Tere õhtust, kell sai kuus, Eesti raadio. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte teisipäevast, üheksandast jaanuarist. Stuudios on Vallo kelmsaar. Tervishoiutöötajate streigikomitee ei nõustanud Tööandjate pakutud 20 protsendilise palgatõusuga ning seitsmeteistkümnendaks jaanuariks kavandatud streigist ei loobu. Eesti raudtee kuulub tänasest taas täielikult Eesti riigile. Raudteefirma juhatuse esimeheks valiti senine infrastruktuuri direktor Kaido Zimmermann. Esmajärjekorras kavatseb riik investeerida raudtee remontija ohutuse parandamisse. Eesti, Läti ja Leedu energiafirmad on nõus Poola kaasamisega ühisesse tuumajaama. Rekti otsustati moodustada ekspertgrupp, mis hakkab pidama läbirääkimisi Poola liitumise tingimuste. Ülejäänud eesti keele arengut takistab ühelt poolt Eesti väiksus, teiselt poolt inglise keele süvenev mõju argikeelele, tõdeti Tallinnas toimunud keelefoorumil. Riigikogu kultuurikomisjon esitab ringhäälinguseadusesse kaasparanduse ekspertide kuulumisest ringhäälingu nõukogusse. Huvitab nõukogu praeguse koosseisu liikmeks Georg Pelisaar. Euroopa Liidu uue eesistuja Saksamaa prioriteediks on energiaküsimused, sellele keskendusid ajakirjanikud ka täna Berliinis toimunud pressikonverentsil. Homme esitleb Euroopa Komisjon uut energiastrateegiat, kuid liikmesriikide vahel on erimeelsusi Viljandisse, eriti leping Eesti pärimusmuusika keskuse rajamiseks. Keskus peaks valmis saama. Aasta veebruariks. Möödus kaks aastat Haapsalut ja Pärnumaad uputanud jaanuaritormist. Tänaseks on veetaseme tõusu võimalik täpsemalt prognoosida, kuid mitmed piirkonnad on uute mõõtmisseadmete seadmetega siiski katmata. Eelolev öö tuleb vihmane ja tormine, oodata on ka merevees taseme tõusu. Homme õhtuks tuul nõrgeneb, kuid vihma sajab ka homme päeval. Sooja on nii öösel kui päeval neli kuni kaheksa kraadi. Eesti, Läti ja Leedu energiafirmade juhid on koos Poolas Poola on teatavasti avaldanud soovi liituda Baltimaade ühtse tuumajaama rajamise projektiga. Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive, millest täna kokku lepiti Tänane kõige olulisem kokkulepe oli see, et moodustati ekspert kokku, et hakkame läbi rääkima konkreetseid tingimusi, mille alusel Poola saaks selle tuumajaama projektiga liituda. Nii et õla vastu ei ole keegi. Kõik kolm balti riiki toetavad kaasamist projekti, kuid tingimused, millega nad tahavad liituda projektiga, on vaja siis kokku leppida. Kas on vaja siin mingit otsust teha veel valitsuse poolt? Jah, kindlasti kuna projektid on olnud alati kolme, balti riigi valitsuse toetus, siis, kui need praktilised läbirääkimised on lõppenud siis kindlasti igas riigis võetakse vastu ka põhimõtteline poliitiline otsus Poola kaasamise kohta. Mida Poola kaasamine nüüd kaasa toob, ilmselt muutuvad mahud, muutuvad projekti maksumused ja nii edasi. Poola kaasamine toob kaasa kiitluse, et Leedu ja Poola vahel ehitatakse välja elektriline ühendus. Seal ühendus, mida oleme oodanud kaua ja tõepoolest saime täna kinnituse, et Poolal on tõsine soov ühend ehitada. Mis puutub konkreetsemalt tuumajaama, siis tõepoolest Poola väga suure riigina väga tõsise partnerina võib selle investeeringu suurust suurendada, et tuumajaam võib tulla suurem kui seni, on arvatud. Tervishoiutöötajate esindajad arutasid täna haiglate liidu palgapakkumist ja streigikomitee ei nõustunud selle pakkumisega. Kai Vare küsis selgitust õdede liidu presidendilt Ester pruudenilt. Et sellisel kujul, kui me räägime 20-st protsendist ja 20-st protsendist palgatõusuks järgnevatel aastatel leiame, et patsiendi jaoks tervishoiu valdkondades hektarit, teenuste kvaliteeti, see ei paranda. Selline hinnapakkumine ja seda lihtsustatult kahel põhjusel. Esiteks sellised palgatõusud ei pidurda õdede ja arstide väljarännet või valdkonnast välja siirdumist täna Eesti sees ja teisalt omapoolses pakkumises, mis meil siis ka täna oli arutelul teeme ette näkku kehtestada sellised hinnad tervishoiuteenustel, mis kataksid kõik vajalikud kulud, ehk siis sealt oleks korralikult palkadeks ette nähtud kulud erinevateks teisteks komponentideks, mis on kulutusteks, mis on, mis on seotud tervishoiuteenuse osutamisega. Ja esitame nüüd enne neljapäevast riikliku lepitaja vooruga omapoolse nii-öelda kompromisspakkumise ja selle kohaselt mete, et 2007.-ks aastaks arstide tunnitöötasuks 100 Ühtedel ämmaemandate l, radioloogiatehnikutele bioanalüütikutele 55 krooni. Ja hooldustöötajatel 32 krooni põhimõtteliselt on streigiähvardus ikka jõus. See jääb jõusse ja esitama omapoolse. Võrdluseks olgu öeldud, et kui nüüd oleksid arstid nõus sajakroonise tunnitasuga, siis eelmine nõudmine oli 110 krooni tunnis, nii et veidi on see pakkumine nüüd langenud. Arstide liidu presidendilt Andres Korgil küsisin, kui üksmeelselt otsus tuli. Riigikomiteest täiesti üksmeelselt volikogu, kus oli üks erapooletuks vastu, kusjuures põhjendus oli, erapooletuid ei vastu. Kui täpselt see nende arvates ei oleks tohtinud sammu tagasi astuda. Millega te põhjendate seda, et ikkagi ei ole nõus selle pakkumisega 20 protsenti, see on suurem isegi kui see number, millest rääkis sotsiaalministeerium, kes arvas, et on 17 protsenti võimalik sellel aastal palka tõsta. Tähendab, me ei saanud mingit vastust esimesel nõudmisel, palganõudmine ei olnud tervisetöötajatele kõige valulisem. Praeguses pakkumises ei ole tehtud mitte midagi, et parandada tervishoiu üldfinantseerimist. Ja see oli põhipõhjendus tegelikult, miks seda pakkumist isegi tahetud kaaluda? Missugune Pakkumine teid rahuldaks sel juhul? Me tahame põrandaks üldfinantseerimist. Esimene samm võiks olla see, et kulupõhised hinnad makstakse välja täies mahus. Nii, et oleks võimalus tagada ravi kvaliteet. Kujutage ette, praegu on see situatsioon, mäletame, et läheb haigekassa esindaja kauplusse korstnas 10 pätsi leiba. Võetamises maksab mingi x summa. Oletame, et 80 krooni. Esindaja ütles sellele kauplusele teated. Ma tean, et see maksab nii palju, aga maksan teile 15 krooni vähe. Maksan teile 65 krooni ja te peate mulle selle hinnast müüma. Selles situatsioonis on praegu tegelikult kogu tervishoiusüsteem. Haigekassa on ise välja arvestanud, mida maksab üks või teine protseduur aga ta maksab väiksema koefitsiendiga. Ja see tegelikult takistab süsteemi arengut takistab korralikku arstiabi andmist sageli sunnika valima arste ravimite vahel. Nii et jah, nii et siin ei oota mitte haiglate liidu poolset ettepanekut, vaid juba riigi kinnitust Aga loomulikult, sest riik on tegelikult üks lepingu osapoolt, ka tema tööandja. Paariline protsendile, nad ise väidab. Jah, aga tervishoiupoliitika peaks olema ikkagi kas sealhulgas rahastamispoliitika riigi teha. Riik on seni kõrvale hoidunud? Ma ei oska öelda, praegu ütleb sotsiaalminister, et tema nagu ei pea selle terviseprobleemiga tegelema kujutavad ette, et sotsiaalvaldkonnas tekib analoogne situatsioon, siis ütletaimseteta ei pea ka selle probleemiga sotsiaalvaldkonnas tegelema. Tekib küsimus, millega üldse tegeleb süsteem? Tänasest on Eesti raudtee taas riiki, oma hommikul sõlmiti SEB Ühispangas tehingu sulgemislepingut. Õhtul kinnitas uus nõukogu, Eesti raudtee eelarve ja juhatuse veel kord Kai Vare. Tänasega on Eesti raudtee erastamisleping BRS-iga lõpetatud ja aktsiad üle tulnud riigi omandisse riiki. BRS loobuvad ka vastastikusest vahekohtunõuetest. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar rääkis, mida riik Eesti raudteega ette võtta tahab. Me oleme huvitatud sellest, et raudtee oleks ootum, et raudtee oleks efektiivsem, et lõpuks oleks võimalik saavutada normaalne raudteeühendus Euroopasse. Eesti raudtee uus nõukogu, see kinnitatud eile sinna kuulub kaks poliitikut igast praegusest koalitsioonierakonnast. Lisaks rahandusministeeriumi esindaja ning nõukogu esimeheks valitud majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna juhataja Eva vanam tänavides nõukogu esimees istungi, kus kinnitas eelarve terve ja valis juhatuse esimeheks Kaido Zimmermann, kes ka seni Eesti raudtee juhatusse kuulus. Tema sõnul on esimesi ülesandeid töötajate töötingimuste parandamine, sest viimaste kuude segaduste ajal on paljud töötajad lahkunud. Täna kinnitati ka eelarve, kus võrreldes varem ettevalmistatud eelarvega tehti mõned muudatused. Eesti raudtee juhatuse esimees Kaido Zimmermann. Juurde tuli mõningaid riigile vajalikke objekte nagu näiteks Schengeniga liitumise tarvis on vaja Narva piirijaamas täiendavalt paigaldada turvakaamerad piirivalvele samamoodi nagu tolligaal harva jaamas tulid ka lisaks mürada, siin on veel Tartusse näiteks siis Jõgevale jalakäijate sild on kaua räägitud ja mitmed teised objektidel. Me loodame väga, et kuna nüüd omanik on muutunud enam tüli majas, et kõik raudteesuhted kohalike omavalitsustega riigiorganitega muutuvad paremaks, loodame kõige paremat kooslust kõikidega. Praegu olid halvad suhted siiamaani. No ütleme nii, et kõiki meie meie kohtumisi varjutas ikkagi tüliomanike vahel. Silvermani sõnul peavad poliitikud otsustama, kas näiteks operaator teenus anda erakätesse või mitte. Pool Euroopat on jagunenud selliselt, et on infrastruktuuriettevõtte eraldi ja opereerime eraldi. Teised jälle jätkavad tütarettevõtetega. Nii et see, kas eraldiseisev aktsiaselts on riigi omanduses või, või eraomanduses, sõltuvad juba valitsusest ja parlamendist. Meile on antud ka maikuuni äriplaan teha ja, ja hiljemalt sügisel ja ettekanne siis parlamendis. Minister Edgar Savisaar ei usu, et järgmise parlamendi koosseisu ajal jälle raudteed erastama hakatakse. See on nii fantastiline mõte, et ma ei usu, et keegi Eesti poliitikutest oleks enesetapja. 2004. aastal kiitis valitsus heaks Eesti keelestrateegia ja täna toimus Tallinnas keelefoorum, kus selle strateegia elluviimisest kokkuvõtteid tehti ning räägiti ka eesti keele praegusest positsioonist laiemalt. Kohal käis Meelis Kompus. Eesti keele eest hoolitsemine on Eesti vabariigi põhiseaduslike ülesanne. Foorumi avanevad peaminister Andrus Ansip oli mures üleilmastumise ohtude pärast, kuna vene keele repressiivne surve on küll kadunud, aga asemele tulnud salakaval Ameerika inglise keele mõju. Ohtrad inglisekeelsed sõnad ja väljendid eestlaste keelekasutuses on justkui uut tüüpi palatlus. Parafraseerides president Ilves, kes kutsub üles andma riiki kodanikele tagasi kutsun üles andma kodanikele tagasi puhast eesti keelt. Keele säilitamiseks kaitseks ja kõikehaaravaks kasutamiseks kiitis valitsus juba paari aasta eest heaks eesti keele arendamise strateegia. Selle vahekokkuvõtte viitab paljudele positiivsetele, aga ka murettekitavate asjaoludele. Viimastele juhtis tähelepanu haridus ja teadusminister Mailis Reps. Keeleuurijate ja eesti keele õpetajate järelkasvu puudumine takistab nii teadustööd kui emakeele õppimisele manuaalselt arengut üldhariduskoolis. Kuidas tunda end turvaliselt, kui 92 protsenti Ida-Virumaa kontrollitud päästetöötajatest ei oska riigikeelt? Vahest tuleb meie emakeele üle arutamisele selle eest hoolitsemisel senisest suuremat tähelepanu pöörata siiski ka keele kaitselisele tegemisele. Ent milline siis on eesti keele positsioon praegu Tartu Ülikooli professori Birute klaasi hinnangul suhteliselt stabiilne. Tegeldakse eesti keele arendamisega terminoloogiatööga probleem on meie jõudude killustatuse ühelt poolt ja teiselt poolt, et üldse meil on liiga vähe inimesi Eestis, et mis puutub terminoloogiat, igasse valdkonda, jätkuks neid töötegijaid. Ma pigem näeksin probleeme hoopiski ühiskond, lina hoiakutes peetakse oluliseks seda, et eesti keel oleks kõrghariduses see, milles meil toimub. Õpetus, kas peetakse oluliseks seda teadustöid avaldatakse ka eesti keeles. Meie teadlased peale selle lähevad võõrkeele kindlasti peaksid oma kohuseks lugema oma missioonist lugema avaldamisega eesti keeles. Et me peame suunama ülikooli lõpetanud ja ka eestikeelset uurimustööd tegema oma erialaterminoloogiaga tegelema. Keele arendamise strateegia siiski toonitab, et vaatamata riigi üldisele rikkuse kasvule pole seni keelevaldkonna rahastamine suurenenud klaase siiski optimisteks. Kuna praegune vahefiniš lubab loota, et aastaks 2010 on strateegia suudetud ka ellu viia. Ma ei hakka siin rääkima sellest, et me tõepoolest sooviksime, et riiklikud programmid saaksid rahastuse täies mahus ja kõik tegevused oleks rahastatud, aga aga ma usun, et Rico nii tark, et ta teeb seda ja me suudame kokku leppida nendes tegevustes, mis keelevaldkonna jaoks riigi jaoks on kõige olulisemad ja Me arendame Euroopa Liidu uus eesistuja Saksamaa tutvustas täna oma tegevusprogrammi, Berliinis on kohal Indrek Treufeldt. Täna Berliini kogunenud Euroopa Liidu temaatikaga tegelevad ajakirjanikud viskasid nalja Vene-Euroopa gaasijuhtme teemadel. Esmalt on selle nimi Družba ehk sõprus mitmetähenduslik. Teisalt on vist juba saanud arvaks, et aasta algab mingis segadusega energiaturul. Läinud aastal tuli arutleda selle üle, missugust kahju võib tuua Ukraina Venemaa gaasitüli. Tänavu algas aastaga Valgevenega seotud nähtustega. Tunded ütlevad, et gaasikraanide kinni keeramine ei tekita Euroopas kohest ohtu. Nii Poolal kui Saksamaal on näiteks mitte 10-ks päevaks strateegiline varu kuid taunitav on gaasiäriga seotud määramatus. Kuigi eesistuja riigi esimene avalik ülesastumine on tavaliselt seotud tööprogrammi esitlemisega keeles liidukantsler Angela Merkeli ning Euroopa Komisjoni presidendi Jose Manuel Barroso pressikonverentsil. Jutt ikka gaasitüli teemadel. Angela Merkel pidas lõpuks märkida, et kuigi ajalugu ja näiteks külma sõja periood on Venemaad näidanud tubli ja usaldusväärse energiamüüjana ei ole praegu tekkinud olukord vastuvõetav. Venemaal ja Valgevenel võivad olla küll omavahelised arusaamatused, kuid tuleb mõista, et rahvusvahelises energiakaubanduses on riigid omavahel seotud ja iga äkilise otsuse puhul tuleks partneritega konsulteerida. Euroopa Komisjoni president kasutas järjekordset gaasikriisi varem lausutud mõtete kinnitamiseks. Euroopa vajab ühist energiapoliitikat ja peab ka kriisisituatsioonides kõnelema ühel häälel. Komisjon homme välja uue energiastrateegiaga ja tõenäoliselt mainitakse seal esmakordselt ka Balti riike. Eesti, Läti ja Leedu seisukohalt on oluline, et nõutakse ka täieliku energiaturu avamist. Seni pole see õnnestunud. Energiaturu täielik avamine ei ole päris meeltmööda. No näiteks Saksamaale, kes püüab alateadlikult kaitsta suurte energiakompaniide huve. Selge on, et Saksamaa teeb jõupingutusi politseiniku koostöö tõhustamiseks et paremini saaks vahetada kuritegevust käsitlevaid andmebaase. Nii võiks kunagi tulevikus tekkida tugev ühtne Euroopa politseiorganisatsioon. Nagu Ameerika Ühendriikides on föderaalne juurdlusbüroo ehk FBI. Indrek Treufeldt, Berliin. Iraagi valitsus toetab USA plaani tuua koalitsioonivägede sõdureid Bagdadi juurde nii teatasi Iraagi valitsuse pressiesindaja, see oli selle teema juurde käiv esimene ametlik kommentaar valitsuse poolt. Pressiesindaja ja lisas, et Iraak ootab ja majandusabi suurenemist baski separatistide rühmituse ETA võttis täna enda peale vastutuse autopommiplahvatuse eest, mis tappis Madridi lennu ja lennujaamas kaks inimest. Samast lisas, et märtsideklaratsioon relvarahu kohta Hispaania valitsusega on endiselt jõus. Nii palju siis välissõnumeid tagasi Eestisse. Riigikogu kultuurikomisjon arutas täna taas rahvusringhäälingu seaduse eelnõu. Uku Toomile rääkis lähemalt kultuurikomisjoni esimees Olav Aarna. Läks suhteliselt ootuspäraselt ringhäälingu seadusega nõndaviisi, et katkestatud teise lugemise peale, siis kolm opositsioonifraktsiooni esitasid muudatusettepaneku, mis peaks selle kõige rohkem diskussiooni tekitanud ring Perlingu nõukogu koosseisul taastama jälle selle olukorra, mis siin vahepeal oli küll nõukogu koosneb siis neljast eksperdist igast fraktsioonist üks riigikogu komisjon loomulikult toetas seda ettepanekut ja me tahaksime tuleval kolmapäeval ehk seitsmeteistkümnendal ja teise lugemise jätkamisel uuesti minna. Kui ettepanekud suur saal ei toeta, siis teeb kultuurikomisjon ettepaneku teine lugemine järjekordselt katkestada. Nagu ma aru saan, arutasite te ka seda teist probleemi ehk praeguse ringhäälingu nõukogu koostis vahetamist. Siin tekkis niisugune olukord, et kuna Keskerakonna fraktsioonist kedagi kohal ei olnud, siis kohapeal viidati sellele puuduval ringhäälingu nõukogu liikme kohale Georg Pelisaare kandidatuur. Kuna aga temalt kirjalikku nõusolekut ei olnud, siis sai komisjoni esimees volituse Georg Pelisaare ka sellel teemal rääkida ja küsida, kas kas ta sellega nõus on ja siis tuleb komisjon selle teema juurde tagasi. Võimalik, et ülehme. Ja saime ka Georg Pelisaare telefoni teel kätte. Georg Pelisaar ütles, et hindab opositsioonierakondade ettepanekut ja kindlasti ei kiirusta seda tagasi lükkama, kuid konsulteerib enne lõpliku otsuse tegemist fraktsioonikaaslastega. Viljandis sõlmiti täna leping Eesti pärimusmuusika keskuse rajamiseks. Piret rist. Niimoodi mängibki täna lahti Eesti pärimusmuusika keskuse ehituse algus ning koostöölepingu allkirjastamine Viljandi linna kui ehituse tellija ja osaühing silindri ja vahel. Eesti pärimusmuusika keskuse juhataja Ando Kiviberg märkis, et 2007. aasta üheksas jaanuar paraku on Eesti pärimusmuusikute ja folgisõprade rõõmupäev lepingu üks osapool. Viljandi linn kindlustab Eesti pärimusmuusika keskuse kaasfinantseerimise 39 miljoni krooni ulatuses, selgitab Viljandi linnapea Peep Aru. Eelnevad kokkulepped on sellised, et kõik see ei tule otseselt Viljandi linnakassast selle 39 miljoni sees 11 miljonit krooni on siis Viljandi linna eelarvest otseselt tulev raha. 7,9 miljonit on lubanud panustada mittetulundusühing pärimusmuusika keskus ja 19 ja pool miljonit on lubanud panustada viie aasta jooksul Kultuuriministeerium. Et see on selline koostöö number, kus riik, omavalitsus ja mittetulundusühing on öelnud, et nad panevad juhud kokku. Loomulikult, sellele lisandub veel 15 miljonit raha, mis on lubatud Euroopa Liidust, nii et kokku kogu selle projekti maksumust natukene rohkem kui 53 miljonit Eesti krooni. Kui linn suudab toetada sellist tegevust, millega seda meie kultuurilist baasi tehakse veel tugevamaks ja läbi mille luuakse uusi arengueeldusi siis linnas tehakse seda küll väga hea meelega. Omanikujärelevalvet hakkab objektil teostama Tallinna linnaehituse aktsiaselts Viljandi mõisa aida Eesti pärimusmuusika keskuseks. Kohandamise projekti autor on Raivo Mändmaa, Osaühing, lindi ja juhatuse esimees Toomas perve aga ütles Eesti Raadio uudistele, et ehituse käigus võib probleeme tulla seoses arheoloogiliste leidudega. Me võime juhtuda erinevatele leidudele, aga üldehituse poole pealt me teame takistusi, seal tuleb palju taastada, palju lõhutud, katki lagunenud niiskus on sinna sisse pääsenud. Eesti pärimusmuusika keskus peaks valmima 2008. aasta veebruariks. Piret rist Viljandi. Eeloleval ööl on oodata tormi ja mereveetaseme tõusu, päästjate hinnangul saabuv torm ja veetõus siiski mereäärsetele majadele suurt ohtu ei kujuta. Lääne-Eesti päästeteenistuse koordinatsiooniteenistuse juht Priit Laos ütles, et päästjad selleks valmis, kuid maakonna kriisikomisjon koguneb alles siis, kui veetase tõuseb üle kriitilise piiri. Eesti Meteoroloogia ja hüdro Loogia Instituudi prognooside kohaselt tõuseb vesi Pärnu lahes öösel kriitilise piirini ehk 140 kuni 160 sentimeetrit üle keskmise. Lausa sõnul tähendab see, et vesi jõuab rannaparki ning võib-olla mereäärsetel ajadeni, kuid ei kujuta elumajadele suurt ohtu. Päästjad soovitavad inimestel siiski Pärnus autosid rannapiirkonda mitte parkida. Mäel Narvas ja Tallinnas võib veetase tõusta veidi üle kriitilise piiri. Öösel on ilm pilves ja vihmane, puhub edelatuul 10 kuni 15, puhanguti 23 meetrit sekundis, saartel ja rannikul 15 kuni 20, puhanguti kuni 28 meetrit sekundis. Homme hommikul hakkab tuul nõrgenema, sooja on öösel neli kuni kaheksa kraadi. Hommikul hõreneb pilvisus ja sadu lühiajaliselt lakkab. Õhtupoolikul läheb alates Edela-Eestist taas vihmale. Valdavalt edelatuul seitse kuni 12, puhanguti 15 meetrit sekundis, rannikualadel 10 kuni 15 ja puhanguti kuni 20 meetrit sekundis. Homme õhtuks tuul nõrgeneb. Sooja on homme päeval viis kuni kaheksa kraadi. Niisugune oli tänane Päevakaja, head õhtut.