Tere hommikut, armas kuulaja, MINA OLEN Kuno Pajula üks luteri kiriku vaimulik kudest ja kutsun siin üles kuulama hommikupalvust, mille aluseks ma loen pühakirja Rooma kirja kaheksandast peatükist 25. ja 26. salmi. Kui me loodame seda, mida me ei näe siis me ootame seda kannatlikult. Samuti tuleb ka vaim appi, meie Nutrusele. Täna kuuldud kirjakoht tuletab meile meelde lihtsalt tõsiasja et jumala abi õndsust tuleb oodata kannatlikult. Kui ma teile soovin õnnistatud päeva, siis on ühed valmis selle vastuvõtmiseks, teised mitte. Ühed on jumala vaimu poolt ette valmistatud. Teised ootavad mingeid suuri muudatusi nende elus paremuse poole. Ja kui neid ei ole tulnud, siis on nad pettunud ja veendunud selles et jumala õnnistus ei maksa suurt midagi. Aga võib-olla on see sõnum just mõeldud usklikele inimestele. Ja on meeldetuletuseks sellest, et eluraskused ja viletsused saavad osaks nii ühele kui teisele usklikule, kui uskuma tuleb. Kristlastena usume seda, et jumala heasse loomise töösse on kord mõra tekkinud selle hea jumala loomingu on see ära rikkunud ja sellest peale peavad inimesed kannatama valu ja vaeva tundma. Nad nagu podisema savist tehtud anumad, mis võivad ühel heal silmapilgul katki minna. Elu seda külge tunnetades ristiinimesed, tunneme seda vast sügavamalt kui teised inimesed. Meie ei saa lihtlabase optimismiga sellest üle vaadata. Aga teiselt poolt me oleme veendunud selles, et ka teed, mis viivad meid läbi eluraskuste ja kannatuste võivad viia meid ja viivad meid jumala laste aulisele vabadusele. Nagu eilses hommikupalves ütlesime, see, mida silm ei ole näinud ega kõrv kuulut ja mis inimese südamesse ei ole tõusnud. Selle on jumal valmistanud neile, kes teda armastavad. Me mõistame selle taustal üsna hästi, et me ei taha nõdra olla, vedame olla tugevat, dame kõik raskused kergesti ära võita. Ja samas on piibel täis näiteid selle kohta, et ka nõtrust ei ole vaja karta. Apostel Paulus toob välja selle paradoksi, kuidas just inimlikust nõtruses saab jumala vägitäie võimuse. Ta võib enda kohta öelda, kui tema palus issandat oma haiguse pärast siis sai ta vastuseks. Sulle piisab minu armust, sest nutvusessaa vägi täielikuks seepärast. On hea meel ka temal olla nõtrust all kannatustes, hädades tagakiusamises. Kui ta teeb seda kristlusega pärast, ta mõistab, kui olen nõder, siis ma olen vägev tema läbi. Kõik pole apostel Pauluse sarnased ei lähe kiriku ajalugu kui, kui pühakud. Aga väljapääsmatus olukorras oleme meiegi vastabi saanud ja selle abi andmise puhul on sagedasti jumal kasutanud teisi inimesi. Ja kui sul see võimalus avaneb, et midagi head teha tema nimel tänasel päeval siis teesena tee seda täna. Me palvetame, armas taevane isa, me täname sind. Et sa meile Nutruses tahavad appi tulla. Hoia ja saada varje, kaitse meid selle päeva teedel. Anname jõudu olla saadikuteks ja aidata oma liigemist.