Selliste mõnusate Jimi Hendrix rütmidega algab meie teine tund. Ja mul on suur, suur suur hea meel tervitada meie tänast külalist, tere, Kristjan, Port Reingerite. Nii tore, et oled meil siin külas, Me saame su käest küsida muid asju peale arvutegi, rääkida kõikidest teemadest, et suur suur hea meel, et sa jõudsid meile külla aitäh. Tõepoolest, Kristjan noh, me oleme harjunud kuulama sinu hüpnootilist nagu häält, et tõesti selle portaali läbi, aga ohoo, saate ikka päris mitmekülgne inimene, et, et me ja noh, ütleme siis tegevusalad ka ja, ja nii edasi, et, et me ei teagi kohe kuskohast nagu alustada. Andrus Veerpalu teema mis võib olla ja noh, ütleme siis noh, ikkagi noh kütab inimestel kuskil seal, no ma ei tea, võib-olla tänasel enam-vähem juba, aga, aga tõesti siin mõni aeg tagasi oli. Et sellest räägime võib-olla ka, aga siis kuskil saate lõpupoole, aga tõesti, Christian, sina kuulud siis ka ju oma tegevusalade järgi. Pigem siis sellesse, mitte niivõrd enam piimatööstuse ja tunkede meeste sekka, vaid meil just käis Kaidisin kõnelemas teenuse vaja siis majanduse kojast, sina oledki nagu teenus ja teadmisteadmistepõhise siis noh, kui öeldakse. No tööstusele esindaja. Kas sa oled pojaga seotud, muidugi. Ei, otseselt ei ole aga teadmuspõhine ühiskonna liige, ma olen kindlasti valge kraedena. No me küsisime valgekrae, oled jah, et küsisime siin kuulajate käest ka, et mis tegevused Eestis on nagu mõttekad, mis mitte. Kaidi sõnum oli selge, et ikkagi tulevik on ikkagi sellise teadmispõhise tegevusel Eestis, et mis sina ilmselt oled ka nende nende siis seksis. Noh, teatud mõttes ma astuks nagu probleemist kaugemale, vaatan kogusad tervikarengut, et kui kui väga ajas tagasi minna, siis on näha, et inimesed lisandväärtust loosid lõid kõigepealt füüsilise tööga. Kõigepealt nad leiutasid siis midagi, mis seda füüsilist tööd vähem ohtlikuks mugavaks tegija. Üks periood, kui see füüsiline töö hakkas kaugenema ja intellektuaalne panus muutus palju väärtuslikumaks, seisakat, intellektuaalset panust kaitsma ja me olemegi praegu selles ajastus, kus me räägime IP kaitsmisest, patenteerimisest ja kõigest muust taolisest ja ja kui, kui veel meie mõnda vanemat nende tööd võis iseloomustada sihukese modernse sõnaühendiga nagu und Nov how, ehk nad oskasid midagi teha siis meie põlvkonda pigem iseloomustab nõuate, et me oskame öelda, mida tuleks teha, et treial ei tea. Keemikuid on hästi palju, aga nad kõik ootavad, et öelge, mida ma teeksin. Mul on kuldsed käed, aga, aga mida ma peaks tegema ja siis niuke paratamatu areng. Jah, aga kuidas, kuidas, mis sa arvad, et Eestis nii-öelda püha ikkagi amet, põllumeeste amet, eks sealgi ju noh, on ju mõneti sellist asja, et, et oleks vaja liid nagu teada, teadmisi nagu rohkem, siis läheb ju sealgi nagu asi paremini, siis öeldakse, et kui küla kaob ja põllumees kaob, siis ka eesti rahvas sellega seda. Ma ei usu, et Eesti rahvas kuhugile ära kaob, selles mõttes, et nad ei ole põllupidajad küll, aga iga valdkond vajab üha rohkem oidu, et mitte see, et ma hästi tarmukas jaksan palju teha. Et ikka tuleb vähe ja targalt teha. Ja see näitab ka, et meie põllumajanduses jäänud ainult vähesed asjad, mida me saame siin teha, sest et ülejäänud efektiivsus on lihtsalt ära vajunud. Kas sina, kui nüüd noh, ütleme selle teema nagu lõpetuseks, ma ütlen, põllupidamine, mis on traditsiooniline, et kas, kas sa ei näe üldse Eesti põllumajandus on nagu tulevikku või, või on ikkagi mahepõllumajandusse, mida võiks nagu teha? Nemad mahepõllumajanduse nagu üldse ei usu, selles mõttes ta on küll tore sotsiaalselt väärtuslik tegevus, aga, aga, aga Eesti põllumajandusvastane sihuke nutika põllumajanduse ajastul on ees ootamas ja kui me vaatame otsikuid foto sünteetilist maa-ala maailmas on väga napiks jäänud. Kuigi tundub, et jube palju metsasid ja, ja lagendike, aga aga seal, kus ikka päikeseenergiat toiduks muuta, seda jääb üha vähemaks ja üha rohkem räägitakse põllumajanduse toomisest keset linnamaja külgede maja majade katustele. Vertikaalne põllumajandus? No näed, selles võtmes kuskil võiks Eestil šanss olla. Isegi võiks rääkida ka, et mitte lihatööstus, vaid putukatööstus on see, mis annab meil tulevikus palju rohkem valku, kui, kui ma praegu julgeme ette mõtelda. Nutika põllumajanduse teema juurde veel küsimus, et mis sinu arvamus on sellisest geneetilisest muundatud teemast, et noh üks näide, Monsanto, eks, kes on sellest nii mõnusa, kuidagi surnud ringi pununud põllumehe vaatevinklist, et. Monsanto on teatud mõttes ja üldse sellised suur. Korporatsioonid on tegelikult arengu sümptom, nad ei ole niivõrd palju selle põhjustajad. Aga jah, mis mul siin öelda, kui vaadelda tõdeda, et, et nii see on. Samas ei tasu ühtegi asja nagu üle dramatiseerida, et hundist. Me oleme teinud pekingi paleekoera ka geenmuundamise tulemusel, aga mitte väga vägivaldsed, vaid aeglase protsessi käigus ja maisi. Meil ei oleks ka maailma üks kolmest põhilisest energiat andvalt allikast. See on niisugune Mehhikost pärit metsik taim, mida tuli ka kuidagi muundada. Selleks, et me elus oleksime öeldaksegi, et sajandi alguses toimusid niivõrd olulised muudatused põllumajanduses, et tänu sellele on iga kolmas inimene planeedil täna elus, et meid oleks tunduvalt vähem. Nii et selles mõttes pikaajaline protsess on täiesti paratamatu, et me üritame väiksema energiaga rohkem süüa saada. Aga sellega alati kaasnevad ka mingid kaotused ja mingid kompromissid ja, ja selle, selle juurde tuleb siis ka alati niisugune viha ja kiivas emotsionaalne hoiak. Jah, ja kindlasti on ka noh, oluline muidugi leida mingi selline tasakaalus kesktee ja alati on selliseid ambitsioonikaid tegelasi, kes näevad siis noh, naturaalset teenimisvõimalust. Et loomulikult isegi see mahepõllumajandus on, kui vaadata, mis Ühendriikides toimub, et seda väga hästi reguleeritud ei ole ja nüüd me näemegi, et on juba selline tööstuslik mahepõllumajandus, nii et see libiseb käest ära, et me võime siin ilusas helesinises pilves unistada. Aga päris elu on karm, kus raha loetakse. Nii, kas me võtame nüüd muusikat? Ja ja kuulame vahepeal muusikat meile nootel. Teedpovi lugu, Rebel Rebel, tahad võib-olla põhjendada, miks see lugu, miks just see see lugu? No see on üks tore lugu, haake ja mul on vend on seitse aastat minust vanem ja ja ma elasin temaga ühes toas ja, ja see oli niisugune aeg, kus tema oli suur muusikakoguja ja ja mina väikse poisina siis kasvasin selle muusika sisse, need on need üldse need tänased lood peamiselt on sellised, mis on minu Vat muusikalist väärtusmaailma oluliselt mõjutanud aladest Jimi Hendrixit ja nii et see Rebel Rebel on päris äge ja, ja kui nüüd mõelda Charlie inglite filmi alguses natuke ümber tehtud, et selline ajastu üleminek hästi ajale vastu pidanud lugu. Peeki vederosiin ja tõesti, meil on hea võimalus koolitatud ja inimesega rääkida ja kes ka ise. Ja ja Kristjan, Kristjan Port kindlasti oskab vähemalt midagi öelda, ma loodan, et selle koha pealt, mis meil oli küsimus ka kuulajatele, et mis mis tegevusaladega üldse Eestis tasub mässata, mis milleks kelleks õppida, on ju? Jaa, võib-olla on ka mingid sellised tegevusalad, millega siin Eestis üldse ei ole mõtet tegeleda, et Christian, mis sa selle Kaavalt oskad öelda, muidugi lai teema. Teema, aga mu enda selline sisemine, väga sügav veendun, ma usun, et midagi väga konkreetset ei pea õppima, vaid võimalikult mitmekülgselt peab õppima, sest et me näeme, kuidas elutempo on väga kiirenenud. Et osa erialasid, mida täna popiks peetaks, me võime Soome minna vaadata, et kuidas selle juristide, arstide koolitusega ja siis ühel hetkel oli neid juba palju ja siis tuli välja, et ühel hetkel need kedagi vaja ei olnud ja siis tekkis uus kriis, kus neid jälle piisavalt ei olnud. Et sellist lainetuse olukorda vältida, garanteeri maks endale pideva suutlikkuse osa saada uutest võimalustest on just läbi sellise mitmekülgse õppimise valmiduse ja see on elukestev õpe. See ei ole nii, et ma lõpetan kooli ära, mäletan, et uuringute ühendriikidest, kus vist oli 78, ütleme suurusjärgus 80 protsenti inimesi pärast ülikooli lõpetamist ei olnud kordagi enam raamatut kätte võtnud lihtsalt arvavad, et noh, et nüüd on nagu rongi peale jõutud ja, ja Kondukterile pilet kinni makstud ja siis sõidetakse lõpp-peatuse suunast. Aga see tuleks, praegu on Ühendriikide statistika ütleb, et kõrgkooli sisenejad tänasel päeval peavad arvestama umbes 14 15 16 korda elukarjääri jooksul ümberõppimisega. Ja seejuures karjäär ei lõpe ära tänase salvestuses pensioni saabumisega, vaid tõenäoliselt siin mõned inimesed ennustavad, et keskmine eluiga läheb sinna teispoole sadat aastat, noh, lõpetad 60 viieselt oma töökarjääri ära, mis sa siis teed, vaatad kodus oma suure ekraaniga plasmatelekat, ülejäänud 40 50 aastat. Ei lähe läbi, jah, kuidas seda võiksid lahendada, kas siis nende just just nagu sa teadmuspõhine nii-öelda valdkond, siis saaks oma kogemustest jagada elukogemust. Jah, ühest küljest ma vaatan huvitavat mängud, mis oli minu mälu järgi Rootsist pärit, kus just selliseid iite spin-off ettevõtted, kus on hästi palju noori mehi, kes töötavad fondi poolt, sõbranna ei maga ja, ja joovad õlut ja söövad pitsat ja tervis on paigast ära. Siis nad võtsid oma tööle endiseid pensionile läinud panga töötajaid, naisterahvaid, kellel oli kodus igav. Nad leidsid väga toreda sellise ühiskeskkonna, et noored mehed vajasid ema kuju, ema kuju, valiski vajas kedagi, kelle eest hoolitseda ja kõik nagu sobis väga hästi kokku selliseid inimesi, kellel kogemus on olemas, nemad hakkavad üha rohkem olema need nõuat inimesed, ehk nad teavad, oskavad elukogemus, annab kiireid vastuseid. Kas sinu pilk on üsna tihti tulevikku suunatud sellised võimalikud stsenaariumid, kuidas kulgeb, kuidas areneb, et kui sa mõtled praegu, et mis siin tulevik toob, et mis, mis sellised noh, ma ei tea, kas tendentsid või trendid on, et kuhu suunas me liigume, et osad räägivad, et küll tuleb vaimsuse mahepõllumajandusteised. Et noh, ikkagi selline tehnokraatlik halastamatu, julm maailm, et et noh, muidugi ma ei arva, et sa nii must ja valge, aga ikkagi mingid trendid või suunad ju ilmnevad, mida sa oled täheldanud. Mulle kindlasti meeldib tulevikku vaadata, kuna ma veedan seal oma ülejäänud elu ei tasu väga tagasi vaadata. Aga et sellistest tugevatest seisukohtadest ma üritan iga kord natuke ennast näpistada, öelda, et astu samm eemale, vaata et, et mis värk on. Et need on tihtipeale pigem seda emotsionaalset tüüpi millegile reageerimine, siukene vahetu käitumine, mis jahtub maha ja mulle meeldib niisugune analüüsifirma nagu Cartneri siukene haip, Saycle poel, niisugune suur laine, kus uued ärkavad, tehnoloogiad on tänu ajakirjandusele tõmmatud kõikide tähelepanu Sykes 10 punktikoha peale, kõik ainult sellest räägivad ja siis tundub, et väga kuuma teemaga on tegemist ja investeeritakse üle siis avastatakse, et see ei toimigi ja Jubatud kaotused ja siis ta kukub lainele sügavusse, siis osa surevadki välja. Ja siis selle palju rahulikuma mõtestatud arendustöö tulemusel tekib see teine vaikne ja pikaajaline laine. Ja selles suhtes sellist lainet ette kujutades tasub alati natuke samme eemale astuda ja vaadata, et mis siin parajasti selles suures maailmameres loksub. Et kas tal on üles tõusmas, kas ta äsja tärkanud või kui ta on juba paar korda peksa saanud ja siis nagu omab elujõumärke. Raadiokuulaja teab sind meie kommentaaridest infotehnoloogia kommentaaridest portaal, eks mida sa oled juba aastaid teinud, mida siis saab kuulata, meie saates saab kuulata ka pühapäeviti on kordused kuulata meie kodukalt viib veebist poodcastida, et kui sellisest infotehnoloogiast rääkida, siis kindlasti on üks selliseid põletavaid küsimusi, et millal siis arvutid hakkavad ise mõtlema, millal tekib see tehisintellekt, sellest on ka olnud viimasel isegi aastal päris mitmeid jutuajamisi, loenguid, teaduskohvikuid, tarkade klubi, kaanelugu ja sellest hakkas nagu ka arenema pikk diskussioon, et mis sinu arvamus See on pigem kaldun nende inimeste poole, kes on hästi ettevaatlikud selle võimaluse suhtes. Et kui me üldse midagi oma mõistusega ette kujutame universumis nii kaugele, kui me suudame seda oma pähe mahutada, siis kõige-kõige keerulisem asi on inimese aju vaieldamatult ja seda lihtsalt sellise tehnoloogilise konstruktivismi mõttes üles ehitada ja siis konstrueerida, ütelda, et see ongi mõistus, see nii lihtsalt ei õnnestunud. Küll aga õnnestub selliseid lihtsaid loogilisi skeeme luua, mis tunduvad meile väga inimlikena. Uuringu test, kus on sirmi taga arvuti ja inimene ja nad suhtlevad testija kant klaviatuuri ekraani vahendusel, arvuti on väga lihtsa algoritmiga, võib inimese ära petta. Et teatud mõttes me võiksime räägida sihukeses pseudotehisintellektist, aga sellisest tõelisest aju asendavast intellektist on see ei ole, ei sõltu niivõrd palju sellest, kui palju transistor. Me suudame ühele kiibile panna, see on reeglite keerukus, on midagi enamat. Tihtipeale võib taas kord probleemist eemale astuda ja öelda, et teatud asjad on nii keerulised inimese jaoks, aga meie mõistes on välja arenenud evolutsiooni käigus aru saama asjadest, millega olen kokku puutunud, aga mõistusest arusaamine või pat käitumine üle mõistuse. Filosoofiline paradoks. Mis sa arvad siis kiibistamisest, see on ka teine teema, mis põhjustab põnevust ja ka hirmu, eksed istubki, õudsat, mugav, no küll oleks mõnus, mugav elu muudkui näitad, aga kiip ja kõik on korras. Ei ole enam vaja kiipi näidata, et must, eilne, vaid tänane kommentaar ma mäletan, tuli praegu meelde, et et kui sa võtad vaat kui palju telefoniga tehakse pilte inimestest ja sinna taustale satuvad väga omapäraselt juhuslikud inimesed ja nad ei teagi, et nad viibivad parajasti kellelegi vestlusringis, kus keegi ütleb vaat kui loll kaabudele, vaata kuidas ta käib, mis iganes. Aga tänu sellele, et meil on sihuke Facebook ja teised samas suhtlusvõrgud olemas, kus inimesed allkirjastavad oma pilte ehk on teada, kes pildi peal on, on teada, kes seal veel pildi peal on tuttavad inimesed on teada, kes kellega käib ja nii edasi. Ja teha ja teha ainult selline pildi äratundmisprogramm, mis on tegelikult juba olemas. Facebook sisuliselt praegu tegelebki ja paljud teised ka ausalt öeldes tegelevad sellesama ülesandega, et need juhuslik inimene pildi pealt ära tunda. Öelda, mis marki autoga ta sõidab, kastan hiljuti lahutatud. Kuidas ta tervis nende poest? Nii et sul ei ole tegemist vajavaid, me oleme paratamatult teatud mõttes ilma püksata siin küberruumis. No teeb see nüüd maailma paremaks, et noh, mingi, ma ei tea, on siis suured vennad või, või mis iganes, see on need, kellel on see nagu informatsioon. Kuidas sa ise tunned? Et eetilises plaanis, et mis, mis? Kui sa veel rõhutada, et eetilises plaanis ma hea meelega jagaks heaks ja halvaks, et ma ütlen lihtsalt, et see elukorraldus on muutumas ja iga muudatus kujuta ette, et praegu tuleb mingi tuuleiil, hakkab minu tooli liigutama, et selge see, et üks külg saab kõvasti pihta ja teine liigub õndsalt edasi, et alati on kannatajaid ja ja inimesed kipuvad olema reaktiivsed, ehk ehk nad pigem seisavad kiiresti tekkivatele muutustele vastu ja loovad selliseid emotsionaalseid, et seda uurisid ja, ja muud keerukat sinna ümber, aga, aga laiemas mõistes elu on paratamatult kogu aeg muutumas ja tekitoliidilt. Lõpuks kohaneme ja kõik muutub, harjumus parakõike ei kohane. Surevad ära, paratamatult. Vaatame ka kuuleme muusikat. Jah, meil on ootel, Van Morrison tahtsid sellega. Jaak näitleda tervitas, enam pole võimalus tervitada, elu, elu on tema jaoks ka muutunud, aga loo pealkiri on ise Ravkaad knows reading ehk karm jumal läheb ratsutama ja vaat selline ridade vahelt sõnum Osama Bin Ladenil. Kell on kaks läbi 34 minutit, käimas on saadet siin, me oleme stuudios peeke Pedaru ja Kristjan Port ja Christian tahtsingi seda, sa tegeled sinu siis ettevõte koroonioris. Ööd tegeleb teadmus siirdega, mis teadmussiiret endast täpselt. Natuke nagu mitmes kohas tööl Tallinna Ülikool, teine suurem amet, põhikohta korooni reisijaid, see on selline teadmussiirdeettevõtte tõesti, mis võtab ühe idee ja üritab selle Sist tooteks viia mitte lihtsalt ei idee ümber jutu vestelda, vaid, et tõesti tooteks arendada. Teadmise siirdamine. Räägi, mis, mis tooteid te olete seal teinud? Akvast meedias kõige rohkem vastukaja saanud ja isegi ühe maailma auhinna saanud niisugune telemeditsiinilahendused. Et see on selline klants, kus meil on tüüpilist kroonilised haiged, kes kodus on väisavad arsti tavalist retsepti uuendamiseks ja siis arstivisiit näeb enam-vähem välja, nii et kuidas teil läinud on nagu ikka, kas samad ravimid, jah, võtame samad ravimid ja siis lihtsalt läheb viis minutit veel paberit toimetlemisel, läheks, läheks koju. Ja kui see Carst küsis tema käest, et aga mis on siis vahepeal toimunud, siis inimesed on väga raske meelde tuletada, et tegelikult tema ravi ja kõik need sündmused toimuma vot kodus. Ja see, mida meie uurisime, oliseks hüpertensiooni, patsiendile, kõrgrõhupatsiendid, kes tavalist arsti juurde minnes võtavad päev või paar, kaks korralikult ravimeid, ei suitseta ega joo kohvi ja arsti juures on kõik nagu OK. Ja nad ei taha isegi arstile kurta, et mõni ravim ajab sind sügelema või mõne puhul tekib peavalu ja nii edasi. Ta hakanud seda arsti vihale ajama. Et kannatan ära ja siis tuleb välja, et pooled patsiendid kodus ravimeid ei võta, osa unustavad võtta ja osadel on mingisugused kõrvalnähud ja nii edasi, et selle ele meditsiiniseadme idee oli siis, et inimene kodus registreerib enda raviprotsessi kõik oma kaebused sellel hetkel, kui juhtuvad, fikseerib ära ja teine kord, kui arsti juurde läheb, siis me arendasime sellise noh, tehnoloogiad on seal palju, aga lõppkokkuvõttes arst saab enam-vähem kahe 30 sekundiga aru, mis on viimase kahe-kolme kuu jooksul toimunud ja ta saab fokusseeritult küsida teist ja kolmandat. Ja see vestlus muutub konstruktiivseks ja mäletan, me üks uuring, mis kestis poolteist aastat, esimese kolme kuu jooksul 75 protsenti. Diagnooside raviskeemidest vaadati ümber, aga seda, aga seni oli see ravi kulgenud vähemalt viis aastat. Samamoodi ei taha arstile tüli teha. No kes see tahab, et arst on koormatud ja meil kõigil on raske elu ja paistab, et temal veel raskem, ta peab kõikide haigete valu alla neelama, et me kipume olema viisakad. Kristjan, mis on veel midagi tulemas või juba saanud ideest asjaks väärtuslikuks asjaks. No iga sellise ürituse puhul peab ka ebaõnnestumisi olema, et, et meil on olnud selliseid asju, mis tärkavad, käivad läbi teatud varendust tsükli ja siis kustuvad ära või jäävad mingit aega ootama, et, et aga jah, ka praegu on üks projekt käsil, aga et isegi paar ausalt öeldes, aga aga noh, mõned ebausklik ei ole, aga teatud mõttes ei tasu nagu neid veel väga välja kuulutada. Pole mõtet enne kaagutada, kui muna on tulnud, tervis on sul üldse väga südamelähedane, et igasuguseid selliseid terviseuuringutega seotud teemasid, noh, siin pikk loetelu, aga alates biogeobiokeemiast, molekulaarbioloogia, rakubioloogia, biofüüsika ja nii edasi ja nii edasi ja siis ta kohe viib mind jälle nii kergelt nagu hüdroloogilise lainena, et millal need nanopotid siis ehk nanorobotid ehk väiksed nanodoktorid noh, nii-öelda käibele lähevad, et sa lased selle kirurgi neelad alla tableti sees, ta läheb seal kohe, teeb kiirelt südameoperatsiooni ära ja kas ta üldse välja tuleb, tekib küsimus või kas oleks vajalik? Ei olegi, kõikide puhul ei ole vaja välja tullagi, et rõiguldsuwellilikus võtmes, et öelda, et nad juba osaliselt olemas ja nad kõik ei pea olema sellised mootoriseeritud nähtus, et nad on pigem toimetavad ravimi kuhugile sihtmärk rakku ja ja vabastavad seal ravimid teatud. Lokaalse tasakaalupunkti ümber, et, et neid on juba ka tänasel päeval olemas. Ja noh, loomulikult see nanotehnoloogia selles suhtes ohtlik, et ega me seda ei näe, et meil ikka meeldiks, kui on suur robot, tõesti, kui ta hakkab haiget tegema, siis me koogime nagu Matrixi filmis selle välja viskame tänavale vihma kätte, aga et nanotehnoloogia paljud asjad muudab nähtamatuks, eks seal ole ka omad riskid olemas. Aga teisest küljest paistab, et loodus on inimese loonud enam-vähem niisugust, kuni 35 aastaseks selle keha pärast seda hakkavad vaikselt probleemid tulema ja on näha, et me elame pigem siin 80 aasta juurde. Ja, ja see on kõik tänu sellele, et me oleme seda tervist õppinud paremini hoidma ja see on vaieldamatult meie sisemine tung, nii et risti ette ei lööda uut tehnoloogiat kasutusele võetakse selle nimel, et saaks kauem elada või paremini elukvaliteeti. Kui räägite rakubioloogiast selliselt Kuutasandi teemast, eks, et kas siis on ka mingeid arenguid sellel rindel, et ikkagi noh, jõudagi nagu lõpuks selle raku nii raku uuendamiseni, et inimene nagu ei vana, nägi, et see igavene noorus ja lõpuks ka igavene elu, millest inimene võib olla unistab, noh ma ei tea, kes unistab, kes ei tunnista, eks ju, aga noh, nii-öelda kirjelduseks. Aga sellel võib mitut moodi vastata, et üks mis ma olen üliõpilaselt küsinud, et vaadates, kuidas inimesed vananevad ja siin on ennustatud, et inimene, kes elab 1000 aastaseks, on täna juba sündinud, et kuna tehnoloogia potentsiaal on olemas siis ma olen küsinud, et aga kui vanaks te tahate elada ja ma olen väga erinevatelt inimestelt mitte ainult üliõpilastest, aga väikestelt lastelt küsinud ja tüüpiliselt tooks pigem seda isegi laste näite, et aga ma tahaks elada umbes nagu 16 aastane vastutus, ka kümneaastane, kuna tal on see, kui ma mootoroller ja mis iganes ma küsin, aga mis sa arvad, kas 20 aastane ütleb kuueteistaastase kohta, et tegemist on jobuga näiteks? Ei, ma arvan jah, et ega ta suurt midagi väärt ei ole, et järsku ma tahaksin 20 aastasena elada, niimoodi me tegelikult suudame kogu aeg siirduda edasi, et mis vanuses me tahaksime järgmised 200 aastat elada siis tuleb välja, et ikkagi, mida rohkem selle peale mõtelda siis? Tundub, et seda ühte sama elu elada on jube, igavaks muutub, et me tahame seda pidevat muutumise protsessi. Siit tekib teine probleem, et aga siis sa elad oma põhilise elu vanurina tõelised vana vanurid, mida on jube raske ette kujutada, milline elu üldse on. Et teatud mõttes ilus rääkida igavesest või, või elupikendamisest, aga aga ma arvan, et ühel hetkel, kui me hakkame seda ära tundma seda olukorda, siis laseme selja peale kirjutada ekspaariteedi võistluse aegumiskuupäevast. Ebamugavam küll, kui hommikul tullakse, koputatakse ukse peale ette ja aeg on otsas. Aga see on kõik stsenaarium. Vikate teine stsenaarium on muidugi see, et inimene paneb endale bioonilised jäsemed, uued organid tõmbab naha siledaks peale ja läheb jälle. Kui, kui ta elab oma teadvuse teed. Me tajume oma elukvaliteeti nagu füüsiline nähtus, et et kui ma oma teadvuse suudame internetti arvutitesse sokutada, siis me teatud mõttes elamegi igavesti. Kuule muusikatelejas kuuleme, mis meil seal plaadimasinas on. Nak-nak-nak, jah, kas sa tahad öelda selle kohta ka? Ei, hästi tore lugu, eks kohe tunnete ära, mis looga tegemist on. Paljud kindlasti seda ansamblit ei tea, kuna see on niisugune kahe loo ansambel. Vennak ja massõuna ja meil on tõesti külas Kristjan sport ja Kristjan on ka uurinud siis muude asjade seas terviseuuringute seas ka sellist väga olulist asja nagu Eesti inimese töövõimet ja kuidas sellega üldse lood on ja kuidas teda taastada ja arendada? Noh, üldiselt on ju teada vist, et see, et kui masu tuli, et inimesed kes siis veel TÖÖ säilitasid Pedid rabama nii-öelda teiste eest ja, ja Aino Aino siis nii-öelda intensiivsemalt ja ekse mõju-ist hästi tervisele ja teiste inimesed, kes siis jäid tööst ilma, ilmselt need siis nagu jõid ennast surnuks või midagi nihukest. No põhimõtteliselt ega, ega siis vist hea ei ole, milline on sinu noh, nagu teadmine Eesti tööinimesest tänasel päeval. Ja ei ole, et ei ole minu teadmise vaja, vaid me võime lihtsalt statistikat vaadata, et see suremus ja, ja pensionile varane siirdumine on ju selgelt märgid ja tõendus selle kohta, et ega tervisega korras inimestel ei ole ja, ja ka neid oskuseid selle säilitamiseks ei ole ja keskkond on selline, mis teisti eskaleerub sellist pöörast töö tegemist, et kui mina ei tee, siis naaber teeb, aga siis võtab ta minu eest ära, järelikult ma pean ise rohkem tegema. Nii ongi see asi untsus. Ega ei ole vist vot see on üks probleem olnud, et ei ole, ega tihti ei ole võimalust nagu põdeda, et, et sa ei saa, jäägu tõvega koju jäänud, et sa pead ikkagi edasi panema, et, et see asi on ka. Jah, seal väikse riigi probleem, et käigud samad trendid on mujal maailmas ka olemas, aga seda ressurssi on lihtsalt suurtes riikides rohkem ja meie häda on see, et et pole kuskilt pingi pealt juurde võtta inimesi, et ma mäletan ühte mobiiltelefonide uuringut, mis ütles, et pooled inimesed Puku seal kontrollivad regulaarselt päeviti oma töötegemisteks. Puhkus on kaugelt töö tegemine, ülemused sellepärast, et olla probleemidega kursis ja vähem ülemused sellepärast et mitte tööst kaugeneda, kartuses, et tööle tulles on seda tööd liiga palju või siis, et ta on tööst nii palju kaugenenud, et keegi teda ei ootagi, et me oleme tegelikult vaikselt ka puhkuse asemel töö tegemisega. Miks miks, miks, miks seda on kindlasti uuritud, et miks siis on see töö on nagunii suur asi, et et töö ongi inimese elu, et noh, kas ei olnud vanasti niisugune valem, et kaheksa, kaheksa, kaheksa tööpuhkus ja mäng või siis noh, sealhulgas ka enesetäiendamine ja muud sellised asjad, et mitte, et 18 ja nipet-näpet temaga Toimus teise maailmasõja eel, et või ütleme, teise maailmasõja paiku. Või isegi natuke eelühendriikides, kus üks tuntud maisihelveste ettevõtja teatas oma töötajatele Keloks on tema nimi on antud, et teades oma töötajatele, et aga minge täna kaks tundi varem koju ja, ja homme ka ülem, aga ei olnud üleüldse hakake kuus tundi päevas tööd tegema ja ja William kiitkelaks sai presidendilt ka korraliku õlalepatsutus, et vot see on õige asi ja inimesed hakkasidki aru saama, et elus on midagi muud ka kui töö, et, et kui sul on niivõrd palju vaba aega, siis hakatakse seda vaba aega kuidagi teisiti rakendama, aga siis tulid ametiühingud ja, ja ametiühingud ütlesid, et inimesel töö on tema õigus. Ja loomulikult tekkis paratamatult ka kauba pakkumine, kus üks kaup on parem kui teine, maksab rohkem kui teine ja ja inimesed ronisid uuesti tööle tagasi selleks et rohkem tarbida. Ja see. Mul ei ole niisugust tugevat seisukoht, et tarbimine on paha ja seda üldse ei tohiks teha, aga, aga, aga me hakkasime nagu rohkem asju tarbima oma aja ja õudvat mingite muude väärtuste arvelt. Ja see on niivõrd sügavalt sissejuurdunud kaubanduskäitumisse. Mitu põlvkonda on sedasama asja edasi arendanud. Et meil on tänapäeval üldse raske teisiti maailma tajuda ja see on see inerts, mida me veel tükk aega kogeme. Sõidame tõenäoliselt, kas kaljust alla, vastu vastu kõva seina, siis hakkame, hakkame rääkima mitte innovatsioonist tehnoloogias, vaid innovatsioonis, inimese ja pehmete väärtuste maailma, siis me näeme neid sümptomeid juba praegu. Nojah, eks inimesed ju siin noh, mõneti võib-olla tulnud nõukogude ühiskonnast ja tahtsid kahe hääd elu ja eks nad tõmmati noh, mis praegu nagu öelda nagu lõksu, eks ole, laenud liisingud on ka seljas ja igas on nad tegelikult sundseisus, et peavad nagu, nagu rabama. Ühest küljest kindlasti, aga, ja, ja ma tean, et see järgmine paralleel ei ole populaarne, et aga et kui me vaatame need õnnelikkuse taju uuringuid üle maailma tehtud viimased 50 aastat, siis Suurbritannias sissetulek on viimase 40 aastaga kolmekordistunud, õnnetaju ei ole, kolmekordistanud, on enam-vähem sama mõnes ühiskonnasektori siis ega allapoole käinutest. Ja kui me vaatame siis näiteks Aafrika vaeseid riike ja, ja elukorraldusvorme, siis nendes on see õnne tajumise määr sama suur kui arenenud riikides. Et tegelikult me kehvast olukorrast tulles olles sellise skulptuuriga ruumis, kus ümbertingi tarbiti, on toredaid asju olemas. Paratamatult pidime sellega kaasa jooksma, ma tõesti ei ütle, et me peaksime mädan omad nõukogu nõukogude aegset kas oli päris lugu või anekdoot, aga kõlasta, nii et näed, et miks meil banaane ei ole. Ja vastus oli, et banaan ei ole, sellepärast et kui sa Panamiseksid, siis oleksid ilma püksata Aafrikast, seal on palju banaane ja nad ilma püksata, et ma nüüd ei väida, et me peaksime ilma püksata olema, aga, aga meil on raske väikse riigina taas kord valida mingeid alternatiivseid teid. Tõstis noh, varsti läheb, varsti tuleb suvi ja läheb soojaks, püksid maha võtta. Et vähem kätte, täiesti õige, ei ole vaja kütta ja nii edasi, eks ole. Kas sul on mingi selline nipp valem kuulajale anda, et kuidas siis töötada vähemaga, targemalt, et ikkagi jääks aega ka selliste muude väärtuste ja enda jaoks oma lähedasi? Peaks nagu sa ütlesidki selle välja, väärtused paika panna, jah, et, et kui sul on väärtused paigas, siis hakkavad prioriteete nagu näiteks spordimaailmast on teada, et kui inimene leiab endale kaks-kolm nädalat, peab jooksmas käima sellise kindla rutiiniga ta peab endale selle aja leidma. Hetkel ta paneb tähele, et ei, ei, ma täna jätan töö tegemata, lähen pigem jooksma sellepärast et see, see uus elu on prioriteetseks muutunud ja me teame ka ühiskonnas kõrgeid ühiskonna liikmeid, kes valivadki spordi ka töise tegevuse asemele. Et sellel on ka oma piir olemas. Et see töö tegemise suhtes just vaatasin, et seal kuskil kõnelesid veter, ütlesid, et rääkisid siukseid, ausast pausist, mida, mida võiks nagu nagu võtta, et me tihti ongi niimoodi, et me oleme, see oli kohas, me peame, silmad punnis nagu seda tööd ka tegema, eks ole, simuleerime seda meeletut noh, isegi noh, tegelikult me ei nagu jaks, aga et võiks võtta selle ausalt pause. Kindlasti. Aga kui sa nüüd sporditeemale viisid juba juttu siin jooksu näite abil, siis sina, kui sihtasutuse Eesti antidoping nõukogu nõukogu liige siis on meil kindlasti terve hunnik kuulajaid, kes tahavad teada, et kas veerpalu Mitu või on ta süüdi. Aga vastus on see, et sport on söödi. Elik siis noh, ütleme nii, et sport on selline asi, kus, kus kõik vahendid on lubatud, nii nagu armastuses ja sõjas. Jah, ilus sport on ära kadunud, sellepärast et sport on muutunud kaubanduslikuks ja kõik see, mis seal sünnib, on, ei ole Veerpalud ega keegi teine süüdi, vaid see korralduse väärtusmaailmas. Ja teine küsimus, mida kindlasti Sult on sadu ja sadu, kui mitte tuhandeid kordi küsitud, aga mida kõike arvutiomanikud üksteiselt ikka küsivad, kas Mac või PC? Töötav arvuti. Ja väga head vastused, vastan siis mõlemad. Nii. Just nimelt ütleme jah, et saab töötada topeltajaga ja mul on kaks ägedat pilli. Või. Või siis panustada rohkem nagu kuidas öelda aju aju siis gümnastika le ütleme niimoodi. Et mina, mina mõtlesin, et vaat, üks asi, kui Christian sa rääkisid, eks ole, et, et tasub ikkagi mitmekülgselt nagu maailma tundma õppida ja ka õppida igasuguseid asju. Et olla tulevikuks muutusteks valmis ja paindlik ja nii edasi. Aga see, noh, ikkagi üks, üks kindel asi keelt õppida, et, et seal on ka kindlasti inglise keele, saad suur oma asju ära ilmselt, mis maailmaga nagu ajad. Jah, inglise keelt, ainult saksa keelt olen õppinud, soome keel on meil siin põhjaeestlaste teine keel vene-eesti keel ka, et et jah, et keeled kindlasti peaksid suus olema ka viimasel ajal ka see inglise keel võis ka metakeel aitab igasugustest olukordadest välja. Ja eks siin on ka, kahjuks ongi lõpule jõudnud, kuulajad saavad sind kuulata iga päev saates kella poole nelja paiku, pühapäeviti kell 10 paiku on kordused portaalideks portaalidest ja meie kodulehel, aga mis sa ütled siin ikkagi kuulajatele, lõpetuseks omalt poolt tänaste teemade nii-öelda kukub põivimiseks, et anna neile mingi sõjaline mõnus mõte, millega edasi kulgeda. No oli Sapekvistkümneid teise maailmasõja ajal, kes ütles, et inimesed, olge tähelepanelikud, tõesti, olge tähelepanelikud elu suhtes, ärge olge jäigad. Omal positsioonidel, üritage vaadelda seda, seda maailma ja, ja sellest tõesti üritage aru saada, et isegi kui esimesel korral aru ei saa, siis see protsess ise on meeldiv üritus aru saada. Ja, ja ma tean, et meil on see viimane lugu, kalluriidi lugu, et vokk vahel saida, et see, kes nüüd selle loo sisu teab, et ma lausa sellele üles ei kutsu, aga aga astuge tõesti oma rebastest välja ja, ja, ja kõndiga seda tänava metsikumat poolt ka, et mida mitmekülgsem elukogemus, seda ütleme, et õnnelikumalt lähete hauda. Suur aitäh sulle, Kristjan Port, kõike head.