Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte 24. juuli sündmustest. Norras Oslo Toomkirikus toimus reedeste rünnakute ohvrite mälestusteenistus, ohvreid mälestati Eesti kirikutes. Anders Behring Breivik on omaks võtnud nii plahvatuse korraldamise Oslos kui ka inimeste tulistamise Utoya saarel Lätti. Eilsel rahvahääletusel toetas enam kui 94 protsenti hääletanutest seimi senise koosseisu laialisaatmist. Uued seimi valimised peaksid toimuma septembris. Krõbistanud reisifirma S-tuur klientide jaoks on täna viimane päev esitada tarbijakaitseametile ettevõtte vastaseid nõudeid. Tartus täna Euroopa suurim rahvakultuurifestival europeade ilm on öösel peamiselt sajuta, sooja on 11 kuni 17 kraadi. Homme õhtupoolikul võib Lõuna-Eestis hoovihma sadada. Sooja on homme päeval 22 kuni 26 kraadi. Oslos kogunesid sajad leinajad toomkirikusse terrori ohvrite mälestusteenistusele. Rünnakutes kahtlustatav Anders Behring Breivik on politsei teatel omaks võtnud nii plahvatuse korraldamise Oslos kui ka inimeste tulistamise Utoya saarel jätkab Evelyn Villers. Oslo Toomkirikus peeti täna jumalateenistus, reedel Utoya saarel toimunud massitulistamise ja Oslo kesklinnas toimunud pommiplahvatuse tagajärjel hukkunud inimeste mälestuseks. Teenistusest võtsid osa teiste hulgas kuningas Harald, viies kuninganna Sonja ja Norra riigijuhid. Norra peaminister Jens Stoltenberg ütles kirikusse kogunenud sadadele leinajatele, et rünnakute kurjuse kogulatus alles tuleb ilmsiks. Veel ütles Stoltenberg, et pärast terrorirünnakuid ei tohi härra muutuda suletud ühiskonnaks ja lisas, et Norra ei loobu kunagi oma vastustest. Ka Eesti riigiasutustel lehvisid leinalipud ja Eesti kirikutes mälestati Norra tragöödia ohvreid. Eesti Evangeelse luterliku kiriku peapiiskop Andres Põder märkis, et kohutav kuritegu Oslos ja uute ojasaare suvelaagris kõneleb kurjuse jätkuvast kohalolekust kaasaja maailmas. Põder avaldas sügavat kaastunnet Norra kirikule ja rahvale Eesti Evangeelse luterliku kiriku ja isiklikult enda nimel. Oslos korraldati täna ka politseioperatsioon, mille käigus võeti naabrite sõnul lühikeseks ajaks vahi alla kuus inimest, kes arvati olevat terroriaktidega seotud. Koha pealt lõhki lainet ei leitud ning need, kes kinni võeti, lasti vabaks, teatas Oslo politsei. Vähemalt 93 inimelu nõudnud kahes terroriaktis süüdistatav norralane Andres Behring Breivik võttis omaks nii tulistamise Utoya saarel toimunud noortel laagris kui ka pommiplahvatuse korraldamise Oslo kesklinnas ent ometi tunnistada kriminaalset süüdet. Samuti kinnitab Breivik, et ta tegutses üksi. Siiski kontrollib politsei ka võimalust, et tal oli kaasosaline, sest mõnel saarel viibino ütluse kohaselt nägid nad tulistamas kahte meest. Breiviki advokaadi sõnul pidas tema kaitsealune korda saadetud küll julmaks, kuid oma peas vajalikuks teoks ja oli rünnakut kavandanud juba mõnda aega. Breivik astub kohtu ette juba homme. Ta on lubanud selgitusi oma tegude kohta anda kohtus. Triivi griputas enne rünnakuid reedel interneti 12 minutit pikka videolõigu ja umbes 1500 lehekülje pikkuse inglisekeelse manifesti, milles ta kirjeldab oma tegevuskava rünnakute läbiviimisel ning võrdleb end templirüütlitega kirjadega. Põhiline idee on, et moslemid, immigrandid, multikultuursus pooldajad, Euroopa Liidu toetajad ja sotsialistid on osa vandenõust Euroopa kristlike ühiskondade nõrgestamisega. Ta väidab ka, et on seotud ühe grupeeringuga, mis kavatseb haarata poliitilise ja sõjalise kontrolli Lääne-Euroopa riikides ning hakata neis läbi suruma konservatiivseid poliitikaid. Norras pole pärast reedeseid sündmusi elu enam endine. Vägivald on esitanud tõsise väljakutse liberaalsele heaoluühiskonnale, kommenteerib Eesti välispoliitika Instituudi juhatuse liige Erkki Bahovski. Kui keegi oleks kaks ja pool päeva tagasi öelnud, et inimtühja Oslo kesklinna valvavad sõjaväelased oleks ütlejat ilmselt hulluks peetud. Praegu aga meenutab Oslo sõjatsooni. Norra peaminister Jens Stoltenberg ütles pärast jõletud veretööd Oslos ja saarel, et norralased ei lase end hirmutada ega demokraatiast eemale ajada. Ometi on selgelt sadakond elu nõudnud massimõrva järel pole elunurgas enam endine. Loomulikult ei tähenda see veel tabelist diktatuuri. Ent paraku on sõda esitanud liberaalsele heaoluühiskonnale tõsise väljakutse. Sügisel möödub 10 aastat ristida kaaperdatud lennukid sööstsid 11. septembril New Yorgis maailma kaubanduskeskusse ja Washingtonis Pentagoni. Hukkus ligi 3000 inimest. Pärast seda on läänest maailm, sealhulgas Norra, kuulutanud end islamistidega sõjas olevaks. Küsigem nüüd, kas liberaalsus lääne ühiskondades on selle 10 aastaga vähenenud? Vastus on ilmselt jah. Põhiküsimus näikse olevatki see, kui palju üldse on liberaalne heaoluühiskond võimeline sõdima. Seda mitte ainult sõjalisest vaatevinklist. Teadmine, et riik ja ühiskond nagu norra pidevas taas tekitab pingeid ka selle ühiskonna sees. Probleemid immigrantidega lääneriikides ilmnesid ka varem, kuid selgelt on sõda islamiterroristidega neid probleeme suurendanud ja kiirendanud. Norras on võõramaa päritolu inimesi umbes 11 protsenti elanikkonnast. Immigratsiooni vastu ongi sõna võtnud progressipartei, kelle ridadesse kuulus ka väidetav tapja Andres Behring Breivik. Kuna veresoon esitab valusa küsimuse, kuidas on võimalik üheaegselt juurutada ühelt poolt ühiskonnas multikultuursus Trantsi ning teiselt poolt pidada sõda? Sõda on üldiselt nähtus, kus peab olema vaenlase kuvand. See tähendab, et peab olema teada, kelle vastu sõdida. Norra on sõdinud Iraagis, Afganistanis, nüüd ka Liibüas. Viimasest kohast kavatseb Norra küll esimeseks augustiks enda lennukeid ära tuua. Tolerantsus vastand, selles üritatakse vaenlase kuvandit vältida. Sildistada ei tohi end, paremäärmuslased teevad seda siiski minnes norra kurva näitajana üle sõnadelt tegudele. Kuidas ühitab nüüd leinav Norra sõja ja liberaalse ühiskonnamudeli, jääbki selle kuningriigi raskeks küsimuseks. Läti eilsel referendumil toetas üle 94 protsendi osalenuid seimi praeguse koosseisu laialisaatmist. Erakorralised valimised toimuvad tõenäoliselt septembris, jätkab Ragnar Kond. Lätlaste otsus toetada ekspresident Valdis Zatlersi ettepanekut vaata seimi 10. koosseis laiali oli eilsel referendumil kindel. Hääletamas käis ligi 45 protsenti kodanikest, mis jääb küll alla eelmiste seimivalimiste osalusele, kuid on Lätis taasiseseisvumisjärgsete referendumite kolmas tulemus. Ja otsus valida uus seim oli väga veenev 94,3 protsenti poolt ja vaid 5,5 protsenti vastu neist, kes hääletamas käisid. President Andres persin märgib tänases avalduses, et need arvud näitavad rahva tahet. Erakorralised valimised on Lätis need tõenäoliselt seitsmeteistkümnendal septembril, ametlik otsus peaks tehtama lähipäevil. Nüüd saab laiali saadetud seim töötada vaid päevakorra järgi, mille kinnitab president. Ja nagu perse teatas, on tema ja ta meeskond ka selleks valmis. Kuigi parteid saavad oma nimekirju erakorralistel valimistel osalemiseks hakata esitama juba järgmisel reedel, tundub tegelikult aega nappivat. Keset lämbe suve ja puhkuste kõrgaega on uute parteide asutamine ja ühinemiskongresside korraldamine keeruline sest vaja on leida uusi poliitikuid nende inimeste seast, keda rahvas tunneb ja usaldab. Pluss veel koostada oma programm. Seimi laialisaatmise algatanud Valdis Zatlersi asutas eile oma erakonna Zatlersi reformipartei ja ta valiti oodatult ka selle esimeheks. Valdis Zatlersi. Tänase päeva tegijad on kodanikud, kodanikud, kes ise otsustavad oma saatuse üle, on eneseteadlikud ja mõistavad, et võim tõepoolest kuulub rahvale, märkis Valdis. Zatlersi. Minu eesmärk on asutada uut tüüpi partei, mis toetub oma liikmetele, on iseseisev ja kellel on reaalsed võimalused viia eeloleva kolme aastaga reformide ellu. Kuulates Zatlersi partei asutajate esimesi kommentaare, üritatakse pakkuda kõigile kõike ja määratleda Lätti tulevikuga kaugemale aastani 2030. Lubatakse suurendada lastetoetusi, anda tudengile riiklikke laene ja investeerida tervishoidu. Samas pole selgust, kust kärpimas Lätis selleks raha võetakse. Zatlersi partei logo on ambitsioonikas, see kujutab sinisel taustal punast risti, mida läbib pool. Nii sümboliseeritakse lahendust nõudvate eriolukorda, aga ka eesmärgipärasust. Kas uude seimi pääsevad uued poliitikud ja kas neil on ka konkreetne tegevuskava, ongi lähikuude põhiküsimus Lätis. Häid programme, kuidas eesmärkideni jõuda, pole veel igatahes näha. Ka küsitlused prognoosivad head tulemust Vene kuus meile keskusele ja Zatlersi reformiparteile. Peaministri ühtsuse Yalembergsi osalusega roheliste ja talurahvaliidu toetus on langenud. Pankrotistunud reisifirma ESTO klientide jaoks on täna viimane päev esitada tarbijakaitseametile ettevõtte vastaseid nõudeid jätkab Marta Grauberg. Esturi vastaste nõuete esitamine on tähtaja lähenedes pisut hoogustunud ning praeguseks on nõudeid 400 ringis. Nõuete summa selgub pärast avalduste ja dokumentide läbivaatamist ning selgitamist, milline osa kuulub Esturi tagatisrahast hüvitamisele, ütles tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetski. Tagatisraha on väljapoole Eestit tšarterreise korraldavatele turismifirmadele kohustuslik. Est-tuuril on tagatiseks 200000 eurot ja see on üles seatud Swedbangas, mida tagatisrahast tahetakse ja mida mitte, selgitab Hanna Turetski. Tagatise eest kaetakse see osa, mis on seotud otseselt pakettreisiga, sinna alla ei lähe näiteks kindlustusmaksed sinna alla ei lähe näiteks ka see, kui maksan olnud juriidiline isik või näiteks kui sellesama pakettreisiülekandega või makse tegemisel on makstud näiteks võib-olla mõne ekskursiooni eest või mõne autorendi eest, et või viisa käest, et need on sellised asjad, mis ei kuulu tagatise arvelt rahuldamisele. Õigeaegselt tarbijakaitseameti jõudnud nõuded kontrollitakse põhjalikult üle ning selgitatakse, kas need on põhjendatud. Kui on makstud näiteks krediitkaardiga, kontrollitakse pangast üle, kas pank on, võib olla inimesele selle summa juba tagastanud. Sellepärast et varasem kogemus on näidanud, et on küsitud nii pangalt raha tagasi on makstud, kui ka tegelikult on soovitud saada siis tagatise arvelt raha tagasi, et kõik sellised ebakõlad tuleb välja võtta sealt, siis jaotatakse see summa nii-öelda paberi peal kõikide nõuete põhjendatult loovate esitajate vahel ära. Ja siis juba esitatakse info pangale, kes hakkab siis tarbijatele tagasimakseid teostama. No me tahame lootagi, hiljemalt septembrikuu jooksul kantakse siis Swedbanga poolt raha juba tarbijate kontodele. Neil, kes tänase kuupäevase Sesturi vastu nõuet ei ole esitanud, ei ole õigust ka hüvitist nõuda. Tartus lõpeb täna Euroopa suurim rahvakultuurifestival Europeade. Korraldajate hinnangul õnnestus üritus igati. Tartust jätkab Toomas Kelt. Kolmapäeval alanud europeade tõi Tartusse tuhandeid külalisi, festivali ajal toimus toob väga palju esinemisi, lisaks neile väljasõidud maakondadesse ning ava- ja lõppkontsertprojektijuht. Ants Johanson võis rahule jääda kaebused korralduse üle peaaegu et puudusid. Eestil puudub varasem üleeuroopalise folkloorifestivali korraldamise kogemus. Küll aga olid abiks kogemused meie omadel festivalidel ja ilmselt on ka need olnud üheks põhjuseks, miks pole eestlastele vaja seletada, mis asi see folkloor on. Seda näitas ka publikumenu, lisas Johanson. Eesti inimeste suhtumine rahvakultuuri, isegi kui nad ise selles ei ole osalenud kas koorilauljana või või rahvatantsijatele või tantsijatele pillimeestena naistena, on üsna iseenesestmõistetav. Et seda nii kohutavalt armastatakse. Aga see, et see on olemas maailmas, et erinevatel rahvastel on erinevad rahvarõivad, et seda on huvitav vaadata, huvitav külalisi näha, seda juba näitab Võru folkloorifestival, seda näitab Viljandi festival. Ma ei ole nii ülerahvastatud linna näinud ei polsanos möödunud aastal ega ülemöödunud aastal Klaipedas. Miks on vaja rahvakultuuri elus hoida ja arendada, pole vist mõtet küsida, kuid küsida võib küll seda, et mis kasu on sellisest festivalist Eestile ja Tartule? Tants? Johanson. Ta annab meile suure hulga inimesi, kes elus muidu iialgi poleks Tartusse Eestisse sattunud, kui nad grupid veel, kes sõidavad maakonda ja leiavad seal oma sõprusgrupid, et siis on lihtsalt väga suur võimalus, et need inimesed kõik tulevad Eestimaale tagasi ja see on nii hea rahvaste sõpruse mõttes sõna otseses mõttes ilma häbenemata seda öelda ja, pluss puhtmajanduslikus mõttes, meile tuleb rohkem külalisi tulevikus. Festival lõpeb täna hilisõhtul lõppkontserdiga Tartu lauluväljakul Toomas Kelt Tartu. Ilmast öösel on vähese ja vahelduva pilvisusega peamiselt sajuta ilm, kohati tekib udu. Puhub kagutuul kolm kuni seitse, saartel kuni 11 meetrit sekundis. Sooja on 11 kuni 17 kraadi. Homme päev tuleb vahelduva pilvisusega, õhtupoolikul võib Lõuna-Eestis hoovihma sadada. Puhub kagu ja idatuul neli kuni 10 meetrit sekundis. Sooja on 22 kuni 26 kraadi. Te kuulsite Päevakaja number 18347. Stuudios oli Janek Salme, head õhtut ja kuulmiseni.