Minu kõrval on Kagu-Eestimaal tuntud mees free Trautberg, kes on käinud Tallinna lauluväljakul, kes on käinud ühelgi suurel üldlaulupeol, teavad kõik seda meest. Kuidas teile see melu siin meeldimist teist päeva lauluväljakul käib? Eks ta minule suur üllatus teatud, aga ma olen ju siin väljakul peaaegu 40 aastat natuke üle. Ja see, mis siin täna toimub, on muidugi erakordne. Juba oma stiililt, jaga. Kui mõtelda laulupidudele, siis need kahte ei tahaks nagu võrrelda. Laulupidu peaks jääma ikka oma kohtadele ja see üritaski peaks ka leidma omale kindlal rajal ja kindla aja. Sest see aeg, mis me praegu valisime, ei olevat õige. Peaks olema siin siiski varasem selleks ja muidugi suurt muret tegi eilne ilm meile. Veel lavaesine plats praktiliselt on läbi. Mis sellest lavaesisest platsist saab, sest ma lugesin selle muusiku erinumbrit ja seal oli teie intervjuus nagu öeldud, et nii või teisiti oleks septembris uus muru siia külvata. Kahtlematult, aga see murumissimbraga paigad oli, on ju ka 20 aastat kasvalt line praktiliselt tõesti plaanisime uue muruga kasvatamist. Ja kui me tuleval aastal peaksime midagi taolist tegema, siis me ei tee ka oma 90 aasta laulupidu. Nii et sel juhul on tahes või tahtmata peame loobuma tuleval aastal selle väljakuga tuttamisest. Et linna vastu siis ka oma 90.. Ja küsiksin teilt veel, oskate vist hästi hinnata silma järgi, kui palju laululaval ja siin lauluväljakul inimesi on, kui palju, umbes täna võib-olla publikut, sest eile hinnati, vist oli kuni 15 1000 kui palju täna võib-olla? No minu arvates mina hindasin eile siiski üle 20000 isegi ja julgelt ja täna ma võin öelda 50 peale peaks asi minema kindlalt juba ma praega käisin ise platsi läbi ja seal oli küll tühje kohti, aga no kui võtta kogu kaubandus kaasa, siis peaksin üle 50000 igal juhul olema. Tavaliselt vanema põlvkonna inimesed kipuvad sellisesse muusikasse suhtuma, noh ütleme pehmelt öeldes mitte just hästi. Aga mis te arvate, kas sellistel üritustel meie kultuuripildis, nagu selliseid rokkfestivalil peaks olema oma kindel koht siin ju kohtuvad ka näiteks Lääne ja nii-öelda idakultuur. Kahtlematult eks iga muusika oma ajatult kasvatab omale publiku ja ma leian, et ka sellel peab leidma, leidma koot meie meie südames ja meie hinges. Suur aitäh teile, aga me ei lõpetasid veel ära, vaid jätkame ühe mehega, kes äsja lõppenud tas just väikese osa oma pikast filmimatesse on. Kanada eestlasest filmimees Alar Kivilo. Te olite vist pikka aega Eestimaal ka juunikuus? Kuus oli nii ja ma olin terve juulikuu olin, olin Eestis. Ega ta nüüd ühe jutiga ei ole olnud, vahepeal käisite siis kodus Kanadas ka ära, vahepeal käisin kodus, Kanadas ma olin, aga oli tõesti nii, ei olnudki aega kohvreid lahti pakkida, kui tuli pakkumine tulla Tallinnasse, et rock summerit filmida. Teie nagu ma aru saan, On kuuluta siis sellesse Ühendriikide filmigruppi, kes raksummerest filmi teeb või on teil mingi eraldi film käsil? Kuulun sinna. Ma ütleks, et see ei ole, ütleme Ühendriikide filmigrupp seal ikkagi rahvusvaheline filmigrupp. See film on finantseeritud raadio ökoneni poolt ja meeskond koosneb inimestest nii Ühendriikides kui ka Kanadast. Kui pikk see film tuleb ja mis on siis nagu põhiteema? Ma olen vaadanud kuste filmid, keda te filmide noh, temaatikat saab see film, mitte ainult rokkmuusikat. Täpselt. Film on põhiliselt tunniajaline dokfilm rock summelist. Aga Rogsume seal on, kui ütleme Saile. Konks, mida me kasutame, ütleme, et et selgroog, selgroog, aga tähendab selgroog ähvaid, selline nõks, et, et välismaalastest tekitada huvi saaks. Üle maailma on suur huvi rokimuusika vastu, aga samaaegselt siis tutvustame välismaalastele, et mis üldse Eesti on ja kus ta on ja mis, mis siin juhtub praegu? Te olete kindlasti olnud ka mõnel läänemaailma suuremal rokifestivalil, kui te tõmbaksite võib-olla mingeid paralleeljooni selle feeling'u vahel, mis valitseb läänemaa vaata festivali teile, mida te nüüd tunneta siin Tallinnas. Mul kahjuks tõesti ütleme kogemusi isiklikult Venemaailma rokifestivalidel, aga nii palju, kui ma olen, ütleme, nendest lugenud ja kuulnud, ma ütleks, et et, et põhiliselt, mis siin on toimunud, on üks väga-väga hästi esmaklassilised organiseeritud festival, mis mis. Saab võrrelda ükskõik mis rokifestival valliga, ükskõik kus. Meie siin kodu-Eestis, kui me oleme vaadelnud suve 1988, võime öelda, et selle suve jooksul on juhtunud väga palju. Väga palju on olnud uusi arenguid Eesti ajaloos. Kuidas teie väljastpoolt tulnud mehena olete näinud Eesti elu suvel 1988, kui te olete inimestega siin vestelnud, niipalju kui filminud olete ja seda üldist tausta ise näinud ja tunnetanud? Ma ütleks, et see põhiliselt ma tulin, ütleme juulikuus, ma tulin Eestisse, kui, kui. Ütleme süütu inimene jaa, jaa, kõik, mida ma siin vahepeal näinud ja kuulnud, vapustav, praeguseks on väga põnevad ajad Eestis ja põhiliselt see on mind inspireerinud, et no et rohkem aega veeta siin ja, ja, ja ja alustada. Rohkem suhteid, ütleme eestlastega. Kas on plaanimisel veel mingi film nüüd Eesti teemadel, peale selle, mida te siin praegu teete? Mul on pikaajaline plaan, mida ma juba uurisin siis, kui ma juulikuus olin, siin tahaks kangesti teha ühe mängufilmi, mis, mida ühe mängufilmi siin Eestis. Aga see on väga pikale Tallinna plaan ja stsenaariumi veel pole, aga aga ainestiku on olemas. Aga seda siis ka rahvusvahelise seltskonnaga kui Eesti näitlejaid kasutades. Vaat liiga varal tahan ütelda. Esiteks peab otsustama, kas tuleb inglisekeelne film või eestikeelne film. Võib-olla oleks põnev variant, et teha mõlemas keeles. Kui kaua veel olete Tallinnas, nüüd ma olen viienda septembrini veel Tallinnas kõike head teile head õnnestumist, töös ja elus. Suur tänu.