Kantri esimene soojendusbänd Singer Vinger sai oma ülesandega päris talutavalt hakkama või mis, arvas Harri. Ei, ma ei tea, õnneks ma ei kuulnud platsi pealt seda, mis sealt võis välja tulla. Mul oli siuke kuri tunne, et üks lugu läks. Läks päris niimoodi, et mina ei kuulnud bändi bändi kuulumine, tähendab, bänd ei saa ennast reguleerida, neil on pillid hääles, nii nagu ta on ennast häälestama bändi järgi, aga aga no ma ei tea, ilmselt ühe ühe loo puhul. Ei õnnestunud. Mul oli mulle tundus, et me, et ma laulsin natukene, tähendab helistikust väljas. Päris jube tunne, ausalt öeldes laule ei tohi katki hetkel, aga häälestada on võimatu, niiet Rohula piinleb jah, aga antud juhul ei olnud vist põhiline ja mulle tundub, et, et need, kes sind kuulasid, nendel oli feeling, päris, võib öelda hea. Ja tundub küll, täna on, täna on väga ilus, võrreldes eilsega, noh siis kõik ilm, ilm on sompus, aga vihma ei ole, see on suur asi. Ja ma usun, et see mõjub ka publiku meeleolule, nii et tavaliselt et see köetakse üles kuskil viimaste mändide all saab see haripunkt, aga, aga praegu tundub, et, et publik on täiesti hoos, juba. Mulje küll niisugune mulje lava pealt tundub nõnda võistlejatega Singer Vinger sellisele publikuhulgale ei ole kunagi mänginud, pärast tundub, et inimesi on siin võib-olla tulnud juba võib-olla 50000 võib-olla isegi 60000. Ei ole, ameeriklased küsisid sama asja, et kas me oleme nii suurele hulgale mänginud? Ilmselt ei ole? Ta oli ka siinsamas kohas, oli see hevisuvi või mis ta oli. Aga, aga publikut oli ilmselt vähem, nii et keegi, ma ei tea, keegi pole lugenud, jaga silmaga silmaga hinnates on see suurim hulk. Jah, muidugi. Võib-olla võrdleksin natukene rock summerit ja seina Joel veetud provints Chiraci sellepärast et see oli ju Singer Vingeri esimene välisesinemine ja noh, nagu kuulda, oli närveerisite üpris kõvasti, et kas provintsi rockil läbikäigu Nojah, see on ka täiesti kaks ise asja, eks ole, minna minna publiku ette, kes sind ei tea absoluutselt. Siin meie publik annab mulle andeks, kui ma laulan natukene mööda või kui mu hääl on ära mulle hääl korrast ära tegelikult tükk aega elektriravi saanud arsti juures käinud. Ja meie publik annab selle andeks, aga, aga kui sa lähed esimest korda täiesti olles tundmatu. Ja, ja noh, see on, see on tohutu vastutus, tähendab, ta sõltub esmamuljest, kogu kogu su kogu su värk. Selles mõttes oli pabin kohutav, muidugi. Aga, aga mis muus osas puudutab muidugi mesilasi provintsi roobis, esimese esinesime suuruselt teisel laval ja võimekus oli väiksem. Aga, aga ma pean ütlema, et laval oli meeldivam olla, tähendab seal nagu Soome kolleegid aitasid lõppe keerata siin, võimalik, et ei aidanud, ma ei tea. Kohutavalt palju sellest, kuidas esineda on ikkagi helitehniku kätest ja kui helitehnik istub puldis, mida ta iial pole näinud põsel meetrit nuppe, mida ta iialgi teinud ei ole. Täiesti võimalik, et lihtsalt keerata mitte tahtlikult, vaid lihtsalt puhtalt kogenematusest keerata untsu see asi, sa ei ole suuteline orienteerumisnuppudest. Ja tänapäeva muusika, mis tuleb läbi elektrivahendusel jõuab, eks ole, publikuni seal midagi vaata, seal on lihtsalt on neli tehniku kätes 50 protsenti ja sellest, mis, mis jõuab publikuni. Provintsi rockis oli lava peal parem olla ilmselt sellest monitorist. Siin olid monitorid natukene nagu kehvemad, kuigi kuigi võimendust on tohutult rohkem. Muidugi. Teine asi on muidugi nii, et siin on koeratunne olla provintsi rockis olid. Noh, üks paljudest said inimene siin seda tunnet sul ei lasta tekkida, muidugi siin on valuutabaar, inglased võtavad valuutavorst, joovad viskit, õlut, ma ei, ma ei ütle seda, et ma peaksin jooma viskit, õlut, aga, aga kui ma tahaksin, ütleme, siis ma ei saa. Ja see teadmine teeb selle olukorra siin nii vastikuks, et noh, eriti taha olla seal kastisüsteem nagu hindajad ja sul ei lasta olla inimene, tähendab ükskõik. Kas, kas sa, kas sa võtad selle viske, võtad selle õlu või jätad või võib-olla kui oleksin, ma ei võtaks teda, aga aga, aga situatsioon, kuhu siis on see siis võiks ju traataia vahele ehitada, tähendab, kus on koguda ja pillimehed ja välismaa pillimehed. Nii et noh, selles mõttes muidugi on kurb natuke. Nojah, aga Me teeme siin neid esimesi samme, et meie ka võib-olla aasta või paari või viie või 10 või 15 aasta pärast inimesi näiteks saaks. Ja praegu ongi lõppude lõpuks võitlus käib selle nimel selle nimel, et nõukogude inimene saaks ka ennast inimesena tunda kas kodus või, või ükskõik kuskohas see põhi põhimõtteline võitlus käib ju selle nimel, nii et ma loodan ka, et sellest natukene tuleb osata üle olla lihtsalt ja, ja loodame, et, et need asjad hakkavad laabuma lõpuks kevadel terapühapäevas. Sa rääkisid alavasalenile, et sul on ju tegelikult see muusika tegemine võib-olla noh, kas teise või isegi kolmandajärguline asi, aga kas need provintsi rockil käimised ja sellistel festivalidel esinemised nagu nüüd, ütleme rock Summer, selle tunnetamine? Eestimaal on Singer Vingeril niisugune publik taga ei sunni siiski natukene edaspidi ka tõsisemalt ikkagi muusika peale mõtlema, sellepärast et noh, publikut, kes sul olemas on, ei või petta sellega, et sa lihtsalt astud tagasi. Ja loomulikult ei saa niimoodi et lihtsalt oma tujudest sõltuvalt, palun ütle, et viskan püssi põõsasse. Samas natukene tekitas, tekitas hirmuse hääleatakk, mis mul oli? Meil on, see oli, nüüd tekkis rõhukus kuu aega ligikaudu ansambel esinenud, esinesime koosseisuga Saaremaa rokkfestivalil saartel tekkis kuuajane puhkus, kas ma ei laulnud, aga me sai joodud külm õlut ja saarevärk ja, ja kõik see muu niuke puhkuse kuidagi ta. Ja ühel hetkel siis tuli tuli üks esinemine veel siis selle augusti augustil koosneb. Ja, ja pärast seda ütles hääl üles, tähendab Hiiumaa publiku ees tahaks kangesti vabandada. Tekkis, no niivõrd tähendab, hääleaparaat on, on kahjuks selline, no ei saa uusi nuppe Jaapanis tellida ja seda ei osta kuskilt. Ta on nii, nagu ta on ja lihtsalt mingeid noot enam isegi siis, kui valuutat oleks jah, isegi oleks valuutad seda kuidagi kuskilt ei osta ja ja tekkis olukorda, mida, mis oli põhjendamatu kogematu lääne pool on olnud küll, et hääl on ära ja, ja kukkesi tuleb sisse, et lähed helistikust välja, aga, aga see, mis juhtus, oli täiesti ootamatu, jube hääl lülis välja ennast. Piiksugi teatud kõrguselt teatud nivoolt tähendab ei tulnud ühtki piiksu alam ja kõrgemal ja see hirmutab, meil on, meie lood on, paraku on küllaltki kõrges helistikus ja, ja peaaegu kõik üle objekt piiri peal kuskil tähendab kogu aeg forsseerida häälte sellest hääle forsseerimisest volitamata, nagu arst ütles, et tal on õigus volitamata hääle forsseerimine on viinud selleni, et, et nüüd on mingeid põletikke, sõlmed on häälepaelte. Ja lihtsalt nüüd peab hakkama mõtlema hääle peale ta tuleb, tuleb kuidagi hoida, et. Muidugi ei taha lavalt ära astuda, et kõik läbi. No hoiame siis suhelda. Ma küsin siiski veel lõpuks ühe küsimuse. Milline on sinu arvates rock summeri tähendus tähendab, ära vaata lausa ainult muusiku seisukohalt, aga vaata kultuuriinimese seisukohalt võtame üldises laiemas kultuurilises kontekstis, milline võib olla sellise esimese ida ja Lääne süsteemi muusikute kohtumise tähtsust. See on minu arust, on, on praegu käimas täiesti ajaloolise tähendusega sündmus just nimelt selle ida ja lääne nagu teineteisele käe ulatamisel käe ulatamise, selline täiesti füüsiline akt. Ja selles mõttes ma nagu ma andsingi ameeriklastele intervjuu ütlesin, et, et ilmselt selle tähtsust praegu ei oskagi hinnata ja, ja kui see saab traditsioon, omanik, siis ma usun, et, et seal seal oma mingil määral ülemaailmset tähendust ja selle tähtsust meile puhtalt ütleme, väiksele Eestile raske üle hinnata, sest et noh Nõukogude liidus ei ole analoogilist festivali kuskil toimunud ja, ja selles mõttes on muidugi seal noh seda on raske sõnadesse ümber panna, tähendab, kui.