Käimas on saade siin me oleme stuudios peekia Pedaru ja mul on suur suur suur rõõm tervitada meie tänast külalist, geniaalsed muusikud Vaiko Epliku, tere, Vaiko. Nii alustame kõigepealt sellest, et mis sellise mõnus lõbus rütmikest lugu, mis kõlas, mille sa valisid avalooks. See oli swing Santii taimaalt ja tema Guenn Guenn long loeng. Mis see tähendab, tähendab, ma ei tea, mis see tähendab. Meie lugu räägib ja ma tean, et see meeldib mulle mitmel põhjusel. Esiteks, siin on see Ironman šerif, eks ole. Black sabati cover otsapidi, aga teises küljes mulle meeldib, et siin plaadi ümbrise, kus on mänginud ja seal sai, sai, ehk siis seitsmekümnendatel sai nagu Anderg raundi sedasama laulian nagu kaane peal, kui te näete, ta on niisugune vuntsidega mees. Ta oli Tai kõige esimene rokkar ja ta seesama lugu. Selle tekst kõlab umbes niimoodi, et kiiremini kui tõuseb päike ja tema asemele kuu tõuseb bensiini hind taimaal. Ja ta suri varsti pärast seda laulu sisse valamist mootorrattaõnnetuse seda oli kuulus selle poolest, et ta kandis nahktagi esimesena, sai lauljatest ja armastas sellega teinekord kontserdi lõpus põlema panna. Ja ja, ja ütleme, kuule teoks ma pean ütlema, et siinsamas kuskil 200 meetrit siit sellest raadiomajas, kui sa jõuad sinna jalakäijate tunnelisse, vaata, seal istub üks vene mees, kes umbes sama asja minu meelest, noh, praegu ka päevad läbi, ühesõnaga toetanud ei ole veel ja, ja teine ei ole jõudnud võtta. Nii kiire on inimestel, see on ka omaette teema, aga teine mees istub seal Toompeal. Et üks trumpab teise üle, nii et Vaiko, ma soovitan sul sinna ka minna. Käidud aga. Sinu need lahedad muusikapalad, mis sa leiad, eks ju, et erinevates saadetes seal neid ju läbi aegade mänginud, et kuidas sa, nad leiad, kuidas sa neid otsid? Kes otsib, see leiab, eks ma olen neid kogu aeg ajame vaikselt taga, aga see on lihtsalt niisugune põhjus, et noh, minu jaoks on lihtsalt muusika nii tavaline ja vajalik asi. Ja noh, nii oluline asi nagu mõne jaoks on mõni muu, et noh, ma olen ka kohanud, mul on ka sõpru, kes ei saa näiteks aru inimestest, kes, kelle jaoks muusika pole oluline, mina saan ka neist väga hästi aru, igaühel on oma mulle näiteks sõber, kes läheb nüüd varsti läheb ise sõidab üle kaheksa tonnise selle veovõimega järelkäruga Hollandisse, kasutatud 70.-te Portšetavama, et seda restaureerida. Et noh, selles mõttes, et igal igalühel oma, et mina jällegi naudin seda, et no näiteks, mis ja miks ma seda teen, on väga lihtne, et kas või seesama lugu, mis praegu mängis, seal on minu jaoks nagunii palju erinevaid asju, mis mulle nagu naudingut toovad, et no kasvõi see, et et näha selle laulja vuntse siin pildi peal, siis kujutad ette, mis nägu võisse basskitarrist olla mööda mängis neid vaata seal ja missuguseid pillid neil olid, et missugustel pidudel seda muusika mängis, mismoodi selle järgi tantsiti, sest see oli tantsumuusika omal ajal, mis neil seljas oli, kui nad tantsisid, mis siis edasi sai, kas nad jõid ka midagi, mida joodi näiteks seitsmekümnete keskel Taima tantsupidudel, mida iganes, seal on seal nii palju nagu minu jaoks põnevat, millel ei ole nagu mõelda või mida, mida endale ette kujutada, et minu fantaasia läheb lihtsalt sellest nagu tööle. Sinu ettekujutusvõime ongi tegelikult suur osa sellest muusikalisest elamusest, mis sa saad sellest artistist. Jah, kellegi teise jaoks on see lihtsalt suvaline nagu mingisugune noh, isegi aasia jura, korin või inisemine. Aga noh, ilu on vaataja kõrvades nagu oleks minu jaoks on see väga-väga võluv. No kuidas sa seda infot leiad, kas selliste vanade artistide kohta, eks ju, 60.-te seitsmekümnendad on netis siis tõesti? Tänapäeval on kõige parem aeg seda kaebamist üldse teha, sest näiteks alles viimasel, ütleme viiel-kuuel aastal on näiteks hakatud uuesti välja andma vanu, 78 kiirusegi plaate, siis nagu noh, esmakordselt uuesti, no kas või kas või juba see, et leiti need eesti oma esimese vabariigi aegset matriitsid üles sõjaaegsed ja nendest on tehtud kataloog ja näiteks rahvusraamatukogus on väga põnev näitus praegu heli eesti heliplaadid 110 kus on ka üks neist üles pandud ja, ja kas või näiteks seda, et esmakordselt ongi võimalik näiteks kuulata kasvõi näiteks muusikat, mida tehti eelmise sajandi alguses, et ma arvan, et paremat aega tegelikult see on ka põhjus, miks ma seda teen, sest minu jaoks just see on niisugune asi, mida mitte kunagi varem pole saanud teha sellises mahus minu jaoks selles mõttes kõige huvitavam, palju huvitavam kui kuulata tänapäevast muusikat. See on huvitav teha. Just, ja siin ongi nagu huvitav, et ühelt poolt seda muusikat on nii palju tehtud ja salvestatud ja siis olete, kuhu ma veel nagu oma tinimega tulen, eks ole, et, et kuidas seal on see asi, nii et, et noh, sa ikkagi usud. Et sinu tininal on ka koht päikese all. Minu mina ütlesin, et igalt inil alamtininal on koht millel on teatud kvaliteet ja see kvaliteet minu arust väga lihtsasti defineeritav. Hea muusika on selline, mida ainult konkreetne inimene, kes on selle teinud, sai teha selles konkreetses kohas ja ajas ja mitte keegi teine, mitte kusagil mujal. Et see ongi minu arust kogu hea muusika, niisugune mõõdupuu ja selle järgi on head muusikat teha väga lihtne. Ma arvan, et igaüks on selleks võimeline. Üks põhjus võib olla isegi noh, mina ei tea, kas peamine see ei omagi tähtsust, on see, et käivad linna peal kuulujutud, et vaikul on saamas nii-öelda kaante vahele album on see on nendel kuulujuttudel mingigi. Alus need on, ma ise olen. Seal pidi need kuulujutud lahti, läks, et ma pean ausalt öeldes tunnistama, jah, mul on plaat valmimas. Täpsemalt ta valmib järgmiseks teisipäevaks ja siis ta läheb järeltöötluse ja tootmisesse. Millal on see teos siis saadaval? Poe? Ta peaks olema ametlikuks ilmumiskuupäevaks, ma olen ise määranud 20. mai, et ma usun, et kusagil sealkandis siis peaks seda esitlema ja ta peaks olema kusagilt saadaval, siis kas CD või LP kujul. Sest et on juba üsna üsna tõenäoline, et ka vinüüli ilmub järgmine. Kas tegemist on siis Vaiko Epliku või Vaiko Eplik ja eliidi alt väljuva plaadikast, viimane sul plaat, neljas eks see oli 2009, vist on nüüd, eelmine aasta ilmus koos Kristjan Randaluga suurepärane ilm album, kooskõla, mida ma soovitan kuulajatel ka kindlasti järgi. See on kahjuks välja müüdud, et seda on väga keeruline raamatukogusse minna. Kusagil mõnes poes on aga, aga igal juhul hulgilaos seda ei ole, aga aga. Jah, räägi uuest plaadist, mis seal tuleb, kuidas? Viiteliidet enam ei kasuta juba juba eelmisest plaadist alates sellepärast et see tekitas lihtsalt rohkem segadust, kui sellest kasu oli. Teiseks sest tegelikult kole sõna. Kolmandaks ma kasutasin seda eliidi nime live bändi nimena, millega me improviseerisime, nii et ta nagu muutus ajapikku see eliit nagu omaette mingisuguseks üksuseks. Ja kolmandaks lihtsalt nagu inimesed ühel hetkel ei saanud nagu aru, et kuidas ma nagu oma muusikat teen, et noh, et, et kui mitte midagi muud ei muutu peale selle, et ma lihtsalt nagu võtame järel liitama nime järelt ära, sest ma Saindiks asi läks nii absurdseks, et ma tegin oma, ma ei tea, kas oli kolmas või teine plaat. Ma teen plaadi oma kodus oma vanemate elutoas, mängin ise, siis saab kõiki instrumente, teen seda aasta jooksul, laulan ise kõik laulud sisse, siis kutsun paar külaliste korraks stuudiosse, panen bändi nimeks eliiti, ma saan aasta ansambli tiitli muusikaauhindade, siis on nagu nagu absurd. Nagu minu jaoks imelik ja mul oli nagu häbi siis nagu nende pärisansamblite eest, kes nagu kandideerisid samal aastal. Et miks või noh, et tegelikult noh, siin ei ole mingit vahet, mis nimi on. Plaadid sünnivad samamoodi küll praegu natukene teises kohas kui, kui, kui varem, kuna ma olen kolinud Tallinnasse oma stuudio. Aga, aga üldiselt jah, midagi ei ole selles mõttes nagu muutunud, lihtsalt see nimi on teine ja ma olen muutnud ka teatud nagu pakendi siukest formaati, et võib-olla need kolm esimest plaati? Ma saavutasin mingi asja, mis mul oli oluline selle Vaiko Eplik ja Eliit nime all ja ma olen niisugune inimene, kes usub, et läheb nagu edasi minema. Kas uus plaate selle ümbris on kas või enda joonistatud? Jah, nagu Family Affair nii-öelda, et kas seal on siis mina joonistanud, minu naine pildistanud või minu poeg on joonistanud mitmeümbrise peale ja ja noh, see on, kuna meil on see minu plaadifirma on üldse nagu niisugune nagu perefirma ja samamoodi nagu ega, ega ka näiteks Lenna plaati olnud selles mõttes nagu väga palju erinev, et näiteks noh suur osa selle plaadi nendeks lauludest oli Lenna köögis, osad neist lindistas ise. Ühesõnaga, see on lihtsalt niisugune teatud nagu tööviis, mis mulle meeldib, et see kodune töötamine või, või niisugune noh see niuke väike Tiia, jõuaivistan selle, ma ei tea, kuidas eesti keeles seda kõige paremaks tõlkida, aga selline isetegemine, ma arvan, et see on eestlastele üldse väga omane juba vene ajast. Igaüks tegi juba kasvõi käigukangikaunistuse omale ise merevaigust mai tea, panin sinna mingisse olge siis vanaisa silma. Et noh, selles mõttes, et see on, see on sihuke võib-olla minu arust väga eesti mehe eesti mehe asi. Kuna ma ei ole väga osav sihukene noh, muude siukeste mehele, kes nii-öelda töödes või noh, mul on küll akutrell ja ma saan sellega ka enam-vähem hakkama, aga mul on nagu muud asjad, mida ma siis pigem ma siis nagu äkki joonistan nagu kui nagu, väga hästi ei oska näiteks siukseid muid vajalikke asju teha. Sa ütlesid, et varem sa lindistasid vanemate elutoas, nüüd oled kolinud oma töödega ka Tallinnasse, eks lisaks kodule, et kus sa praegu lindistad, kas see on, kas see on ikkagi nagu päris, nagu juba hakkab stuudio moodi minema või on see lihtsalt niisugune väike mõnus? Tuba, ma olen algusest peale seda nimetanud ateljeeks, kuigi alati, kui ma näiteks õppinud kunstnike seltskonnas seda kasutanud, nad tekib niisugune ateljee, mis ateljees siukene. Minu jaoks, noh, ma pean ennast kunstnikuks ja minu stuudio on järsk nagu imelik ja ta ei ole piisavalt nagu pidulik, niisugune sõna ateljee on niisugune uhke, mulle meeldib, et mul on ateljee Tallinnas ja, ja põhjus, miks ta on Tallinnas, on sellepärast seesama põhjus tegelikult miks mul seal paadiga nii kaua on läinud üle kahe aasta. Sest et ma leidsin ennast situatsioonist, kus minu elukoha, minu stuudiovaheline kaugus oli 70 kilomeetri ja ja kui sa veel käika tööl seal on pere, siis on väga keeruline, nagu selle kõrvalt veel ka nagu piisavalt tihedalt stuudiotööd teha. Teeks ettepaneku kaua tehtud kaunikene, siis kauamängivat võib-olla analüüsida, järgmise Zbigi ajal aga kuulaks muusikat. Ja mis meil järgmisena mängima hakkab? Järgmisena hakkab mängima üks minu viimaste aastate suur lemmikplaate. Võtsin täna meelega sihukest enam-vähem natukene ühe noomiti kandi päris aga aga siukest saundi muusikat, see on tundmatu artist Sumatra saarelt. Me räägime Vaiko Epliku ka, just mängis tema valitud lahe muusikapala Sumatra saundid, ma saan aru, on see see, mis mängis, aga räägime Vaiko veel natuke sinu uuest albumist, mis siis tulemas mai lõpus 20. paiku peaks valmis olema. Et kas, milline see siis nüüd olema hakkab, et eelnevad neli tükki on ju me teame kõike, ikkagi arenevad, lähevad, muutuvad, aga see käekiri ja noh, sinu saund on sama, eks ju, sinu saun, sinu käekiri on äratuntav või kuidagi eriline, mida, mis on siis nagu selline mõnes mõttes nagu myyda see puudutas, eks ju, et mida ka Lenna plaadi puhul tunda oli tõesti väga hea. Et mis, ütle veel paar sõna oma uue albumi kohta, et kuidas ta nagu kõlab, mida kuule sealt leiab. Ta leiab sealt eelkõige 12 uut lugu. Ja vaja läheb küll täielik. Küljed ja need kõik kõlavad seal plaadi peal üle 40 minuti isegi jaa, jaa. Ja noh, seda selles mõttes, et milline see plaat on või noh, seda ma helistan, kui, siis juba igaüks ise nagu otsustab, et et Ljuriidon kunagi väga ilusti öelnud, et tema ei tea, millest tema laulud räägivad, et see on juba igaühe enda asi, et tema annab oma laulud välja ja, ja see noh, milleks, nagu inimesed neid kasutavad, see ei ole nagu tema probleem. Et noh, ma, ma ka põhimõtteliselt suhteliselt niimoodi, et aga noh, ma enda muusikat nagu kirjeldada, noh ma, see oleks, mulle väga meeldib biitlite selles multifilmis elevus, Saagnoriin on tegelane nõuer, näen kes siis on sihukene tüüp, kes siis kirjutab esseed samal ajal loeb sellele korrektuuri ja kirjutab ka selle kohta arvustust. Et ma ei tahaks olla nagu nõuermen. Et ma ei, ma ei, ma ei oska selles mõttes sihukest kõlavat reklaamlauset nagu öelda, et ma keegi küsis kusagil foorumis, et kusagil foorumis rada seitsmest. Et kas, et kas on, võtame suunamuutust oodata? Ei osanud selle Ungari vastu, kui ma vastasin, et et suunamuutuse kohta ei oska öelda, aga arengut võib alati oodata, et noh, et et see on pigem võib-olla sihuke pigem minu eesmärk, kui see on selline asi, mida ma teatud artistid juures väga hindan, kes, kes seda on suutnud. Aga Vaiko, sa ütled nüüd, et sa ei tahagi väga palju rääkida, ütles kuulajad, ise otsustavad, aga areng. Mida sa, kas, mis sa mõtled, ühesõnaga saad lõpuks ahvist inimeseks. Põhimõtteliselt küll jah. Et siis selles mõttes lootust, lootust veel pole, aga võib-olla andeka pärdiku tegev ja kusjuures eile just oli uudis, et kuulata seda uut. Šimpansid ei olegi nii andekad, kui seni on, Narva oli jah, me rääkisime siin sellest. Oma juhi järgi liialt, et, et võib-olla see areng võib olla. Sai defineerib monteerija, eks ole, et nüüd sa esimest korda hakkad, võib-olla oli see nii-öelda või oled leidnud siis noh, varem imiteerisid nagu see šimpans on ju? Miteerisime ikka üsna üsna kaua aega tagasi. Imiteerimine noh, õppimiseks ka väga vajalik. Et noh, me kõik imiteerima põhimõtteliselt ju. On asju, mida ei saagi muud moodi õppida ja omandada ja teatud oskused on nagu olulised, vaatamata sellele, mida mida päevast päeva räägitakse. Aga, aga mis puudutab arengut, siis areng on lihtsalt see, et minu jaoks on areng see, et inimene peab ise muutuma ja peab muutuma, aga tema loomingus tema, see ei ole minu arust normaalne inimene saab vahepeal 20 30 aastat vanemaks ja tema muusika on ikka täpselt sama või noh, selles mõttes, et mitte midagi selles mõttes ei muutu, leian ased, noh, see on minu arust ebaterve On nii palju bände ju, kelle puhul publiku ootabki kogu aeg seda ühte sama esimest albumit, millega nad, mille läbinud bändiga tuttavaks said ja muudkui pärast kiruvad, et nüüd see nii jamaks läinud. Jah, aga, aga, aga vaata, niisugune asi on, on ka muidugi tõesti vastumisid artisti keelelt vist oodatakse, et nad muutuksid, eks ole, siin. Aga noh, see on juba niisugune eelistuste küsimus, aga, aga noh, see on kõik pealesunnitud, niisugune popmuusika, selle noh, tõesti sellest tulenev surve, et sa jääksid edukat valemit nagu kordama aaa atom shows. Et noh, sa, sa võid olla 70, aga sa ikkagi oled kruuner, eks ole, et noh, ükskõik, kes sulle vahepealsel Piite taha ei pane või kas laulab vahepeal mingi kardigantsi tšikk sinuga või? Ei, et noh, see nagu seal ei ole mingit mingisugust vahetult. Aga, aga noh, see on lihtsalt juba sihuke see nii-öelda loovtööstuse surve. See on asi, mis, millest ka meil on praegu väga moodne rääkida, et noh, mina olen alati nagu mässanud selle vastu, et mina, mina leian, et minu publikut minuga kohanema, mitte mina, nende maitsega. Noh muidugi, Vaiko, sa ütlesid, eks ole, Tom Jones, teile oli meil külas siis diiva Silvi Vrait, nemad on eelkõige hääle, eks ole, noh, kandjad nad ise kirjutasid lugusid, aga noh, minu jaoks tähendab noh, sinu puhul ongi nagu, võib-olla kõige olulisem ikkagi see looming ja, ja, ja noh, selles suhtes on ikkagi noh, räägime eri nähtustest ja seda küll, jah. Aga, aga, aga ma tahtsin vahepeal küsida lihtsalt puht siukseid noh, võib-olla ka noh, lugeda kuulajaid huvitab, eks ole. Et mingit konkreetset siis selle uue albumiga seotud nagu faktid, mis on albumi nimi? Ja niuksed asjad hakkasid juba, hakkad juba, eks ole noh, fikseerida endale ära, onju, et, et nüüd on niisugune asi pastakad pihku, ostu, nii-öelda korvpakkumisi konkreetselt. See on siis nagu, nagu v-täht jah, ehk 500, ehk siis tulebki viis ja ja üllatus-üllatus, olen üllatustest tulvil. Kõik fännid praegu ahhetavad, ohhetavad, milline geniaalne sihukene, üllatuslik nüanss. Hüljes sellised huvitavad mõtted, ei, aga see v seda küll võtab, seda võiks siis tõlgendada niimoodi, et v on ühtlasi ka nagu võitja. Ei noh, ma pole, kes selle peale niimoodi mõelnud mingi nimi vaja panna? VV veega tuleb väga palju huvitavaid, siis tahtsin tegelikult panna plaadi viimase loo. Pealkirja järgi plaati, aga see ei näe kirja hea välja ja ta ei ole ka ilus sõna selles mõttes, et mis seal orastel Orostel mulle meeldis väga ideed, plaadi nimi, Vaiko Eplik, oraste. Mulle meeldib, noh, minu jaoks oleks see on tegelikult Tarmo Leinatamme väljend, mille ma varastasin temalt. Aga, aga mulle meeldib see idee, et et sa oled nagu oma, et iga kord, kui sa nagu midagi uut uut muusikat teed, siis sa oled nagu orastel saad nagu oraste peal, ehk siis seal väga ettevaatlikult tipid nagu sihukse rohelisel noorel orasele karta seda rikkuda ja samal ajal noh, mis potentsiaal seal on. Et Me tegime muusikaliviita proove Tartus ja siis ma nägin, kuidas Tarmo Leinatammorkestriga läbi mängu tegi ja ma vaatasin väga noh, väga pikalt jälgisin teda proovidega, mida ta on suurepärane noh, see, kuidas ta orkestri pihku saab ja kuidas ta kõike võlub, seal on lihtsalt suurepärane, aga ta kasutas seda väljendit, et vaat nüüd järgmised selle fraasi võtame nagu oraste pealt. Aga ta saab seda kasutada ka nagu mitmel viisil, et ühest küljest on see nagu oraste peale selles mõttes, et võtame hästi õhuliselt ja Eestis Takatose hästi sihukese õrna vaevu puutega aga teisest küljest ka noh, ta kasutas seda kausis sellises nagu kontekstis, et uh, see oli küll nagu oraste peal, et noh, see oli jällegi nagu nagunii roheline veel, et ta oli veel nii nii toores, et see on niisugune, mul hakkas sõna tohutult meeldima, aga ta on natukene nagu sihukene oraste nagu orav. Ta ei ole nagu sihukene kõlav sõna, mille paneks nagu Aasmäe osadesse ja, või mäed, aasta ajalisse aed nagu Vivaldi Aga Vaiko, kes löövad veel kaasa, tähendab siis konkreetselt peale siis sinu enda sellel kaua mängimas. Mul on niimoodi, et seni on kaasa löönud ainult kaks kaks noort meest muusikakeskkoolist sest et ma ikkagi üritan alati keegi nagu ise teha, aga, aga ma ei oska veel vioolat ja tšellot mängida. Siis nad tulid appi ja täna õhtul on nüüd viimane külaline, lisandub plaadile Kalle Klein ansamblist floks. Sest et saksofoni ma ei oska Cavel mänginud ise kõike muud, ma olen nii, aga kui ise mänginud alustades siis trummidest lõpetades klavessiini ka selle plaadi peal mänginud klavessiin. Kuulata esimest korda, siis vist kas see on esimest korda maailmas krapsa lugu praegu eetris? Jah, ja nii tähelepanu, raadio kahe kuulajad maailma. Ma ei, ma ei tahtnud küll seda sissejuhatust katkesta, aga ma lihtsalt mõtlesin, kas, kas sa ütled midagi sissejuhatuseks või räägime vist pärast sellest mingitest asjadest ei saa juhi mingitele asjadele tähele, kuidas ta soovib? Ei, minu ees teeme ikkagi pidulikult tähelepanu kohe esmakordselt maailmas, kallid raadiokuulajad, raadio otse-eetrist, kuulete te siis Vaiko Epliku uhiuue albumi esimest singlit esimest lugu, Vaiko, räägi, mis lugu see on? See on soolasem kui sool. Ja see on üks kolmest loost sellel plaadil, millel on isegi tekst. Nii et head kuulamist. Kallid raadiokuulajad, te olete õnnistatud olukorrast, et esmarasedad maailmas. Jah, teie kõrvad on muusikas tiine, te kuulsite esmakordselt siis Vaiko Epliku uuelt albumilt vee ehk nagu viies ah, mis ilmub Mai lõpus lugu soolasem kui sool. Aga ma saan aru, Vaiko, noh, kuidas öelda, mis nüüd viljakusriitus oli siin vahepeal, aga, aga sina siis juba tegelikult kas oli homme või millalgi esitled seda esimest singlit. Ja ja homme õhtul kella kaheksast Müürivahe tänaval ühes uues kohvikus ma seda teen ja see on mulle väga oluline kohvik, kuivõrd see musta puudli kohvik. Ja üks selle kohvikupidajatest on minu naine. Lisaks veel tema sõbrad, Margitta siini Aivar ja Joel, kes on küll kahjuks Ameerikas, aga ühesõnaga kes soovib, tuleb ja viskab pilgu peale sellele väga maitsev. Mina olen, olen seal teinud, ise teen plakateid ja menüüsid, oleme valinud muusika, mis seal mängib ja korraldan üritusi hammema, siis korraldan iseenda kontserdi seal. Muidugi ma võin hoiatada, et korraldus võib jätta soovida. Aga kella kaheksast on soovijaid oodatud, et ei maksa. Et kui tuled, siis sul ka umbes selleks ajaks, sest üsna väike kohta need ei pruugi mahtuda. Et reklaam ei tohi teha, ei tohi teha, aga kuulata raadiot. Et on, on edasi antud, et sina võtad siis Vaiko seal ka sihukesele muusi muusikaalses süütuse seal, et sa esined esimest korda elavalt ja seal, kas seal hakkab olema edaspidi kah artistide nagu esimene. Jah, mulle meeldiks küll mõelda, et ma suudan iga nädal kellelegi sinna meelitada, siin läbirääkimised käivad ja et just teha niisugune koht, kus esiteks oleks inimesed nagu tuleksite üksinda või nimetatud Ruba tuuri vormis mängima. Ja teisest küljest võib-olla noh, mul on mõningaid ideesid, ma olen mõelnud, et jube lahe oleks ise nagu umbes vaata nagu laeva peal mängitakse Covereid teha nagu mõni siukene, spetsiaalne nagu teemaõhtu, et et nii palju lugusid, mida tahaks ka nagu mängida, aga samas sellel nagu sihuke halb mekk nagu Eestis küljes, umbes, et sa pead panema mingi mingi ankuritega pintsaku selga ja et varsti oled, ma ei tea, kusagil laeva peal või no et et noh, mul on, mul on mingeid mõtteid, mida seal võiks nagu teha, et. Ma usun, et sul õnnestub murda see traditsioon, kui keegi veel arvab nagu pahasti, ütleme, Coverdamisest niukseid asjadest, et ma ei tea, kas see on mingi sülditraditsioon, mis meil nagu Eestis vist on, kuidas sa arvad ise, et mis nagu on tulnud, et miks nii arvatakse? Tead, et see on lihtsalt võib-olla mina, mina ütleks, siis on tegelikult vastupidine minu arust praegu ei ole kunagi varem ei ole ju nii palju taastöötlemist popmuusikas kui praegu kasvõi Henišarlopeedia, tema lambada või mida iganes. Iga teine lugu on võime ikk, et noh, meil ainult üks niisugune prügi tuunimine käib, et pigem on nagu vastu midagi, võib-olla Eestis lihtsalt nagu, mis elavat muusikat puudeks, võib-olla sealt selle koha pealt on natukene keeruline see asi, et seitsmekümnendatel oli hakkas pihta see nii-öelda noh, pubi, pubi, muusika või ühesõnaga see tegelikult sai kõige alguses cover cover bändina. Traditsioon sai alguse sellest, et et plaadimuusikaga pandi maksu peale. Plaadimuusikat oli keeruline nagu avalikus kohas mängida vähemalt Inglismaal, siis ta ühel hetkel nagu taheti selle eest tasu panna, ise oli odavam, nagu et oli seal elus muusika selle eest ei pidanud maksma. Ja siis sealt cover, bändid nagu alguse said ja, ja seal on võib-olla selles mõttes niukene halb. Mekkisin seal omal ajal kokkuhoiust nagu sündinud asju. Jaa, aga eks ole Nõukogude liidus ja Eesti NSV sky, tähendab noh ega inimestel ei olnud juurdepääsu lääne muusikale ja väga palju just tehti lihtsalt ära, eks ole, lääne muusikat pandi sinna omad eestikeelsed sõnad ja, ja, ja, ja sai ka mängida sealt, et noh, meie, meie nii-öelda maakamara on ikkagi kogu aeg mängitud selles mõttes, kuidas need cover on, kas pole, lõpuks niimoodi, eks ole, muusikamuusikaks, et iga artist kui ta seda teeb, siis see on ikkagi artisti oma nägu ja väärtus iseenesest oma omaette võib-olla. Ma ei tea, see sõltub sellest artistist, pigem ma arvan, et võib-olla ei olegi nii palju neid artiste, kes seda suudavad. No vaatame, kes, kes siis, eks ole, sellel karmil muusika väikselt turule nagu ellu jääda, et kas Vaiko, sul õnnestub näiteks koerite teema? Varjupaik on õnnestunud, muusikaliselt kõik, aga kui me räägime musa, sest Eesti mõisamaastikust alati mind huvitab selliste ise muusikat loovad nähtavate inimeste puhul, et mis on nende arust sellised mõnusad uued tähed ja ma ei pea silmas superstaari saates osalejaid, aga sellised head leiud, et kui sa natuke kuulajaid valgustanud sellest, mis on sinu arust viimased viimaste aegade sellised head eesti muusikalileiud oled avastanud midagi enda jaoks. No miks midagi toimub kogu aeg, aga üldiselt mul on niisugune tunne, et hetkel me elame siukse talendimulli lõhkemise hetkes. Et noh, sama tühi kui meie superstaarisaade, mis praegu käib noh, selles mõttes, et seal on ju noh, ühesõnaga mulle tundub, et kuigi meil on just praegu nii-öelda masinat 1000 korralikult, siis nagu neil kütet ei ole, et noh et kasvõi see, et meil juba teisel toimumisaastal on Tallinn Music Weekil üks kolmandik artistidest on, on, on väljaspoolt, mitte, et ma ütleks, et Eesti maksumaksja rahaga ei võiks ka Läti või mõne teise riigi nii-öelda loovtööstust arendada, aga aga üldiselt mulle tundub, et meil tegelikult ei ole noh, kuidagi nagu mulle tundub, et midagi on nagu nagu liiva jooksnud või et mina tunnen küll paljudest asjadest puudust ja mulle tundub, et Eestis küll teadsid hästi-hästi palju praegu muusikat, aga mulle tundub, et et, et sealhulgas on väga raske nagu midagi välja tuua. No midagi on ju kogu aeg, aga, aga lihtsalt. Ma ise praegu ei ole nagu millestki erutatud. Aga miks see võib olla nii, kas see on sellest, et palju tahetud? Ei, ma arvan, et see on minu probleem pärast ma arvan, et see on minu arvates. Minu probleem, sest et ma, kui ma loen siin ajalehti või artikleid või vaatanud, siis mulle noh, mulje jääb küll, et väga palju toimub ja kõik on väga hea, aga ma ise lihtsalt ei saa vist aru, et mulle mulle tundub, et või kergelt sihuke kvantitatiivne sihuke kvantiteet võidutseb hetkel. Aga kas ei ole, noh, vot ma ise mõtlen ka, et nagu ise oled nagu melomaan, eks seal läbi käinud, eks ole, need muusika kaalugu suuresti oi-oi kui palju veel nagu kõike avastada on. Et, et kas sina, noormees, ühesõnaga et saate lasta saad jah, et sul on tulekut ümmargune number täitsa niimoodi ümmargune number tuleb siin esimesel augustil 30, aga siin on ka veel aega üldiselt ikkagi mees on veel kahekümnendates ja, aga siiski suled tööd teinud ja, ja tead muusikast midagi, aga vanemate meeste nagu siin noh, vaata tõesti seegis ei kuule enam noh, väga häid lugusid ja, ja, ja, ja mõtled, et tõesti noh, tore, et noored kehtestavad ennast tegelevad bändiga, selle asemel, et eks ole. Ma ei tea, autokumme puruks lasta, aga noh, ega ega väga häid lugusid nagu ei kuule. Minu arust võib-olla lihtsalt, pigem probleem on selles, et see on nagu mitu asja korraga, nagu üks, üks asi on see, et muusikat tõesti tehakse nii tohutult palju ja seda pakutakse nii palju tuleb uksest või aknast ja teiseks noh, et sellises olukorras ka üha tähtsamaks muutuvad need mingisugused kohad, kus muusikat leiad ja, ja need nii-öelda soovitajad ja, ja see kõik on väga keeruline ja selles kõiges on nii palju nagu nii palju nõrku kohti, on minu arust väga halba. Teine asi on see, et mulle tundub, et lihtsalt bändid, kui selliseid enam ei toimi. Et noh, see on 50.-te algusest alates või tegelikult 30.-test alates sving, bändid, nii-öelda bändi, see nii-öelda kollektiivne, see mingisugune meetod või see, mille biitlid paika panid või kes iganes, keda te soovitasin selleks alusepanijaks nimetada. Minu arust bändid on igavad, kõlab kõik ühtemoodi, teine probleem on see, et meil on tehnika jõudnud sinnamaale, kõik kõlavat kõik mängivad nii täpselt, sest kõik pannakse paika, kõigil on, tegelikult räägitakse, et meil on niisugused võimalused ja vahendid, aga lõppreaalsus on see, et meil on mingisugune võib-olla 200 sämplit, mis on moes ja me kuulame neid päevad läbi. Et minu jaoks ei ole huvitav kuulata, minu arust ei ole minu arust muusika on nagunii vormiliseks läinud, praegu popmuusika, vähemalt selles ei ole midagi huvitavat, aga selles ei ole midagi traagilist. Sest et noh, minu arust peabki olema perioode, kus ühel hetkel on juhtiv nii-öelda lähevad asjad toimuvad kirjanduses, teine hetk on see muusika, kolmas hetk on kujutav kunst, see on loomulik, alati niimoodi olnud, noh, on mingid kümnendid, kus räägitakse mingisugustest õitsingutest üks, 10. läbi, nüüd on uus, vaatame, mida tema toob. Paiga, kas sulle ei tundu, et jah, et plaadid nagu kõlavadki hästi palju nagu sarnaselt, aga siiski noh, kontserditel võib pigem saada elamusi. Ma ei tea, ma ei kontserditel peaaegu üldse, sest et minu ma ei nagu ei, ei, ei käi väga palju väljas, seda väga paljudel põhjustel peamiselt kuna mul ei ole selleks aega ja, ja eriti noh, nüüd on meil küll oma koht, kus ma hakkan siis väljas käima, aga ma ei ole kunagi väga olnud niisugune inimene, kes tunneks ennast mugavalt kusagil. See ei ole minu asi, minu, ma, ma olen võib-olla nii-öelda tööasjus nii palju on teil pidudel käinud või teiseks, ma ei saa käia bände vaatamas, ma ei, ma ei, ma ei, ma ei suuda olla kella üheni ärkvel ja noh, tungelda jumalast õige. Selles mõttes on ka võib-olla põhjus, miks ma seda oma kohviku asja nii-öelda ajamisest, et teeks võib-olla kontserti, kus vahelduseks inimene läheb lavale näiteks veerand üheksa või pool üheksa. Või et noh, ma ei tea, no ma ei, minu arust see ei ole normaalne. Ma ei saa käia piduda, sorry, mul pole mõtet käia, ma ei näe kunagi peaesinejat. Täitsa nõustun jah, et see on tore, kui vahest midagi ka enne südaööd. Mis puudutab veel esinemist, mis mulle veel meelde tuli, et nagu ma ei näe, kunagi, pea esineb, ma ei näe, kui kunagi siis autoriõiguste aruannet, et ma täitsa avaliku küsimuse siin püstitakse raadioeetris, et ma olen viimase vist kolme aasta jooksul näinud ühte nii-öelda esitus aruannete ehk siis see on see Eesti vabariigis peaks nagu piletimüügi pealt maksma. Siis autoritele iga müüdud pileti pealt vist viis protsenti tulust või midagi sellist. Ma viimati viimase kolme aasta jooksul on ühel Jazzkaare kontserdil Eestis näinud seda iga kord, kui ma kusagil mujal esinenud, ma näen seda, ma täidan selle repertuaari aruande. Aga Eestis ma, ma ei, ma ei tea küll ülekohut, kui ma ütlen, et tõesti kolme aasta jooksul on olnud üks Jazz kaare kontsert, kus ma olen esinenud, kus testima selle aruande täitsin. Ja see on ka kõik, aga noh, see selleks lihtsalt mul tuli meelde. Varrak ütleme niimoodi, kuulame vahepeal muusikat, Vaiko, mis on järgmisena menüü? Järgmisena on, eks jälle Sumatra vanamees ja mulle meeldib, seal olekski rohkem ta nii magus. Su materjal on matriarhaad, eks naised valitsevad juba vist aastatuhandeid. Ja kui sa seda meest kuuled, siis sa saad aru, et ta tahab, et ta ongi niisugune mõnus, siuke tuhvlialune, kes nagu hästi esinejaid, niisugune nagu noh. No mulle tohutult tohutult niisugune, ma arvan, et kõik naised peaksid sulama, kui nad kuulevad. See on niisugune mees, kelle häälel ükski naine peaks uskuma. Sumatra materja aadis enam selliseid lõbusaid meeste häälte. Kuule aga Vaiko, kuidas sul kodus on? Tundub, et on patriarhaat 100-le naiste last üldse nii-öelda nagu köögist ja laste juurest välja, miks tema ei laula? Mida ja mis ei lase välja kohvikute teeb? No vot, tähendab laiendatud köök ja naised lendasid kohe nagu appi seal meil on see paha asi jah, et esiteks Mul on üldse vähe laulu plaadi peal, aga teiseks noh, meil on, meil on üks ligisegaja või. Õnn õnn on jah, seda ei kampa janud võtta, kuidagi ei andnud harmoonias ajada kuidagi. Ta nagu laulab küll, aga tõde ta armastab selliseid imelikke hääli teha. Need ei harmoneerub kuidagi, et. Ta saab kuuekuuseks, nii et üsna sihuke intensiivne faasan. Samas imetlusväärne, et kuuekuuse lapse kõrvalt plussis. Villem Richard, kes ma ei tea, kui vana juba on käinud koolis. Nende maa juba meil saab. Üheksa pluss plaadi tegemine kohvik, et väga tublid. Püüame aga meil on ka palju abilisi, muidugi, aga, aga jah. Räägi veel ühest põnevast projektist, millest just juba natuke kergitasid meile siin saladuskatet Jaan Pehk ehk Orelipoiss meie kõigi teine suure lemmik ja iidol, et temaga on plaanis sul teha ka plaat. Jah, me ei ole kunagi nagu ühiselt selles mõttes nagu. Meil on mõte jah, et me proovisime, nagu ma annan kaks lugu seni nagu teinud niimoodi, et ma olen nagu produtseerinud natukene teda ja laiali, mis laiali ja teine oli, see alles jääb, mille lõppu ma natuke orkestreeri siin ja, ja kuna need kukkusid kenasti välja, siis kui kuna need minu plaat saab valmis, siis me hakkame kohe orelipoisi kolmandat albumit tegema. Ja vähemalt esialgne plaan on see, et suve lõpul on ta valmis ja selle ma juba ootan seda väga, sest seda väga meeldiv plaadi tegemine, Jaaniga ma juba väga ootan seda, nagu ma ootan ka väga, et et saaks Malcolm Lincolni järgmist plaati produtseerida ja, ja ka Lenna kombel olnud jutt, et et me jätkame koostööd. Et ühesõnaga, produtsendi leib on magus. Millal Malcolm Lincolni teine plaat tulemas? Noh, see on, see ei ole minu, selles mõttes nagu teha ka me kogu aeg räägime, et peaks hakkama, võiks hakata vaikselt midagi proovima, et noh, et me nagu jah, arutame neid asju Robiniga, Robinet, pidin minu lähedale ka kolima suhted, siis me hakkame tihedalt klaasikesedaga arutama neid asju. Jaan tuleb ka muidugi. Klaasikese taga, mis sinna sisse siis valatakse, klaasi taga, ma viimasel ajal, kuna ma jätsin suitseta. Ütleme see maha tubli umbes pool aastat tagasi siis ma olen hakanud igasuguseid maitseid ja lõhnu tundma, mida ma varem ei tundnud ja esimest korda elus. Ma pean tunnistama, et veinile veinil on vahe. Ja mulle meeldib, kui see vahe on. Minul on ka kindlasti areng. Mina mäletan Sind ikkagi hunni pudeliga ja tal oli ka hea, aga ta on siukene imal ja ühel hetkel. Ühel hetkel sai nagu see see sümpaatia otsa, et iga inimene peab olema liikumises ja muutumises vabal momendil rumm veninud. See on loomulik. Selline liikumine. Mõnus, nii lahe, mis sul siin lisaks album tuleb välja, mis sul veel põnevat on, midagi, mida kuulajatega. Enne kui on nii palju põnevat jumala poole rääkida, oma päevadest. Ära ei pane ja hästi põnev, aga, aga räägime. Muusikal öö ettevõtmistes või pere või kodu või fan või sõbrad. No ma ei tea, te olete intervjueerija, teie nagu käes on pall selles mõttes, et mina, mina olen kõige põnevamaid asju nagu selles mõttes ma ise nagu vabast tahtest siin välja rääkima ei hakka, tegelikult. Aga noh, mul on, iga igas minu päevas on väga palju kohutavalt põnevat. Seda on küll, rõõm teada, suur tänu sulle, Vaiko aitäh, et sa tulid ja lõpul looks, oled sa valinud, mida? Kambodža Kambodža lauljatar nimega Ross sereist sotseeaa ja tema lugu ajul starmani softide. Aga meil on väga lõbus lugu, muidu tundub, aga see on tegelikult lugu, mis räägib seest, ähvardab ennast surnuks nälgida ja eriti traagiliseks teeb loo see, et kõik Kambodža sihuksed poplauljad, nagu kui tema mõni aeg pärast selle loo salvestamist tapeti punaste pioneeride poolt. Aitäh sulle, Vaiko Eplik ja kõike head.