Heliga ja pere hea helikaja kuulaja. Tänase saate panevad kokku operaator Katrin maadik ja toimetaja Maria Mölder. Teemad on sellised. Pühapäeval algab Rakvere Arvo Pärdi festival 2005. Helilooja peatselt saabuva juubeli puhul saab erinevates Eesti kirikutes kuulata tema teoseid. Passija staabat mater, tere ja Canon Packajaanen, Eesti filharmoonia kammerkooridirektorit Annely hunti, kes ütles, et kesklinna lisaks tuleb juttu ka Arvo Pärdi juubeliks ilmuvast Tõnu Tormise fotoalbumist ning näitusest mida saab peatselt näha Estonia kontserdisaali fuajees. Klassika raadio tähistab Arvo Pärdi juubelit ulatusliku dokumentaalsarjaga. Alates 11.-st septembrist võib kuulda varsti 70 aastaseks saava helilooja ja tema lähikondsete mälestusi ning mitmekülgseid arutlusi Arvo Pärdi loomingu teemal. Lähemalt kuuleme saatesarja autorilt Imo Mihkelsonilt. Eesti Muusikaakadeemia kammersaalis näidati päeval, seitsmendal septembril Palacitooriand supini dokumentaalfilmist Arvo Pärt 24 prelüüdi ühele pulgale, mis on jõudnud juba 58 riigi DVD-levisse. Samas esitleti ka Enzorestania tõlkekogumikku Arvo Pärt peeglis, mille muudetud kujul välja andnud Eesti Entsüklopeediakirjastus DVD levist rääkis lähemalt filmistuudio F seitse, produtsent, retsokman artiklikogumikku tutvustas Eesti Entsüklopeedia, kirjastuse Kirjanduse ja kunstitoimetuse juhataja Tiina Mattiisen. Eesti muusikaakadeemias toimusid enne kooliaasta algust rahvusvaheliselt suvekursused krossing poodes Karin kopiale, meenutas toimunut muusikaakadeemia välissuhete prorektor Marje Lohuaru. Neljapäeval, Kaheksandal septembril toimus Rahvusooper Estonia 100. hooaja avaetendus. Muljeid Giuseppe Verdi ooperi hotello esietendusest korral. Klapp spordikeskuses vahendab tui hirv. Täna õhtul toimub Tartus Vanemuise teatri muusikahooaja avakontsert. Hooaega ja avakontserdikava tutvustas Hendrik Lätile Vanemuise peadirigent Hendrik Vestmann. Eesti interpreetide liit alustab kontserdisarja akadeemiline kammermuusika uut hooaega. Avakontsert on 11. septembril kell 18 Kadrioru lossis. Üles astuvad Bron Aile assoni ja pianist Helin kapten. Kontserdihooaja plaanidest rääkis Karin koprale produtsent Marika Lever. Nagu ikka, vahendab muusikauudiseid laiast maailmast Priit Kuusk. Soovime head kuulamist. Pühapäeval, 11. septembril, Arvo Pärdi sünnipäeval, algab Rakveres Arvo Pärdi festival, mis kestab 28. septembrini ja sisaldab neli kontserdiprojekti. Festivali korraldab Eesti filharmoonia kammerkoor koostöös Rakvere linnavalitsusega. Eesti filharmoonia kammerkoori direktrissi Anneli Undi sõnul on ettevalmistused festivaliks kestnud kaks aastat. Festivali neli sellist suurt sammast ongi neli erinevat kontserdiprojekti ja iga projekti esimene ettekanne toimub siis Rakveres. See on ka põhjus, miks see festival on võib-olla pikema aja peale välja venitatud, kui tavaliselt on harjutud, sest et Rakvere on ikkagi väike linn ja me ei saa seal päris iga päev kontserte teha, sest et siis meil publik ei peaks vastu. Ja nii me oleme need kontserdid hajutanud Rakveres. Sellise mõistliku vahega, et kogu festival jaguneb siis pea kolme nädala peale. Ja nagu ma ütlesin, iga programmi esimene kontsert on Rakveres ja siis teine, mõne puhul ka kolmas ja neljas toimuvad siis Paides, Tallinnas, Tartus, Pärnus ainult festivali lõppkontsert. Canon Boca Johanil on selline unikaalne kontsert festivalil, mida kusagil mujal ei korrata sest selle kontserdipaik on väga eriline. See on Rakvere õigeusu kirik. Ja tõenäoliselt see on üks sobivamaid kohti Pärdi Canon Pocoyanneni ettekandeks üldse. Me avame festivali Arvo Pärdi sünnipäeval suurteosega pass ja Rakvere kirikus. Ja teine projekt on selline, kus Eesti filharmoonia kammerkoor ei osale, aga meie seos on läbi meie peadirigendi Paul hilieri teine kava pealkirjaga Stabat Maater. Siis toob Eesti kuulajatele võimaluse kuulata Paul hilieri maailmamainega ansamblit liiaterovoissis ja seda kavame kordame peale Rakverega Tallinnas. Kolmas projekt on Pärdi suurteos Misery, tere, kus lisaks koorile teeb kaasa 11 liikmeline instrumentaalansambel ja selle kavaga on siis kõige rohkem kontserte peale Rakverega Tallinnast Tartusse, Pärnus koostöös Eesti kontserdiga kontserdisaalides. Ja siis juba nagu ma ütlesin, viimane kontsert, kaalundoka Jaanen, kus dirigendiks on Tõnu Kaljuste. Teises kavas on Pärdi kõrval ka tuleva aasta juubelihelilooja Mozart ja Paul Hillier on pannud kokku kava, mille pealkirjaks on Stabat Maater, lähtudes siis Pärdi suuremast teosest selles kavas. Aga lisaks on seal imeilusaid kammerlike, mini atuure, lauljatele ja kammeransamblile nii moodsardilt kui Pärdilt. See on neljaliikmeline lauljate ansambel, millele siis ekstra selles kavas lisanduvad. Viis instrumentalisti ja vanadel keelpillidel ja kolmandas kavas on teil kaastegev organist, kellega olete viimastel aastatel väga palju koostööd teinud. Christopher Powers protsent on tegelikult meil kaastegev juba esimeses kavas basseos ja mis r, et oleme me temaga esitanud viimastel aastatel, nüüd õige mitmel pool maailmas ja mõni nädal tagasi olime me temaga koos BBC Promsile, Londoni Royal Albert foolis, nii et Christopher on meile juba väga hea ja tavaline koostööpartner. Kuuldavasti te salvestate selle kere peale kontserte? Jah, see jääb ka tegelikult Pärdi festivaliajalistesse raamidesse, et me vahetult pärast Miserveere kontserte salvestame selle kavaga harmoonia mundile. Meie järjekordseks plaadiks ja see on järjekorras juba mitmes plaat, harmoonia mondiga, kuues kus toimuvad teised kontserdid. Kolm esimest kontserti on Rakvere luteri kirikus ehk Rakvere kolmainu kirikus viimane kontsert, Canon Boca Jaanen on siis õigeusu kirikus, mis ei ole mitte liiga tavaline kontserdipaik, seal linnas. Aga esimese passijo teine kontsert toimub Paide kirikus. Paide teatavasti on Pärdi sünnilinn, Rakveres on ta kasvanud ja koolis käinud. Aga Paide väikelinnal on see au ja see toimub koostöös sealse linnavalitsusega. See kontsert, Misereere kava koostöös Eesti kontserdiga käib siis mööda meie suuri kontserdisaale Estonia kontserdisaalis, Vanemuises ja Pärnu kontserdimajas. Ja siia Terovoisise kontsert peale Rakveret on Tallinnas metodisti kirikus. Pärdi festivali ajaks saab valmis ka üks uus tore raamat. Eesti filharmoonia kammerkoori ridades on aastaid laulnud selline tippfotograaf nagu Tõnu Tormis. Tänu tööle kammerkooris on tal olnud võimalus jäädvustada unika ilusaid hetki heliloojatest muusikutest, mis tavalisele pressifotograafile on sageli kättesaamatud. Ja nii on sellest aastatepikkusest tööst saanud kokku ka üks seeria fotodest. Arvo Pärdist ja Tõnu Tormis on pannud kokku fotonäituse. See on olnud juba mõni aasta tagasi üleval Kopenhaagenis sealsel Pärdi festivalil. Ja nüüd see jõuab ka Tallinnasse, niiet Estonia kontserdisaali fuajees on alates üheksandast septembrist 22.-ni Kunimisereeri kontserdipäevani siis võimalus vaadata Tõnu Tormise fotosid Arvo Pärdist. Ja pärast seda läheb see näitus Rakverre ja loodame, et võib-olla selle hooaja jooksul veel ka mujal Eestis. Aga, ja peale selle näituse on nendest imeilusatest ja haruldasest fotodest saanud kokku ka ilus raamat kus on lisaks ka Paul hilieri neli väikest esseed Arvo Pärdi muusikast. Ja tekst on seal paralleelselt eesti ja inglise keeles ja lisaks siis Tõnu Tormise fotod Pärdist ja teistest tegijatest, kes on temaga seotud olnud. See raamat saab valmis festivali ajaks, kindlasti saab seda festivali kontsertitel osta. Eesti filharmoonia kammerkoor on Pärdi muusikat alati palju esitanud, aga aga eriti viimasel hooajal ja näiteks On Packajaaneniga olete käinud mitmel pool väljaspool Eestit. Selge on see, et tänavu tähistab terve muusikamaailm Arvo Pärdi sünnipäeva, mitte ainult meie siin tema kodukandis. Ja tõepoolest, Eesti filharmoonia kammerkoor on saanud esineda mitmetel suurtel muusikafestivalidel, mis sel aastal on siis spetsiaalselt ka Arvo Pärdi loonud pühendatud Hollandi festivalil. Juunikuus oli meil kolm suurt kontserti, kolme erineva dirigendiga. Tõnu Kaljuste, Paulhylieri Olar, Jeltsiga, Tõnu Kaljuste kannu Canon Pokojaanelite esitatud Stockholmis balti merefestivalil ja nüüd septembri alguses Poolas klots siis spetsiaalselt Arvo pardile pühendatud muusikafestivalil. Oktoobrikuus läheme veel Budapesti Ki Budapesti sügisfestivalile, kus on ka Pärdi kava. Nii et väga palju on nagu meie selle aasta tegemisi selle lugupeetud helilooja juubel mõjutanud. Ja nüüd siis saab eesti publik osa Pärdi muusikast nelja suure kontserdiprojektil ja loodame, et igaüks leiab selle kontserdi. Ah, mis temale paremini sobib ja kodule lähemal. Ma tahaksin lisada veel seda, et need kaks kontserti, mida Tallinnas ei korrata seal Pacio ja Canon Boca Jaanen. Rakvere kontserditel on võimalus sõita spetsiaalse eribussiga. Palun võtke ühendust Eesti filharmoonia kammerkooribürooga ja teil on see võimalus ja Rakverekontserdid on publikule tasuta. Ja Paide kontsert samamoodi. Klassikaraadio vahendab kõik neli kava otseülekandes festivali ava- ja lõppkontsert. Verest ja kaks kontserti Tallinnast. September on klassikaraadios Arvo Pärdi kuu helilooja juubelit tähistab ulatuslik dokumentaalsari. Alates 11.-st septembrist võib kuulda varsti 70 aastaseks saava helilooja ja tema lähikondsete mälestusi ning mitmekülgseid arutlusi Arvo Pärdi loomingu teemal. Lähemalt kuulame saatesarja autorilt Imo Mihkelsonilt. Kas klassikaraadio on kunagi varem nii suure projektiga mõne muusika? Kui juubelit tähistanud ma arvan, et üsna tõenäoline, et ei ole seda sellepärast ka, et esiteks ei ole vist kedagi nii suurt, nüüd ütleme eesti muusikas, kes nii suure projekti nagu välja paisatakse endast ja. Ma arvan küll, et ei ole jah. Milliseid teemasid dokumentaalsari Arvo Pärt 70 hõlmab, ma arvan, et umbes pool sellest sarjast on just nimelt dokumentaalne kronoloogiline selles mõttes, et ta kajastab teatavat perioodi Arvo Pärdi elust ja muusikud eest ja see periood, mida kõige lähemalt vaadatakse seal need aastad, aastakümned, mis ta elas ja tegutses Eestis, see tähendab kuni aastani 1980 Nad lahkusid jaanuaris 80 ja pärast seda hakkab selles saates, nagu seal mõtteliselt teine osa, teistsugune kontseptsioon, teistsugune ülesehitus. Kuna meist eemal olev Arvo Pärt nagu kaugel ja tähene abstraktne kuju ja tema muusika on just nagu kuidas nüüd öelda, ilma selle füüsilise inimese kehata, inimene on juures, käib kummardamas, saab tänaval küsida, et kas nüüd midagi valmib v valmi. Et siis sa nagu juuresolek, aga need välismaised teosed, see muusika, mis on talle maailmas edu toonud, see on valminud teisel kombel vähemalt meie jaoks. Ja sellepärast on ka seda saates järjes vaadatud, teisel kombel. Tegelikult kui ma ütlesin, et pool umbes selline dokumentaalse hõnguga, siis on seal mõlemat, nii sellist biograafilist kui ka loomingulist poolt, sest kuna Arvo Pärt ise päris palju räägib selles saatesarjas, siis ta ei räägi mitte ainult oma eluseikadest, õigupoolest talle ei, peaaegu et ei meeldi rääkida materiaalsest või sellisest füüsilisest olemisest, vaid pigem ikkagi tema jutt kipub sellesse, mida ta mõtles millised impulsid ühe või teise tegutsemise taga võisid olla mingid hetked, mis teda kannustasid. Ja see on väga huvitav tegelikult ja see on hea, ta just sellistes kategooriates mõtleb oma elu peale tagasi. Sarja jaoks on intervjuu andnud päris palju erinevaid kultuuritegelasi. Kas inimesed räägivad hea meelega? Pärdist ja enda kokkupuudetest temaga enamik räägivad üsna hea meelega. Üllatus on see, et paljudel inimestel on just nagu ütleksin, sellised salajased pärleid teatavad hetkede kohtumised tema või tema muusikaga, mida nad kannavad oma mälestuses kaasas ja nad kuidagi väga selliselt ettevaatlikud, nii nagu inimene näitab sulle kalliskivi töötab ilusasti, pakib selle lahti, niimoodi hoiab hästi mingitel võib-olla see, mis nahkeri vahel mul on olnud nii mõnigi juhus, kus inimene on oma mälestust umbes sellisel kombel ilusasti lahti pakkinud. Need on väga huvitavad hetked olnud väga omapäraselt. Ma ei ole sellega niimodi varem kokku puutunud, aga on ka mõned sellised juhtumid. Jah, kus on keeldutud andmast intervjuud, kellega sa näiteks vestelnud olnud? Ma arvan, et neid nimesid on kokku umbes 50. On kultuuritegelasi, kirjanikke, muusikuid, et on Pärdi õpingukaaslasi on väga palju just nimelt jah, ka muusikuid, kes on kokku puutunud Arvo Pärdi muusika esitamisega sinna juurde kuulub see märkused, et seda muusikat ei saa esitada päris sellisel kombel, sellesse ei saa suhtuda või sellele läheneda niisugusel kombel, mida muusikutena õpinguteel tarkusena kaasa saanud seal on vaja natukene ümber mõelda, ümber rivistuda ja vot sellised ümberrivistamiseks muusikute jaoks olnud ka päris üllatavad sellised huvitavad kogemused. Ma ütleksin, et igasuguseid inimesi on, kellega ma rääkinud olen, ehkki Arvo Pärdi suhtlusringkond siin Eestis elades olles need aastakümned ei ole olnud kuigi lai. Kuidas Arvo Pärt ise sellele reageeris, kui tema poole pöörduti ideega 14-st saatest koosnevat juubelisarja teha? Alguses oli natuke tagasihoidlikum, ei tee, see paisus nii-öelda töö käigus, kui Arvo Pärt ise oli nõus järjest rohkem ja rohkem rääkima, hakkame seda projekti nii-öelda esitlesime teemadel ringina Arvo Pärdi, see oli esialgu pakutud maksimum umbes 10 saadet laias laastus on nagu jäänud umbes samasugune. Ega seal väga palju erinevusi ei ole. See, mida ma olen üritanud nagu seal algustada, puudutada see enam-vähem kõik on seal ka olemas, lisaks sellele palju detaile ja nüansse, varjundeid ja nii edasi ja nii edasi. Ta suhtus üllatavalt sõbraliku heatahtlikkusega. Kõigepealt oli suur rõõm, et ta ei olnud ei. Kui ta oleks öelnud ei, siis oleks see asi piirdunud võib-olla mõne saatega, kus tema osalust ei oleks olnud. Õppisid sa selle dokumentaalsarja ettevalmistamisel palju uut või üllatavat oli palju asju, milleks ma nagu olin valmis, mida ma teadsin, aga võib-olla suurim üllatus on kogu asja juures see, et ausalt, ma ei kujutanud ette, ma ei teadnud, et Arvo Pärt on tegelikult olnud kuuekümnendatel seitsmekümnendatel Eesti kultuuripildis nii tohutult oluline niga taliseeriv ilma et ta oleks olnud kuidagi ennast peale tükki ennast esitleb ta kuidagi tagasihoidlikul kombel eemal olles, paljusid inimesi kuidagi innustanud ja isegi ma ütleksin mõnda protsessi, mida praegu afišeerida kuidagi õhutanud, kiirendanud. Ta on väga oluline kuju eesti kultuuriloos, muusikaloos. Immo Mihkelsoni toimetatud dokumentaalsarja Arvo Pärt 70 saab kuulata alates 11.-st septembrist. Saated on eetris iga päev kell 21, kordusena järgmise päeva hommikul kell 10, null viis. Kolmapäeval, seitsmendal septembril esitleti Eesti Muusikaakadeemia kammersaalis DVD diaraamatut, mis on mõlemad seotud Arvo Pärdi läheneva juubeliga filmistuudios. F seitse valminud Dorian supini autorifilm Arvo Pärt 24 prelüüdi ühele fugale on tänu DVD levile jõudnud juba 58 riigi filmivõrku. Kuidas supini filmil seni maailmas läinud on, räägib produtsent Reet Sokman. Nagu dokumentaalfilmidele omane, on neid üsna raske levitada, aga meil on olnud, kuna film hakkas käima päris palju meid, rahvusvahelisi festivale, leidsime filmile ka levitaja ja see on prantsuse levifirma ideaal audience. Nemad on spetsialiseerunud just tõsise muusika-kunsti-kultuuri dokumentaalfilmide levitamisele Tontsele levitusega alles alustanud, aga ühe tööna nende poolt on ka see, et nad viisid selle filmi DVD. Seal kuulub teade kogumikku Chafašessons. Millisesse konteksti sõjazaroloog pardiloomingu saab? Ma arvan, et ta reastab tema väga tunnustatud teiste heliloojatega täiesti võrdsele reale. Selles reas on maaler Šostakovitši, seal on Philip Glass, mitte kõik filmid ei ole veel nagu ära unustatud, mis sellest sarjast tulevad. Arvan, et see avab ühe Eesti dokumentaalfilmi jaoks küll täiesti pretsedenditut võimalused, mida ühele dokumentaalfilmile mitte alati osaks ei saa. Loomulikult on see suuresti ka Arvo Pärdi teele. Preemiate koha pealt ei saa mäe nagu eriti kiita. Me oleme olnud paljude rahvusvaheliste festivalide konkurss programmis, mis on iseenesest väga suur tunnustuspreemiaid. Me oleme saanud kodumaalt. Või raamat, mida see sisaldab, see raamat sisaldab Dorian suupini kui filmi tari kirjutist, filmi tegemisest, kuidas ta töötas, Arvo Pärdiga siin on Arvo Pärdi diskograafia täiesti viimase infoga ja Dorian Chopini väike Filmagraafia ja temagi filmibukett. Ta on tõlgitud üheksasse keelde, filmistut kitledüheks keeles. Lisaks täispikale filmile on CV tilga kolm lühifilmi umbes pooletunnised, igaüks saanud ilmselt küsimusi rohkem ei sobi meile endale. Minu meelest ei vasta üldse sai Arvo Pärdi nii-öelda ihu resesse seal olnud nagu asjadel loomulik käik, sest see on olnud tegelikult materjali jäädvustamine. See ei ole olnud konkreetne, siis teha seda dokumentaalfilmi. Aga kuna neid väga ratsionaalseid episoode kogunes nii palju, siis hakkas Dorjel soppinud püüdma sellest kokku panna ka filmi. See oli päris keeruline protsess, sest need olid eri aegadel erivahenditega eri rahaliste võimalustega filmitud materjal ja see, et ta nagu ise tervikuks välja kujunes, mul ei, ma arvan, et ka talle endale meeldivaks üllatuseks. Kas omaette veel töötama, kui film, aga see, kuidas tast on saanud ihuoperaator sambaga, pikaldase koostöö Filil, siin on ka perekondlikud suhted mängus. Teoorienduse Uppin on nii ligidale saanud, on nagu vist ka usalduse küsimus. Lisaks DVD-le filmiga Arvo Pärt 24 prelüüdi ühele fugale esitleti samal pealelõunal ka teist Pärdiga seotud üllitist. Eesti entsüklopeedia on välja andnud mugandatud tõlkija itaalia muusikateadlase Enzo restania artiklite kogumikust Arvo Pärt peeglis. Lähemalt räägib Entsüklopeedia kirjastuse kirjanduse ja kunstitoimetuse juhataja Tiina Mattiisen. Idee kuulub Eesti muusika infokeskusele, kes tahtis teha nii nagu neid ka Tambergi juubeliks analoogilise raamatu ja pöördus selle palvega Arvo Pärdi poole ja Arvo Pärt pakkus siis välja, et ta on just äsja andnud väga pika ja põhjaliku intervjuu ja kõik ära rääkinud ja selline raamat on kohe-kohe Itaalias ilmumas ja pakkus välja, et selle raamatu võistil. Kuna tegemist on suurema projektiga ja, ja kirjastuste vahelise suhtlusega, siis muusika infokeskuse jaoks oleks olnud lihtsalt liiga suur ettevõtmine ja nad pöördusid siis Entsüklopeedia kirjastuse kohale. Ja nii juhtuski, et kui seitsmendal septembril 2004 esitleti raamatut Torinos, siis täpselt aasta hiljem on meil välja pakkuda siis eestikeelne raamat Arvo Pärt peeglis, millest me praegu räägimegi bensorestanio on silma paistnud muusikateadlasena muidugi, aga ta korraldab Torinos suurt muusikafestivali. Septembri muusika. Tal on igal aastal seal mingisugune nüüdishelilooja valitud festivali heliloojaks ja sellel puhul ta annab välja ka mingisuguse artiklikogumikku. Ja kuna eelmisel aastal oli seal festivali helilooja Arvo Pärt, siis selleks valmistati ette, kas artiklikogumik ühe poole on ta koostanud, seal on siis tema sissejuhatus, siis pikad vestlused ja essee. Ja teine pool on siis valitud artikleid Arvo Pärdist. Kohe tuleb ära öelda, et raamat Ta ei ole üks-ühele tõlketeos, ta on päris kõvasti muudetud eri põhjustel, aga kui rääkida sellest originaalteost, kõige olulisem on muidugi Leopold Brauna issi kaks sellist muusikat teoreetilist kirjutist, üks esimesi tõsiseltvõetavaid katseid eriti kirjutada Arvo Pärdi loomemeetod on tõesti väga põhjalik analüüs ja siis on lisatud sinna selliseid lühemaid, millest ka osa on intervjuu Arvo Pärdiga. Seal on sordisa valli vestlus Arvo Pärdiga saksa muusikateadlase helgad elamut, Haaberi avalik vestlus, Arvo Pärdiga kahes Norra muusikakriitikute artiklist kokku pandud vestluse vormis artikkel, mis on tehtud kaanon, pakkajanen esiettekandega seoses ja siis on seal veel Šveitsi dirigendi Arnim Brunner arutlus Pärdi fenomenist sellest, kas ja kuidas teda mõistetakse ja milles ja kuidas võiks näha tema väärtust. Tema erilisus tänases muusikamaailmas oli algusest peale selge, et me tahame, et seal oleks ikkagi ka midagi meie poolt. Saime saale karedalt artikli ja teine õnnelik juhus oli see, et Toomas Siitan, kes esialgu pidi tõlkima ainult Brownassi artikli lõpuks kujunes temast nagu kogu selle raamatu tõlkija, toimetaja ja siis ta kirjutas ka sellise põhjaliku eessõna, mida võib samamoodi tegelikult võtta peaaegu Esseena Pärdist, nii et eesti autorid ikkagi raamivad seda raamatut. Ja see, mis meiega raamatut peaks ka oluliselt atraktiivsemaks tegema, on see, et kui Itaalias ilmus lihtsalt artiklikogumik siis meie oleme teose illustreerinud väga paljude fotodega, peamiselt Arvo Pärdi enda erakogust koostööst temaga lisasime ka kaheksa värvilehekülge tema käsikirju, et seal on nagu selline võimalus heita pilk tema loomele. Tollane, kas kogumik läheneb Arvo Pärdi-le, siis rohkem biograafilisest teaduslikust aspektist? Arvo Pärt räägib sellest, mis talle oluline on, aga see pikk intervjuu temaga siiski räägib lahti tema lapsepõlve, tema muusika juurde tulemise, tema otsingud muusikas ja see on vist ka esimene kord, kus huviline saab teada kogu selle tema Eestist äraminemise loo, seal on väga pikalt. Miks, kuidas see teoks sai? Ta räägib väga avameelselt ja väga lahtiselt sellest, mida ta muusikas on otsinud. Kuidas ta selleni on jõudnud, räägib väga värvikalt, väga kujundlikult, kuna Pärdi muusika ümber on väga palju loodud müüt teda püütud mingisuguseks selliseks ebamaiseks kujuks müstifitseerida. Väga tüüpilised on sellised kaugusesse vaatavat fotod küünlakellaga või midagi sellist, et see raamat peaks ühtegi tegema teda maisemaks, palju arusaadavamaks särama Gazervijale juba alama uusi aspekte temast heliloojast temast kui kunstnikust isiksusest. Kuulsite reetsokmanni rääkimastorien supini DVD-le jõudnud filmist Arvo Pärt 24 prelüüdi ühele Muugale ja Tiina Mattiiseni tutvustamas Enso Estonia koostatud raamatut Arvo Pärt peeglis. Eesti muusikaakadeemias leidis augusti lõpus aset päris suur projekt ingliskeelse pealkirjaga krossing pooders interpreteisson Classical Music and džäss ehk siis ületades piire klassikalise muusika ja džässi interpretatsioonis. Meil on nüüd stuudios Marje Lohuaru, mida see. Endas hõlmas. Ta oli tegelikult ühed üsna tavalised suvekursused. Suvekursused on ka Euroopas kogu maailmas väga levinud ja tihtipeale kuuluvad nad ka muusikaakadeemiate muusika ülikoolide, tavalise akadeemilise elu juurde. Me oleme akadeemias juba aastaid mõelnud sellele, et kindlasti oleks vaja asutada ka meie juurde suvekursused. Meil on suurepärane uus hoone, meil on suurepärased võimalused ja otsustasime siis, et need võiks olla ikkagi rahvusvahelised suvekursused. Ja kuna muusika on mitmete rahvusvaheliste, nii Euroopa kui ka muude organisatsioonide liige, siis kontsenteerusime nende kursuste ettevalmistamisel just Baltimaade koostööle. Eksisteerib selline hästi tegus ja tore ühendus nagu Association Baltic Music Kädemis, balti muusikaakadeemiate muusikakõrgkoolide assotsiatsioon, kuhu kuulub siis praeguseks 16 balti mereäärset muusikakõrgkooli selle kursuse võib-olla baasiks, või ütleme, aluseks on ikkagi jagatud akadeemiline professionaalne kompetents ja see krossing pooles siin. Ta tähendab muidugi piiride ületamist, aga mitte ainult piiridele geograafilises mõttes üle balti mere vaid ka piiride ületamist just erinevate stiilidega, erinevate žanride osas. Ja nii me otsustasime, et võib-olla see piire ületavaks jooneks selles projektis võiks olla improvisatsioon. Muusikaakadeemias on ka olemas improvisatsiooni professuur, mida täidab Anto Petti. See ei ole tavaline, see on küllaltki innovatiivne teiste muusikakõrgkoolide seas. Ja Me teame, igas balti mere maade muusikaakadeemias on võib-olla midagi sellist, mida teisel ei ole parimat. Nii et loomulikult me tegime oma klassikalise kursuse, kuhu me kutsusime tõesti väga väljapaistvad õppejõud võib siin nimetada pianist geeniust sas samuti pianistud keevitš professorid, mõlemad üks Vilniuses, teine Varssavist ja samuti tšelloprofessor, Nils Ulner, ooden seest Malmest. Niiet Need kursused olid aluseks edasi meie improvisatsioonikursus, mida pakkus välja siis muusikaakadeemia. Ja kuna meil on nüüd uue erialana juba teist aastat ka jäts osakonnaga, mida juhatab siis Jaak Sooäär, siis väga hästi haakus ka see meie uus osakond meie uus eriala selle projektiga. Nii et nii oligi tema tiitlik siis piiridele vaatamine erinevate interpetatsioonide vahel. Ja just eesmärgiks oli üliõpilastele Kuda võimalusi pakkuda võimalusi proovida improvisatsiooni, võib-olla proovida ka jätsi, improvisatsiooni, kes seda soovib. Ja kindlasti võimaldada 12 päeva jooksul nisukest tõelist, intensiivset rahvusvahelist õppekeskkonda. Selles projektis osales siis üheksa muusika kooli, alustagem siis Helsingi Sibeliuse akadeemiast kolmi oodense Hamburg, Dansk, Varssavi, Eesti, Läti, Leedu, üliõpilasi kokku osales kursusel 60, neist 30 oli siis partnerülikoolidest ja 30 Eesti Muusikaakadeemia üliõpilast. See projekt sai siis esitatud aasta tagasi Euroopa Liidu ekspertiis idesse Sokratese intensiivprojekti nime all ja ta sai väga kõrged, eks Läti hinnangud ja sai ka rahastamise, nii et siinkohal võib öelda, et kõikidele üliõpilastele oli see kursus tasuta, Muusikaakadeemia suvekursustest, rääkis prorektor Marje Lohuaru suvekursuste lõppkontserdi. Klassikaraadio salvestas ning annab peagi eetrisse. Neljapäeval, kaheksandal septembril esietendus korrald klapp tennisehallis rahvusooper Estonias sajandat hooaega tähistava Kello Giuseppe Verdi üks viimaseid ja enim viimistletud oopereid ooperilavastajast nii sügisel Tallinnas kui kevadel Tamperel Soome legendaarne lavastaja Ralph Longwaka, kes tõi legendaarse Soome muusikakriitiku Seppo Heiginhima sõnul seitsmekümnendatel suure pöörde Soome muusikateatrisse. Lõng takka. Eestisse tuleku võlgnen suuresti eri klassile, kellega teda seob pikaajaline loominguline koostööooper. Kunstnikuks valis long Bacaral Forstrami, kes on tema ideed visuaalselt realiseerinud palju kordi varemgi. Valguspark juhtis Vilja Sürje, dirigeeris Arvo Volmer. 1887.-st aastast pärinevat dello, mis ühendab muusikat täiuslikult tegevustikuga ning sõna jagantileeni. Deklamatsioonilisusega kuulub 19. sajandi realistliku ooperi tippteoste hulka. Shakespeare'i draama ooperivariant sündis Itaalia meistri pikaajalises ja tihedas koostöös ooperikunsti kõige moodsamaid suundi järgiv libretistil riigoboitoga. Lavastaja lubas kavalehel loo tuua publikuni nii, et mõistetaks, miks ta protello on ühtäkki nii rumal, et ei usu oma naised ruudusesse. Miksotello hea sõber Jaago muutub tema vihavaenlaseks Jamikstest teemana. See kaasaegselt mõtlev naine lepib oma saatusega, kui della tema vastu käe tõstab. Kuna tegevusliinid olid puhtad ja ühelgi mõistetavad, võib väita, et see tal ka õnnestus. Lava lausa kreenis, see tegi perspektiivi oluliselt sügavamaks. Dekoor oli üles ehitatud skulptuur idena Püha Markuse lõvikuju krutsifiksi, sambad, droon kõik elemendid eraldi ja samas tervik. Kolmandaks vaatuseks ilmusid lavale suured, maitsekalt maalitud, pannud alguse sellele valanud koor. Nendega ei suutnud ka soome lavastaja midagi märkimisväärset ette võtta. Natuke dünaamilisemad nad joolid, aga lõdvast hajevil olekust eesti aktsendist kähedatest häältest, mis loksuvad isegi omavahel orkestrist rääkimata, ei pääsenud siiski. Põhjamaade lavastajatel on omane panna näitlejad ise täiesti avalikult dekoratsioone liigutama. Veel armastavad nad laval elusat tuld ning on sellega samavõrra osavad kui ettevaatlikud. Professionaalsed tantsijad mõjusid laval kontrastsemalt ja hästi. Üldiselt kehtis lavalt kvantiteedi ja kvaliteedi pöördvõrdelises reegel. Mida rohkem inimesi, seda ebatäpsem muusikaline joonis ees riiuli mustast tülist ning mõjus moodsalt. Laval valitses peen tasakaalustatud koloriit, mis rõhutas daamide nõgus rahva lihtsust ja hotello troonisaali suursugusest. Ellerheina tuttavad kriiksuvad häälekesed tegid laulumängu kitarri saatel veelgi armsamaks. Desteemana puhul, keda mängis Jelena, ei oska ja ei mõistnud ma, mille poolest teda kohalikele solistidel eelistati. Tema paksu vibraator seest ei joonistunud välja ühtegi konkreetset helikõrgust ning tolliorkestrist pidevalt pooldakti maas. See vast olid Jaago, Sergei, Leif Pirkus ja Kello Madrimaid ratse tõesti kutsumist väärt. Kui nad kahekesi laval olid, andis muusika ja lavakujunduse koosmõju maailmaklassi läbimõõdu välja ja see innustas ka orkestrit, kes tol õhtul mängis palju paremini kui tavaliselt. Piiride Dremola meenutas kohati pigem vanu vedruvoodeid. Selle soolod olid seevastu suurepäraselt mängitud. Lauljad vabastati ruupori ametist ja hästi neil inimese kombel mikrofoni laulda, sest seal oli tõepoolest suur. Seda peaksid eriti arvestama koor ja löökpillimängijad, sest nende muusika vajab meetrimis püsimiseks erilist erksust. Mati Turi ooperi tenorina väga õnnestunud valik. Talongi kammerlaulja jaoks natuke liiga suur hääl ning tema huumorisoon teeb nauditavaks iga rolli Verdi viimase topp. Britid on üles ehitatud oma aja kohta küllaltki moodsalt. Tõlkes tähendab see, et kellelgi ei lasta laulda kuigi kaua üksinda ja toimub pidev dialoog. Muusika pole enam kuvadraatne, vaid lähtub tekstist ning meloodia on suhteliselt grammatiline, mis käis lauljatel kohati üle jõu. Garansport klapp on hall plekist hoone, mille ümber olid veetud ehitustöödeks mõeldud aedikud ja nende seest hõrenesid teatud otstarbega plastikust putkad. Puhveti sinnadega mängiti palli kontserdipaik Aleks ennast igati õigustanud, kui ta poleks ooperile midagi lisanud. Haakunud selle atmosfääriga. Sellises angaaris võib pidada rokk-kontserti mitte käsitleda ooperit. Ilmselt ei ole long paka pärast seitsmekümnendad enam uusi tuuli toonud, sest meie mõistes oli see lavastus küll läbinisti klassikaline. Ta lähenes ooperile nagu kooliteatrile, ükski liigutus ei tohi olla väike ja märkamatu. Kui oli vaja midagi endamisi öelda, astus tegelane kolm suurt sammu lava serva poole ja ütles oma repliigi valiste selgelt. Test teemana naeratus vahetpidamata, mis tundus suhteliselt totter, arvestades, milles tello teda süüdistas ja kuidas midagi Seczpirliku temas ei olnud. See oleks eeldanud teatavat nõrkust, aga nõtke sopranit juba vertiti, laula sellega, kuidas paks triibulises pükstes gruusia tenor avaldab armastust. Tullakare Moskva daamile pole mingit seost Inglismaa Itaaliaga, Küprose ka. Kuid ega see tänapäeval olegi eesmärk. Pigem tasuks teati juhtkonnale endalt küsida, et kui nad jätkavad massilist laulide sisseostmist, siis kuidas saavad nad nuriseda, et siinset andekad noored Eesti lauljad Eestisse tööle ei jää. Ehk siis millisele tööle? Muljet Verdi ooperi Othello esietendusest jagas tui hirv. Täna alustab Vanemuise teater oma muusikahooaega avakontserdiga Vanemuise kontserdimajas vaat Wolfgang Amadeus Mozarti ja Antonilt varsaki teosed. Kontserdi muusikajuht ja dirigent on Hendrik Vestmann. Milliseks kujuneb Vanemuise muusikahooaeg? Sel korral oleme ainult nii-öelda muusika puhastumise või hinge puhastamise suunas ja esitame barokkooperi endeli Haatšis galate ning Mozarti ooperi Võluflööt. Samuti tuleb meil välja Olav Ehala lastelavastus lumekuninganna, mis tuleb selle aasta jõulumaa raames lavale ja sellele lisaks Johann Straussi suurepärane operett Nahkhiir ning ei puudu ka muusikal ja selleks on pion Ulve sõja, Benny Andersoni jess ehk eesti keeli male ja see jõuab lavale järgmise aasta juunikuus. Märksõnaks sel aastal on külalisdirigendid, meie orkestriga tulevad tööd tegema sellest dirigendid nagu Paul Mägi ja Wolftyterhauschilt Saksamaalt ning meie kontsertide arv on veidi vähenenud kui eelmisel aastal, kuid seda suurejoonelisemat on need nimetaksin siin ehk ooperi galakontsert Tartus ja Tallinnas märtsikuus. Juhatabki Paul Mägi Brahmsi saksa reekviemi ettekannet juhatab Volthrhaušeld, aga palju-palju teisi kontserte. Et ka meie oopereid tulevad juhatama teiste hulgas Vello Pähn ja Eri Klas, niiet et see on üks tore, tore, huvitav aasta saab olema. Aga külalissoliste põluflööt esietendub esimesel oktoobril ja seal on külalissolistid. Lisaks oma teatri solistide on tohutult külalisi, aga ilma ei saagil, arvestades ka, et meil on topeltkoosseis kõige markantsem solist, on kindlasti uuendi pollar Ameerikast mustanahaline öökuninganna. Ja samas on mul hea meel, et me oleme kasvanud väga palju noori soliste Endale otsese kallata ja tuleb lavale koos Riia rahvusooperiga. Selline koostöö teiste riikidega on ju väga oluline. Tänasel avakontserdil Mozart teadvorsak, miks valisid just need heliloojad ja mis teosed kõlavad? See on ju teada, et see hooaega Mozarti hooaeg jaanuaris 2006 möödub 250 aastat Mozarti sünnist ja selle võrra oli ka minu idee avada hooaega Mozarti muusikaga. Sellele lisaks loomulikult, et rahvusvahelisel muusikapäeval esimesel oktoobril esietendub Võluflööt Meie majas, sealt sai kohe alguses ei tee mängida võluflöödiavamängu ja Mozarti viiulikontsert A-duur, tema viimane, viies viiulikontsert kussansoleerimas Andres Kaljuste. Andres Kaljuste sai eelmise aasta konkursil Con prio noorte muusikute konkursil Vanemuise sümfooniaorkestri eripreemia, mis andis talle võimaluse soleerida orkestriga ja mis võiks olla soliidsem ja parem võimalus kui seda teha. Meie hooaja avakontserdil Andresega rääkides pakkisin välja talle Mozarti veel kontserdid oli väga kenasti nõus ja nii saab see koostöö teoks ja mikser. Moosetud võrsaks sobivad hästi kokku, see on alati tähtis programmis leida teosed, mis omavahel sobivad. Kutsun kõiki vaatama meie etendusi, sest on ka tore see, et me saame ka ringi käia. Ja üle Eestimaa saab meid näha, nii et ei ole vajanud Tartusse sõita. Me tuleme sellise küll. Aitäh Vanemuise peadirigent Hendrik Vestmann selle intervjuu eest ja kutsume kõiki täna õhtul Vanemuise kontserdimajja, kus toimub Vanemuise teatri muusikahooaja avakontsert. Esineb Vanemuise sümfooniaorkester, solist on Andres Kaljuste ja kõlavad Mozarti avamäng ooperile võluv Ott ja viiulikontsert number viis, A tuur headvorshaki sümfoonia number üheksa uuest maailmast. Dirigent Ta on Hendrik Vestmann. Avakontsert algab kell 19. Eesti interpreetide liidul on hea meel teatada, et taas algab kontserdisari akadeemiline kammermuusika pühapäeviti Kadrioru lossis. Algab juba sarja viies hooaeg ja esimesel kontserdil 11. septembril Kadrioru lossis kell kuus esinevad sopran Aile Assani ja Helin kapten klaveril ning kavas on Veljo Tormise Morris, Ravellija, Sergei Rahmaninovi looming. Et teada saada, mida kujutab endast hooaeg tervikuna, selleks oleme palunud stuudiosse akadeemilise kammermuusikaprodutsendi Marika Levery. Kontserdisarja akadeemiline kammermuusika keskendub eelkõige klassikalisele muusikale. Kuigi mõni kontsert on pühendatud ka päris tänapäevasele selle hooaja eripärane võib nimetada ehk pianistide rohkust 20. novembril Vardo Rumessen sooloõhtu. Sellele järgneb viiendal veebruaril Mati Nikolai. Mai lõpus esineb Peep Lassmann, kes oma kiire töö kõrvalt leiab aega ka kontserttegevuseks ja suvel kuulab noort pianisti Kadri-Ann Sumerat. Kas üles astuvad ka lauljad, et hooaja avab siis Ailassoni, nagu jutuks oli? Edaspidi on kuulda näiteks Aare saali Heili Veskust ja suvel ka Pille Lille. Mille järgi te valite akadeemilise kammermuusikaesinejad ja kavad? Kontserdikavad saadavad interpreedid ise ning interpreetide liidu juhatus teeb nende vahel valiku. Kas pakkumisi oli palju? Sel aastal? Tänavu tuli üle 60 kava erinevatelt esineja talt ja kahjuks mahub sarja kõigest 24 kontserti. Repertuaar akadeemia kammermuusikal on väga lai, alates siis barokkmuusikast kuni tänapäeva. Et kas või esimene kontsert algab Veljo Tormise loominguga, kust paljud teosed on näiteks eelmise sajandi 50.-test 60.-test 25. septembril on jällegi puhas barokk, esitletakse Antonio Vivaldil. 23. oktoober on huvitav sest seal mängitakse harvaesinevaid heliloojaid nagu näidikulaud ja William toidupabereid, kes on androidi isa ja kahjuks vähetuntud, kuid viimasel ajal taasavastatud helilooja. Ravelli kuulab ka veel hulga vooronova esituses, mis tõotab tulla väga huvitav kontsert 30. oktoobril. Kes need muusikahuvilistest tahab nautida head muusikat ilusas Kadrioru lossis, kus saab kõige kiiremini infot nende kontsertide kohta. Kõige lihtsam oleks helistada otse produtsendile, see tähendab siis minule ja telefoninumber on viis null üks üheksa viis kaks neli. Plakatid ripuvad ka Eesti kontserdis Kadrioru lossis ja mitmel pool Tallinna linnas. Infot kontserdite kohta saab ka interpreetide liidu koduleheküljelt, mis on www punkt, interpreet tee suuremale grupile huvilistest ja eriti koolidele. Pakume võimalust tulla kontserdile ja enne seda minna ekskursioonile, siis näeb ühtlasi ära ka Kadrioru lossi kunstikogud ja kuuleb klassikalist muusikat. Ekskursioonile soovijatel tuleb jällegi ühendust võtta minuga samuti telefonil viis nulliks üheksa viis kaks neli ekskursiooni viivad läbi Kadrioru lossi giidid ja neid saab tellida ka erinevates keeltes. Kuidas olete rahul oma möödunud hooajaga? Kontserdisari kestab juba viiendat aastat ja iga hooaeg on eelnevast järjest paremaks läinud. Inimesed tunnevad seda kohta rohkem ja huvilisi tekib aina juurde. Eelmisel hooajal käis ka töörlasi kontsertidel kokku üle 1000 inimese, mis on väikese kammerkontserdi ja väikese saali kohta päris hea tulemus. Aitäh Eesti Interpreetide Liidu produtsent Marika Lever. Niisiis esimene kontsert sarjast akadeemiline kammermuusika toimub pühapäeval kell kuus Kadrioru lossis. Esinevad Aile Assani helin, kapten ja kontsert kannab pealkirja kolm lille. Suurtest rahvusvahelistest festivalidest on hetkel jätkumas muusikapidustused Berliinis ja Šveitsis lutsernist. Viimast jääb veel üks nädal, esimene, millest polegi seal suve lõpul juttu teinud, kestab veel kuni 13. septembrini. Tänase nimetusega Berliin null viis kuulub seen metropoli suurde festivali tsüklisse. Berliin FSB-le toimub Berliini Filharmoonikute toel, teisel aga omal ajal oli Berliin jõuga festivalidega pooleks jagatud Ida-Berliinis Berliin, Orphestage ja Lääne-Berliinis üks omaja ihaldatavamaid pidustusi Verliinadessest Wochen. Saksamaa ühinemisel ei purustatud targasti kumbagi neist kuni mõlemad sõbralikult üheks kokku sulasid. Music test. Berliin on kaks nädalat muusikat ja tänavu keskendunud Kesk-Ida-Euroopa, eriti Tšhehhi muusikale ja põnevad tellimusteosed. Kaks vanema põlve Ungari maestrot Jörtscurt Tagilt ning üks noorelt briti tähtmehelt Thomas aadressilt. Kuigi orkestrite paraad pole siin nii särav kui lutsernis, on siin Berliini Filharmoonikute kõrval tšehhi filharmoonia orkester materjali juhatusel. Ja nagu olid ollu tserniskiga siin Londoni Filharmoonikute orkestrile kurtmas suuri ja amsterdami kontserdi Baum maris Jansons juhatusel. Sörd kurtagi uus teoseid esitles jaapani viiuldaja hiroomi kikuutši. Need on siis kontsert d ja hippartiid mõlema maailma esiettekanded eelmisel nädalavahetusel. Festival avaneski kurtma suuri ja London lastega avateoseks Sophia kuvai tuulina orkestri tükk laithofti end, mis kõlaska lutsernifestivalid ja kui Euroopa kammerorkestrit juhatas helilooja Thomas ise tuligi Berliini filharmoonia kammersaalis maailma esiettekandele tema viiulikontsert kontsentrit paas kontsentrilised rajad, solistiks Anssoni mar voodi ja see on Berliini ning Los Angelese filharmoonia orkestri ühistellimus. Ja siis kõrvuti Berliini raadio orkester, Freiburgi barokkorkester, Edela-Saksa raadio orkester. Eile Berliinis staatskab Bell Daniel varem poimi käe all, kelle saksa kriitikud valinud aasta orkestris ja siin Beethoveni viienda klaverikontserdiga. Lang Lang. Just täna esitavad Berliini Filharmoonikute Simon rätli juhatusel filharmoonia suures saalis kontsertkorras Janačegi jäänufa nimi partiid laulmas soome sopran karita matile. Ja homme siis Amsterdami omad maris Jansons siga ja Mahleri kuues. Suursündmuseks hinnatakse New Yorgi filharmoonia orkestri kontserti teisipäeval festivali lõpul sama kavamisse lutserni sky Vergia maaler peadirigent Vello Reimo. Selligejal orkestriõhtute vahel väga peenemaitselised valitud kammerkavad. Lutserni festivalil on see nädalavahetus täielikult Viini Filharmoonikute perelt nende ees kordamööda Subin Mehta, Christoph Essemba kui Danielle. Mis siis põnevamalt lause klassikalistes kavades. Subin lehte lõpetab täna oma kava Stravinski kevadpühitsusega. Essembachil homme Bruckneri kaheksas Tani jälje kati lepetelt Mahleri esimesega jäävatel oodatelepsigi kevantouse orkester ning kolme lõpukontserdiga Chicago Sümfooniaorkester matki Daniel parenboimi käe all. Ent eile õhtul juhatas maestro Pier pulees oma noorte muusikute akadeemia orkestrit. Kui Bergia varees kava raamimas, siis akadeemia tellimusena kõlas kas maailma esiettekannet Christoph Bertraani, Mano ning futšiguure Stream steit. Nüüd aga eesti muusikute juurde. Meie noorema põlve organist Aare-Paul Dick tegi läbi oma esimese suure rahvusvahelise konkursi ja võidukalt. Esmaspäeval lõppenud neljandal Mikael täriverediievi konkursil Kaliningradis võitis ta kolmanda koha rahalise preemia laureaaditiitli Ungari Raine organisti järelkonkursi avavoor toimus 21.-st 25. augustini nii Hamburgis kui Moskvas orjafinaal, kuhu valiti kuus alustanud 48-st organistist Kaliningradi filharmoonia endise saksa kirikus saalis. Lisaks kohustuslikule repertuaarile tõrjeflee täriverdiiev mängis Aare-Paul Lattik finaalis ka Artur Kapi esines orelisonaati ning Andres Uibo pala Sven SO. Teises voorus oli ka Arvo Pärti mänginud. Homsel Arvo Pärdi juubelipäeval, dirigeerib tema muusikat mõlemal pool Läänemerd Stockholmis ja Eestis. Nii Tõnu Kaljuste kui Paul Hillier. Ka nimekas teenis trassil Davis deebeeuubillerile kummarduse homme, juhatades Austrias Linzi prognarhaussis Bruckleri orkestri ess, Pärdi fraatrist, Kremerata Baltica jäägid. Ankreener mängivad seda 13. sepp novembri Saksamaal lapse häirida nii Toomkirikus ning kolmapäeval, 14. septembril esitab mahuka kava Pärdi loomingust Berliini filharmoonia kammersaalis riigiooperi kammerorkester unterile Linden dirigendiks Andreas keeler ning solist on siin ka meie kontratenor. Tanel kiri. Kontsert toimub siis suure Berliini festivali aegu. Seoses New Yorgi Tšuljardi kooli 100. aastapäevaga. Tundsime suurt rõõmu sellest, et maailmakuulus muusikakool valis oma sajandi tähelepanuväärsemate 100 lõpet hulka oma juubelialbumis ka meie pianisti Indrek Laulu kes on Julian leppinud kokku üheksa aastat ning saanud sealt nii magistri- kui doktorikraadi. Kas senised Indrek laulu heliplaadid on ilmunud Ameerikas Minnesotas resideerivalt firmalt konsonant üks siin neli populaarset klaverikontserti list, Rahmaninovi, Tšaikovski, CD, duubline, aga ka firma poolt hiljem eraldi väljaantuna ja ühtegi, kui on neid müüdud juba 55000. See teeb Indrek laulust Eesti kõige enam müüdud pianisti ja konsonant vööksi. Värskeim üllitis on Indrek laulu listi plaat. Aga ma ei Faivariitilist kaheosalisest klist salvestatud Estonia kontserdisaalis helirežissöör Maido maadiku poolt. Jään hetkeks veel jälgima Tšuliaats kooli juubelipidustuste kulgu. Need algasid juulis väga kuulsad Aspeni festivalid ja kestavad. Tuleva aasta maini. On käidud juba Pariisis, Tšuliardookestraan esinenud lutserni festivalil Young euro Classic festivalil Berliinis Helsingi festivalil tempel audios, Olde perifestivalil, Briti saartel, nüüd septembris ka veel promenaad kontserdil Londonis Colin Davis käe all. Tuleval reedel avatakse New Yorgis suur juubeli puhul näitus, aga mitmel pool on üles astunud ka Julian Äradi džässorkester. Enne päris lõppu veel uudisooperis sündmusest Saksamaal. Philip Glassi uus ooperi Ding for paran Jeans maailma esiettekanne on just täna ERR forti teatris dirigeerib siingi tennistras Davis ning Müncheni kuulsale Ardee. Konkursile kirjutas uue teose kapritsio kahele klaverile Maurizio Kaagel. Ja see teoska läheb esmakordselt seal. Eeloleval kolmapäeval ja üleeile algas lahtis kuuendat korda Sibeliuse festival tsensibeelisest, kuid sümfoolitses suurkujust kõik seitse sümfooniat, kolmes orkestri kavas ka orkestri laule. Peategelasteks lähti linnaorkester ja peadirigent Osmowenske ja Lahtis. Sibeliuse talu on saanud viieaastaseks. Täna antakse ka välja väga kaalukas Loonotari preemia, mille eelmiseks laureaadiks sai tuntud organist Kalevi Kiviniemi. Kümnenda septembri helikaja panid kokku operaator Katrin maadik ja toimetaja Maria Mölder. Soovime ilusat päeva jätku. Sülgaja muusika, uudised, muusikauudised. Kell üheksa, null 500 korda 15, null viis. Internetis teile sobival ajal teile sobival ajal heligaja.