Tere õhtust, kell sai 18, eetris on teisipäeva, 19. juuli, Päevakaja, mina olen toimetaja Vallo kelmsaar. Austria õiguskaitseorganite rutakas otsus vabastada Viinis kinni peetud endine KGB ohvitser, keda Leedu peab vastutavaks 1991. aasta veriste sündmuste eest Vilniuse teletorni juures pisendas Euroopa solidaarsuse printsiipi, märkisid Eesti, Läti ja Leedu välisminister ühispöördumises, mille nad läkitasid Euroopa komisjonile. Euroopa Liidu siseministrid arutasid sopotis Schengeni ala tulevikku ja uute infosüsteemide vajadust. Eesti jaoks olulisem e-piiride pakett, mis tähendab piiri ületamise süsteemi elektroonilist käivitamist üle Euroopa, ütles siseminister Ken-Marti Vaher. Mereväelased võtsid oma kontrolli alla Gaza sektorisse teel olnud Prantsusmaa laeva Suurbritannia parlamendis kestis terve päev. Kuulamine häkkimisskandaali teemadel. Meediamagnaat Rupert Murdoch nimetas tänast päeva oma elu paindlikumaks päevaks. Tartu linnavalitsus tunnistas kehtetuks linnaliinibusside jälgimise infosüsteemi riigihanke tulemused, mis olid juba kinnitatud. Hankemenetluse käigus tekkis kahtlustööde mahu kirjelduse osas. Lähiajal kuulutab linn välja uue hanke. Näiteks on alustanud taotluste vastuvõtuelektriautode ostutoetuse saamiseks. Toetust on võimalik saada kuni 50 protsenti auto hinnast Tallinnas algavale Euroopa nurgas. Kohtumisel otsitakse lahendusi ühiskondlikele probleemidele. Konkreetseid tulemusi loodavad noored eelkõige kohalike kogukondade tasandilt. Ilmast. Öösel on sooja 12 kuni 18, homme päeval 20 kuni 26 kraadi. Kohati sajab hoovihma, võib olla äikest. Austria ja Leedu tüli, kuidas Austria võimude otsus vabastada endine KGB ohvitser Mihhail kolovaatav on Euroopa solidaarsuse taas küsimärgi alla pannud leedu peab kolovaatorit vastutavaks veriste sündmuste eest, mis toimusid 1991. aasta jaanuaris Vilniuse teletorni juures. Eriti esitas Austria suursaadikule noodi seoses Viini otsusega. Eesti välisministeerium kutsus välja Austria suursaadiku, et temalt selgitusi saada. Samuti tahtsin, et Eesti, Läti ja Leedu välisminister Euroopa komisjonile ühisavalduse, milles märkisid, et Austria õiguskaitseorgani otsus pisendas Euroopa solidaarsuse printsiipi. Mall Mälberg küsis Eesti välisministri Urmas Paeti kommentaari juhtunule. No see teade, et Austrias kinni peetud inimene, keda kahtlustatakse väga tõsistes kuritegudes 1991. aastal Vilniuses, mille tulemusel 14 inimest ka surma sai, et see inimene nii ruttu vabastati, see on väga halb uudis ja väga halb üllatus ja minule on siiamaani lõpuni ikkagi arusaamatu, miks Austria ametnikud seda tegid, mis olid need põhjused? Jah, me oleme kuulnud, et seal olid mingisugused juriidilised põhjused, aga noh, kõigepealt kui sisuliselt vaadata, et tegemist on inimesega, keda kahtlustatakse väga tõsistes kuritegudes, noh, siis oleks ikkagi ka vaja teada, mis need head põhjused siis olid, miks teda lahti lasta, neid selgitusi täna veel ei ole, lootust tuleviku on kindlasti see, et see inimene siiski suudetakse uuesti kinni pidada ja Leedu võimudele toimetada, et kohtuprotsess saaks alata. 20 aastat on ta jooksus olnud. Tegemist on kahe Euroopa liidu riigiga, et need põhjalikud seletused, mida Euroopa Liidu riigid nõuavad, peavad ju tulema. Ja kindlasti, et eile ka oma koos oma Läti ja Leedu kolleegiga kirjutasime kirja ka Euroopa komisjonile, kes siis aitaks ka selles loos selgust tuua, et kuidas kiire vabastamine ühtepidi oli võimalik ja teisalt siis aidata kaasa, et, et selle inimese ikkagi uuesti kinnipidamisele. Aga jah, et Euroopa liidule raamistik ju iseenesest peaks küll olema selline, et kõik riigid saavad kõikidest asjadest avatult ja lahtiselt kõnelda ja selliseid arusaamatusi ja probleeme ei tohiks tekkida. Nüüd paraku on tekkinud, nüüd tuleb siis kasutada seda Euroopa Liidu raamistikku selleks et võimalikult ruttu see probleem lahendada ja, ja ka see, et see kohus ikkagi saaks leedu salata. Et tegemist on justiitsküsimusega, arutasid Leedu Austria tüli päevakorraväliselt ka Poolas koos olevad Euroopa Liidu justiitsministrid. Eesti justiitsminister Kristen Michal. Ja mis kokku lepiti tegelikult Leedu ja Austria vahel, on see, et nüüd tehakse bilateraalne kahepoolne töörühm, mida siis ka Euroopa Komisjoni esindaja julgustas, et tegelikult see öeldaks selgitama välja kõik faktid ja asjaolud, et kõigepealt selgitatakse välja, et kuidas kõik asjad on aset leidnud ja seejärel saab otsustada, et kellele siis oli õigus või kuidas selliseid meetmeid peaks tulevikus rakendama. Kindlasti natukene põhimõttena häirib seesama küsimus, et kas on olemas mingisugused topeltstandardid Euroopa koostöös ess, kui on olemas ikkagi kahtlused, Euroopa vahistamismäärus on välja antud, siis tuleks tegelikult Euroopa sees sellist koostööd teha, nii et eks ta nüüd edasi on ikka selline sisuline justiitsküsimus ja ma arvan, et eks me lähiaegadel kuuleme ka rohkem. Ma rääkisin ka Leedu justiitsministrile myy kiusega keske mulle ütles, et Nad annavad ka meile selle info üsna peatselt edasi, et mis selles töörühmas siis tuleb, aga, aga ootame tulemusi. Priidu justiits- ja siseministrite mitteametlikul kohtumisel olid arutlusel ka Schengeni ala tulevik ja IT-agentuuri arendatavad uued infosüsteemid. Mall Mälberg rääkis siseminister Ken-Marti vaheriga. Ken-Marti Vaheri sõnul pole senised töövahendid piisavad seetõttu ka tähelepanu uutel infosüsteemidel. Eriti suur vajadus uute infost Kreemide järele tekib siis, kui peetakse läbirääkimisi viisavabaduse üle kolmandate riikidega, näiteks idapartnerlusriikide või Venemaaga. Eesti jaoks on oluline viia miinimumini kõik riskid, mis selliste visa vabadustega võiksid kaasneda. Kõige olulisem meie jaoks ongi tegelikult see niinimetatud e-piiride pakett ehk sisenemis ja väljumissüsteemi elektrooniline käivitamine üle-euroopaliselt, mis tähendab seda, et kõikide piiriületajate passi andmed ja sõrmejälgi hakatakse siis registreerima ühtsesse infosüsteemi ja väga oluline on ka see, et sellesse infosüsteemi oleks ligipääs õiguskaitseorganitel tähendab lihtsalt öeldes seda, et on võimalik väga kiiresti sujuvalt operatiivselt reageerida kuritegelikule elemendile, kes võib hakata üle piiride liikuma. Uute üle euroopaliste IT-süsteemide loomiseks võib esialgsetel hinnangutel kuluda kuni 1,3 miljardit eurot. See projekt on läbi IT-agentuuri seotud Eestiga, rõhutas siseminister. Ja tegelikult kogu see suure miljardiprojektijuhtimine hakkaks toimuma Tallinna linnas õit agentuurist ja see tähendab loomulikult kompetentsi keskuse loomist Tallinnasse, see tähendab rahvusvahelist tähelepanu ja kõike muud. Aga me peame olema siin selles osas realistlikud, et see, mida ma täna kirjeldan, need on alles esialgsed visioonid edasiliikumisest ja tegemist saab olema kindlasti aastatepikkuse kõigepealt diskussiooniga arendustega ja käivitamisest, me saame rääkida alles mitmete aastate pärast. Üksmeel Euroopa Liidu riikide vahel uute tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõttu asjus on Ken-Marti Vaheri sõnul olemas. Üldine suundumus mulle tundub, on võrdlemisi sarnane, arusaamad on olemas, oktoobris-novembris, hakkame arutama selle üle, millised saavad olema täpselt kriteeriumid nende passiandmete sõrmejälgede fikseerimisel, liibuv süsteem üleandmisel. Ja loomulikult tuleb vaidlus, see on täiesti selgelt etena õiguskaitseorganite õiguse üle pääse nendele andmetele ligi sest on kindlasti olemas ka neid, kes peavad seda ebaproportsionaalseks. Eesti seisukoht on siin väga selge. Õiguskaitseorganitel peab olema ühene ligipääs sest muidu see andmebaas jääb selgelt poolikuks ja temast kasu saab olema vägagi väike. Meediaimpeeriumi News Corporation juht Rupert möödak ütles täna parlamendis seoses kõmulehe News of the World häkkimisskandaaliga alanud kuulamisel, et see on tema elu kõige alandlikum päev. Murdocki poeg News Corporationi Euroopa ja Aasia osakonna juht James möödoc vabandas Omalt poolt kõigi eriti häkkimise ohvriks langenute ja nende perede ees. Briti peaminister David Cameron nimetas laienevat häkkimisskandaali suureks probleemiks, mis Aga lahendatakse. Peaminister lisas, et skandaal ei juhi valitsuse tähelepanu kõrvale peamistelt välja kutsetelt, millega ühendkuningriik silmitsi seisab, muu hulgas majanduskasvu taastamisel pärast kriisi. Iisraeli mereväelased võtsid enda kontrolli alla Gaza sektorisse teel olnud prantsuse laeva ning andsid käsu suunduda Iisraeli. Laeva ülevõtmine toimus rahulikult ilma vägivaldse vastupanuta. Laev, mille pardal oli 10 aktivisti ja kolm meeskonnaliiget, peeti kinni vahetult pärast kaasa rannikule jõudmist. Pardal olnud aktivistid on seotud vaba kaasa liikumisega, kelle eesmärk on lõpetada kaasa piiramine. Iisrael, kelle mereväelased tapsid mullu sarnase juhtumi puhul kaheksa Türgi aktivisti, on lubanud peatada kõik mereblokaadirikkujad, et vältida relvade jõudmist Gazasse. Rahvusvaheline koalitsioon andis Afganistani vägedele üle julgeoleku vastutuse Lagmani provintsi pealinnas Meterlaamis. Nii teatas koalitsioonivägede juht kindral Cheinsbagnal nimetada taas mechterlaami üleminekut Afganistani kontrolli alla võimsaks signaaliks ülestõusnute-le, et Afganistan teeb edusamme. Lisaks Meterlaamile annab koalitsioon Afganistanile julgeoleku vastutuse üle veel kuues piirkonnas. Venemaa president Dmitri Medvedjev teatas kohtumisel Saksa ajakirjanikega, et teeb kõige lähemal ajal teatavaks oma plaanid seoses eelseisvate presidendivalimistega. Teatavasti on Venemaa presidendilt nõutud vastust sellele küsimusele viimasel ajal korduvalt. Venemaa teatas, et taastab köögiviljaimpordi Poolast alates homsest keeldu värske köögivilja sisseveole Euroopa Liidust kehtestati juuni alguses seoses kolibakteripuhanguga. Juuni lõpus tühistas Moskva keelu osaliselt ning hakkas lubama riiki Hollandi ja Belgia toodangut. Köögivilju tarnitakse erirežiimi leht spetsiaalse sertifikaadiga, kuhu on märgitud toote päritolu liiki aiand, sanitaarkontrolli tulemused ning Euroopa Liidu laboriuuringute tulemused. Kaheksa USA abiorganisatsiooni Pakistanlasest töötajat on kadunud ja arvatakse, et Nathan röövitud Ameerika pagulaskomitee töötajad olid teel tagasi afganistani põgenikelaagrist, kui nad kaduma läksid. Kohaliku provintsi kuberneri sõnul ei ole selge, kes võimaliku inimröövi eest vastutab. Afganistani ja Pakistani piiriregioonides võitlevad suurem autonoomsus eest Talibani ja al-Quaedaga seotud äärmuslased. Inimröövid on nende jaoks sealkandis omaette rahateenimisviis. Tartusse plaanitava linnaliinibusside elektroonilise infosüsteemi valmimine võib edasi lükkuda. Linnavalitsus tunnistas kehtetuks infosüsteemi ostu riigihanke juba kinnitatud tulemused. Toomas Kelt. Nelja aasta pärast peaksid Tartus linnaliini bussipeatustes olema üleval elektroonilised tablood, millelt on näha, kuna Alex eelmine buss ja kuna saabub järgmine sellise elektroonilise infosüsteemi ülesehitamine nõuab mitmete firmade tööd. Tänasel linnavalitsuse istungil otsustati tunnistada kehtetuks infosüsteemi ostmise riigihanke tulemused. Linnavalitsus lähtus selle otsuse tegemisel juba varem langetatud riigihankevaidluskomisjoni otsusest. Vaidluskomisjoni pöördus üks võitja konkurentidest, selgitab linnapea Urmas Kruuse. Tööde mahtude kirjeldas, meie mõtlesime kiirelt, teie pakutud lahke inimesena. Probleem oli selles, et hanketingimuste järgi pidi võitjal olema ette näidata aastatest 2008 kuni 2010 vähemalt kolm miljonit kroonist tarkvara programmeerimise lepingut koos pakkumise esitanud firmadel. Telegrupilierr süsteemidel ei olnud aga ette näidata kolme konkreetset lepingut, vaid arendusprojekte, mille kohta oli sõlmitud mitu üksteisele järgnevat lepingut. TeleGrupi juhataja Ivo Remmelg lisas, et nende hinnangul vastasid ka need hanke tingimustele. Vaidluskomisjon otsustas aga teistpidi. Nüüd ongi Tartus tulemas uus riigihange, kas see võib edasi lükata ka lõpptulemust. Infosüsteemi valmimist ei ole linnapea hinnangul veel kindel. Läbikukkunud hanke eesmärgiks oli linnale terviksüsteemi hankimine, mis sisaldaks nii busside jälgimisseadmeid, peatustesse, paigaldatavaid info, tabloosid, nende ülespanekut, süsteemi häälestamist ja hooldamist. Hankele laekus kumist, hinnad jäid enam-vähem 800000 ja kahe miljoni euro vahele. Toomas Kelt Tartu. Sihtasutus Kredex tühistas juuli alguses välja kuulutatud hanke elektriautode laadimispunktide võrguühenduste projekteerija leidmiseks ning käivitab selle nädala jooksul. Uue. KredExi projektijuhi Heikki Parve sõnul laekus hankele tähtajaks kolm, mis kõik ületasid hanke eeldatavat maksumust. KredEx alustas aga taotluste vastuvõtuelektriautode ostutoetuse saamiseks. Airi Kärp. Elektriauto ostmiseks saavad toetust taotleda era- ja juriidilised isikud ning toetusmäär on kuni 50 protsenti elektriauto soetamise hinnast. Kredexi energiasäästu projektijuht Heikki Parve. Toetust saab taotluse sisse anda, kui teil on hinnapakkumine ehk siis kõigepealt tulete meie juurde hinnapakkumisega, siis me vaatame läbi, kas auto on toetuskõlblik. Kui on toetuskõlblik, siis me teeme otsuse, taotleja saab lepingu, millega ta läheb siis automine juurde tagasi. Sõlmitakse ostu-müügileping, inimene ise maksab siis selle osa, mida nüüd toetus ei kata ja siis ülejäänud osa maksab KredEx automüüjale. Heikki Parve sõnul on toetuse saajal viis aastat üldisi kohustusi, mille jooksul peab auto ostja omanduses olema. Toetuse saaja, suuremat kohustus on, siis ta peab seda rohesertifikaate omama, ehk siis roheenergiat kasutatakse selle auto edasi saamisel ja seda roheenergiat siis KredEx viie megavati ulatuses annab toetuse saajale kaasa hiljem, kui see piirmäär on, need siis ületatud, et siis inimene peab ise seda juurde hankima ja see keskkond on olemas, et neid saab täitsa turult osta. Lisaks on veel siis kohustus, iga-aastane läbisõit, kilometraa reid edastada ja ka siis soovime autot aga üle vaadata aeg-ajalt ehk siis paikvaatlust, et kas ta on siis olemas, kas taotleja ikkagi sõidab sellega või on see kellelegi edasi müüdud. Elektriautode kättesaadavamaks tegemine suurendab taastuvenergia kasutamist eratranspordis. Toetusprogrammi eesmärk on siis teha kättesaadavamaks elektriauto esmaselt ja teised siis ka saastekoormuse vähendamine linnas piirkonnas ja ka siis taastuvenergia propageerimine transpordis. Lisaks elektriauto ostutoetusele on KredExilt võimalik toetust saada ka spetsiaalse laadija soetamiseks, kuid elektriauto omaniku Meelis Merilo sõnul pole eraldi laadijat tingimata vaja. Tüüpiliselt kõik elektriautod on võimelised ennast laadima tavalisest 230 voldi pistikupesast lihtsalt sellel, sel juhul võtab laadimine aega kaheksa kuni 10 tundi, kiirlaadijaga saab siis autol aku täis peaaegu 20 minutiga. Millega peaks arvestama inimene, kes tahab osta endale elektriautot? Arvestama peab sellega, et elektriautol on siis ühe laadimisega võimalik läbi sõita 100 kuni 150 kilomeetrit ja enam-vähem oma päevasõidud selliselt planeerima, et seda limiiti ei ületaks või siis leidma endale vahepeal kiirlaadimiskoha. KredExi toetuse täpsemad tingimused ja taotlusvormid leiab kodulehelt www. Punkt ELMO. E. Tallinnas Raekoja platsil on praegu Euroopa noortekohtumise avaüritus. Nädala lõpuni kestva kohtumise fookust üritas lahti mõtestada Madis Järvekülg. Enamik osalejaid Euroopa noortekohtumisel on üle 20 aastased noored korraldaja Vassili koikovi sõnul on nad läbinud range kvaliteedikontrolli, mis vältas ligi kuus kuud. Camiteese partnerid olid nii teadlased, nii ühiskonnateadlased kui ka majanduses, eksperdid kui ka poliitikud. Arutelud hakkavad toimuma seitsmes töötoas nagu linnaruumi arendamine, põllumajandus, tervishoid ja nii edasi. Kuid millised on need konkreetsed probleemid, millele lahendusi otsitakse? Vassili koikov, majanduskriis tööhõives Eestis on taga see suur probleem, iiliti ka teistest riigid Lätisse. Kui suur probleem järgmine on siis kliimamuutused? Väga aktuaalne teema on ka energia Jaapanis toimus, mis Eestis akti. Kas meil hakatakse ehitama sellel tuumaenergiajaamad või ei ole nii, kuidas meil on linnaruumiga on, kas me hakkame siis taastuvenergia rohkem kasutada Eestis elektromobiilid ja näiteks meie riik praegu ära reaalsed lahendused valminud eelkõige kohalikul tasandil, ütleb Kulikov iga osaleja nii ürituse jooksul, kui ta terve lülitust teeb, konkreetne kohalik initsiatiiv enda riigis linnas, mida saaks pakkuda valitsusele ärisektorile, mida saaks 200 ühiskonna ja siis seda initsiatiivid pannakse süsteemis. Veebilehel on olemas juba elektrooniline süsteem, kus on kohe saaks vaadata, mis toimub, kus toimub, kuidas arendatakse ja järgmisel aastal me planeerime kokku saada meie põhipartneritega ja siis arutleme. Kas ennustus, kas te riigis või kogukonnas on parem elada või konkreetsete lahendustega koonddokument kantakse 23. juulil Tallinnas Mustpeade majas. Euroopa noortekohtumise alateema on jätkusuutlik areng. Küsisin välismaalastelt, mida nad selle all mõistavad. Hollandi noorte esindaja. Peale sõda on sotsiaalne sammas, majanduslik, samas ja keskkondlik, samas need kolm dimensiooni peaks saama ühtseks. Tekib protsess, milles toimub kõik keskkonnasõbralikumalt, sotsiaalselt sõbralikumalt, aga läbi selle saab ikkagi raha teenida. Osaleja feri, Pasco Luunak Filipiinidelt. Teine poodi. Läksime. Järjepidev areng on varade maksimaalne kasutamine, ilma, et peaks ohverdama tuleviku generatsioonide vajadusi. Kui maakera pidevalt laastuda, missuguse maailma siis oma lastele pärandame? Tartu Jaani kirikus algab täna õhtul kontserdisari tornimuusika, kontserdid toimuvad kuni 30. augustini seitsmel teisipäeva õhtul. Esinejateks on teiste hulgas in boil Aleksander Sünter, väike koosseis ansamblist Toort, vennad Johan sonid. Nii teatas tartust Hedvig Lätt. Tartu Jaani kiriku torn, kes on seal käinud, see teab, et seal on palju väikeseid hubase droomikesi. Kontserdisarja idee autor Juhani Jäägeri sõnul oli kiriku soov leida uut rakendust tornis paiknevatele ruumidele, sest Jaani kirik seostub tartlastele üle vanalinnapaistva kiriku. Torni, vaateplatvormi ja arvukate kontsertidega. Püüdes välja nuputada, mida põnevat selle torniga lisaks vaateplatvormile, mis seal niikuinii on, oleks võimalik ette võtta jõudsimegi, tornimuusika, kontserdi ideni, väikest kammerkontserdid, kus hubases keskkonnas väikesele hulgale publikule esineb väike koosseis. Ruumi väiksust silmas pidades jõudsime kohe selleni. Tegemist peaks olema vaiksemat sorti hubasema muusikaga ja kuna Eestis on väga palju autorilaulikuid, folkartist, etnomuusikuid, kes võiksid esineda väikestes koosseisudes, siis sinnapoole. Meie mõte hakkaski koheselt arenema. Kontserdid toimuvad Jaani kiriku tornis paikneval orelirõdul, mis mahutab kuulama 50 inimest. Jaani kiriku orelirõdu on väga hea paik selliste väikeste kontsertide tegemiseks ja orelirõdu on ka väga kena vaatega, et ühest küljest avaneb vaade kiriku kesklöövile ja teisest küljest on üks väike kotiaken, mis avaneb täpselt läände ja kuna need kontserdid toimuvad õhtul kell üheksa, siis võib arvata, et seal on loojuva päikese värvide mäng esineja selja tagant kiriku müüridele väga kena vaadata. Kes sinna kohale tulevad, nendel on kindlasti võimalik ka teha külastus ülemistesse ruumidesse kuni kellatornini välja. Selles mõttes ta on ka natukene eksklusiivne võimalus kirikukellasid ja vaateplatvormi ja Tartu linna vaadata sellisel kellaajal õhtuti, kui meil tegelikult vaateplatvorm tavaliselt. Tartu Jaani kiriku tornimuusika sarja avab täna õhtul ansambel Inboil. Kohtumiseni Jaani kiriku tornist juulis ja augustis, teisipäeva õhtuti kell 21, null null. Jäänud on rääkida ilmast. Eeloleval ööl on vahelduva pilvisusega ilm, kohati, peamiselt Ida-Eestis, sajab hoovihma, võib olla äikest. Puhub muutliku suunaga tuul kaks kuni kuus meetrit sekundis, sooja on 12 kuni 18 kraadi. Hoovihma ja äikest võib-olla ka homne päev. Päeval puhub ida- ja kirdetuul kaks kuni kuus, saartel kuni üheksa meetrit sekundis ja sooja on 20 kuni 26 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, mis kandis järjekorra numbrit 18342 kuulmiseni.