Tere hommikut, härmas kuulaja, mina olen Kuno Pajula, luteri kiriku vaimulik kudest ja ma loen sulle täna hommikul jumala sõna. Matteuse evangeeliumi 22.-st peatükist, 35. salmi. Ja üks seadusetundja Nende seast küsis teda kiusates. Õpetaja, milline käsk seaduses on suurim? Kindlasti on see ka meie jaoks huvitav küsimus. Mingit korda peab inimene oma elus austama. Me peame mingitest elureeglitest kinni pidama. Kas meid huvitab sealjuures ka teiste inimeste arvamine nende hinnang või läheme veel kaugemale ja küsime sedagi, kas me ei peaks vastutama jumala ees? Ja kas me ei peaks hoiduma kõigest sellest, mis on ilmselgest jumala poolt seatud korralduse vastu? Meil on põhjust mõelda mõlemale aspektile, sest vähegi aus olles ei saame käega lüüa ei inimeste hinnangule ega ka jumala otsusele. Sest seda tehes saab inimesest täiesti põhimõteteta olend. Ja vastus oli tolle ajakirjatundjatele ootuse kohane. Armasta issandat oma jumalat kogu oma südamega, kogu oma hingega ja kogu mõistusega keese Lülita, midagi jumala austamise käsust välja. Aga ta lisab juurde. Teine on selle sarnane, armastama ligimest nagu iseennast. Nii on Jesu vastus kaheosaline armastada jumalat, armastaligemist, vaatad sa medalit, ükskõik kumma poole pealt ikka leiad sa sealt armastuse nõudmise. Aga kas pole elus nõnda, et paljude inimeste puhul ei saa öelda, et ta väljendaks oma armastust väga selgelt? Nende inimeste kohta öeldakse, ta armastab teda omamoodi. Me võime koguni minna veel kaugemale ja öelda. Kogu ajastu võib armastada jumalat ja teist inimest omamoodi. Ja kõik see on seotud inimesega tema suhtumisega teise inimesse ja inimeste tehtud seadustesse. Me võime sel puhul isegi küsida, kas meie inimesel on üldse mingit suuremat käsusõna, mida ta kavatseb või mida ta suvatseb austada. Meid on põlvest põlve õpetatud austama jumala kümmet käsku. Ja samas on kirik oma leeri õpilaste püüdnud lahti seletada, mida mõelda ühest või teisest käsust. Just kaasaegse inimesena. Just kaasaegsele inimesele mõeldes on dioloogid koostanud moodsaid deka looge. Ja mis seal on siis kõige tähtsam, mis on pandud seal esimesele kohale. Ma toon näiteks Soomes avaldatud 10 käsu kaasaegse variandi. Seal on jumala ja inimese kohad ära vahetatud. Kui jess ajal oli ülimaks käsusõnaks, armasta jumalat kõigega, mis sul on. Siis too kaasaegne käsuõpetus paneb esikohale inimese ja alustab sellest. Seal on öeldud pea kinni ühiskonna seadustest. Seal on jutuga inimeste väärikus, austamisest, tervetest, eluviisidest, rahust ja paljust säärasest. Ja lõpuks on seal öeldud hinda maailma oma usust lähtudes. Hinda seda kriitiliselt. Vaata, mida maailm head ja halba pakub. Ja kas see on ikkagi tõesti hea või on ta halb. Me vajame seda, et me võiksime toetuda nii inimlikule tarkusele, aga mõelda ka inimlikkudele väärtustele, millele on andnud, et meil kuju jumal oma sõna läbi. Ja sellepärast me palumegi täna hommikul. Issand olgu austatud sinu püha nimis. Ja tulgu õnnistus meile sinu sõna järele. Aamen.