Helga ja muusikauudised muusika uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internetis ei sobi vanajumal teile sobival ajal. Helgaja. Tere hommikust, hea heligaja kuulaja, algamas on 24. septembri heligaja saade toimetaja Mirje Mändla ja siin on siis lühidalt ka järgmised saates kõne alla tulevad teemad. Kur Karlsson, Rootsi raadio teise programmi toimetaja, külastas Pärdi festivali, jagas oma muljeid Karingoprale. Cancheli 70. sünnipäeva kontserdist kõneles Andres Mustonen. Algamas New Dance konkurss Bratislavas Karin kopra kõnetas ühte poolfinalisti rest Mihkel Polli. Eesti riiklikule sümfooniaorkestrile on ilmunud Buratino plaat, sellest ka dirigent Toomas Vavilov ja orkestrile seisab ees kontsert 30. septembril. See kontsert on pühendatud muusikapäevale ja sellest käänab lühidalt direktor Andres Siitan. 23.-st 30. septembrini viibib Eestis kontsertreisil Kiili poistekoor ja annab muu hulgas kontserdiga koos Estonia poistekooriga. Sellest kõneleb dirigent Hirvo Surva, Tiina kuningale ja Põhjamaade sümfooniaorkester alustab hooaega avakontserdiga. Legendid on romaan. Teemat vahendab Tiina kuningas. Algamas on ka festivalil trialoogos, mille raames toimuvad mõned kontserdid ja lähemalt räägib festivali kunstiline juht Taivo Niitvägi, keda küsitles Andri Luup. Tulemuse Hugo Lepnurme muusikapäevad. Põltsamaal 28. ja 29. septembril. Elke Unt jagas informatsiooni, kästi hinnale ja saate, lõpetab Priit Kuusk muusikauudistega laiast maailmast. Neljapäeva õhtul toimus Estonia kontserdisaalis Arvo Pärdi festivali raames kontsert Misere kus viibis ka Rootsi raadio produtsent kurt Karlsson. Palusime kord Karlssoni stuudiosse, et ta räägiks meile oma muljeid. Millised ootused teil olid, kui läksite eile kuulama Misery kontserti? Teatavasti on Arvo Pärdi muusika väga lihtne ja väga mõtisklev. Olin veidi mures, sest mõtlesin, et koorimuusikat, eriti A capella muusikat peaks esitama eelkõige kirikus kus on väga hea akustika. Estonia kontserdisaalis pole akustika küll halb, kuid seda ei saa siiski võrrelda suure kirikuga. Kartsin, et esitus tuleb kuiv ja jääb publikust kaugele kuid arvasin valesti. Muusika puudutas mind ikkagi, kuigi arvan, et elamus oleks võinud olla palju suurem suures kirikus katedraalis. Mida arvate, sest et Arvo Pärdi muusika on jumalikku päritolu? Arvan, et Arvo Pärdi muusika kõlaks kindlasti hoopis teistmoodi, kui selle taga poleks kristlikku vaimu. Arvan, et tema side ortodoksi kirikuga on tugevalt tema muusikas sees alates 80.-test aastatest. Tänapäeval on Pärdi muusika Lääne-Euroopas, Ameerikas ja kogu maailmas väga tuntud. Ja tihti esitatakse seda ka Rootsis. Nagu teate, oli Tõnu Kaljuste pikka aega Rootsi raadio koori peadirigent ja nad andsid igal aastal vähemalt ühe kontserdi Arvo Pärdi muusikaga, mille hulgas kas oli nii uusi kui vanemaid teoseid. Nii et saime Rootsis Pärdi muusikaga päris hästi tuttavaks. Kuid tulles tagasi teie küsimuse juurde. Ühelt poolt on Pärdi muusika tõepoolest jumalikku päritolu, kuid teisalt sama hästi võiks öelda seda ka Mahleri, Bruckneri või Bachi muusika kohta. Näiteks kirjutas Bach oma teose lõpusooli teo graatsia, ainult jumala auks. Olen mõelnud, et kas ka Pärdi partituurid võiks selliseid lauseid sisaldada. Blockner pühendas näiteks oma viimase sümfoonia jumalale. Pärdi 60.-te aastate muusika on aga hoopis midagi muud. Tali noor katsetas ja kogus kogemusi, kuid äkki näitab ta oma muusikas hoopis uut teed. Ta pöördus ära keerukusest ja ütles justkui, et see pole minu jaoks. Lihtsus on minu jaoks. Ja see tõi talle edu, nagu näeme, tahaksin kindlasti siia veel lisada, et mulle kui välismaalasele näib Arvo Pärt justkui eesti rahva ikoonina või vabaduse kangelasena tehes just seda, mis talle meeldib ja mitte väga välja tehes sellest, mida arvavad teised Kas eilne esitus oli nauditav? Eesti filharmoonia kammerkoor on kindlasti üks parimaid koore-Euroopas. Tulen Rootsist, mis on niinimetatud kooride. Arvan, et esitus oli väga hea ja solistid suurepärased eriti pask. Vladimir Miller siis oli eriti muljetavaldav ja laulis minu meelest just nii, nagu Arvo Pärt seda ilmselt ette kujutada. Kui selle partii kirjutas. Esituse oleks veelgi täiuslikumaks ehk muutnud selle toimumine kirikus ja kiriku oreli saatel. Estonia kontserdisaalis mõjus ta kuidagi liiga abstraktselt. Kuigi Estonia kontserdisaal on iseenesest väga ilus paik. Mulle meeldivad kaunid kristall-lühtrid ja sisekujunduse värvid. Esitus oli väga hea ja publik silmnähtavalt nautis Särak. Naljakas oli ainult see, et kui Arvo Pärt hakkas oma kohalt lavale minema, et kummardada, oli ilmselt kusagil üks uks lukus, et ta pidi minema ringi läbi terve hoone ja publik muudkui seisis, plaksutas ja vaatas ringi, kuhu helilooja kadus. Lõpuks ilmus helilooja siiski lavale teisest uksest ja sai publiku suurte auavalduste osaliseks. Olen rahul, et tulin kontserti kuulama, kavatseme kontserdi Rootsi raadios peagi eetrisse anda. Konsult kõneles Rootsi raadio produtsent, kurt Karlsson. Teisipäeval, 27. septembril tähistatakse Tallinnas Estonia kontserdisaalis kiirgancheli seitsmekümnendat sünnipäeva ja kohale jõuab ka helilooja. Sellel kontserdil osalevad Gidon Kremer, Julia Gorbatšova, Juri basmet, Läti kammerkoor, kaamer, Eesti riiklik sümfooniaorkester ja kontserti dirigeerib Andres Mustonen. Kaaskiigega kolm teost, lament Singer Prints ja st üks sellest kontserdist kõneleb lähemalt Andres Mustonen. Maailmas on helilooja praegu, kes on armastuse ja headuse tangid Arvo Pärti, Viagandscheri ja mõlemad saavad 70 ja pärlipidustusi peeti suurelt, aga mitte vähem ei peeta maailmas Kiievi selgitus. Ja mul on hea meel, et noh, me saame seda Eestis nii pidulikult tähistada tema kõige lähedasemat muusikutega Kremli rebašnjeviga, kes on eluaeg tema muusika ettekandjad olnud ja seal tuleb kolmes osas, sellepärast et seal on kapitaalselt suured teosed sinna teine aeg, siin ei ole see aeg, et 45 minutit puhvetis just jooma ja siis nad edasi pärast lähed kuskile mõnusalt aega viitma. Need on ajatud teosed, nõuavad väga konsultatsiooni sisseelamist ja sinna on kantud sisse kogu maailma valu. Maailma valu ja maailmakarje, üksikud helged õndsad hetked, mis tunduvad nagu olema kuskilt kaugelt, mitte praegusest reaalsest maailmast, mis on väga õnnelikult väga ilusad, väga-väga õilsad. Aga üldiselt on ikkagi niisugune suur läbielamine ja maailma valu kajastamine, aga mitte pessimistliku moel, tähendab mitte see masendav on vait, hoiame üleval erksalt muusika, sest ta on lihtsalt nii hea inimene. Ta armastab tohutult inimkonda. Ja sellepärast ta valab muusikasse selle teatud niukse kaevusliku ja palve ahastuse ja otsimise ja seal nii tajutav ja see on nii emotsionaalne, et see ei jäta kedagi puudutamata. Kolm teosto onlamen. Julia Gorbatšova laulab, seal venitab seda palveosa, mis on siis tekstilised. Gidon Kremer mängib viiulit jonka pühendatud klaverile. Teine lugu, Ginger Prints, puhtalt orkestrite, kõige viimane suure orkestriteosed. Eesti peaks olema õnnelik, kui ta kuuleb niukseid asju saalist paar-kolm korda sõrmede kombinatsioone, sõrmede jäljed. Viimases osas tiks, mis on kantud teda kloostrifestivalil mõned aastad tagasi. Tol korral mängis Daniel räägin, aga nüüd mängib siis ta juhib armeed, kes on ka seal loe esmaettekandja. Aga seal on erakonna sees, seal on suur koor suurukest ja ainult. Ja ainult on siis niukene nagu niukene inimhääl seal sees. Dixi teine nimetus on reetke vana nimi ja ta nagu ongi maailmas praegu tiks väiksed preemiad. Kuna tiks tuleb ettekandele, siis vajab see korralikku koori latriaat oleme siin nüüd juba näinud ja nüüd tuleb siis Marissermasidine koor siia. Jaanuaris, teine koor, kammerkoor ei julgeks öelda niimoodi, et Läti koorima, et Eesti ei ole koorima lättingu eegliga kasse, juhendamistest, seal on väga head kolleegid, kes tõesti kooriga tegelevad, aga näiteks Maarist ta töötab, kooridega, töötab ja töötab üles need koolid, näete, Kaspar kutsud siia tegema, hakkab töötama nüüd rammi ülesse uuesti. Aga ta on suurepäraselt, ei töötanud ju raadiokooriga, mis on juba kolmas koor, muide kellega tuleb koos otsaga tuleb Joarinal tuleb Türia Grigorjeva teoste ettekanded ja Larina festivalil tuubis con nädala pärast. Kiyaganchli 70.-le sünnipäevale pühendatud kontsert toimub aga teisipäeva õhtul 27. septembril kell 19 ja sellest kontserdist teeb otseülekande klassikaraadio. Helgaja. 30. septembril toimub Bratislavas Slovakkia filharmoonias konkursi New Talent poolfinaal. New Talent on konkurss, mida korraldab Euroopa Ringhäälingute Liit juba alates 1969.-st aastast ning selle eesmärgiks on julgustada noori muusikuid esinema suure auditooriumi ees, mida võimaldab raadioülekanne. Alates 2003.-st aastast toimub neutelenud slovakkias. Kandidaatide valimine konkursile toimub EBU liikmesmaade raadiojaamade kaudu. Igal riigil on võimalik saata konkursile kahe esineja salvestised. Esinejad peavad olema vanuses 18 kuni 30 aastat. Eesti Raadio kandidaadid olid sel aastal Sapranalphiacamaalova ja pianist Mihkel Poll, kes mõlemad pääsesid edasi ka talenti. Poolfinaali afiegaalova kahjuks loobus osalemisest poolfinaalis, kuna tal on sel ajal kandev roll Vanemuise lavastuses Võluflööt. 30. septembril toimuvad poolfinaalide otseülekanded ka klassikaraadios. Esimene neist algusega kell 18 ning teine kell 21. Eelviimase esinejana astub üles ka Mihkel Poll. Need on meil stuudios Mihkel Poll. Millise kavaga saab poolfinaalis üles astud? Tere, minu kavas on kõigepealt bändi neljas ballaad mis on selline väga romantiline teos ja siis on mul kavas kaks Ligetitüüdi, mis on kaasaegsed. Nii siis ongi kavas esindatud kaks. Kas vastandlik, aga võib olla ka mitte vastandlikku poolt ja minu arust sobivad tegelikult täitsa hästi kokku, et alguses oli võib-olla väike hirm, et kuidas romantiline ja kaasaegne muusika ühte programmi sobivad, aga, aga tuleb välja, et täitsa istuvad. Mida peab silmas pidama konkursi kava kokku pannes? No see peaks olema võimalikult mitmekülgne ja, ja näitama interBretti võimalikult paljudest külgedest just tooma esile selle konkreetse inimese tugevaid külgi ja ja võib-olla varjama nõrku külgi. Kas sa panid selle kava kokku täiesti ise või konsulteerisid ka oma õpetajatega? Selle kava idee tekkis koos õpetaja Ivari Ilja kaja. Tegelikult oli vaja esitada sinna kaks programmi, millest siis kohapealne korraldaja valis ühe välja. Et see konkreetne kava oli ka mulle rohkem meeltmööda kui teine. Kas noore interpreedi jaoks on vahe, kas esined konkursil või kontserdil võtad sa ennast ühtmoodi kokku või on seal mingisugused erinevused? Nii-öelda tahtlikus kokkuvõtmises võib-olla erinevust ei ole, aga misse, konkursi õhkkonda alati kuidagi närvilisem ja võib öelda, et Bastikam ikkagi see konkurents on ju see, mille põhjas on üles ehitatud ja konkurss ja inimesi püütakse omavahel võrrelda, nii et selles mõttes on ikkagi raskem konkurss kui kontsert, kuhu tullakse kuulama just sind ja sul on võimalus lihtsalt publikule pakkuda seda, mis sul on. Oled sa kuulnud ka teiste talenti, konkurentide mängu, kas nad pakuvad sulle tõsist konkurentsi? Ma arvan, et kõik, kes on see poolfinaali pääsenud, on väga tugevad mängijad ühte nii-öelda, et ma olen kuulnud eurovisioonil, kus me võistlesime koos, nii et tema oli küll väga tugev mängija. Kui tähtis on üldse noore interpreedi jaoks esineda erinevatel konkurssidel, mida ta annab? Konkurss Annabeliga võimaluse ennast laiemale publikule näidata ja tutvustada sest kuna mängijaid on maailmas väga palju, siis on väga raske pääseda nii-öelda suurtele lavadele ja konkurss annab selleks just võimaluse. Teisest küljest on konkurss stiimuliks ja tingib vajaduse valmistada mingisugust kava ette omanikel kõrgel tasemel motiveerib ennast ja seetõttu ka rohkem tööle ennast. Sa oled praegu muusikaakadeemia esimese õppeaasta tudeng, kuidas oled sisse elanud üliõpilase ellu? Ma arvan, et siiamaani hästi, kuigi muusikaakadeemias olema juba viimased mitu aastat veetnud üsna palju aega, aga siia ma annan tudengielu küll olnud kõike seda, mida olen oodanud. Kas tulekul on ka kontserte Eestis? Jah, mul tuleb Eesti kontserdiga, seitsmendal märtsil on mul Estonias soolokontsert. Niisiis, 30. septembril algusega kell kuus esinevad nii, et talle anti poolfinaalis ning sääntpušeer Kanadast, orelil medali Porkkar way Slovakkiast, viiulil Oskarsbed trovskis Lätist Alt saksofonil, Rizard kroblevski Poolast, vioolal Villem Veeverka tšehhist poel Marina Chitse Prantsusmaalt viiulil Mihkel Poll klaveril Eestist ja Tiljana Slavova Bulgaariast viiulil. Kuulake neutranti poolfinaali 30. septembril klassikaraadiost. Meiega soovime Mihkel Pollile palju edu konkursilt. Eesti riiklik sümfooniaorkester on koostöös Eesti televisiooniga välja andnud uue albumi, mis on tegelikult nende varasema koosta vili. Album kannab pealkirja lemmikbändi kogumik ja selle saatel kuulate kuulsate ETV tegelaste Buratino, Malviina, Pierrooja, Artamani laule Eesti riikliku sümfooniaorkestri saatel. Need laulud on kirjutanud ja orkestreerinud selle muusika Tauno Hints ja loodan kirjutatud Wimbergi tekstidele. Sellest muusikast andis orkester ka mitmeid kontserte. Ja nüüd siis jäädvustati need laulud ka kaua mängivale. Järgnevalt saab sõna projekti eestvedaja dirigent Toomas Vavilov. Protina projekt oli minu jaoks võib-olla väga pöördelise tähtsusega, ta oli minu jaoks väga tähtis asi, seda sellepärast, et ma ei ole kunagi teinud ühtegi projekti, mis oleks ise nii hästi jooksnud. Selle projekti idee sain ma koos lapsega telerit vaadates. Ma nägin nelja andekaid inimesi, kes laulavad hästi. Sest ega troll hästi lastele väga meeldivad ja ma ei ole kunagi tundnud, et asi liigub ise. Sa pead ainult võtma idee käima selle välja ja edasi vaatad nagu käed taskus, kuidas asi ise areneb ja areneb suuremaks suuremaks vahetaval mõtled, et kas ta nüüd äkki liiga suureks kätte ära ei lähe, et kui juba hakkas plaadi tegemine, eks ole, mis tähendas tegelikult ikkagi ju nädalate viisi stuudios istumist ja kas taga väga raskete väsitavat tööd sa näed ikkagi suurt saajaid, õnneliku lapse või kui ma vaatan seda seda plaati, siis ma mõtlen, et on tehtud midagi ilusat ja head ka. Ja tegelikult kui meie ise ei kasvata endale ikkagi järgnevateks aastateks publikut, eks ole, siis võib sümfooniaorkestri pillid kotti panna paarikümne aasta pärast, see on selge nendest stiilidest seal plaadi peal on päris raske rääkida, sest sellist kaasaegset popmuusikastiili, mida seal ei ole esindatud, on minu meelest nagu ei ole olemas, et siin on paar lugu isegi selles kõige hirmsamad 70.-te aastate diskotümpsu, mida ma isiklikult ei kannata. No võtame näiteks lugu, salapärane kaup, on see lahedalt Orgstreeritud, aga noh, see on see sihuke paniemi maailm võib olla, mis lapsena mulle kõige rohkem ei istunud. Aga tegelikult siin on ikkagi diskomuusikast kuni käre rokini välja, kõik, mis sinna vahepeale mahub, on ka esindatud kaasa arvatud ka vuugi või ballaad või muidugi räpp. Ja asi nagu kulmineerub minu jaoks ja loomulikult mu väikse poja jaoks Turemari rockiga, mis on nagu selliste kuue seitsme aastaste poiss laste absoluutne lemmiklugu ja hästi palju väikseid lapsi pärast kontserti just küsis mu käest, et miks seda Turema Reolded hämari rock ei olnud. Et selline sümfooniaorkestri ja propellerist tuntud Vartsuaini käre rocki kidra sümbioos on üpris lahe asi muidugi meeldib ja teete tegelikult selline rokkmuusika kui bändi muusika. Popmuusika ja sümfooniaorkestri ühendamine on tegelikult läbi viimaste aastakümnete, kui seda tehtud on olnud andlike problemaatiline. Tauno ansil õnnestub see peaaegu sajaprotsendiliselt alata. Kui ta paneb sümfooniaorkestrile levilaulu kokku, siis levilaulu puhul diskomuusika disko muusikaks, eks ole, rocki jääb rokiks ballaadi ballaadid, bluus, bluusiks ja nii edasi ja see on väga suur oskus, tähendab seda, et ta on orkestrile, kellel on väga hea maitse ja kes on kõik variandid läbi kirjutanud, kuidas lauljatega koostöö sujus, siis kaks näitlejat lööks minu meelest läbiga levimuusika laval rahulikult vihjene silma pikka ninad ja ilma siniste juuste, ta võiks isegi läbi lüüa minu arvates. Et see, see Anne on väga suur ja küsimus on alati, mitte nii palju selles hääle ilus ka, vaid igatahes rollilahendus. Nõnda kõneles Buratino projektist Toomas Vavilov. Seda plaate leiate Eesti riikliku sümfooniaorkestri kontserditelt või orkestri või Eesti televisiooni kodukontoritest. Kulunud veel on kuuldud pähe. Oh neid kuulama jääkski kallis, igav, Willige lillemm. Kogulik. Esimesel oktoobril tähistatakse Eestis rahvusvahelist muusikapäeva, sel puhul on viimastel aastatel kontserdi andnud ka Eesti riiklik sümfooniaorkester ja kontserdi eel antakse traditsiooniliselt üle muusikaauhinnad. Sarnane kontsert toimub ka sel aastal 30. septembril. Kontserdikava tutvustab orkestri direktor Andres Siitan. Meie kava saab olema, julgen öelda, et väga värvikas ja väga kohane rahvusvahelisele muusikapäevale. Meil on esinejateks kutsutud kokku tõeliselt rahvusvaheline seltskond. Need on flöödimängija, Jürgen Frans Saksamaalt. Külalisena mänginud koos Berliini fermoonikutega ja Milano La Scala fermoonikutega, kus on tema põhitöökoht. Tõepoolest, see on üks Saksamaa tippflöödimängija ja tema põhitöökoht on Nortuitcherunud funk, Hamburgis siis Saksa-Eesti päritolu kitarrist Boris pager. Ja seda kontserti juhatab Ameerika päritolu mustanahaline dirigent Lesley Tammer ja Neeme Järvi ütles teda väga soojalt, kuna Lesley Tammert töötas Neeme Järvi orkestri juures Detroidi sümfooniaorkestri juures teise dirigendina ja meie esimene kontaktilisid anneriga oli 2001. aastal ja kava saab olema läbilõige muusikaliteratuurist. Me alustame kontserti Vivaldi kitarrikontserdiga. Seejärel kõlab Jürgen frantsi esituses Mozarti flöödikontsert G-duur. Seejärel kõlab Jaan Räätsa topeltkontsert flöödi-le ja kitarrile. See saab olema esmaettekanne. Eestis on küll juba neli aastat tagasi Saksamaal ette kantud teos. Selle kontserti kandsid esmakordselt ette Saksamaal siis Boris Björn pager ja flöödimängija Jean-Claude Le. Ma olen ise näinud selle kontserdi esmaettekanded, videot ja seevastuvõtmisBaden-Baden-is tookord sellele kontserdil osaks sai, see oli ääretult soe ja ääretult tormiline, kui nii võib isegi öelda. Ja kontserdi teises pooles partabki orkestri kontsert, mis on muidugi üks erakordselt suur ja erakordselt põnev sümfooniline teos. Eesti riikliku sümfooniaorkestri muusikapäeva kontsert toimub siis 30. septembril reedel algusega kell 19 ja klassikaraadio salvestab sele. Jaa. 23.-st kuni 30. septembrini viibib Eestis kontsertreisil Kiili poistekoor, pühapäeval esinetakse koos Rahvusooper Estonia poistekooriga. Kiil on Tallinna üks sõpruslinnadest Estonia poistekoori dirigent Hirvo Surva. Te esinete koos Kiili kooriga, mida te sellest koorist teate? Ja ma tean seda, et Kiili poiste Bron oma aluselt samal ajal poistel on Eesti Rahvusooper Estonia poistekoor ehk siis klassikaline poistekoor, kus seal siis soprani, pildid, diskandid ja ka noormehed tenorid bassid, ütleme selline 50 kuni kuuekümneliikmeline kontsertkoor, mis on loodud 1968. Pühapäeval, 25. on neil siis kontserdil Tallinnas metodisti kirikus kell 18 ja Rahvusooper Estonia poistekoor teeb seal kontserdil kaasa Kiili võistlusele päris huvitavat kava, seal on mitme erineva ajastu muusikat alates Lassost Süts, piibel, kuni kaasajani välja kasid Leedu helilooja miski, mis ja et me siis veel saksa helilooja David Gaminski reegerg luu käinud. Ma arvan, et päris huvitav muusika, mida tasuks kuulata. On teada ka see, et alates 1975.-st aastast esineb Kiili poistekoor ka püha Nikolai kiriku jumalateenistustel, see tähendab, et ta regulaarselt esitab vaimuliku repertuaari, tegemist on siis sellise klassikalisel tugeval repertuaarile põhineva kooriga. Saksa traditsioonid peaksid olema väga sügavad ja ka see koor, olles nüüd püha Nikolai kiriku jumalateenistusel, esineb poistekoor kindlasti läbi oma repertuaari saavutanud väga hea taseme, kes seal koori dirigent. Hetkel töötab kooliga Hans Christian helkel, kes võeti kooli tööle 1998. aastal ja koori looja ja dirigent Sis aastani kuni 1998 oli kontram Altnöör. Kus need kontserdid siis toimuvad ja mis ajal? Poistlikule saabub Eestisse 23. aga esimene kontsert on 24. ehk siis laupäeval, see on Oleviste kirikus kell 18 null null 25. siis pühapäeval meistrit metodisti kirikus kell 18, kus siis esinetakse koos Rahvusooper Estonia poistekooriga ja k Estonia poistekoor laulab erinevad kava. Kuna on tegemist saksa kooliga, siis me oleme ka Südsi Hamiiliust, mida võib-olla tuntakse vähem, ja eesti muusikas siis Urmas Sisaski, Ester Mägi, Rudolf Tobiase, siis toimuvad kontserdid veel 27. septembril, see on siis teisipäev, kell üks päeval Rakvere gümnaasiumis ja õhtul kell kuus Rakvere kolmainu kirikus ning 29. veel Tartu Jaani kirikus kell 19 null null. Nii et päris tihe kontsertprogramm on neil siin selle mõne päevaga. Teie esinete olete kaastegevad ainult ühel kontserdil, see on siis pühapäeval, 25. septembril Tallinna metodisti kirikus. Kuna Tartus võtab nagu Tartu poistekoor oma külalisteks Rakveres, aitab jällegi Virumaa poistekoor neid vastu võtta, nii et õnneks on meil Eestis nii mitmeid poistekoor, et saavad need omavaheline külalisi. Ja tegelikult on need kontserdid ju teretulnud meie kuulajaile eelkõige selle poolest, et kõik need kontserdid on tasuta. Aitäh. Dirigent Hirvo Surva. Iga ja järgmisel nädalal toimuvad Põhjamaade sümfooniaorkestri hooaja avakontserdid. Minu kandis nimetust põhja nägu ja Eestimaa kuulajatele pakuti Põhjamaade ja Skandinaavia heliloojate muusikat. Seekord keskendutakse legendidele muusikas. Dirigent Anu Tali, mis ajendas teid sellist valikut tegema ja milline see valikul? Legendid kujutavad endast mitmeplaaniliste väljundit, kõigepealt esmane avakontsert toob maailmast kuulsaima legendi kuulajateni ja selle nimi on Don Juan. Kes siis ei peaks Don Juan elanud ka Eestis ja nüüd maetud toomkiriku trepi alla ja loomulikult kirjandusest moli ääri või siis Lenov poeemi taustal. Me teame, mitmed Vana-Euroopa vägevad Sis Mozartist Straussi nii kasutanud seda teemat kõik on, on väga kursis, et maailmakuulsaid oopereid on just Mozarti kirjutatud Don Giovanni, seda teemat me teile tutvustame jälle oma avakontserdil, kohe avame sellega ja lõpetame kontserdi teise austria saksa vägeva helilooja Richard Straussi sulest tema sümfoonilise poeemi igaüks keerulisema ja nõudlikuma teosega muusika ajaloos üldse sümfooniline poeem Don Juan ja nüüd nende legendide vahele mahub hoopis teiselaadne legendaarne nägemus. Nimelt tulevad meile laulma Soome baritoni laulu legendid Jorma hünninen, kes tallinlastele ja pärnakatele laulab ja korda kangas laulab. Tartlastele keskendume just nimelt Vana-Euroopa vägevatele, nagu on öeldud, siis legendaarne praam ja tema akadeemiline avamäng avab siis meie akadeemikute ja õpilaste uue hooaja. Seal on mitu tuntud teemat, nende hulgas kaude avamus, mida võite kõik saalist kaasa laulda. Printsiibiks on siis olnud pakkuda teistlaadset muusikat, kui te seni olete teinud, kui palju siis jätkub legende muusikas selleks, et täita kogu hooaeg? Nii nagu Anu juba rääkis, et kui hooaeg avaneb legendiga, mis on niimoodi Kesk-Euroopast pärit ja seekord on ka Põhjamaade sümfooniaorkestri kontsertmeister vahetatud välja meie tavapärase Peterburi Filharmoonikute kontsertmeistri pritskovi asemel on Ingode Haas frankfurdi ooperi kontsertmeister, kes siis ta on tuntud oma headuses just selle kava valdamisel ja meie orkestrile ka väga põnev koostöö selle inimesega juba detsembrikuus ehk siis seitsmes ja kaheksas ja üheksas detsember jätkub hoo maailma ühe suurima meistri, keda kutsutakse ka Formula Ühe sõitjana klaveril. Tema nimi on Mark Andre hammelen ja Brahmsi esimene klaverikontsert. Loomulikult. Kuna kuube lähevad seitse, kaheksa, üheksa jääb väga lähedale Soome vabariigi aastapäevale, siis ikka ei pääse mööda sellest Sibeliuse lemming sõit. Tahaksime ka selles kavas tuua publikuni. Legendi jätku, legende jätkub. Euroopa muusikas jätkub nende inimeste seas, kes meie hulgast on sirgunud ja kasvavad. Loomulikult on, on üks väga hea idee Anul siin olnud, mis lõpetab meie hooaja. Legendid ei ole mitte ainult need, mis on teeninud aastasadade jooksule ära austuse ja lugupidamise, vaid neid sünnib kogu aeg meie ajas ja ise tekitama neid, alati ei ole nad positiivsed, nii et hooaeg lõpeb kevades ja kuulsa Šostakovitši blokaadi sümfooniana ehk siis Leningradi sümfooniana number seitse ja sinna juurde tahaks serveerida minu arust Riho Straussi ühe tuntuima ja ühe liigutama oma teose Firleta liider ehk neli viimast laulu ja solist jäägu teile üllatuseks. Esimene kontsert on siis legendid, Don Huang, aga kuidas haakub selle kavaga üsna traagiline Mahleri vokaaltsükkel laulud surnud lastest, kuhu te olete saanud solistiks Soome ühe silmapaistvama laulja Jorma hünnineni? Kui Jorma üldine oli nõus tulema laulma, siis me mõtlesime läbi, et see teos peaks olema epohhiloov ja midagi sellist, mis ei jäta külmaks rändselli laulud ja rüketi laulud, mitmed on juba tegelikult publikule tuntud ja neid on siin ikka lauldud ja kindlalt otsa. Lastelaulud on küll keeruline teema, aga samas väga humaanne ja seal on väga tugev humaanne joon, isegi lohutav joon. Legendaarne on see, kuidas maaler ühte surma teemat käsitleb. Legendaarne on, see jääb Jorma hünnise esituses ja minu arust ei pea elu, oleme alati magus. Ja kus ja millal kontserdid toimuvad? Kadri Tali. Kontserdid Tallinnas on 29. septembril, siis õhtusel ajal toimub see avatud kõigile, kuid traditsiooniks on saanud, et igal sügisel. Me tervitame prantsuse lütseumi, meie suuri sõpru ja suuri ja väikeseid sõpru Nende kooli sünnipäeval ja samasse aega satub see ka olema nii et 29. lõuna paiku siis tervitame prantsuse lütseumi kõiki õpilasi Estonia kontserdisaalis, 30. septembril. Aga juba sõidame Põhjamaade sümfoonikutega Pärnusse. Et esitada legendid Pärnu publikule ja traditsiooniks on saanud rahvusvahelisele muusikapäevale pühendatud kontsert Tartus. Põhjamaade sümfooniaorkester on Tartu linna koostööpartneriks ka selles projektis, et pakume välja Tartu kultuuripealinnaks. Fakt, et juba kaheksa aastat Põhjamaade sümfoonia rahvusvahelise koosseisuga sõidab ikka ja jälle Tartusse ja peab Tartu publikust enda üheks paremaks publikuks. Ta on tihedas koostöös ka linna kultuuriringkonnaga, nii et esimene oktoober ja rahvusvahelisele muusikapäevale pühendatud kontsert, legendid siis Tartus Vanemuise kontserdimajas. Aitäh Anu Tali ja mänedžer Kadri Tali, soovin teile kogu südamest edu, toredat, ilusat ja sisukat hooaega. Kõike kõige paremat teile kõigile head, ilusat kuldset sügist. Jääb vaid üle lisada, et 29. septembri kontserdist, mis toimub Estonia kontserdisaalis ja algab kell seitse õhtul, teeb klassikaraadio ka ülekande. Helikaja 26. septembril algab Tallinna vanalinnas ladina kvartalis festival trialoogos ja meil on stuudios selle festivali hing ja mootor, kui nii, võib öelda Taivo Niitvägifestivali trialoogos peakorraldaja. Räägi lähemalt muusikalisest kavast sellel festivalil, milliseid muusikalised sündmused festivali raames aset leiavad. Selleks, et rääkida festivali muusikasündmustest, ma pean kõigepealt eelkõige rääkima nendest sündmustest, mis ära jäid selle tõttu, et meil ei õnnestunud sellist finantsilist katet leida siis ma pean ütlema, et ära jäi täiesti fenomenaalne võimalus kuulata näiteks vene võimsa rühma heliloojate, seal siis uue põlvkonna maailmakuulsad heliloojad, nende kammermuusikat, Kremerata vaata Baltika ja Andres Mustoneni esituses. Siis ära jäi ansambel siirini tuleb ja linnamuusikute ja Siiri nii koostöös Veneetsia koolkonna muusika Ettekandmine mitme kooriseades ja järele jäi, võiks öelda siuksed, väiksed riismed. Et kui õnnestub Vladimir Martõnovil lahendada ikkagi viisalugu, sest neid teatavast viimasel aastal on läinud Eestist kutsumine nii keeruliseks, et, et minu mõistus seda jällegi ei võta enam, et. Helilooja Mart tänav ei pruugi õigel ajal kohale hilineda. Ta peab siiski tulema, et eks me siis vaatame, mis me teeme sellega, võib-olla siis peab kasutama sealt balti jaama turult ostetud valepassi või ma ei tea valehabet. Ja et, et see nüüd see nüüd on kindlasti siiski märkimisväärne, et helilooja peale selle, et ta on kütkestav kirjanik ja muusikateadlane et ta on kütkestav helilooja, ta on skandaalne kunstnik. Peale selle on ta ka tegelikult fantastiline pianist ja tema pianisti talent on täiesti teenimatult varju jäänud ja nüüd me toome selle välja. Ja tahaksime siiski, et ta jõuaks teisipäeval 27. kohale ja oma uue raamatu, mis on, haakub ka meie teemaga. Pealkirjaga uus sakraalväli, nagu siin. Selle selle raamatu tutvustamise käigus ta siis mängiks ka vahepeal klaverit improviseerige ja esitaks oma klaveriteoseid. Ja siis teine asi on, et meie linnamuusikutega püüame Skitseerida seda projekti, mida meil oli kavastajaseeriniga ja tuua välja valik maarjalaule siis nii gregooriuse koraalist kui oreliseadetes kui ka Polfoonilises stiilis ja Eesti vaimuliku rahvalaulu kujul. Aga on veel ka folkloori osas märkimisväärne roll Korea noortel muusikutel, keda Jaak Johanson siia festivalile toob. Ja vanalinna hariduskolleegiumi noored tähed võiks öelda selles mõttes, et need on alati olnud sellised säravad hetked selle festivali raames. Sa pidasid silmas, eks ole, seda kontserti, mis mihklipäeval on kell kuus toomkirikus, vanalinna hariduskolleegiumi kooride ja orkestrite ja Püha Miikaeli poistekoori CD esitlus siis ka ühtlasi külalisena dirigeerib Teet Järvi, on siin üks muusikasündmus, torkab veel silma akadeemik Igor matsievski. Peterburgist teeb ettekande ikonosfäär muusikas. Jah, temal on selline tegelikult ukrainlane, kes Vene tuntumaid folklooriinstrumentide uurijaid ja temal Peterburis professor, samal ajal suur sõber Meie Ukraina kultuurikeskuse rajaja natoolil Chuckiga ja selle teema aga tõepoolest pakkusin talle välja intriigi püstitamiseks. Sest see on selline teema, mida tegelikult ei ole julgenud enamus teoloogia puudutada üldse. Ja sellepärast võib-olla oleks esialgu parem, kui tuleb muusika ja kunstiteaduste poolest selline lapsesuu, kes ütleb mõningaid asju välja, mida teoloogid välja öelda ei julge. Mis erineb teistest maailmafestivalidest nii palju kui mina nende kavasid olen jälginud, et teie festival algab kell seitse hommikul. Kõik saavad aru, miks tippsportlane tõuseb hommikul üles ja võtab jogurti ja teeb väikse treeningu. Aga sellest, et inimene, kes vaimselt tahaks olla vormis ja ja suutlik selles küllaltki keerulises vaimuelu maastikus orienteeruda ja hakkama saada. Nii et ka see peaks tõusma hommikul üles tegema väiksed harjutused gümnastika. Loomulikult me ei saa markeerida tervet vaimse elu treeningukava, nagu võiks öelda Nende kloostri tonni palvuste kohta. Aga me saame seda kergelt markeerida. Kell seitse. Null null hommikul algab iga päev nädalaga järjest hommikulaul ja see toimub pikk 41 võlvkeldris. Jah, see laulmine toimub suurtest raamatutest, mida me kunagi mõned aastad tagasi tõime sellest trapisti kloostrist, kus vanu tsistertslaste lauluraamatuid trükiti sajandeid ja need on sedavõrd suured, et sinna raamatute taha mahub ikka mitukümmend inimest laulma. Ja keldrisse paigutab ka oma neli-viiskümmend inimest ära, nii et ega ta päris väike ei ole. Nii et võib julgelt hommikul kell kuus üles tõustajat tulla juba välja pikale tänavale. Praktika näitab, et tegelikult ei ole kunagi sinna tulnud nii palju rahvast, et sisse ei mahu. Ja lõpetuseks olgu siis öeldud nii palju, et festival trialoogos toimub 26.-st septembrist kuni teise oktoobrini ja toimub põhiliselt Tallinna vanalinnas. Ladina Ta oli ümbruses ja ka Toompeal, Toomkirikus näiteks. Soovitan soojalt tutvuda selle kavaga lähemalt ja iseseisvalt, sest see kava väärib seda kõike ilusat ja aitäh tulemast stuudiosse. Taivo Niitvägi aitäh. Tuleva nädala kolmapäeval, neljapäeval toimuvad Põltsamaal Hugo Lepnurme muusikapäevad päevade korraldaja Elke Hunt. Mis on nende muusikapäevade eesmärk? Idee sai alguse eelmise aasta Hugo Lepnurme muusikapäevadest, mida siis tähista, et kuna tal oli 90 aastane juubel ja eesmärgiks on siis tutvustada kirikumuusikute eriala ja ka ametid tänases ühiskonnas ja teadvustada ka neid organiste ja kirikumuusikuid, kes meil siis üle Eesti erinevates kogudustes tööl on ja nende oskusi ja talente. Meil on kavas neid 28. septembri õhtul Põltsamaa kirikus kell 19 oreli kaala, kus siis esinevad Eesti väike- ja suurlinnade organistid ja kontsert on siis mõeldud mälestusena Hugo Lepnurme ära. Ja järgmisel päeval siis mihklipäeval, 29. septembril on kavas kirikumuusikafoorum. Millised teemad tulevad seal arutlusele? Foorumi pealkirjaks on juba natukene intrigeeriv pealkiri, et kirikumuusikud kirikus ja kohalikud hari ja kultuuriruumis. Ja see on koostöös Viljandi kultuuriakadeemia kirikumuusik muusikaõpetaja õppetooliga korraldatud ja teatavasti Viljandis on üle 10 aasta juba koolitatud meil Eestis kirikumuusikuid ja nad on saanud seal akadeemilist haridust. Kuid teisalt on siis meil just probleemiks see, et tänases ühiskonnas ühelt poolt ja teiselt poolt ka kiriku Tänapäevases arengus ei leia need inimesed nii palju väljundit kui nende erialane ettevalmistus. Võib-olla võimaldaks ja siis antud foorumil kavatsemegi erinevate ettekannete kaudu tuua esile Neid võimalusi ja võib-olla ka ideid ja mõtteid, kuidas siis paremini kirikumuusikuid paikkonnas ära kasutada ja oleme kutsunud foorumile ning kiriku esindajaid kui ka omavalitsuste haridus ja kultuurinõunik et teadvustada, et kirikumuusikud ei ole vaid ajalooliselt Ki olnud kiriku teenistuses, vaid eelkõige ka kooli ja paikkonna moos. Kultuurielus hästi käivad ja selleks annavad võimaluse ka tänased arengusuunad paikkondades, et sellise maa soolana tegevust leida. Ja võib-olla üks teema on seotud nüüd ka meil tuleb nii haridusministeeriumist kui Kultuuriministeeriumist, et et haridusministeeriumist Urve Läänemets puudutab teemat võimalustest haridusmaastikul ja siin Kultuuriministeeriumi muusikanõunik. Margit Peil puudutab oma ettekandes Sis teemat kantoraatia kultuuripoliitika. Ajalooliselt on teada, et, et ka kirikumuusikaelu on olnud üks kultuurielu lipulaev, aga tänasel päeval ei leia uued peale tulevad kirikumuusikud võib-olla selles konkurentsis ja kultuuriettevõtluses nii palju rakendust ja ütleme festivalide ja kõige näol, et tahame ka arutada seda teemat, et kuidas uuesti kiriku enda muusika tegevus võiks konkurentsivõimelised tulla, ütleme kas või Eesti kontserdi kõrvale. Et praegu ikkagi nagu kirikule müüakse tagasi seesama sama kultuur, mis tegelikult kiriku rüpes ta on välja kasvanud. Mis muidugi ei ole sugugi taunitav, kuid kui sinna kõrvale ei tule oma muusikuid, siis on nagu ajalooline traditsioon katkenud. Need on niisugused teemad, mis meid siis nagu köidavad ja meile sellist tänast huvi pakuvad. Kas teine päev kulub tervenisti arutlusele või kõlab ka sellel päeval muusikat? Aga loomulikult nii pikka foorumit ainult arutlustena mitte pidada, siis oleme plaaninud, et iga ettekande vahele tulevad sellised muusikalised lõigud. Ja siin foorumi avab nüüd Ene Salumäe, Tallinna toomkiriku organist Hugo Lepnurme orelipalaga over tüür, mis ongi nagu avamäng ja siin on ka kavas siis oreli soolo, Põltsamaa kogudus, organistilt Ülle Noorma kilp ja astuvad üles ka Viljandi kultuuriakadeemia kirikumuusikatudengid. Ja samuti laulame mõned koraalid ja oreli soolo tuleb Narva Aleksandri kiriku organisti Tuulikki Jürjo alt ja samuti kaasame siis Põltsamaa enda muusikakollektiive, kes selle foorumi päeva siis kontserdiga lõpetavad. Suur aitäh Elke Unt. Hugo Lepnurme muusikapäevi Põltsamaal 28. ja 29. septembril korraldavad Hugo Lepnurme muusika ühing koostöös Põltsamaa koguduse kirikumuusikaliiduga Viljandi kultuuriakadeemiaga eesti hümnaloogia seltsiga. Ei tea, et Euroopas oleks just palju Beethoveni festivalil. Christoph Penderetski abikaasa piietab enderetska Krakowis asutatud Beethoveni festival on nüüd põhiliselt juba Varssavisse üle toodud. Aga klassikalise Beethoveni festival kogu muusikamaailma tähelepanu all toimub ju ikkagi Beethoveni sünnilinnas Bonnis. Festivali pea lavakski on kontserdisaal nimega Beethoven halle sinna täna kõigepealt lähemegi. Kaheksandal septembril alustanud on festival kuni teise oktoobrini välja kuulutanud kokku 65 üritust festivalil Don libertee Beethoveni sidemetest prantsuse kultuuriruumiga. Beethovenit seovad festivaliga vestluskontserdid, töötoad tänavu Krakowi muusikaakadeemiat ja muu kõik võimalik. Esinejaid on siin väga kuulsat orkestrit, kes hilissuvefestivalidel nii-öelda ringsõidul lutsernist kuni Berliinini ja Beethoven Halles mängib juga Beethoven, orkester. Avakontserdil juhatas seda Roman Koffmann, kohe nende järel prantsuse raadio filharmoonia orkester ja siis lausa kõrvuti päevadel New Yorgi Filharmoonikute loorin majanduses heli ning Deutsche kammerfilharmoonia Paavo Järvi juhatusel. Orkestrites veel prantsuse rahvusorkester. Beethovenit eelmisel laupäeval kavas polnudki, aga see-eest vaid teemakohane prantsuse muusika Frank visii Rawell siis Berliini Raadio Sümfooniaorkester noorukese Juulia Physseliga solistina. Baieri raadio sümfooniaorkester tuleb lõpetama Ingo Metsmacheri juhatamas toimuga mitut masti kammerkontsert ja nagu alati, Beethoveni sonaaditsükkel väga silmapaistvatele pianistidel. Igale kaks õhtut erikavaga mängimas käri Coulson Louis tiiv Andreas taier koondprogrammis näeb, et kontserdid on aina välja müüdud. Lõpupäeval tuleb veel pianistide tipp Alfred Brendellija kui avaõhtu pühendatiga Friedrich Schilleri 200.-le surma-aastapäevale siis lõpuõhtu Karl Amadeus härtmanni 100.-le sünniaastapäevale ning kantakse ette tema kaheksas sümfoonia. Ja kaks nüüdismuusika festivali on lõpp ennast täna ja homme Varssavisse iroolides. Vaat siis. Neil mõlemal olid ju avaõhtutel toredad eesti märgid Helena Tulve sula kõlamas Varssavis ning Olari Elts dirigendina. Avakontserdil vaatsis Gazas solistina kitarrist Riho Sibul ning kava lõpetamas Erkki-Sven Tüüri viies sümfoonia. Varssavi sügis. Üleeile keskpäeval oli rahvusteatrist kohtumine helilooja Haynergi hööveltsiga ning õhtul sammas laval tema ooperimaastik kaugete sugulastega esitatud ansambli modernija Deutsche kammerkoori ühiste jõududega. Eile teine etendus. Muidugi oli eile sündmuseks ka juubilar Pier Puleesi õhtu täita teose repoons ettekanne Pariisi irkami uue muusikaorkestrilt. Täna keskpäeval veel viimased kanded Korea ja Hiina heliloojaid sealhulgas so Chung, siin kammerklaverikontsert, auster leere ning õhtul filharmoonia saalis rahvusfilharmoonia orkester ning koor Antoni viiti käe all ja kavas kas ulatuslikku teost tossi off, kaeva arstikontserdil diatsioon Täveneri fool, Andres läks Austria trioolidesse, vaat siis on aina mainekamaks festival Klanks, puuren nüüd saanud 12 aastaseks. Üle-eelmisel aastal oli siia festivali heliloojaks kutsutud ka meie Erkki-Sven Tüür Helmut lahelman ja Georg Friedrich Haas festivali heliloojat tänavu esimene ka oma 70. sünnipäeva puhul. Ning ansambel Modern Frankfurtis siiagi nagu lutserni festivalile seal küll nende tellida tule uudisteosena lahelmanni kontsert tiini. Pier Loren Emaar mängimas Pier Puleesi klaveriloomingut, kuue nimeka kitarristi eriprogramm, Arditi kvartett Londonist, Ni Helmut lahen manni kui Georg Friedrich assiga Ansambli ressers ja siis Läti kammerorkester liigas kammermuusik Innsbruckis. Just täna ja nende kava avamas Kundega de uus teos ja hommegi lätlased põhijõuks festivali lõppkontserdil sest kaastegev on ka Läti raadio koor Kaspars Putnizzi juhatusel. Kogugavast loetlesin vähemasti 20 uusteose maailma esi ettekanded. Siit ongi sobiv minna edasi Riiga, kust nimetamata Läti rahvusorkestri hooaja avakontsert eelmisest neljapäevast orkestri peadirigendi Olari Eltsi juhatusel. Avateoseks oli nagu meilgi tavaks videos Peteris putanssi Vox Humana ja Petteri Sputens on ju Läti suure muusikapreemia laureaat aastast 2004 ratooriumi luks, et Erna eest. Lätlastel on üldse pidulik muusika aasta, et on möödunud 125 aastat nende esimese sümfoonilise teose valmimisest klassikult Andreis Jurjanssilt tänavune kuulutatud Lätis sümfoonilise muusika aastaks. See on ka letti televisioonis sundinud alustama orkestrimuusikast sarja ning just täna on seal esimesena eetris fragmenditi Olari Eltsi poolt suure Gildi saalis juhatatud avakontsert koos Läti kultuuriministri avasõnadega eesti dirigendile Mihkel Kütsonile, kes on esimesega välisministri ametikohal Hannoveri riigiteatris Saksamaal. Nüüd juba neljandat hooaega, on planeeritud teatri orkestriga kas sümfooniakontsert ning nendel juhatab ta kahte teost Lepo Sumerat ning Veljo Tormise teistava mängu. Neeme Järvi avas aga üleeile oma uue orkestri ees Hollandis hooaja, see on haagi resident Di orkester siingi Hollandi teos alguseks Peterson anrovi rapsoodia dieet, Hain Aleksander Markovitš Tšaikovski teise klaverikontserdi solistiks ja muuseas, kes siit pildid näituselt. Eile juba teine kavas, samas mille avas aga Eduard Tubina muusika keelpillidele ning toašeki tšellokontserdi, solistiks Oyster Aki festivalilgi tuntud hiinlane Yan Wang. Uuel nädalal on Neeme järvil avakontserdid aga juba New Jersey sümfooniaorkestriga Ühendriikides ja avakavasse tuleb sans shansid teist klaverikontserti mängima. Kuulus kanadalane Mark Andrei Annelinn. Veel lühidalt lõpetuseks Gustav Mahleri ühingviinist tähistab oma asutamise viiekümnendat aastapäeva. Sel puhul korraldas ühing spetsiaalse kontserdisarja, avades selle Lokowitzi palees, kus toimus 1804. aastal kapi Domini kolmanda sümfooniamaailma esiettekanne. Üleeile avas Viini juudi muuseum aga ka ühingu juubeli puhuse Gustav Mahleri näituse. Ja ikka korraldab ühing järjepannu ettekandeid teemal Malleri Yana meil ja maailmas. Just äsja tegi oma tänavuse preemia laureaadi teatavaks rahvusvaheline muusikanõukogu koosuni Eskoga. Pariisist teatatakse tänavuse rahvusvahelise muusikapreemia laureaat ning Kreeka helilooja. Teodor rääkis, kes juulis ka oma kaheksakümnendat sünnipäeva tähistas. Mõlema organisatsiooni juhid kinnitavad, et Teodor rääkis, on olnud järjekindel võitleja muusikalise loominguvabaduse ning Erikult tuuride integratsiooni eest. Tõstetakse esile mitmete jõudu, rääkisid teoseid, sealhulgas Antiik-Kreeka ainelist operitetroloogiat. Mida mulluga pia mängude eel ja aegu teenas näha sai. Ka mandrite vahel käib orkestritele resideeruvate heliloojate vahetus Pohhimis infoonikud Saksamaal kutsusid selleks hooajaks enda heliloojaks ameeriklaste praegu ühe nimekam Jon kooril Jaanu. Maestro mitme ettekantava teose hulgas on ka fantas Magooria siit ooperist versai vaimud. Helilooja Hans Werner Hence uue orkestriteose nimi on Sebastian. Interauteos on tellinud Amsterdami kontserdimaja ja tema orkestri peadirigent maris Jansons. Selle loo esiettekanne Jansons juhatusel avab Hence 80. sünnipäeva üritustest. Suursarja. Helgaja. Tänasele heligajale tegelikult kastajad Karin kopra Tiina kuningas, Kersti hinna, Andri Luup ning Priit Kuusk. Saate mängis kokku Katrin mõõdik ja Saadet toimetas.