaa, ta hakat küllaltki laia ulatuse, kaasaegse muusika erinevatest kõlapiltidest, et seal on sellist väga mõtliku kaunile kõlale keskendunud muusikat nagu näiteks margu kõlari teos põlujärv või siis teiselt poolt jällegi omal ajal äärmiselt uuenduslik ja mingis mõttes täiesti kompromissitu ja piire lõhkuv teos Helmut lahenmannilt teema mille me kanname siis ühtlasi selles kaasa, et siis kõlavad VEEL Christian kõrverilt palad soolokandle ning siis veel meile kirjutanud üks noor suurepärane läti helilooja Santarat, nii et see tema teospit viiendas hoos uba, saun siis age hirvelt loodetavasti uudisteosega, kui see on veel laekumata, siis tema varasem lugu ja ühtlasi Tatjana Kozlova uus teos muumitrolle talv, mis nüüd ka valmistused hiljuti. Nii et üpris palju uut eesti muusikat Uut ja ja väga head ja põnev. Ütle, millega ta meelitate helikabinetis teie ansamblile kirjutama? Üks väga oluline komponent, see kõlamaailm ja need palatid, mis, mis ansambel pakub. Samas ma tean ka, et meil on suhteliselt keeruline kirjutada. Nii et, et ma arvan ka, et, et koosseis inimestena, kes meil on siis Iris Oja hääl, mina mängin flööti, kannel on Kristi Mühling ja tšello Aare Tammesalu. Et ma julgen arvata, et meiega on, on hea ja meil ju koostööd teha. Kui vana see ansambel on? Me oleme nüüd kuus, peaaegu kolm aastat ja need hooajad on olnud erinevate tihedust, aga, aga nii, et mõnda aega meie tudengid Niisiis, keda huvitab, kas ebatavaline koosseis ilus kõla on teisipäeval oodatult ansambli resonabilis kontserdile? Aitäh Tarmo Johannes. Resonaabilis esineb teisipäeval, 15. novembril kell 18 Tallinna raekojas. 1990. aasta sügisel loodi Tartu Ülikooli arstiteaduskonna üliõpilaste poolt kammerkoor ja nüüdse kammerkoor on tegutsenud juba 15 aastat ja annab oma 15. aastapäeva juubelikontsert Elva kirikus 13. novembril ja 20. novembril Tartu Ülikooli aulas. Koori dirigent on Seidi Mutsa. Millise kooriga on tegemist? Tegemist on kooriga, kus laulavad põhiliselt üliõpilased nii Tartu ülikoolist kui ka nüüd varsti uue nimega Eesti maaülikoolist ka vilistlasi, aga koori keskmine vanus on ilmselt jääb 20 30 vahele ja asutasid selle koori arstiteaduskonna tudengid ja nad otsisid endale ka dirigent. Ja tol ajal oli ülikoolis selline üksus nagu kultuurikeskus ja selle töötaja ise. Ka koorijuht Elvi Oolo leidis noore dirigendi Inta Mikk Saare, kes siis juhatas seda koori viis aastat kuni abiellus ja kolis elama Tallinna. Nüüd ta nimi on Intaroost ja nüüd juhatajate teie seda koor. Jah, minul on 10 aastat nüüd selle koories oldud kajuubel ka juubel, isiklik, kes praegu laulavad kooris ja kui palju koorilauljaid sellel aastal on 22 lauljat, aga see on aastati väga erinev. Oleme olnud 30 liikmelised ja 16, liikmelised ja ka hääle rühmiti on olnud head ja halvad aastad, aga praegu võiks olla päris rõõmus päris kena koosseis, mis iseloomustab kammerkooriga Meraata universitaatis kõige rohkem. Me armastame vanemat vaimulikku muusikat väga, see ei puudu meie kavast kunagi. Suur osa ongi, ütleme enne kaheksateistkümnendat sajandit loodud muusika, samuti eesti rahvalaulu ja selle töötlusi tormist kreeki, Ester Mägi, need on meie Eesti lemmikut, Arvo Pärt muidugi, aga tema tema nime veel väga ei küüni. See aasta laulame esimest korda ühe Arvo Pärdi laulu ja juubelikontserdid Elvas ja Tartus. Mida laulate alustame Neljateistkümnenda sajandi vaimuliku looga. Tule püha vaim, siis mõningad palad renessanssmuusikat, nii et esimene pool ongi vaimulik muusika ja teine ja pikem pool on eesti heliloojad ja ka uued noored heliloojad. Isamaalised laulud, millega on koor tegelenud ka peale selle, käib koos, laulab, annab kontsert. Aitäh, et kas on ka sellist kontserdivälist tegevust? Praegu on väga tugevalt viimased aastad. Me oleme palunud leelo talvikut endale hääleseadjaks, nii et meil on sügiseti laululaagrid kaks päeva kuskil ilusas maakohas, kus anname siis ühtlasi ka kirikukontserdi teisel päeval ja laulame kaks päeva koos leelo talvikuga, kes jälgib siis iga lauljat eraldi tööd, see on meil väga meeldiv koostöö olnud ja jätkub ka, nüüd oli see eelmine nädalal sarnane ja see aasta Me oleme lindistanud päris mitmeid kordi Jaani kirikus, nii et loodame 20. novembril ka oma väikse plaadi kinkida lauljatele see on siis lindistused 2001.-st aastast ja sellest aastast palju õnne kammerkoorile kaamerate universid, tähtis koori 15. aastapäevakontserdid on 13. novembril Elva kirikus, 20. novembril Tartu Ülikooli aulas. Üleeilsega alustades teeb Stockholmi kontserdimaja teoks taas järjekordse toonserter festivali heliloojale, kes praegu tunnustatuna meie hulgas mäletan, kus esimesena sai aastal 1987 selle festivali pühenduse endale viitavalt lutas. Slovski. Algul tehtigi Neid festivale üle aasta vaid välismaa tuntumatest. Siis lisandusid vahepealsel astel Rootsi heliloojate portreefestivalid, Ingver liitholmile, Sven-David šanstramile ja nõnda edasi. Aga väliskuulsustest on meeles Alfred snitke festival, kus ka meie Eri Klas juhatas Arvo Pärdi pühendatud festival Stockholmi kontserdi. Filharmoonia leidnud, et pühendust on väärt Ameerika heliloojaid John Adams ja koostöös Rootsi raadio teise programmiga tehakse teoks viis kontserti kuni seitsmeteistkümnenda novembrini väikeste eranditega Vaita Adamsi loomingust ja temalt enam kui poolteist kümmet teentegandel teost Rootsi ja rahvusvaheliste parimate jõududega. Üleeilne avakontsert kuningliku filharmoonia orkestriga peadirigent Alan Gilberti käe all, Soome pianist Olli Mustonen, solistiks just täna samas teine kava Nortseptingi sümfooniaorkestrit juhatada Stefan asfari. Järgmise kava sisustavad üllatuslikult eesti muusikud. Nüüd ansambli keelpillikvartett, et koos helimeister Tanel Klesmentiga saanud viis on niivõrd mainekas seltskonda eelmise nüüdil Tallinnas käinud Steve Reichi soovitusel maestro Adam silt enda nüüdi kvarteti eesotsas Harry Traksmanniga mängib ka ameeriklaste klassiku Charles Aivsy esimese kvartetti ning siis Adams enda hobused, vabandust, Vookov alles itaansis. Kontsert filharmoonia väikeses küünewaldis saalis. Festivali nimekad solistid lisaks Mustonenil on priiti pianistid Nicolas hoidžis ja Rolf Hainud klarnet-ist Michael Collins ning viiuldaja Leila Šefčovič kes Adamsi endaga tihedates loomingust sidemetes ja mängib siin lõpupäeval. Maailma paljudes mainekatest, saalides lepp kontserdil dirigeerib kuningliku filharmoonia orkestrit John Adams, sisetehes seda endaga Stockholm sümfonietta ees veel filmid, loengud, kohtumised, workshop, kaunist tähelepanu maestro-le, kes just läinud kuu algul sai lavaküpseks oma kolmanda ooperi koostöös pides sellassiga valminud San Franciscost maailmast ettekandele tulnud efektse lavatükiga Doctor Atomic. Nüüd on siis koorikultuuri see aeg, kus igal nädalal toob üks Eestil lastekoor koju kaalukad rahvusvahelise võiduseeria avasid Ingrid Kõrvits muusikakeskkooli lastega ja Aarne Saluveer ETV tüdrukutega Kölnis. Seejärel olid menukad Hirvo Surva poisid Leedus ja nüüd veel Eesti lastekoor Lydia Rahula juhatusele Varssavis. Samal ajal tegi vajaliku eesti kooriloomingu tutvustuses Šotimaal meie rahvusmeeskonna. Eesti kultuuripäevadel. Esimesest üheksanda novembrini esineti kolmel puhul kõigepealt Šotimaa Parlamendis lausa kaheosalise tormisega, aga pärismaalase lauluke Vepsa talv, eesti rahvaerakonna mäng, ekreti põgenemine, kandiline laul, meestelaulude osi ja lõpuks lisapalana Mart Saare leelo juhatasi tantsu otsija Mihhail Kerts kellele see oli rammi koosseisuliseks dirigendist tänavu asjades esimene välisreis kooriga. Teine esinemine Glasgow's kuningliku muusika draamaakadeemia saalis kahasse ja akadeemia tunnustatud kammerkooriga ja taas meiepoolses kavas kokku kaheks Veljo Tormise teost Ants Soots juhatamas. Tormis ei saanud kahjuks ise kooriga Šotimaale kaasa, kus ta olnuks aukohale autorina aga kutsutud ka Glasgow kammerkoori töödu. Ühiselts Sügismaastik Kettudeerima. Kolmandana esinemine Edinburghi kuulsas räifirjazzi kirikus, kus esitati Anssotsi käe all tõeline muster. Läbilõige meie kooriloomingust. Mägisaar margustel Lepik, Türnpu, Tubin, Ernesaks, Karindi, Pärt, Kreek, Villem kapsi. Nüüd aga kaaluka Eesti märgi pärast veel muusikafestivalile viin modern, kus Olere Jeltsi juhatas seal väga kuulsal festivalil Viini Raadio Sümfooniaorkestri ess debitandina festivali teist orkestri kontserti eile õhtul ja sama kuulsas räinis suures kuldses saalis. Kavas festivali mälestus erile asjadžindosselsid Chuck krom keelpilliorkestrile festivali helilooja Wyatt furreri kyaros kuurov, helilooja ise saalis ning luts Yanobeerius Schuberti aineline Rendering. Kabeeri on omal ajal olnud viin moderni festivali helilooja Mozarti aasta künnisel. Väga tähelepanuväärsed on viiuldaja Anne-Sophie Peri plaanid. Restama debüüti 27 aastat tagasi polnud Anne-Sophie enam Mozarti viiulikontserti plaadistanud, nüüd tuleb neid uutele plaatidele viis. Lisaks sümfooniakontsert Dante koos Juri passmeetia Londoni filharmoonia orkestriga. Kontserdid on juba salves, alustades kronoloogiliselt ka 207.-st temast sonaatide kogu seeriat. Ta on juba kuulnud London ja Madriid. Aga just uuel nädalal. Esmaspäevast algab Mozarti viiulikontsert ettekannete rida koos Salzburg kaameratega Zürich Genf baasil. Stuttgart, Mannerheim, Esson Amsterdam, Brüssel kahtlemata rahvusvahelise muusikaelu suursündmus, 11 kontserti, Mozarti ka, kuni 29. novembrini. Neljandat päeva käib Pariisis salt lee teatrisse, siis laagrozdropovidsid sellonkus enam kui 200 tšellistid 43-st riigist. Finaal täpselt nädala pärast. Orkester, tüper, riid, juhataja, pianos, sirts. Ja nüüd pikema vahe järel ooperipoolele. Kõigepealt lähimatest esiettekannetest Münchenis oodatuna, homme OP-i meid uus maailma esiettekanne. Selle autoriks on Firenzes pärit helilooja Oboystia libretistil Arnaldedesseliidse. Ta oli Baieri riigiooperi lühiooperite konkursi võitu ja sai seejärel tellimise pikali pärile. Medusa on Baieri riigikogu pärietendus muuseas kirikus nimega allerrhailige Hof Kirche. Kaks ooperi esiettekannet Rootsist aga mõlemad nimekatest heliloojatelt Hanskieeforssi varjumäng skuukspel Hans Christian Anderseni lühijutuvari järgi esietendus Malmös ja nüüd kohe esietendus ka Lübeckis. Veel üks Franz Kafka ooperis k. Raibungaanlaskambdes helilooja Jansanstre esietendust ooperimajas. Veel tahaksin meenutada ooperit, mille tellis Norra ooperimaja Norra otsi alt vabanemise 100.-ks aastapäevaks. Triiveeemmaatseni Aurora esietendus Rootsi piiri ääres all teenis Fredrik Steni kindluses orkestris muuseas nii Norra kui Rootsi muusikud. Oodata on ees veel aga väga palju põnevat. New Yorgi Metropolitan opers tobias kerjus oper, Ameerika tragöödia, tuleval kuul Pariisi rahvusooperis soomlanna Kaiassaaria House oper Adriana tere Berliini riigiooperis prantslase Pascal sapäänifaustus, viimane öö klienti suures ooperis hiiglasse Maicel Challelli uus Galileo Galilei Berg prantsuse tekstile. New Yorgist Sidi operas Peter libersoni poolde, Julian skooli ooperikeskusele kooli 100. aastapäeva puhuks loodud tükk, mis laul, lifaats ja nõnda edasi. Peatselt saavad ajakirja opere News aastapreemiad kätte dirigent James Conlon ning ooperitähed Retšingrespaan siuzangreiem ja Dolores ning plasside Domingo tsensuur ja väga kallite piletitega showkeskuse sepp jäär balliruumis New Yorgis. Saksamaa aasta 2005 ooperiteatri tiitel on omistatud Hamburgi riigiooperile, mille muusikaline juht on viimased kaheksa aastat olnud Ingo Metsmacher. Aasta laulja olnud tenor Rolando Villems On aasta taasavastus aga ohvenbachi romantiline ooper. Reini haldjad aastast 1864 Saksa esiettekanne neutriiris ja aasta uus esiettekanne on Hans-Joachim, Hesbuse ooper-i opaal. Annoffery riigiooperis. Selline oli heligaja täna, 12. novembril. Saate operaator oli Helle Paas ning toimetaja Maria Mölder. Ilusat päeva. Väga hea muusika, uudised, muusika, uudised laupäeval kell üheksa. Null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internetis. Teile sobival ajal teile sobival ajal.