Ja tõepoolest, aeg lendab, Tõnu Pedaru siin raadio kaks ja, ja mul on maru hea meel, et jällegi mul on külaline. Ja tänaseks külaliseks on pekki Elo randa siis soome poiskisson, elanud Eestis nüüd varsti juba 11 aastat, noh, eks ta on ka varem käinud siin Eestis praegu veel siukses 30.-te teises pooles, ütleme niimoodi. Ega siis iga meestelt ei küsiti otseselt vanus. Nagu me teame. Aga Pegi on jah, siin tegutsenud ettevõtjana on siin olnud. Vahvasti Leiburi finantsistid ja toonud siin meil eestlaste toidulauale rukkipala ja mida, mida muud põnevat ja harrastab ka fotograafiat ja teeb seda väga hästi. Kuid praegu Pegi on üks, üks suure missiooni. Nagu taga, et prügi üritab ka nüüd meie tõesti Tallinna Toompeale seda rohkem seda elu sisse puhuda, sest olgem ausad, Toompea on üks praktiliselt kõige vanem koht Tallinnas, ütleme nii, et kui sa ei hakka Tallinna jälgi otsima just kuskilt Pirita Pirita kuskil jõekäärust, aga, aga et, et ta on seal kõrgel ja kõik sinna ei jõua, aga päike üritab siis seda Toompeale elu sisse tuua. No tere. Tere. Tere. Räägi sellist asja, et kui oli aasta 2000, et, et sa olid juba paaril korral Tallinnas või Eestis käinud, miks? Miks sa otsustasid nagu nüüd Eestisse nagu pikemalt nagu jääda, mis need põhjused olid? No mu tekkis suurem huvi Eesti vastu juba põhimõtteliselt esimesest korrast, kui ma Eestit külastasin, mis oli aastal 94. Juba sellel ajal olime ette, et millalgi võiks Eestisse elama tulla mõneks mõneks aastaks. Aga sina elasid siis Helsingis? Siis elasin Helsingis ja siis aastal 2000 said said üheksa teoks, nagu kolisin Eestisse elama sügisel oktoobris 2000. No nüüd sa oled siin olnud, et nüüd me tahaks muidugi kuulata kõik eestlased, kuidas siis sa kiidad siis meie nagu Eestimaad, et mis seal siis meelsed, mis me ütleme siis meil siin kunagine noh, väga menukas raadiohääle ajakirjanik, kunagine väga populaarne inimene, Romi L2, kes kannab nüüd nimi roma Romi Esa just fantast läks just nüüd Soome elama ja, ja, ja nii edasi ja nii edasi, et mis, mis on siis see, et, et mis siin Eestis siis sedavõrd nii-öelda fantastiline on? No algusest peale mul on Eestis meeldinud, sellepärast et Eestis on hästi põnev, et elu on kuidagi kiire ja, ja selline nagu põnev, et Soome tundus, mulle nägi igav ja igav, aeglane ja ja samuti muidugi noh, teine põhjus on see, et Tallinn on lihtsalt on meeletult-meeletult ilus koht, ilus linn, et et täiesti vapustavalt vapustavalt ilus. Siin ongi see jah, et et eks ole ju. Meie elu on ikkagi rohkem muutusi täis ja seda dünaamikat, onju, et Soomes on kõik juba nii hästi paigas ja et, et on nagu natukene võib-olla stagneerunud, aga aga, aga jah ega, ega ei saa öelda, meil on ikka seda keskaega ja. Sa oled ise ka ütleme noh, fotograaf, et mida sa nagu armastad pildistada inimesi ikka, et inimesi ja inimestel erinevalt aktsioone ja hetki, et nüüd meil Eislastid kõik armastavad, ma ei tea, siis võib-olla jutumärkides tuntud soome kolumnist, mis ta nimi oli, Sami Lotila savi ikkagi natukene raputab vahel siis eestlase ajab mõnusasti närvi. Räägi nüüd ka natukene, et missis meis eestlastes nii huvitavat on, et sa neid ka veel vahel pildistad. Pildistad sa hoopis turistide või keda sa inimestest pildistatud? No eks need üheksa kui ma pildistan, ei muidugi muidugi enamasti eestlasi ja kohalikke inimesi ja, ja reklaam, reklaam või moepilte jaoks jaoks, aga no eestlased on huvitav rahvas muidugi juba nagu demograafiliselt, et on nii palju veri segunenud ja erinevate erinevate rahvaste rahvastega ja muidugi ei saa mainimata jätta muidugi eesti ilusaid naisi. Ongi, nii jah, vot ma olen ka kuulnud, et vahetevahel räägitakse et kus neid siis ilusaid naisi nagu rohkem on, et sa oled Eesti peal rohkem ringiga käinud või, või tõesti ongi nii, et, et see on nagu täiesti ära ühtlaselt jaotunud üle üle maa, sest räägitakse, et suur osa rahvast kipub ikkagi Tallinna kõige ilusamaid kohanud nomina, arvad ikka? Toompeal muidugi ongi nii. Aga üks asi, mis me täna nagu rääkida tahamegi, ongi, ongi siis Toompea elu mulje on jäänud selline mulje. Et ise olen ma ka tegelikult ka selline suur ajaloo huviline ja noh, ütleme Toompea põnev kants, kuigi jah, just me alustasime saadet sellega, et et ka Toompea põles 1684 või millal see oli seal Rootsi Rootsi võimu ajal siis Toompea põles, nii ma just täna vaatasin, isegi mingid omaaegsed kirjelduste Toompea tulekahju oli seal siis nii kohutav, et et tallmeistrimajast alguse saanud tuli läks, noh, seal oli siis tollal ikkagi suur osa oli, oli, oli puitmaju ja muidugi ka puitkonstruktsioonidega kivimaju, mis kõik meeletu tulega siis kokku varisesid. Ja räägitakse, et isegi surnud haudades põlesid, kõik, põlesid Toompea see keskaegne osa on tegelikult suuresti Rootsi ajal ära põlenud, et seal on natukene seda uuemat arhitektuuri rohkem. Et kuidas sina just, noh, ütleme selle toom pia nagu ihu avastasid. Olgem ausad, seal on rohkem niisugune 18 19 sajandi ja siis nagu uuem arhitektuur, et niisugune keskaeg on ikkagi suuresti siin alllinnas. Nojah, mul Toompeal meeldis algusest peale see, et seal on vähem kõiki, et seal ei ole igal pool restorane praegu ja seal on vähem poode, et seal on sellest kaubandustegevust üldiselt vähemad, eriti õhtut, seal on onu üliilusat sihuke rahulik, rahulikum feeling. Ja et see mulle võib-olla see fiiling, tunnet seal õhtuti on, see atmosfäär on see, see on nagu see, mis eriti kohe nagu pakkus huvi. Et siin ongi niisugune nagu vastuolu, eks ole, et ühelt poolt sa tahaks noh, eks ole, elu sisse tuua rohkem Toompeale, aga teiselt poolt tahaks säilitada seda, et, et ta on natukene noh, kuidas öelda tühjem ja intiimsem. Täpselt nii ja ma arvan, et nii see lähebki sind pikas perspektiivis, et 10 aasta pärast ma usun, et seal on palju mõningaid häid restorane, kohvikuid, egas need poode palju ei mahugi, et seal on ame, ametiasutusi ja erinevaid, pärinevad majasid, mida ei saa, lihtsalt räägi need kohe edasi. Kuidas me seda Toompead arendama hakkama, aga paneme peale nüüd ühe muusikapala, et, et meil on siin nüüd nii mõndagi valmis. Tegemist me võtame, meil on siin, sa oled valinud siit svingi vist, ja siis on meil see lauljatar, kes, No äkki valeks esimeseks Kerli Puuseppa ahhaa-räägi-räägi Gerlist. Gerli on meil Toompeale, siin on nüüd juba kolm aastat seal seal nagu paljud-paljud inimesed on temast ja tema muusikasse armunud ja siis Kerli on eestlane, eestlanna üheksateistaastane ja tema lugu on tema oma kirjutatu härrase, räägi tehtud, esineb meil. Kuulasime siis Eesti laulatori ja, ja pede peti Elar anda, kes on siis täna siin külaliseks minuni Tõnu Pedaru. Kiidab seda laulu väga, ütle nüüd uuesti üle. Kellega siis tegemist oli see kena? Ehk siis Kerli Puusepp on lauljanna nimi. Ja see lugu liistud Soomes, Soomes? Jah, käisime Gerliga Soomes stuudios salvestamas mõned lood ja ja tähendab. Räägime nüüd sellest siis, kuidas siis saada Tallinnasse Toompeale ilu sisse niimoodi, et, et saaks nagu kaks kärbest ühe hoobiga, et ühelt poolt tõesti inimesi tuleks. Aga teiselt poolt, et seal ei tekiks siis noh, mingi selline noh, kuidas öelda noh, eestlastel on vähemalt tunduv tunda selline nagu Novgorodi WC või turuplats, kus kõik ainult karjuvad ja, ja nii edasi, et säiliks selline mõnus atmosfäär. Et selleks ongi siis sina korraldad selliseid rohkem sihukse akustilise kallakuga live-kontserdi. Ja ikka just soovime ja tahame seda muusikamürataset nagu ka võimalikult madalal hoida ja ja selles mõttes atmosfääri lihtsalt ei sobi siuke elektrooniliselt võimendatud mingi trummi peeti muusika eriti hästi vaid rohkem akustilise. Et sina pead nagu oma staapi või selliste nagu pea paika siis kohtu tänaval, seal vaateplatvormi lähedal, ma saan aru, et ühesõnaga, et sealt saab ilusti vaadet vaadata rüübata siis mis iganes vett, et või siis mingeid muid jumalikke ande. Eks ole, selles mõttes, et et kõik on nagu olemas ja üks huvitav asi, tähendab, mis, mis tõesti on mille, millega sa oled hakkama saanud, on see, et, et te olete vanavanaEesti ütleme sellise veinitootmise ja veinimaalitoomise traditsiooni nüüd elustanud. Et ma saan aru, et omal ajal juba tsaariajal juba tsaariajal alustas šveitslane mis selle šveitslase nimi oli Lužeras, šveitslane lüssar ja siis eestlane Mattiisen hakkasid. Just just just Lussöörimatiivsele hakkasid siis kas siis tooma vein lauset tootma Toompeal. Kõlab täitsa uskumatult, et Toompeal, eks ole, tõepoolest, hakati veini tootma. Nojaa, aga mitte päris nii. Nii vara aimset, vaid nagu tegelikult aastal 1910, Herad, Lussar ja Mation Sis rajasid viinavabriku, aga lausa Moskvasse või hoopis Moskvasse. Ja siis alustasid äri seal ja loid lõid firma nii-öelda, aga siis oktoobrirevolutsiooni käigus firma firma võeti ära ja nad pidid põgenema ja tulid siis Eestisse ja peale vabadussõda täpselt aastal 21 alustasid Toompeale ja alguses ehk siis Tiesenhausen majas ja maja sisehoovis ja alguses alustasid mahla tootmisega. Aga üsna pea läks mahl käärima. Jah, täpselt ja siis jätkati sealt edasi, nagu. Ja ja aga on see teada, kas need mahlad, kas need olid ikkagi kodumaised, sellised mahlad, nii nagu meil Põltsamaagi nüüd vorbib teha, ühesõnaga ikkagi õuntest ja sõstar. Sest eks seal põhiliselt küll ja nagu aga siis oli selline põnev lugu, et firma firma rajas Eesti esimese konserveerimate või pastöriseeritud Ta toormahlatehase ka sinna sinnasamma majja. Aastal 20 90 käisid Saksamaal tuntud mahlatootja Bauman juures õppimas, seda valmistus tehnoloogiat ja ja sellel ajal mahlad olid siis päris päris nagu populaarset ja nendest näiteks tegi edasi, edasi arendas neid mahlased kuidagi mahlajooke. A Le Coq. Tihe koostöö näiteks Alecockiga. Ja ei, see on hästi põnev ja tegelikult ongi huvitav, et just nimelt vanalinnas Toompeal on, on tegelikult tegeldud tootmisega, et kuidas kuidas siis õnnestus nüüd see, see vana, ütleme jah, siis kaubamärk nüüd nüüd elustada ja mida see konkreetselt tähendab siis praegu, mis ta siis konkreetselt selle kaubamärgi all teetegi? No selle kaubamärgi all me, me kõigepealt tahame nagu, nagu Toompead elustada ja nii-öelda tegutsema nii-öelda kultuuri nimel ja aga samas nagu muidugi oleme ka äri teha ja ja tahame seda lugu lugu tervikuna tegelikult taaselustada ja näiteks veinide maaletoomine on, on alanenud juba praegu ja soovime selle oma oma brändi oma oma nii-öelda kaubamärgi alla toovad turule teatud teatud häid tooteid eri eri valdkondades, jookide joogitööstuses nii-öelda või. Kena üks asi, mis ma tahtsin teada, mis sina nagu Pegi arvad sellest et on ju, on ju räägitud küll ja küll, et sinna toompeale ronimine on üks hirmus vaev. Et kuigi saab seda ühelt ja teiselt poolt, eks ole, pääseb sinna toompeale, et saab tulla ka siis tõllaga või siis bensiinitõllaga või autoga. Aga ikkagi kunagi siin aastate eest oli selline projekt nagu õhus teha sinna Toompeale näiteks niisugune lift nahka siis klaasist või, või, või mis iganes. Et mis, mis sina sellest, arvad, et kas lift võiks olla kunagi jällegi teema, noh, siin oli probleemiks just see, et muinsuskaitse ütles ei, ei, ei. Aga kas see on pseudoprobleem või, või, või ikkagi tasuks kunagi ikkagi sihuke asi? Muidu siis asuks, mõtlen, mõtlen selle peale iga päev, kui ma ronin ise Toompeale, mitte sellepärast, et ma ei jaksanud ise ronida, kuigi vahest on väsitav, aga tead, mitu käima, eks ole, aga noh, toompea käib ikka nagu nii palju juba vanureid ja vanureid tuleb tulevikus vist rohkem. Ja nii edasi ja, ja see noh, see võiks, võiks tõepoolest seal olla ja seal ma usun, et seal leiaks isegi õige koha, kuhu selle võiks panna, et see oleks, annaks lisaväärtust Toompeale ja isegi noh, rohkem neid imetlejad. Olen täitsa nõus ja, ja ma isegi paneks mõne lifti külge sinna selle Kikendi küki tornile, sest et ma tean, et seal on ka hästi mõnus. Kohvik on üleval seal kuuendal kõrsalega läbi nende kitsaste käikude ja kõik sinna üles ei pääse, et tahaks seda võimalust anda ka muinsuskaitse muidugi siiamaani on öelnud selgesti, niiet. Ja sellist asja ei ole vist lähiajal tulemas, eks näis, võib-olla teistsugune vanurite osa niivõrd suurenenud. Et siis lõpuks lõpuks tähendab. Võib-olla seal hakkab, hakkab ka rohkem kostuma, ütleme Pariisis on, eks ole, niisugune trammi moodi lift, et mina ei, ma mõtlen ka, et käis välismaal igal pool, kas kuskil sa võid, sa võid jala minna, eks ole, kuhugi tippu, et kus oli viimati Bergamos käidud, igal pool on seal ikkagi mingi võimalus, et kui inimene, kes ei jaksa minna teda kas kas läheb mingi köisraudtee üles kuhugi või liftid ja asjad. Et, et võiks, võiks olla küll. Et see, see tooks nagu asjale jumet, ma saan aru, et et kohe täna on meil 19, et homme, homme hakkab päris niisugune suurem ettevõtmine nüüd Toompeal, mis, mis asi see seal oli? Nojah, homme hakkab üks me selle suve tähtsündmusi, selle minifestival nimega toom pean toidu ja veinipidustused ja, ja selle raames meil tulevad sinna siis erinevad kauplejad oma oma toodanguga, näiteks eesti talutooted mahutav mahe mahetooted, et jaa jaa, küpsetame näiteks siga vardas ja, ja ja pakume erinevaid hõrgutisi või häid häid. Et niisugune, et, et võib öelda, et siukse avatud tulega tule peal, käib see asi praegu vihma tuleb ka mõnusasti, et tulekahju ohtu ilmselt ei ole. Et selles mõttes ja, ja siis, siis selle raames meil on ka iga õhtu erinevaid kontserte ja näiteks homme on, homme on tõesti suve suve suurkontsert nii-öelda, et nii karjalane Soomest tuleb Annab, kas see e-karjalained on nüüd käinud siin ka vahel tundub niimoodi, et ta kõiki oma hitte ei taha enam mängida, et tuleb. Inimesed küsivad, kus on Toris näiteks ja ja kuidas sa tead? Praegu on, ma tean küll, mis seisund tuleb siia ka esinema koosseisuga poolakabili Rebelast, nii siis see on osa sellest kolme plaadi triloogiat, mis on, mis põhineb sellest nagu Ameerika lauludele, et siis ta tõepoolest ei taha neid vanu hitte, väga pole mängida. Ma usun, et ta teeb mõne balanejateks. Kauboid arutas, teeb, vähemalt eelmine aasta mängis ja valikuliselt ta võib-olla mõne teeb, aga ega ta nüüd väga enam ei meeldi või selles mõttes, et talle ei meeldi need esitada, kuna tal on nüüd uus teema. Lükkame viisi ketta käima svingi stiilis, et sa valisid välja Mart Sandri orkestrilt pala. Need olid vist kõik Valgre Raimond Valgre sulest ja, ja kui ma ei eksi seal vist ka Airi Allvee teeb häält, et kuulame seda, mis selle valiku põhjus oli. Mõni teema, kus käsikäes kord käisime Niisiis Mart Sander orkestri saatel olid, svingisime Valgret eri all või siis tegi häält ja, ja tõesti, et ega ela randa, on siin mul külas. Ja räägime põhiteema on meil ikkagi, on see, et, et kuidas siis vanalinna või õieti siis Toompeale elu sisse saada ja nagu peegesin, ega enne mainis, et et väga tihti ongi selline lugu üldiselt nii vanalinnaga ka, eriti nagu Toompeaga, et vaatate, turistid tunnevad isegi paremini vanalinna ja ja, ja ka Toompead. Tihti muidugi ma kujutan ette, kaardid käes. Aga eestlaste elu käib nagu paljuski mööda, neil on olemas ja suured kaubanduskeskused siin Estonia teatri ümber, eks ole, üks üks kaubanduskeskus jääb Estonia rest vasakule, teine jääb teisele poole ja seal käib siis eestlaste elu. Ja paljud ei teagi, mis toimub vanalinnas, veel vähem sisse Toompeal. Kas on nii teket, et praegu ikkagi Toompea on peamiselt koht, kus käivad turistid? No kuidas võtta päevasel ajal jah, kuna kruiisituriste on palju, aga samas nüüd mul on hea meel märgata seda õhtuti käivad rohkem ja rohkem ka eestlased ja kohalikud inimesed teevad jalutuskäikusid tulevate imestama, seda ainulaadset nagu täiesti lihtsalt suurepärast vaadet, mis tekib kohtuotsa vaateplatvormile näiteks päikeseloojangu ajal ja peale päikeseloojangut ja rohkem rohkem ikka eestlasi käib ja ma ütleks isegi, et õhtustel aegadel nagunii tänapäeval juba võib-olla isegi enamus seal nagu on, on tegelikult eestlasi, kes seal jalutavad kui, kui turisti või vähemalt see enam ei, ei saa öelda niimoodi, et see on ainult turistidele tööstud õhtut. Aivar päevasel on muidugi päris palju turistid. Päeval tehakse ka tööd, muidu kui kaugelt vaadata Toompea Toompea poole, ükskõik kuskohas, nagu sa vaatad, mul on selline tunne, et kogu Toompea ongi Soome kants, seal on seal on nagu soome taapi alla küll, et Soome valitsuse all, sest et põhjus on selles, et sa oled sa Soome suursaatkond, mis seal on, eksole on siis noh, niivõrd see hoone, see nii-öelda senior rannas, renessansi pseudorenessansi stiilis kõrg kõrgosa seal lipp, Soome lipp on seal kõige kõrgemal, et tegelikult nagu soomlased valitseksid Tallinnat ja noh, ütleme nii, et ega, ega see nüüd väga vale polegi. Soomlasi meil ikka on ja lisaks sinule on ju mitu või palju teisigi soomlasi. Kes, kes siis Tallinnas on, kas on tegija nagu ütleme selles mõttes nagu hea tunne ka, et Soome lipp on sellega kõige tähtsam ja kõige kõrgemal kohal Toompeal. No ausalt öeldes, on, on küll uhke tunne tekib, kui vaatab. Et me ei ole nagu otseselt vist soome ajal kunagi olnud, Rootsi all oleme ikka päris pikalt olnud, siin hiljuti tähistasime ka 550 aastat sai täis, kui esimest korda siis Tallinn Soome alla läks. Aga Rootsi saatkonnale on ka päris mõnus koht seal seal ilus maja, vana Rooseni laial tänaval. Aga jah. Ja kuidas on praegu nende, teile pikki soomlastega, palju siis soomlased läbi käivad, et, et kas on niimoodi, et iga päev saadakse kuskil kaabakas kokk või on mingi Seura elama ja mingi sihuke seltsielu ja siukest asja. No ma arvan, sõltub inimestest ise ma näiteks mul on mõned soome sõbrad, kellega ma käin väga tihedalt läbi ja aga samas on ka Eesti sõpru ja varem võib-olla kunagi kunagi tihedamisega, soomlastel nagu nii-öelda kokku hoidmine kui selline koos hängimine ja võib-olla suurem vajadus sellesse, aga nüüd need, kes on siin pikemalt ja kauem elanud, nad on tihti juba nii integreerunud ühiskonda ja nagu nemad Aga no on olemas siis ka nagu Soome-Eesti Kaubanduskoda näiteks mille, mille raames toimub, toimub mingit kokkusaamisi. Jah, et noh, selge on see, et sidemed Soomega, kaubanduslikud majanduslikud on väga-väga tugevad ja ja siin juga, visi, visiooniseeritud või, või mis iganes, eks ole. Sõna tardne tulijat, et tulevikus võib-olla tuleb Sist all Helsingi või Talsingi või hell tall. Tallinn, kuidas linn oli, oledki nendest kaksiklinna visioonidest olen kuulnud. Küll, ja nagu osalenud isegi mingitele nagu ma ainult konverentsi või mingitele, sellistele ja ise päris sellesse ei usu, ma usun muidugi, et seal koostööd peaks nagu arendama oluliselt ja nagu saama sellele tegelikule tasemele näiteks loova eriala ja sellist nagu noh, mitte ainult ärilistel tasemetel, aga aga päris kaksiklinna idee esse ma küll ei ausalt öeldes, see on praktiliselt võimatu. Mis on veel midagi siukest, paar asja, mis tuleb nagu meelde, et nagu Helsingis on kindlasti väga palju mugavam või palju paremini õnnestunud ja, ja Tallinnas kindlasti me areneme, eks ole, väga palju kogu aeg, noh me oleme ju väga palju arenenud ja ehitame jalgrattateid ja igast niukseid asju, aga loomulikult meil on palju meil minna, aga mis, mis on võib-olla selline asi, mis nagu noh, tõesti veel veel Tallinnas oleks nagu puudus, aga Helsingis noh, kindlasti torkab midagi sihukest silma või midagi. Noh, ma ei oleks suhtkava, ei ole Helsingis elav vana ei tea, sest et Helsingi areneb ka tegelikult mina, minul. See, et mingi aeg tagasi läksin, vaatasin jälle nii palju kõik ehitatud seal, et seal Ka nüüd viimasel ajal on olnud, on toimunud Jaanson õiguseta manga märganud seda, aga üks mees Tallinnas näiteks on puudu on jalgrattateed, mis on muidugi juba infrastruktuuriliselt või raskem siin vanalinn ja selles mõttes, aga aga kõik areneb siin väga kiiresti ja see on sellepärast siin ongi põnev kruvida vallad nähes ühiskondlik areng nii nagu visuaalselt, kui tunnetada seda, et see on hästi kiire olnud. Põnev. Selge on igatahes suured tänud sulle, et sa said tulla ja see on igal juhul väga meeldiv, et sa oled teinud nagu südameasjaks selle, et ka kohalikud eestlased rohkem sinna tee teed leiaks sinna toopia kanti, et, et see, see elu vist ikkagi edeneb. No ma usun küll, loodan küll, ja soovitan siis kõigile tulla jalutama Toompeale Toompeal toimub ja sinna tasub ronida, et iga igal õhtul midagi. Ja lõpetuseks, siis valisid veel ühe vana souli klassiku, et mis põhjusel sa ise kuulad ka rohkem sedasi. Kes ma kuulan seda tüüpi muusika juba noor noor noorest saadik ja nagu vahest mu tekib niisugune tunne seal Toompeal vaadates inimesi mööda käivaid inimesi vaadates, et nagu oleks Citingandadele Tokov, TPI. Jajaa asendage maana mõõde siia sisse kohe Toompeale, kus tõesti on läbi aegade väga erinevad rahvad olnud ja, ja tõesti teretulnud ja oodatud on sinna ka kohalikud eestlased. Aitäh teile, aitäh.