Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte reisipäev 226.-st juulist. Mina olen Mall Mälberg. Uue ülikooliseaduse kooskõlastusring on lõppemas. Haridusministeeriumi teatel peavad nende partnerid muudatusi vajalikeks seaduseelnõu. Nõrkade kohtadena nähakse aga õppekava täieliku täitmise nõuet, uue õppetoetuste süsteemi rakendumise hili minemist ning ülikoolide rahastamispõhimõtete selgitamise puudulikkust vähendada illegaalset kalapüüki peavad Euroopa riigid tugevdama kontrolli siinsetele turgudele kolmandatest riikidest saabuva kala üle. Esialgu on see eri riikides eri tasemel eesti kalureid ja tarbijaid, illegaalne kalapüük eriti ei mõjuta. Eelkõige on see kallite kalaliikide probleem. Norra mõrvari Anders Breiviki kaitsja sõnul on tema klient vaimuhaige, aga praegu pole veel selge, kas seda kaitses kasutatakse. USA valitsus soovib, et kongress annaks loa senisest rohkem laenu võtta. President Obama hoiatas, et muidu tõusevad laenuintressid ja dollari kurss langeb. Mitmel pool Eestis käib varajase odra koristamine. Kuiva kevade ja suve tõttu rekordsaake loota pole. Advokaat Viktor Kaasik arvati täna advokatuuris välja tema oma avalduse põhjal. Ühtlasi lõpetas täna tegevuse tema advokaadibürood. Kohas, kus Andrei Tarkovski filmi stalker tungiti tsooni, esitati tänadarkovskile ja filmile pühendatud kasseti. Kuu aja pärast toimub ka sellele pühendatud festival. Eeloleval ööl ja homme päeval on ilm kergelt pilves, kohati sajab hoovihma, on äikest. Öösel on sooja 14 kuni 19, homme päeval 25 kuni 31 kraadi. Tudengid rektorid pole rahul uue ülikooliseaduse eelnõunõudega, et tudeng peab täitma igal semestril õppekava sajaprotsendiliselt ehk 30 ainepunkti ulatuses. Haridusministeerium ei välista järeleandmisi. Toomas Kelt jätkab. Uus ülikooliseadus on praegu faasis, kus haridus- ja teadusministeerium kogub selle kohta arvamusi peamiselt huvigruppide alt. Tänasega on arvamused saadud pea kõigilt. Kõrgharidusosakonna juhataja Mart Laidmetsa sõnul on suhtumine muudatusi toetav, kuid nii mõnigi uus nõue tekitab ka vastuseisu. Kõige enam põhjustab vaidlusi õppekava sajaprotsendilise täitmise nõue, kuid Laidmetsa sõnul lähtutakse erinevatest alustest. Meie ministeeriumis näeme nagu kõrgkoolide, kelle tegevust me peame vajalikuks toetada pühaks kohustuseks ikkagi seda, et nad tagavad üliõpilase liigasse meistrist sajaprotsendilise õppekava täitmise, selle üle arutada, et kas me tahame tudengitelt nõuda seda, et nad tõesti siis suudaksid seda iga semestri lõikes teha. Teisest küljest jälle on see seotud ka rahastamisega, juhul kui me selle nõukogude nüüd väga madalaks ajame, siis kuna tegevustoetus ülikoolile kõrgkoolile sellest ei hakka otseselt sõltuma, siis lihtsalt ta eelarve kannatab. Selle nõude praeguse sõnastuse vastu on ka rektorite nõukogu. Nende hinnangul peaks õppekava täitmist vaatama aastate lõikes ühe semestri jooksul. Näiteks viimase aasta tudengitel on tavaliselt vajalikud ainepunktid koos ja siis keskendutakse juba lõputööle. Tudengeid esindava Eesti Üliõpilaskondade Liidu juhatuse esimehe Heimar Veldre sõnul on aga see teema üle pingutatud. Meie üks selge ettepanek on selle 30 ainepunkti teemaga nagu mitte väga süviti edasi minna, siis võtame juba teisi küsimusi, mis on hulga olulisemad selle tyhi pääsu puhul, et see 30 ainepunkti on niisugune kõrgendatud akadeemik nõudlikkus, aga miks üliõpilased Eestist tegelikult õpingutele pühenduda ei saa, miks õpingud katkevad või pikenevad liiga palju on seotud hoopis sotsiaalse poolega ja siis sellega, et meil on täna õppemaksud ja meil on täna kesiseid õppetoetused. Ka Laidmets nõustub, et õppetoetuste rakendamine on keeruline küsimus. See nüüd koalitsiooniläbirääkimistel otsustati jätta 2015.-sse aastasse, meie näeksime seda muidugi, et ta peaks vähemalt mingis osas võimalikult paralleelselt käivituma koos ülejäänud kõrgharidusreformiga, kuna tõesti on neid peresid, kus siiski pere leibkonna sissetulek inimese kohta on väga madal ja selge, on last saata kooli õppima, on keeruline, nii et me proovime siin lahendusi leida võib-olla mingid osad sellest, nagu stipendiumite süsteem Sid prioriteetsete valdkondades käivituks hiljem, aga me proovime siiski leida lahendusi selleks, et vistel vajaduspõhised õppetoetused käivituksid nii kiiresti kui võimalik. Vajadust rakendada toetussüsteem samaaegselt muu reformiga rõhutab ka rektorite nõukogu. Rektorid juhivad tähelepanu veel mitmele probleemile, näiteks ülikoolide tegevustoetust ja õppekulude hüvitamise piirmäärade tõstmisele. Samuti pole selge, et ülikoolide rahastamise aluseks olevat mõõdikud Laidmets kinnitab. Kohtumisi huvigruppidega on veel kavas, kuid asjaga on üldiselt kiire. Septembris tahetakse eelnõu esitada juba riigikogule. Siin on ka sellest juttu olnud, et miks suvel ja sedasi kiiresti, aga ega seda oli ette teada juba peale valimisi üldiselt kohe, et kui me tahame 2012 selle süsteemiga alustada, siis me peame pingutama ja õnneks on ka meie partnerid suutnud ennast mobiliseerida ja väga asjalikku tagasisidet anda, sest no teisest küljest, kui me siin jällegi ootaksime väga, siis läheb üks rakendamise aeg liiga lühikeseks. Toomas Kelt Tartu. Eile ja täna kohtusid Varssavis Euroopa Liidu põlluministeeriumide kalandusdirektorid, et arutada võitlust illegaalse kalapüügiga. Uku toom päris Eesti põllumajandusministeeriumi kalamajandusosakonna juhatajalt Madis Reinopilt, mida otsustati. Mitteametlike hinnangute kohaselt hõlmab illegaalne kalapüük maailma kogupüügist 15 kuni 20 protsenti. Euroopas on juba mitmeid aastaid kehtinud regulatsioon, mis kohustab kontrollima riike oma turgudele saabuvat kala eelkõige siis kolmandatest riikidest. Madis Reinup. Euroopa on maailma suurim kalaturg nii-öelda oma oma tarbijate rikkuse poolest, nii et see on üsna kahjuks ka illegaalse kallale atraktiivne. Mis on probleemid, mis lahendust vajavad? Üles kerkis eelkõige see, et kõik Euroopa riigid peavad ühtemoodi panustama sellesse illegaalse kala Kaubanduse välistamis. Ei saa olla niimoodi, et, et mõned riigid teevad seda rohkem ja mõned vähem, et need illegaalse kauba nii-öelda importijad otsivad need nõrgemad administratsiooni kindlasti välja, kustkaudu võib-olla saaks illegaalset kala sisse tuua, nii et märksõna on see, et kõik Euroopa riigid peavad ühtemoodi olema tugevad, selle asja kontrollis. Aga häda on see, et kõik illegaalne kalandus püüab ennast siin turustada ja mida ainsana Euroopa riigid saavadki teha, siis püüda välistada, et see jõuaks turgudele. Mis on selline ülemaailmne väljakutse, on see, et need riigid, eelkõige siis kolmandad riigid, kelle vetes seda illegaalset püüki tehakse, ka nemad loomulikult peavad võitlema oma riikides illegaalse püügi vastu. Mida Euroopa saab teha, on võidelda selle vastu, et see jõuaks tarbijateni. Ega Euroopa ei saa minna mõne teise-kolmanda riigi kalapüüki kontrollima, otseselt seda kontrolli teostama, küll aga saame teha seda, et kui me kaotame ära illegaalse kalaturu, siis ei ole põhjust ka ta nii-öelda tegevustehast illegaalselt kala püüda. Nii et eelkõige on eesmärk ikkagi võtta ärase turg nii-öelda sellel sellel illegaalsete kallal. Samas, ma loen, et Läänemeres on tursa illegaalse püügimahuks hinnatud kuni 40 protsenti räime, kilu puhul 35 protsenti kogupüügist, see on vägagi Euroopa. No ma ei ole ka päris kindel, et need hinnangud on õiged, et vähemalt kindlasti mitte kilu ja räime osas, et ma ei ole veendunud, Läänemerel on see protsendi nii kõrge, kuna Euroopas on ikka väga suur selline ütleme, ma ei tahaks öelda, et bürokraatiaga siiski ka bürokraatia ja kontroll kaluritel peal, et see ei ole nii lihtne, et muret teeb just nii-öelda kolmandatest riikidest, kus ei ole ei kalanduskontrolli administratsioon, et, et see kala seal olev illegaalse kalakogus on oluliselt suurem, et Läänemeri ei ole siin kindlasti tegelikult suur probleem. Kui suur löök see kõik Eesti kalameestele ja Eesti kalanduse pihta on see illegaalne kalapüük. Noh, puhtalt eesti kaluritele nii palju mitte ja Eesti tarbijatele samuti, et kuna me ise tegelikult püüame palju rohkem kala kui me, kui me sööme nii et ühtegi ei ole nagu probleemi, teistpidi on kindlasti ebavõrdne konkurents, et illegaalne kala on kindlasti tekitab ebavõrdset konkurentsi, aga üldjoontes võib öelda, et need kalaliigid, mida me püüame ja ka ekspordime nende puhul see nii-öelda maailmaturul ei ole väga palju illegaalset kalast mõjutatud, et eelkõige ikkagi illegaalne kalandus, selliste kalaliikide nagu tuunia ja väga sellised kallid eksklusiivset kalaliigid, nende probleem. Edasi välisuudiseid Kai Vare Norra mõrvari Anders Breiviki kaitsja sõnul on tema klient tõenäoliselt vaimuhaige. Praegu pole veel selge, kas seda kaitses kasutatakse. Advokaat ütles ajakirjanikele, et kogu juhtum on märk hullumeelsusest. Tema sõnul on Breivik väga külmavereline esik vihkab kõiki, kes äärmuslased. Prokuröri teatel Well kaalutakse süüdistuse esitamist inimsusevastases kuriteos. Praeguse terrorismisüüdistuse puhul ootaks meest kuni 21 aastane vangistus. Inimsusevastase kuriteo eest võib aga määrata kuni kolmekümneaastase karistuse, teatas prokurör. Politsei kinnitas pressikonverentsil, et Breivik on tugevdatud järelevalve all, et ta einestada Poisooritaks. Norra politsei teatas, et hakkab avalikustama ohvrite nimesid, kuigi kõigi isik ei ole veel kindlaks tehtud. Politseiülem ütles, et uurimine on keeruline, aga nad teevad kõik, mis võimalik. USA president Barack Obama palus valijatel oma saadikutele survet avaldada, et nad laenu piiranguid leevendaksid. Vaatlejad märgivad, et tavaliselt on laenumere üle hääletamine parlamendis rutiinne protsess, aga seekord nõuavad vabariiklased, et laenulae tõstmisel tuleb vähendada eelarve puudu. Obama rõhutas tasakaalukamad lähenemist, mis sisaldaks nii kulude kärpimist kui ka rikaste maksude tõstmist. Vabariiklased ei ole maksutõusuga nõus. Praegu on USA valitsusel lubatud laenu võtta 14,3 triljonit dollarit. Kui kongress teiseks augustiks härra ei suurenda, muutab ees intressitõus ja dollari kursi langus. See tähendab, et kallineks nii kodulaen ja autoliising kui ka õppelaen. Samuti hoiatas Obamat, sotsiaalabi väljamaksmisel võib raskusi tekkida. Marokos on sõjaväelennukiõnnetuses hukkunud vähemalt 78 inimest. Lennuk põrkas vastu mäge. Kohalike elanike sõnul oli piirkonnas sel ajal paks udu. Õhujõudude esindaja teatel pääses kulm inimeste õnnetusest eluga, ka nende vigastused on tõsised. Marokos juhtus viimati lennuõnnetus 94. aastal. Egiptuse endise presidendi Hosni Mubaraki tervis on halvenenud, teatas ametlik uudisteagentuur meena. Järgmisel nädalal peaks Mubarak kohtu ette astuma, et anda vastust meeleavaldajate tapmise eest. Tervishoiuministri asetäitja sõnul keeldub haiglas viibiv Mubarak toidust, joob ainult vedelikke ning on väga nõrgaks muutunud. Ja uuesti eestist kaitseb Meie käsutuses olevad harjutusväljad nõuavad lähematel aastatel olulisi investeeringuid, et tagada riigile minimaalne kaitsevõime. Samas põrkuvad kaitseministeeriumi plaanid nii mõnigi kord kohalike elanike vastuseisule. Üks suuremat laiendust ootavatest harjutusväljadest asub Võrumaal Nursil. Igor Taro jätkab. Kuperjanovi pataljoni tagalakompanii teise rühma ajateenijaid harjutasid Nursipalu harjutusvälja lasketiiru alal täna esimest korda automaatrelvadega laskmist mõnesaja meetri kaugusel tegid nende saatusekaaslased esimesest rühmast esimest tutvust lõhkamisega. Sama harjutusvälja kasutavad ka lahingukooli kadetid ja kaitseliitlased. Seetõttu otsustaski valitsus 2008. aastal rajada kaitseväe vajadustele vastav Nursipalu harjutusväli, kuid kohalikud elanikud on sellele vastu. Olgugi et praeguses olukorras pole inimestel kaitseväelastele midagi ette heita, kardavad nad kõige enam suuremakaliibrilist relvadega kaasnevat müra, rääkisid eilsel infopäeval Nursis järvepaluküla elanik Aare Vumba ja Rohtlate talu perenaine Milvi Alvela. Et kui tulevad need miinipildujalaskmised ja teised suured relvad nagu granaadiheitja ja mis nüüd on veel tulnud ilmsiks, et on vil uus relvaliik, mida tahetakse siia tuua, on see tankitõrjekahurit, hirmutab neid, ei olegi üldse selle praeguse olukorra vastu üldse, me oleme selle vastu, me oleme absoluutselt vastu sellele, et raskerelvad tuuakse meile siia sisse ja mõtelge ometigi. Võru maakond on välja kujunenud puhkemajanduse ala, siin on väga paljud tublid noored inimesed, ehitanud siia puhkepuhketalud. Hetkel tuleb ajateenijate väljaõppel Nursipalus piirduda kergrelvadega miinipilduja tankitõrjerelvade harjutamiseks tuleb sõita sadade kilomeetrite kaugusele põhja eestisse. Sellega kulutavad kaitseväelased väljaõppele vajaminevat aega reisimisele teise Eestimaa otsa, mis vähendab õppe kvaliteeti, räägib Kuperjanovi pataljoni ülem major Maidu allikas. Kui Eesti kaitsevägi Me oleme soetanud relvastusse erinevad käsitulirelvad, tankide, relvade, miini, pillu, relvad, ja kui meil ei ole kohta, kus me saaksime neid harjutada siis tegelikult see on nagu maha visatud raha ja selle kannatab ka Eesti riigi kaitsevõime. Kuigi Nursipalu harjutusväli on Eesti kaitseväe jaoks üks suuremaid murekohti, vajavad tegelikult ka teised harjutusväljad arendamist, kõneleb kaitseministeeriumi infrastruktuuri osakonna juhataja asetäitja Kaupo Kaasik. Enamus ars vaiku on tegelikult ikkagi väga minimaalsete nõuetega praegu täidetud minimaalsed nõuded, et vaja on teha just ohutumaks, teha mitmekülgsemaks välja pooleks kvaliteet. Vaatamata kohalike elanikega tekkinud vastuseisule pole kaitseministeeriumil siiski kavas inimeste tahtest teerulliga üle sõita. Praeguseks on tulnud nii keskkonnamõju kui inimesi häiriva müra vähendamiseks muuteni tulevad laste laskeväljade asukohti kui ka plaanitavat laskmise tihedust. Järgmisena kavandab kaitseministeerium 10. augustil Nursipalus näidislaskmist ja täiendavaid mürauuringuid. Igor Taro rahvusringhäälingule Võrumaalt. Mitmel pool Eestis käib varajase odra koristamine. Kuivade kuiva kevade ja suve tõttu rekordsaake loota pole, kuid kuna vee saadakse kätte kuivalt, tuleb põllumehel teha vähem kulutusi vilja kuivatamisel teatab meie Kesk-Eesti korrespondent Olev Kenk. Aktsiaselts Peetri põld ja piim on üks neid väheseid põllumajandusettevõtteid, kes on varajase odralõikuse juba lõpetanud. Peetri Põllu juhatuse liige Priit süüden ütleb, et varast otra sai külvatud pisut üle 100 hektari. Koristama saadi hakata nädala jagu varem, kui tavaliselt. Tegelikult oleks veidi ka nädal aega hiljem minna, aga kuna me teeme konserveeritud vilja ehk siis nagu tunnelisse muljume vilja, siis oli meil võimalus minna ja vara välja. No me saime kuskil 3,2 tonni hektarilt, aga kuna see piirkond, kus me asume, sai viimase korraliku vihma enne jaanipäeva, siis võib isegi selle saagiga rahul olla. Varajane oder on nüüd võetud, järgneb talinisu ja rapsi koristus. Milliseks saak võib kujuneda? Talirapsi ootame keskmist 2,4 tonni hektarilt vest üks põld väga hästi talvitunud, aga talinisu on kenad, nii et seal võime kuni neli tonni hektarilt planeerida. Eestimaa Põllumeeste keskliidu president Juhan Särgava ütleb, et viia lõikus on alanud peamiselt lõuna- ja Kesk-Eestis. Põhja pool on paraku veel niimoodi, et toores ja roheline hädakisa ei ole kuulda, see tähendab seda, et midagi saadakse. Põud on teinud oma töö. Neli valmis nädal-poolteist varem tavalise ajaga võrreldes. Iseloomulik on tänavusel aastal see, et toiduvilja konditsiooni saamine on raskendatud. Suurte palavatega. Vilja valgu moodustamine on häiritud olnud. Aga söödavilja saab. Kui saalist rääkida, siis rekordsaake siiani ei ole märgata olnud, aga ei ole ka keegi ilma jäänud. Juhan Särgava sõnul on üsna tavaline, et Lõuna-Eestis valmivad viljad kaks nädalat varem. Tema hinnangul on tänavune saagikus looduse poolt juba ära määratud, mis tähendab, et vihmasajud tänavust saaki vähemalt lõuna- ja Kesk-Eestis enam oluliselt ei mõjuta. Samas aitab viljakoristuse aegne kuivus, põllumehel ka raha kokku hoida. Saak ei ole küll rekordiline ja väga kõrge, aga kuna nõnda kuiv on olnud, siis võib loota, et kuivatuskulud sellel aastal on pisut väiksemad. Õnnestub kuivalt kätte saada, et kütusekulu vilja kuivatamiseks saab olema sel aastal väiksem kui nii väga tavalised. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide. Täna meenutati kasseti stalkeri jälgedes esitlusega Andrei Tarkovski ja tema filmi stalker Uku Toom, kes esitlusel Tallinna kultuurikatlaväravas samas kohas, kus filmiti kuulsa Andrei Tarkovski sama kuulsa filmi stalker tsooni tungimise stseen esitleti täna, kas sõit kogumiku stalkeri jälgedes? Kuraator Andres loo? Sisuliselt ei ole ta nüüd väga suuremahuline, ta näeb küll välja. Raamat koosneb kolmest esseest ja eessõnast, mis on kolmkeelselt eesti, vene ja inglise keeles. Autoriteks on kunstnik Peeter Laurits, muusik Mihkel Kleis ja filmikriitik teadlane Marko ökonoom. Lisaks on selles kassetis väga suur osakaal, väga oluline roll mängida Arvo iho fotodel. Ning Andres Lao lisab, kui palju me saame ikka rääkida Tallinnast maailma kultuurimaastikul see, et meil siin on selline kultuurimonument või et, et me saame astuda ühe tõelise kultuuri, aristokraat, vadi jalajälgedes, ma arvan, et see on suur rõõm, mis ühtlasi ühendab erinevaid rahvaid ja erinevaid põlvkondi. Küsisin, mida on selles meenutuses rohkem, kas kummardust Andrei Tarkovski stalkeri-ile või sellele müstilisele tsoonile tolleaegsel õhkkonnale? Me meenutame tingimata kõike seda on kindlasti seda õhkkonda, sest et noh tema filme vaadates lausa nakkuslik võiks niimoodi öelda, aga, aga see ei ole pelgalt kummardus tarkovskile või sellele filmile püüame siit selle kogemusega edasi minna, et selles mõttes see on nagu selline positiivne vajakajäämisi. Hüpe tundmatus kohas. Et siit ja edasi, aga selle tunnetusega puudetsooni uude tsooni Täna esitletud kassett on ka ühtlasi sissejuhatuseks augustikuu lõpus toimuvale samanimelisele festivalile, mille kontsert toimubki Kultuurikatlas täpselt kuu aja pärast, 26. augustil, aga mille raames toimub ka viiepäevane filmiprogramm. Vandeadvokaat Viktor Kaasik esitas 29. juunil advokatuuri juhatusele avalduse advokatuuris välja arvamiseks talle esitatud kahtlustuse tõttu. Täna toimunud korralisel istungil arutas advokatuuri juhatus Kaasiku avaldust ning otsustas selle rahuldada. Kaasik teatas advokatuuri juhatusele, et advokaat kaadi büroo gaasike kool lõpetab tegevuse alates tänasest. Gaasik tervislikel põhjustel tänasel juhatuse istungil ei osalenud. Ja ilmast. Eeloleval ööl on meil vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, enne keskööd kohati hoovihma võib olla äikest. Mõnel pool on udu. Puhub muutliku suunaga tuul üks kuni kuus meetrit sekundis ja sooja on öösel 14 kuni 19 kraadi. Päeval on ka vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab hoovihma ja äikest, saju võimalus on suurem Lõuna-Eestis. Puhub idakaare tuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis. Sooja on homme 25 kuni 31 kraadi, idatuulele avatud rannikul on paar kraadi jahedam. Te kuulsite Päevakaja järjekorranumbriga 18349, mina olen Mall Mälberg. Kena õhtut.