Helga ja muusikauudised muusika uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internetti. Disiili sobival ajal teile sobival ajal helgaja. Tere, head kuulajad, algab 15. oktoobri heligaja saade, milles kõigepealt räägime eile avalöögi saanud uue muusika festivalist. Nüüd 2005. Kölnis on pühapäeval, 16. oktoobril raadiomaja Bismarcki saalis rahvusvahelise koorikonkursi lõdverbiibolsing. Finaalvõistlustulle läheb ka kaks eesti kooriklassikaraadio vahendusel saab võistlust kuulata otseülekandes. Karin kopra tegi intervjuu Ingrid Kõrvitsa ja dirigentide Ingrid Kõrvitsa ja Tiit Salu veeriga. Rahvusooperis vaatas Johan Carlominotti lühioopereid tui hirv. Vanemuises saab alates eilsest näha Mai Murdmaa tantsuetendust tantsumaraton. Tartus saatis helilõigu Hedvig Lätt. Esmaspäeval avatakse Eesti muusikaakadeemias Veljo Tormis regilaulukeskus. Maria Mölder küsitles keskuse juhatajat Žanna Pärtlase. Järgmisel nädalavahetusel toimuvad Nõmme muusikakoolis üle-eestilised, klaveriõpetajat lähevad lähemalt, räägib klaveriõpetajate ühingu aseesimees leelo kõlar. Tallinna keelpillikvartett tilt ilmus heliplaat eesti muusikaga, täpsemalt kõneleb viiuldaja Urmas hulk. Ja saate lõpuosas räägib Priit Kuusk sellest, mida uut ja huvitavat toimub maailma muusikaelus. Mina olen saate toimetaja Tiina kuningas ja soovin teile meeldivat kuulamist. Eile sai Estonia kontserdisaalis avalöögi üheksas uue muusika festival, nüüd 2005. Kanuti Gildi saalis esines aga kitarrituur Rootsist. Täna kell 17 esineb Õpetajate Majas ansambel luu Liooni dirigent fabrizbyeri juhatusel. Kristo Käo küsitles flatist Tarmo Johannest. Kõigepealt võib-olla natuke selle ansambli taustast ja ajaloost see on asutatud 2002. aastal ning see on siis ilmselt teil kolmas täishooaeg kontsert anda. Jah, võib nii öelda küll, eks tegelikult see ansambel sellise tõelise hoo või nagu pidev ma töö sa sisse eelmisel aastal. Ansambel U ei ole päris tavaline kammeransambel. Te võtate oma kavasse partituur, mida tavaline orkestrilt võib-olla kardaks ja öösel unes näeks. Ja üks võib-olla eriline asi, millega me püüame tegeleda, on jah, et aeg-ajalt uurida ja esitada siis mitte päris täpselt kirja pandud muusikat ega siis graafilisi, pardituure või mingit kontseptuaalset muusikat. Mida küll nüüd sellest nüüd festivali kavas sees ei ole? Kuidas sellise eksperimentaalse ja improvisatsioonilist kaasaegse muusikaga on, et kas te peate väga palju proove tegema? Jah, enamus nendest teostest laupäevases kavas, no tõesti suurt vahet, minu meelest meil on tohutult mõnus koosseis, et siis mina mängin flööti, Meelis wind klarnet, viiulit mängib Merje Hallik Levi-Danel Mägile tšello. Löökpillid on Vambola Krigul ja klaver ja üks võib-olla kõige tugevam ansambli mootor on, on Taavi Kerikmäe. Räägime sellest kavast, mida ta 15. oktoobril kell viis Õpetajate Majas esitate. Kõigepealt, seal on üks esiettekanne. See on uus teos Märt-Matis lillelt siis meie ansamblikoosseisule, meil on siiani olnud nardiga toodud meili koostöö, nii et, et ma loodan, et see siis kandub sarnaselt kuulajatele edasi. Väärt on aga oskuslikult nappide vahenditega suutnud tuua minu meelest väga tugeva atmosfääri ja ma usun, et see on sedasorti, ei oska hõlmis kuule peaks läbistama heas mõttes. Kaasaegne muusika on tihti nii-öelda dissonantsi kõlaga. Kas kuulajatel on olulisem see kõlapilt või vorm? Sest kaasaegsel muusikal tihti võib olla vägagi traditsiooniline vorm, hoolimata sellest helikeelest? Ma arvan, et ikkagi tugev vorm ja loogiline areng on siiski see, mis ükskõik mis muusikas teeb need teosed tugevaks, et selles suhtes ei ole vahet, et millega vorm on, on täidetud, loeb heliloojate fantaasiarikkus ja mingis mõttes ka, et kuidas kõige klasitlemiseid vorme võib-olla natukene uppi lüüa, aga ometigi. Ma usun, et, et see peab olema tehtud läbimõeldud ja kavatsetud. Kontserdil on nüüd nagu kaks telge, mis seda läbivat ja üks on õnnest eesti muusika ning Märt-Matise kõrval mängime Tatjana Kozlova teost sööklas mis on kirjutatud meie ansamblile ja esiettekanne toimus selle aasta aprillis Eesti muusika päevadel ning teine ja võib-olla just põhilise pool ja, ja võib-olla mingis mõttes ka sündmus eesti muusikas on osa kontserdist, mis keskendub prantsuse spektraalmuusikale, mida Eestis mängitakse vähe või praktiliselt üldse mitte. See muusika, mis kasutab ülemhelide spektri tihtipeale väga ülemisi osi ja nagu nendest printsiipidest lähtuvalt on siis mingis mõttes komponeeritud väga loomulik muusika. Et kui ikkagi lähtuda mõistest ülemhelide rida. Samas on seal taga väga keerukat arvestused ja arvutused, aga see kõlaline tulemus on vägagi eriline ja tähelepanu on eelkõige just helide kõlaliselt. Poolel enamasti esineb selline väike koosseis ja teie ansambel ka ilma dirigendita kuid sellel kontserdil on ka dirigente, kes on. Meil on väga hea meel koostööd teha prantsuse dirigendi Gabrism jääriga kes on just, et nende heliloojatega eriti müraiga ise tihedalt kokku puutunud ja tema enda ansambel Modern mängib järgneval päeval pühapäeval. Nii et meil oli siis väga meeldiv võimalus tema abi ja kogemusi kasutada prantsuse heliloojate teoste väljatöötamisele. Kas need muusikapalad vajavate dirigenti või on see pigem info saamiseks interpretatsiooniküsimustes? Nende teoste puhul dirigent ei ole just vältimatu. Nii et pigem on tegemist võib olla rohkem suurepärase võimaluse kulgi vajadusega. Aga ma usun, et kui dirigent on ees, siis võimaldab natuke midagi rohkem välja tuua. Kellel on huvi spektraalmuusika aja üldse uuema eksperimentaalmuusika vastu, siis 15. oktoobril kell 17 Õpetajate majas on tal võimalus kuulata sõna ansambli esituses. Täna kell 19 esineb Sakala keskuses üks maailma tuntumaid uue muusika esitajaid London sümfonietta räägib Eesti Kontserdi produtsent Madis Kolk. Üheksas juubeleid nüüd festival on püütud kokku panna parimast kättesaadavast uuest meie aja muusikast Eestis ja maailmas, mis on sellel festivalil lootustandvalt mõjuvamalt, kui eelnevatel on just kõige viimase aja Euroopas tähelepanu ning huviäratavad suuremat produktsioonid, mis on Londonis sümfonietta ja plaadifirma vorp, koostööprojekt Worfüheks ja 20. sajandi meistrit laupäeval Sakala keskuses. See on projekt, mis tuleb korraga kolme balti pealinna. Meil on üheksa detailiks, on afterparty puhul, et osaleb Eesti poolt Aivar Tans tiitšeinane Ühe vorbi Dioi Miirakaaliksi partituuris on ette nähtud 400 kilki olema laval akvaariumis, nendest pilti projitseerida ja ka nende sumina heli lahib elektrooniliselt kuuldavale tuua. Meie kilgi tulid läbi Pärnu minisoolepingust London Sinfoniettaga Hong klausel, et hoolitsema nende edasise saatuse eest, et ilmselt viime nad Tallinna loomaaeda, kus praegu on ainult paar täiskasvanud kilki, nagu öeldi, kui me kõigepealt sealt küsisime ja noh, nüüd siis saab nende kilgi populatsioon hüppeliselt suurenevad. Et see väga kuulasse tuntud ansambel läheneb kruvi muusikale. Teisipäeval esineb Estonia kontserdisaalis Tallinna kammerorkester, kelle esinemist saab kuulata ka klassikaraadio vahendusel. Ülekandetoimetaja on Mirje Mändla. Nüüd festival jätkub teisipäeval, 18. oktoobril Tallinna kammerorkestri kontserdiga ja ka siis osaleb kontserdil festivali üks peakülalisi Tin vioolamängija ja helilooja Austraaliast. Kontserdikava on kokku pannud dirigent Tõnu Kaljuste ja selle kontserdi alguses. Me kuulame Erkki-Sven Tüüri uut teost mille esiettekanne toimus käesoleva aasta suvel juunikuus Tartus Tartu Jaani kiriku avakontserdil ja seejärel juba kuu aega hiljem Pärnus David ois trahvifestivalil. Nüüd kuuleme siis Erkki-Sven tüüri teost jäljed taas kord. Kontserdi kavas on veel ka pretiini teosed. Intimeetežens teos soolavioolale, mida autor on rohkesti esitanud mitmel pool maailmas ja karja, on selle teose kohta kirjutanud, et intimetežysens lõpeb uskumatult peene timine endaga, mis meenutab, et autor ehk siis helila pretein oli Kareni aegse Berliini Filharmoonikute liige. Kavas on veel ka Aldo muusikast inspireeritud Carlo ja see on kreatiini enam esitatud teos, mida mängitud paljudes maades kokku üle 50 korra. Times on kirjutanud selle teose kohta, et tegemist on hüpnootilise partituuri ka keelpillidele, sämplerile ja lindile, mis tõestab Bratiin. Võib-olla kõige olulisem austraalia heliloojatest kõlab Velgabretini teos Engels ja sinna vahele jääb Karla chis Valdo venosa Madrigalide bukett Tõnu Kaljuste orkestriseades, mida oleme ka kuulnud juba aasta tagasi Pärnus siis klaaspärlimängufestivali raames. Kontsert algab teisipäeva õhtul kell 19 ja sellest kontserdist teeb otseülekande klassikaraadio. Festivalil osaleb ka maailmakuulus kroonus kvartett, kes on Eestis juba kolmandat korda. Nad esimest korda vist olid siin 90 14 korda 96. Ja nüüd paar aastat tagasi sai grammi nende esituses difrentreinz üsna haruldane asi, et nad kahte maailma esiettekannet mängivad. Tallinnas on veel hulk esinejaid ning muidugi eesti heliloojate esiettekanded, mida kokku on siis 15 ja kaks on kroons kvartetile nimetatud Taani ja Läti heliloojad. Eks need muidugi on loodetavasti sündmused, mille tähendus kestab ka kauem ja kokku on see meie kõigi ühine uhkuse rõõm. Kokku on festivali kontserte 15. Klassikaraadio teeb ülekandeid teisipäeval, 18. oktoobril ja neljapäeval, 20. oktoobril. Eesti televisioon kajastab festivali sündmusi 15.-st kuni 21. oktoobrini. Festivali päevikus, mis algab õhtuti kell 22 20. Saatejuht on Helena Tulve. Uue muusika festival nüüd 13.-st 22. oktoobrini Kronos kvarteti kavas on maailma esiettekanded Michel Manderaak kammerooper, UN, Fatima Miranda kontsertetendust ja bass, vokaalansambel Singer pruur, Eesti filharmoonia kammerkoor, Pille Mark ja pool hiljer, Tallinna Kammerorkester, kretiin ja Tõnu Kaljuste küberstuudio, vasar, saksofon, kvartett Reval, ansambel esiettekandel 18 uudisteost üheksas uue muusika festival. Kölnis algab pühapäeval, 16. oktoobril raadiomaja Bismarcki saalis rahvusvahelise koorikonkursi lõdvatiivolsing finaal. Konkursi korraldajaks on Euroopa Ringhäälingute Liit ja sarnaselt siis noorte interpreetide konkursil New Talent iga, mis leidis aset nüüd Oktoobri alguses Bratislavas. Konkursil osalevad amatöörkoorid kogu Euroopas. Pask ja kandidaadid on valitud esindama oma riiki vastava maa raadiojaama poolt. Eesti Raadio kandidaadid olid sel aastal kammerkoor Woodžes muusikaales Risto Joosti juhatusel, kes küll kahjuks seekord finaali pääsenud. Eesti televisiooni tütarlastekoor ja muusikakeskkooli lastekoor ja mõlemad siis meie suureks rõõmuks pääsesid finaali ja need seitse koori on siis meie lastekoor, Hanoffery, tütarlastekoor, televisioonid, tütarlastekoor, Kiievi kliere, Muusikaakadeemia naiskoor, Taani kammerkoor, kümnia Norra Woodžinovili ning üks Sloveenia koor. Ja kõik need koorid astuvad siis üles sel pühapäeval Kölni raadiomajas toimuval finaalkontserdil ja sellest kontserdist saavad otseülekandes osa kõik klassikaraadiokuulajad. Kontserdi lõpus kuulutatakse välja igas kategoorias, need on siis lastekoorid, noortekoorid ning täiskasvanute koorid võitja ning üks üldvõitja, kes saab võidu märgiks. Hõbekarika. Konkurss toimub juba alates 1965.-st aastast kuid siiani pole seda võitnud ükski eesti koor hoolimata eesti koorikultuuri heast mainest maailmas. Aga nüüd on meil siin stuudios rõõm tervitada Tallinna muusikakeskkooli lastekoori dirigent Ingrid Kõrvitsad. Tere. Tere. Tahaks küsida, et kuidas sujub lastekooril ettevalmistus konkursiks Pletapiiblsing. Sujub päris kenasti, loodame, et me esindame väärikalt oma kooli ja Eesti riiki, mitu last üldse kuulub koori, meie kooris on 41 lauljat ja mida esitate konkursile piiblist, singi ja miks just need lood? Me otsustasime eesti muusika kasuks, sest Eesti koorimuusika on väga rikas ja siin on palju huvitavat repertuaari. Ja seda enam, et üle Euroopa on võimalik seda konkursi kuulata, et siis saame ühtlasi ka oma muusikat tutvustada ja meie kavas on Cyrillus Kreek isegi kolm vaimulikku rahvaviisi, Mart Saare lindude laul ja kaks teost Veljo tormiselt lauliku lapsepõli, mis põhineb rahva viisil ja virmalised, mis aines suuremast tsüklist talvemustrid kuivõrd tähtis ühele koorile osaleda konkursil? No ta on tõesti suur ettevalmistus, aga ma usun, ta siiski tasub ennast ära, et ta on meile kõigile huvitav kogemus ja me saame näha erinevaid maid ja erinevaid kultuure ja, ja ennast ka teistega võrrelda ja proovile panna, et ta kindlasti tuleb meie arengule kasuks. Ja nüüd on meil au tervitada klassikaraadio stuudios ka Eesti televisiooni tütarlastekoori dirigent Aarne Saluveeri, tere päevast. Rõõmus. Kuidas on teie kooril söönud ettevalmistusperiood, letatiipressing konkursi finaaliks? Töökalt tahaks öelda, eks siin loodus on sellel sügisel üpris julm inimeste vastu, et ma tean sinikolleegide käest keetet, viirused ja haigused on päris kõvasti käinud selles mõttes külas, kooridel ja, aga kõik olemasolevat prooviajad on ära kasutatud ja olemasolevat lindiajad, nii et mida on saanud teha, seda kõike on püütud ka teha. Mida olete valinud kavasse pühapäevaseks kontserdiks? Selle konkursi reglement lubab panna kamba mida iganes ja ma arvan, et, et siit Eestist minnes eelkõige üks meie kohustusi, aga ka võimalusi on eesti muusika tutvustamine ja vast see on, kas see, mida me peaksime teiste maade esindajatega võrreldes võib-olla kõik kõige paremini tegema, nii, meie esitame, antud juhul siis Sisaskite tormist. On teil selliseid luureandmeid, et kuivõrd kõrgetasemeline on see konkurss? Teda peeti legendaarseks, ta on ju küllalt selliste pikkade traditsioonidega ja, ja eriti Ingidelega, siin öeldes laste koorina on ju seal hästi sellised karmid nõuded, ehk vanusepiir saab seal just olla kuni 14 ja sealt edasi ta laseb meid ju noorte kordes, kuni Ta võib olla muutunud kal mingil hetkel, aga põhimõtteliselt siis nad on seda sellel aastal muutnud. Ja tase on selles mõttes olnud lasta küll kõvad, et eelmine kord ka, kas ikka olid võitjad koorid, et see oli päris kibe. Ühel hetkel on ikka tahtmine nagu mingil määral ennast võrrelda ja arvatakse, et konkurss on selleks nagu sobilik vorm. Teisalt on see, et täiesti selge on, et igasugune siukse muusika hindamine toimub mingite objektiivsete subjektiivsete parameetrite põhjal. No ma isiklikult ei saa alati just öelda, et see koor, kes kuskil konkursil on tulnud kellelegi žürii arvates esimeheks, oleks olnud näiteks minu või mõne teise oma kolleegi arvutuses alati esimene, nii et ta on selline natuke petlik, et kes sellesse mänguna väga sügavale läheb, et ainult nagu esikohad loevad, siis see vist ei ole päris muusikas õige. Aga eks ta selline enese tutvustamine ja, ja siiski tugevate kooridega ütleme, samal laval olemine, impulsside vahetamine, selles mõttes ta nagu on, et Peaksime olema tasakaalus konkursside selliste kõrgetasemeliste festivalidega ja muuseas ka lihtsalt kontserdikavadega, ehk siis kord üks kindlasti kohustus on ju tegelikult ikkagi inimestele muusikat vahendada mitte teha nii nagu näiteks ütleme, et noh, ta ju, mida ta teeb, tegelikult valmistub kogu aeg mingit konkursid, noh, et kui kooridega samas rütmis elada, et me nüüd valmistame selleks konkursi, eks me valmistame selleks konkursiks noh, siis sisemine osa funktsioone täitma. Aitäh tulemast klassikaraadio stuudiosse. Ingrid Kõrvits, Aarne Saluveer. Niisiis on letabki sing. Finaalkontsert toimub Kölnis pühapäeval kell 21. Klassikaraadio teeb kontserdist otseülekande. Seitsmendal oktoobril esietendused Estonia teatri kammersaalis Chancarlame nutituhande 900 neljakümnendatel valminud lühiooperit, meediumi telefon lavastas ja kujundas Neeme kuningas, kostüümide autor on Mare Raidma, dirigeeris Erki Pehk. Meedium etendus Eestis esimest korda, telefoni on juba kaks korda mängitud. 1977. aastal viibis esietendusel ka autor ise. Kärlame tee on Itaalias sündinud, kuid suurema osa oma elust Ameerika Ühendriikides veetnud ooperihelilooja, kes kirjutab ka näidendeid ja luuletusi, tõlgib, tegutseb lavastajana ning muusikaelu korraldajana. Meediumi ja telefoni libreto on samuti tema loodud. Meedium on žanrimääratlused tragöödia, kuid see avaldas ooperi ainsa traagilise tegelase truubi vastandumisest kõigile, ülejäänutele. Ooperi sisu on lühidalt järgmine. Mustas suur rätikus, alkoholismile kalduv sallatan Paaba, keda mängib Riina ei ränne, viib vanemaid kokku nende surnud laste vaimudega. Klientide petmisel aitavatete lillelises pihikseelikus tütar Monika tüdrukusse armunud Dumboist hoobi, keda mängib Daniel Kirsipuu, kellest on tehtud mustade lokkidega üdini kurb mustlane. Ühe seansi ajal laulab Monika alias Kristina Vähi parajasti püüdlikult kaardina tagant. Emme, emme, ma olen siin tütre kaotanud proua nõulanile, keda mängib Helen Lokuta. Babaga, kellel on närvid surnutega sehkendamisest niigi viimseni pingul, tunneb kaelal kellelegi külma kätt ja püüab enda rahustuseks tõbilt välja pressida, et puudutaja oli olnud tema tõbi, ei kinnita ega lükka ümber, sest antum kui kliendid järgmisele seansile ilmuvad ka näideldud lastega kohtumine annab meile lootust, püüab haava neile edutult selgeks teha, et neilt on kogu aeg raha välja petta veetud. Suures vihas viskab ta välja kõigepealt proua nõuleni ja perekond Komindo, keda mängivad Nadia Kurem ja Väino Puura ning viimasega truubi. Kui too tagasi tuleb, laseb hullunud Paabade vaimu pähe maha. Juba rahvusooperi viiendale korrusele. Kammersaali minek on tõeline seiklus millele lisavad vürtsi hauataguse häälega öeldud palve mitte pildistada hoiatuse allergikutele viirukit, eesting, peegel, kaantega kavamis, pikemal vaatamisel pidevalt hakkama, näitama tulevikus aset leidvaid sündmusi. Orkester oli paigutatud muusikali kombe kohaselt lava taha lae alla mis oli lauljate kuuldavus ja seisukohalt väga hea. Üleüldse ei tekkinud vokalistidest seekord mingit tarvidust forsseerimiseks ja neid oli päris nauditav kuulata. Minuti muusika kõlab nagu operett võla. Stopp. Ta on kergesti jälgitav ja väikese kiiksuga orkester otsekui kiirustasybenist samaaegselt ning mängis väga mustalt. Muidugi, kui nad hiljem puhtalt mängima hakka, siis sai aru, et heli, kõrguslik, ebamäärasus oli partituuri sisse kirjutatud. Klaver oli orkestri kõlale heaks täienduseks. Esimesena tegi suu lahti Kristjan Vähi, kelle seni laialivalguv ja nasaal tämber on muutunud üsna kuulatavaks. Lauldakse muide eesti keeles, tekst on peaaegu alati arusaadav, vahest ainult süntaksit, natuke võõrapärane. Aga see on tõlgitud ooperite paratamatus. Riina ei, ränne oli oma rollis väga ehe ja kasutas kõne laulutehnikat päris osavalt. Kasuta volitada kuulde vahelduseks vana parmu häält tegemas, sest kui ooperis tavaliselt teineteise peale karjutakse, on see hirmus pundar erinevaid vibraatorid. Kliendid mõjusid õnnetute sümpaatsetena. Ooperi muusikaline kõrghetk oli unelaulust võetiks, arene mustlasviis. Visuaalselt aga oli eriti mõjus see, mismoodi tapetute hoobi mööda kardinat alla valgus. Üleüldse olid meediume telefonikujundused väga hästi õnnestunud. Laval polnud midagi liigset ja see, mis oli mõjus kunstiteosena. Telefon on kummardus muusikateatri kergemad žanri poole. Ta on temaatikat palju moodsam ja igapäevasem kui meedium. Nimelt räägib ta noormehest, kes peab pikemaks ajaks ära sõitma ja kiirustab rongile, kuid tahaks oma pruudile enne abieluettepaneku teha. ETK ussile, keda mängib Angeelika Mikk. Vahetpidamata helistatakse ja kõik kõned ilma süümepiinadeta vastu võtab, ajab penni ehk Renee soomi hulluks. Viimases hädas läheb too tänava nurga peale, telefoniputkasse võtab oma südamedaamile ühe kõne. Siis järsku on piigel tema jaoks aega küll. Abieluettepanek saab vastu võetud elussi paneb Benile südamele, et toode telefoninumbri ilusti meeles peaks. Telefoni lavastus oli kompromissitu, vaimukas alates lontis kõrvadega kaisukoerast, kelle ülemvõimu vastu diivanil pen võitleb kuni plaatinablondi lustikostüümi, mis oli üllatus-üllatus üleli barbi roosa. René soomi. Angeelika Mikk kuulavad noore Estonia koorekihti ning nende vokaalne esitus oli seegi kord kunstiliselt ja tehniliselt laitmatu. Mõlemad tegid oma rolli nii usutavaks, et tekkis kahtlus, kas me ei viibi teatrisaali asemel hoopis mõnes peenes kodus. Tütarlaps telefonitsi klatšijuttu ajamas ja mees, kes sirvib suuresti igavesest naisteajakirja. See tundub nii tavaline, et sellest on lausa kummaline ooperit teha. Minuti muusika Viini klassikute paroodia Ülo Vinteri stiilis milles tüki lõpus sai Hollywoodis filmi nõretav finaal, mängis süžeelest ilgelt kaasa. Nendest kahest lühiooperis sai Neeme kuningas realiseerida oma unistusi väikeses saali ja uue teatri vallas ning ta tegi seda hästi. Kui järele mõelda, siis vahest polegi nii paha, et Estonia suur saal remondis on. Meenuti lühioopereid saab rahvusooperi kammersaalis näha veel täna õhtul ja 21. ja 22. oktoobril kell 19. Tartus sadamateatris esietendus tantsumaraton, mis on tantsulavastus tekstidega ka Horace McCoy romaani äraaetud hobused lastakse ju maha ainetel. Lavastaja ja koreograaf Mai Murdmaa lavastuses on ühendatud tants, draama ja videoinstallatsioonid. Lavastaja Mai Murdmaa. Tantsumaraton on elumaraton tantsumaraton nagu elumaratoni sümbol, kus inimesed jooksevad materiaalsete väärtuste järgi nädalates teine testija, püüdes seda ja antud juhul muidugi tantsu tunnid, on seesama probleem väga väikeste inimeste kaudu nende lihtsate inimeste kaudu, kes ei ole kuskile saanud nagu sellele suurele ringile ja need püüavad läbi selle maratoni ka kuskile jõuda, nii et tegelikult see on küllaltki traagiline etendus, aga noh, tänu võib-olla selle žanri määratlusele ta on noh, niisugune vaatemäng, omamoodi vaatemäng selles mõttes, et kõik elemendid on küllaltki efektsed, et siis võib-olla seda peale selle ütleme kurva tõsielu kõrval ka huvitav jälgida. Te olete tantsumaratonis kasutanud lisaks tantsijatele ka näitlejaid. Just selle tõttu, et segažanri ja kuidagi sessušee nagu ei kasvanud ilma selleta mul lihtsalt välja ja mul tantsijad ka räägivad, kuigi nad on nagu dubleeritud draamanäitlejatega, aga põhimõtteliselt ekraanil näeme neid rääkivatena, nii et ta on nagu niisugune sega saanud. Tantsumaratoni muusika on kirjutanud Rainer Jantsis. Kuidas oli koostama pojaga? On see muusika tähtis selle etenduse juures? Ta ikka selle etenduse põhituum, ütleme, nimetatav rokkmuusika klassikalise muusika elementidega ütlemisi. Ja kohaks, kus seda etendust mängitakse, valisite sadama. Eks amfiteater, mis on vajalik sihukesele asjale Stelite publikuga saalist välja. Publiku saalist välja tantsijat ka saalist välja mõnuga fuajees tegevus. Terve see sadamateater on organiseeritud nagu suureks tantsumaraton. Tantsumaratonist teevad kaasa Vanemuise teatri balletitantsijad. Peaosades Mari Savitski, Andrus Laur. Tantsulavastuse muusika autor ja üks esitajatest on noor helilooja Rainer Jantsis. Tegemist on põhimõtteliselt rokkansambliga ja sellega on juba kõik ära öeldud, et mida sealt oodata. Valan trummid, bass ja elektrikitarr, edasi on juba kuulaja asi tulla ja vaadata, mis siis reaalselt toimub. Rokkmuusika tantsuetendus võib küll nii-öelda terve etendus on läbikomponeeritud, et arvesse on võetud suurt vormi, kõik lood on omavahel süstematiseeritud ja omavahel seotud, tervet teost tuleb vaadata kui tervikut, mitte üksikuid eraldi lugusid. Ma olen kirjutanud selle teosed tervikut silmas pidades mitte lood ükshaaval, vaid kohe komponeerinud terve selle tunniajase tervikuna, et see on võib-olla selles mõttes, nagu vastab kategooriale ooper või karmimates. Muusika on niimoodi komponeeritud ja võib ka öelda, et mind natukene inspireeris suurvormi kirjutamine, kus kõik erinevad osad on omavahel seoses ja nende vahel valitseb mingisugune üldine pikem kooskõla, aga mis ei ole seotud mingi ühe jupiga ainult selliseid läbivaid teemasid ka loomulikult näiteks kõiki tantsu Laundid on tegelikult üks ja sama teema, mis kordub erinevalt ates, tempodes ja erinevates taktimõõtudes ja tegelikult on tegemist ühe looga ja sedasi on nagu kombineeritud kogu muusika omavahel. Et need teemad ja teatud rütmide elemendid korduvad kõikides lugudes, et luua sellist terviklikku muljet kogu asjast. Tantsumaratoni järgmised etendused on 19. ja 20. oktoobril. Esmaspäeval avatakse Eesti muusikaakadeemias Veljo Tormise regilaulukeskus, mille eestvedajaks on helilooja ise. Klassika raadiole rääkis keskuse eesmärkidest selle muusikaakadeemia-poolne juht Žanna Pärtlas. Kuidas, millal tekkis üldse idee asutada Veljo Tormis ja regilaulukeskus on seal mingi pikem ellugu, et lugu on selline, et selle aasta kevadel muidugi akadeemias toimusid kaks Veljo Tormise loengut riigi laulust ja selle esitamisest. Ja sellest kõik algaski, et Veljo Tormis seal oli mure, et kuigi Eestis harrastatakse riigi laulu küllaltki palju, seda õiget esinemismaneeri, mida tema arvapu haigeks olevad ei olegi nii palju ja tema tahtis oma kogemusi ideesid jagada siis tekkiski idee, et ta teeb selles, et noh, nagu konsultatsioonid rahvamuusikaansamblitele kõikidele soovijatele ja vot sellest kõik algaski. Meie haarasime sellest ideest kinni, aga neil on muidugi ka teised eesmärgid peale selle, et need tahaksime võimaldada Veljo Turmisele oma kogemusi jagada. Meie tahaksime, tahaks arendada ja muusikaakadeemias praktilist riigi laulmist, kaaslast. Meil oli küll, et noh, muidugi loogiline tegevus, aga lauldi vähe, kui üldse see praktiline leige laulmine on ainult üks pool meie tegevusest. Võib tekkida selline küsimus, et miks me äkki hakkasime seda tegema ja et tegelikult ju riigi lagunemist harrastatakse ka mujal ja päris palju. Et mis oleks meie iseärasused ja kuidas me teistmoodi seda teeme. Minu arvates on muidugi akadeemial siin oma nišš ja selleks võiks olla teaduse põhine lähenemine, see tähendab, et meie hakkame toetuma Reigi laulu esitamisel, nii palju, kui see on üldse võimalik teadvus uurimustele tulemustele, vajadusel viime läbi ka uued uurimused ja oleks väga hea, kui me saavutaksime 100, millest kõik unistavad teooria ja praktika ka seost. No kas või nendesamade riigitubade käigus saame teada neid probleeme, mis neid praktilisi riisi lauljaid huvitavat ja tahaksime seda kui tellimust, sest on palju asju, mida saab piirselt tunda, aga seda saab ka teaduslikult uurida ja Muusikaakadeemia on tegelikult ju ainus koht, kus õpetatakse etnomusikolooge. Meie eelis on see, et me võiksime tõsisel tasemel tegeleda sellesama traditsioonilisse riigi laulu esitamise maneeri uuringutega ja ma arvan, et see ongi see meie nišš tulevikku seni iseärasus, aga tulevikus ma loodan, et seda tegevust hakkavad toetama ka teadusuuringud. Meie tahaksime, et ka muusikaakadeemias tekiks mingi riigi laulu harrastajate seltskond. Ja ma arvan, et see mõjuks hästi ka etnomusikolooge suuna arengule muusikaakadeemias, sest seal, kus lauldakse seal Veljo Tormis tahaks just, et oleks keegi, kes järgiks seda traditsioonilist esitusmaneeri muidugi saab seda teistmoodi ja võib rahvalaulust teha üldse mingit uut žanri ja see kõik on, see on elu ja see on hea. Aga keegi peab olema, kes üritab. Kõigepealt käivitame, nende ürituste sari on, mida me nimetasime riigi tuva. Need on sellised üritused, kus on kolm osapoolt. Veljo Tormis, teine on mingi külalisrahvalauluansambel või laulurihm, kuidas nad ennast nimetavad. Ja kolmas osapool on meie tudengid ja kõik, kes soovivad tulla esmaspäeval esitatakse ka ühte DVD pealkiri on tegelik regilaulmine. Seda vaadates saab selgeks, kuidas asi tegelikult käib. See on tegelik riigilaulmine Veljo Tormis seisukohalt ja ma arvan, et see seisukoht on igati arvestatav. Igale inimesele, kes tegeleb laulmisega, oleks kasulik selle seisukohaga tutvuda. Laupäeval, 22. oktoobril saavad kokku Eesti klaveriõpetajad, sest algavad üheteistkümnendad, üle-eestilised klaveriõpetajate päevad, klaveriõpetajate ühingu aseesimees, leelo kõlar, miks selliseid päevi on vaja korraldada? Klaveriõpetajad on niisugused, oma kabinetis istuvad õpilaste mängu viimistlevad tegelased, kes väga vähe saavad suhelda, on päris hea, kui nad klassist saab välja tuua ja, ja nad saavad kokku ja võivad natuke aru pidada ja omavahel mõtteid vahetada, rääkimata sellest, et nad nende klaveriõpetajate päevade jooksul saavad korraliku muusikahariduslikku süsti. Kui palju Eestis on üldse klaveriõpetaja, ei tea, kas nad kõik kuuluvad sellesse ühingusse, mul ei ole ülevaated, kui palju on klaveriõpetaja, sest et muusikakoole on üle 80 ja enamus muusikakoolides on klaveriklass rohkem kui teiste erialade klasse peab ütlema. Sugugi ei ole klaveriõpetajate ühingu liikmed, aga see ei tähenda, et nemad ei või tulla kuulama Nendel päevadel toimuvaid üritusi, kus need toimuvad ja mida nendel päevadel tehakse meile lahkelt andnud oma ruumid käsutada, Nõmme muusikakool juba algusest saadik ja kõik need 11 aastat, mis me oleme tegutsenud, kõigepealt loenguid üks teatud hulk, siis on lahtised tunnid, sest osa õpetajaid toovad kaasa õpilasi ja nendega siis meie kogenud pedagoogid Maigi, Pakri tembi, torkse tiraide ja Remmel ja Marju roots teevad siis lahtiseid tunde, kus siis kõik õpetajad, kes soovivad, võivad seal kuulajatele osaleda ja vaadata, kuidas töö käib ja siis on meil kohtumised. Sel aastal on juubilar helilooja Eino Dambergiga ja kontserdid. Me oleme õpetajat pannud esinema, õpetajatel on üldse mitte ainult passiivne kuulajate roll, vaid nendel on ülesandeks kirjutada erialalisel teemal essee, samuti osa õpetajaid esinevad lausa muusikakooli saalis, nad on valmistanud teatava kava ja annavad kontserdi. See on üks väga positiivne nähtus, et õpetajad hakkavad ka natuke jälle klaverit mängima, mitte ainult õpetama. Ja loengutest on seekord meil niimoodi, et professor David Vseviov esineb teemal inimene ja kultuur. Kuna sellel õppeaastal toimub Järjekordne šopääni rahvusvaheline konkurss Narvas, siis Eesti muusikaakadeemias professor Ivari Ilja on nõustunud rääkima Schopeni interpresentatsioonist ja meil on ju osa õpetajaid, kes valmistavad ette õpilasi sellele konkursile, siis Lembi torkse esineb kriitilise sõnavõtuga möödunud õppeaastal toimunud klaverikonkursside kohta ja marti raide räägib teemal kõla, soov ja selle saavutamine, see on jällegi kokkuvõtte möödunud aastal õpetajate poolt esitatud esseede kohta toimub veel vaba klaverimänguklass. Mida see tegelete teie ise jääjust tahaks, et õpilased ei oleks ainult kinni nooditekstis ja ei mängiks ainult neid lugusid, mis on ametlikult ette nähtud, vaid et nad natuke vabamalt tunneks ennast klaveri taga, et nad ilma noodita võiks ka midagi mängida, proovis mingil teemal improviseerida või saadet kujundada mingisuguse viisi juurde ja selle tõttu too tahaks nagu kokku võtta teatud hulga lapsi ja nendega proovida midagi taolist teha. Õnneks on meil muusikakoolides juba hakanud niisugune tegevusmaad võtma ja see on väga tervitatav, sest et väga paljud õpetajad on veel. Arvan, et selles suhtes nad ei julge nagu oma õpilastega seda tööd teha ja nad ütlevad ka, et ei ole eriti aega. Paljud õpetajad on võtnud selle julguse ja see on tulnud väga toredasti välja. Tervitan väga neid koole, kes tegelevad niisuguse vabama improvisatsioonilised tööga õpilastega vaba klaveri nagu klass on ka selleks mõeldud, et esiteks innustada õpilasi ja teiseks julgustada õpetajaid. Nende päevade tulemuslikkust näitab juba see, et tegelikult Eesti pianistide tase on väga kõrge. Loomulikult siin ei saa üldse kahtlust olla, et niisuguste teemade kuulamine ja nende ümber arutlemine, diskuteerimine saab ainult kasulik olla. Kavas on, need toimub õpilaste lõppkontsert, kus ja millal ja kas see on avalik kontsert, et kes tahavad, võivad silla, võivad kõik tulla, seda toimub viimasel päeval, 25. oktoobril kell 12 toimub see kontsert ja see on Nõmme muusikakooli saalis ja seal esinevad siis need õpilased, kes lahtistes tundides osa võtsid ja keda sealt siis välja valiti ja kus saab veel teavet selle ürituse kohta internetis on jah wwwbeeaa punkti ja kas saab veel registreeruda ka nendele päevadele. Meil on registreerimine 22. hommikul kella 10-st alates, kes soovib tulla, sest üritus ise algab kell 12, nii et on kaks tundi seal niisugust aega, kus saab ennast registreerida, osa võtma lisaks aitäh, klaveriõpetajate ühingu aseesimees Leelo Kõlar. Iga uus plaat, mis ilmub, on tegijate jaoks tähtis ja pidulik sündmus, nüüd siis ka Tallinna keelpillikvartetile, kelle uus CD äsja valmis sai. Tallinna keelpillikvartett on üks vanemaid ansambleid Eestis Urmas võlp. Teie olete kvartetiga olnud seotud selle loomisest alates mitu aastat. Teie tegevus on kestnud ja kui palju plaate selle aja jooksul välja antud on. Hetkel jookseb ilmselt 21. tegevusaasta, kvartett sai asutatud 1984 jõulude paiku ja tol hetkel, mis tuli initsiatiiv Andrus Järvi käest, koosneidsime, Toomas Nestor võiks mängida teist viiulit kes oli lahkesti nõus reedeeerry mõistagi mängis tšellot edasi, kes ka eelmises koosseisus mängis, et noh, meie kohta, et nii-öelda alustas tegevust 84. aasta talvest ja koosseis on mõistagi üsna palju muutunud nende aastate jooksul noh kes on läinud kuhugi tööle või elama ja nii edasi ja nii edasi, aga hetkel on jälle mingi stabiilsust tekkinud. Noh peale minu veel hulga paganama. Toomas Nestor, Henry-David Varema nii me oleme juba mõnda aastat koos mänginud. Kas selle koosseisuga oli see nüüd esimene CD-plaat välja anda? Jah, seda küll, me oleme küll vahepeal neli plaat, et ei andnud 92. aastal nonii, küllaltki omal initsiatiivil, et ennast veidi tuttavamaks teha. Üldsusele meil kui mujal isegi andsime välja kvarteti plaadi eestiminiatuuridest edasi juba huvitus Rootsi firma piis meist, kus siis esimesele plaadile samal aastal kaks, siis salvestasime Tubina kohteti loominguga. D ja Pärdi Fratreze. Kuna sel plaadil oli palju minekut ja piis huvitus ka Tobijases, mida tahaksid varem polnud korralikult salvestatud rahvusvahelises ulatuses, siis nad väga huvitatud ka sellest ja siis me 95. aastal vist tegime siis kaks lobise kohtadeta, tee neile ja siis huvitusel kaljuhaid meie kvartetis, see oli siis nüüd peale seda veel tema kohta ei muusika sinna sekka oli veel ka nihukest ansambli muusikat Laanetile, kus siis osales Vahur koos meiega ja siis oli veel üks trio seal koos Aleksander Jõgi ja lehannafiga. Nii et olete spetsialiseerunud eesti muusika esitamisele, sest ka see uus plaat nüüd sisaldab eesti heliloojate muusikat. See on, see on nagu iga eesti muusiku patriootiline kohus, tutvustada oma muusikat, mõõdeti paremikku, mida me arvame kogunud olevat selle plaadi peale ehitise plaadi niisugune idee võib-olla kõige rohkem teks Toivo tulevilt, kes arvas, et meil ikkagi on juba nii palju ja nii kaua mänginud toredaid uusi Eesti kvartett, et äkki oleks mõtet seda plaati mängida, siis õnneks leidus palju toetajaid. Kõigepealt Eesti kultuuriministeerium väga niukse lopsaka finantsilise toetusega alati lahke hästi raadio, kes on valmis lubama oma tehnikat ja ruume, kultuurkapital kaalati toetab tänu neile, nüüd sa tahad teoks, sai aga muidugi eelkõige nullivatele, kelle muusikat, toredat muusikat nüüd meil võimalus mängida oli selle plaadile, mis muusika siin kõlaplaadid, noh, võiks ju arvata, et see muusika nüüd võinuks olla kuidagi ajas veidi kompaktsem tihedam, aga ta juba algab siiski peale Kuldar singist kaks väikest kadetti aastast 65, noh minu silmad juba tol ajal ka midagi ehk seletasid, mis toimus võib-olla õhus või nad kõik need niisugused veidi eksperimenteerivaid ideed. Nonii, Haloneni Varssavi sügise vaimus ja see lugu mõjub üllatavalt värskelt ja küpselt kuidagi tolles hetkes, nii et on meil olnud repertuaaris kaua, nii et see oli nüüd tingimata vajalik, aga plaadile mängida. Alo Põldmäega on sugune meeldiv loominguline kontakt mind ühendanud. Ta kirjutas meditatsiooni perspektiiviga sinna kohe midagi juurde lisada, aga see muidugi otsimine aasta aega, Spostuudium tekkis seitse aastat hiljem kuskil niimoodi. Aga ikkagi ta on ilus tervik ja tal oli nii alguses veel mõeldud, et ta on kaheosaline tsükkel magi vihmandi kvartett üllatas meid ääretult oma niisuguse sisutiheduse ja värskuse ja nii et teda oli hästi vahva teha, Pärdist rääkimata, kelle fluidum muusikas noh, igas žanris ta on niisugune väga stabiilne, kindel, kuna olles ka selle muusika sees olnud, ei ole seda raske sinna sisse minna. Toivo Tulevi lugu on ääretult niisugune vaimne ja tihe, samas ka küllalt traagiline õrna mälestusele pühendatud kvartett. Aga kokku on tekkinud huvitav tervik vist nendest lugudest. Viie eesti helilooja teosed on siis Tallinna keelpillikvarteti uuel plaadil lindistused on tehtud Eesti raadio stuudios möödunud aastal ja helirežissöör on olnud Mati Brauer, kes plaadi kujundas. Plaadi kujundas Jüri, kas Mati Prouriga on ka varasemal ajal olnud meeldivaid kontakte, kui me oleme Eesti raadio fonoteeki salvestanud üht või teist, nii et see oli kuidagi meeldiv taaskohtumine ja olete ise rahul tulemusega noh, alati võib öelda, et saab natukene paremini, aga üldiselt me pingutasime palju kõik Me koostse meeskond, palju õnne. Tallinna keelpillikvartetile uue plaadi puhul ja loodetavasti meeldib see ka kõikidele kuulajatele, kes selle plaadi endale soetavad. Nüüd kuulame siit plaadilt ühte lugu, mis võiks olla. Üsna värskelt on mõjunud Mari Vihmand võib-olla äkki, kas esimene osa temaga mõtetes näiteks aitäh Urmas Välk. Kaks kuulsat uue muusika festival Euroopas nagu praegu meil koduski köidavad tänast tähelepanu nädalalõpupidustused suureks kasvanud koos Edela-Saksa, raadio eksperimentaalstuudio, maestro Heinrich stroobeliga päikesest, Doonau Eszingenis Saksamaal ning staieri Sügisfestival Austrias kratsis. Aga vaimult suur, on Donauessingani festival olnud üks kogu Euroopa uue muusika lakmuspabereid juba aastakümneid oma maailma esiettekannetega tuntuimatelt, nii heliloojatelt kui esindajatelt. Staieri sügis põimunud läbi paljudest kunstidest on mitmekülgsem ja panoraam ka muusikat olen. Märgitakse, et näiteks toona Washingtonis olid esimesed kontserdid välja müüdud juba poolteist kuud tagasi. Kuulajaid ootab koguni 18 maailma esiettekannet. Salvat Ors Riinu batooni markas tropp vead furrer Bernhard lang on helilooja nimedest automaat. Kolm etendust tuleppijad furreri ördiaatrist tükist Fama, mis Hankristow Marthleri lavastatud peategelaseks Klang foorum viin, kelle Emilio pomaariko ja etendustel helilooja Beatvurrerca ise. Aga heliloojaid on Donauessinganis 11-lt maalt ja peakorraldaja Armin Köhler ütleb kahetsusega, et ei saanud valmis kaks uut teost tippmeestelt. Prajans vööndi, fu'd ja Jörtscurtagi. Kogu Saksamaal ja kaugemalgi rõõmustab huvilisi väga tihe otseülekannet salvestuste programm Edela-Saksa raadiost ja kui festival ise ühe vanima maailmas alustas juba 1921 sissine mainekas Kals preemia audiomuusikateosele, märgib samas oma viiekümnendat aastapäeva. Tänavu annab esmakordselt oma preemia välja parimale uuele orkestri teosele Edela-Saksa, Ringhäälingu Baden-Baden ja Freiburgi sümfooniaorkester. Kuusti teost on juba kandidaatidena ülal. Heliõhtul algas toona alles avakontsert Wolfgang suppani teosega idüll neli ja Kaspari Johannes valt terioopasega tunklemmate riiv 30 kahehäälsusele koorile, klaveril solistiga orkestri peadirigent Silveng kambrile ja Marcus krid. Siis tulevad festivali Chassessonid külalisena veel Hilversumis raadio kammerorkester kõikjalejõudva maestro Peter eetressi juhatusel. Homme kell viis mitmete muude ürituste rüsinas lõppkontsert oma orkestriga Peter Hirschi juhatamas. Leppu teoseks Clemens kaadensteteri ballaadid kaks, kolm ja neli koori ja elektroonikaga. Pea kõik uus teosed on Edela-Saksa raadio tellitud, mõned ka koost. Muidugi oli huvitav ka diskussiooni õhtu teemal kaasaeg ilma kaasa ja muusikat. Staieri sügisfestival pakkus eilsest paljudeks päevadeks Peter Ablingeri kontseptsiooni ja kompositsiooni seitsmeosalist etendust. Tere Verke raatsi linna ooperist endast. Dirigeerimine Asjon Edwards. Sümpoosion tuleb teemal teatud aeg taasleitud aeg. Paljude hulgas kaasas ka helilooja Georg Friedrich Haas ja Isabel mundri portreekontserdid saksa Nicolaus Huber temast ja tema esindajatega ka vestlus. Ja siis jõuad Donovessingeni festivalid siiagi Sügispidustuste lepp kontserdiga kõlang, foorum, viil oma asutatud ja dirigendist Šveitsi helilooja leiad furreri käe all. Rõõmustage mett kaasa ja muusikasolistide ansambli asutatud Klang foorum viini on publikule jätkunud juba 20 aastat. Kui eelmisel nädalal kõnelesime dirigent Marina Ossoppi edust, siis tänagi naismuusikust sämpletist Sharon pitsaliik, ajakiri grammofon kuuludesse Aron pil saali uue plaadi Põhjamaade flöödikontsertidega noordiks Bells toimetaja valituks Editor Chois. Plaadil on soomlase Kalevi Aho, rootslase Christian Lindneri ning islandlased Augur Toomassoni kontserdid. Ja siis on sama plaat kõrgele tõusnud ka veebiajakirjades klassik, stuudiei, klassik, hoite ning kuu plaadiks saanud aja kyljes Vesik veebi International. Jäi ütlemata, et need kolm on uued flöödikontserdid ja otsessaron pesajalile pühendatud väljaandjaks. Plaadifirma viis võluva flöödikunstnikus saavutusi. Viimastel aegadel on veel Sophia Cube tuulina flöödikontserdi maailma esiettekanne Jöteboris infoonikutega peadirigent Mario Ventsa juhatusel. Soome maestro lahti ja Minnesota orkestrite peadirigent Osmo vänske. Ei kogu kuulsust mitte üksi Sibeliuse ettekannete plaatidega. Kõrgelt on hinnatud nüüd ka tema p Doveni neljanda ja viienda sümfoonia esitusi ja veel ameeriklaste Minnesota orkestriga. Lahtis endas aga neljapäeval eile juhatamas Jukka peikas sääraste inteka kuusisto paganiini esimese viiulikontserdi solistiks. Neeme Järvi, uus Euroopa orkester haagi resident tiim alustas neljapäeval väga kaalukat reisi Saksamaal. Kuulsaimad saalid Viispaadenis Nürnbergis, Curtis alti ooperi just täna Stuttgartis ja nii edasi klaverikontserti Tyson, solistiks Martin staatselt, dirigeerib jaapans Sweden, huvitavamad teosed programmides ehk Mahleri viies ning ozarterioosi Romeo ja Juulias. Aga Neeme Järvi ise on praegu taas Jötebori publiku austada, juhatades depressifoonikuid orkestris 100. aastapäeva pidulikus sarjas. Eile täna põhjamaa meistrite kavas Sibeliuse Nilsson Sten Hammer teine kava uuel nädalal, kus koguni neljal korral kõlad ka Eduard Tubina 10. sümfoonia ameerika klaverilegend Viron Heinz. Nüüd 77, korraldas just eelmisel nädalal soppeni meistrikursused Illinoisi Ülikoolis mängides ka ise. Steinway artist ja muudegi auhindade omanik on võidelnud liigesepõletikuga juba 1960.-test alates ja mitte lõplikult alla jäänud. Ta on nüüd hinnatud ka heliloojale. Telekanal metsu andis aga esmaspäeval eetrisse salvestise temast suurepärasest Prokofjevi kolmanda klaverikontserdi interpretatsioonis aastast 1963 pool barrey dirigeerimas. Omapärane uudis naabrusest bostonist. Üks muusikadirektor Jens Lywaini Assistentidest bostoni orkestri ees, saksa dirigent Jens Georg Bachmann sai eile iseeseisva debüütkontserdiorkestriga. Schumanni klaverikontserdi solistiks oli Andreas Fliger Bachmann Lywainile töötanud juba neli aastat algul ka Müncheni Filharmoonikute juures. Noor dirigent, Julias kooli kasvandik ja Lewaini kohtaski seal. Praegu juhatab Bachmann Bostoni Symphony hoolis oma kava ja neljaõhtut. Aga eelmise ameerika kavaga Viisli vain ise orkestri esmaspäevaks taas New Yorgi kaarnegi hooli saades oma tööle bostoni orkestriga, kes olevat seisi osava kauaaegse demoraliseeriva valitsuse all nüüd New York Timesis väga kõrge hinnangu. Seal says kösseni kontserdiga Tibodee, aga tähelepanuväärsed ka praeguses Ameerikast. 83 aastane Lucas foss oli ise kohal, kui sopran toon abso tematainz Saikli Ta kandis. Ja siis tegid jamps Lewain oma prote, see. Detsembris 97 aastaseks saava Elliott teri eelmise aasta teose kolm illusiooni New Yorgi esiettekande. Meenutaksin, et kaater oli teema heliloojaga eelmisel nädalavahetusel lõppenud uue muusika festivalil Strasbourgis. Illusioonid tulid esiettekandele ka eelmisel nädalal bostonis ja veel. Maestro uusim orkestriteos saundings eelmisel nädalal maailma esiettekandel hoopiski kaugo sümfooniaorkestrilt peadirigent Daniel paremboimi käe all. Soome helilooja Magnus Linberi oli esiplaanil aga Los Angeleses. Filharmoonia orkester mängis Essabekas saloneni käe loomatellimusena Ling peri uusteose temale iseloomuliku pealkirjaga skulptuur. Ja lõpuks taas veel Hans Christian Anderseni maile. Kui Helsingborgi Sümfooniaorkester tegi eelmisel laupäeval Sven Nielseni muusikalise muinasjutuseakarjus esiettekande, siis austraalia ballett tuleb Kopenhaageni ooperisse alates teisipäevast etendama. Helena kats, Tšernini uut Anderseni ainelist ballett Metsluiged ja seda kokku kaheksal korral. Sülgaja tänasele heligaja saatele tegid kaastööd Karin kopra, Mirje Mändla, Kristo Käo, Tui Hirv, Hedvig Lätt, Maria Mölder ja Priit Kuusk. Tehniliselt teostasid saate operaator Katrin maadik jahillebaask. Mina olen toimetaja Tiina kuningas. Tänan teid kuulamast ja soovin teile kena nädalavahetust. Helgaja muusika, uudised, muusika, uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internet. Neile sobival ajal teile sobival ajal heligaja.