Iluduse seep. Kupu, anna tuli üks laupäev meile ja küsis kuidas te elata ja kuidas tervis ka on. Võib-olla tahate kupulaska? Mul on neid uusi kupu, sarvi juuren ja massina lassiga. Ma tahan neid nii teravad, et kui kord massina nupu peale vajutan, siis löövad krauhti läbi naha valu, ei tunnegi muud maaga kupu sarved külge ja laseme kõik selle musta päeva, vere ja haigusi ihu seest välja. Ega need tohtrid ei oska inimesi haigusi parandata, aga kupp, kupulaskmine, see on iga haiguse vasta ja alati teeb inimese, terves. Ema ütles. Ei tea laagi mul põlnudki suurt haigust ja käskisin sul kahessa kupu piha peale panna, aga sa hullvaim Raidsid mu seljapuru ja panid 12. Ma jäin, anna nõrgased, ei sulanud värvus Haanas ära tulla. Nendel aega kõrvad kohisesid ja jõudu polnud, arvasin, et suren ära. Aga nüüd on juba natuke parem. Enam ma kupu ei lahe panna. Ämm ütles ka, sii kõrd õlema, kõik terved ja kupu ei lahe panna. Aga tõesti, naised nyyd kõnelesid, et nad üleva sides ära venitanud ja lubasid kupulaskja, kui anna tuleb, mine sinna vaatama. Kupuanna ohkas ja kurtis. Terve küla olen ma läbi käinud, aga keegi ei taha kopulaska, kõik on terved, kui hobused. Aga perre naine, sinul on tütar juba vana, aga mehele veel põle saanud? Oi, oi oi, küll on need mehed rumalad, et ei näe, kui on kena tütar, lahke perenaine, rikkus majas ja kaasamõrra suur, kõik on, mis vaja, tütrel kuju on nii tume on. Aga palge pealbuna ei ole. Kuule perenaine, ma aitan su tütre mehele panna. Niisugust iluduse seepi teha ja keeta, et kui sellega nägu pesta, siis kõik kortsud võtab pale pealt välja. Hägu Klansibia õhetab. Ai, kui selle seebiga nägu pesta ja meeste juurde minna, siis kõik mehed vahivad, tähele panevad ja varsti naises kutsuvad. Kui palju ma sellega üleni inimesi aidanud ja tüdrukuid mehele pannud? Vot õlisin palast vere kandis üks talu Perenaine kitsi kui kurivaim tütar, vana ja inetu, et ei julge peale vaadata. Laskin seal kupu perenaisele ja tütrele ka. Jäin sinna ööses ja õhtul ajasime juttu siis pere ninakas paluma. Kallis, anna, aita mu tütar mehele panna, ma maksan sulle mis tahad, aga aita tütar mehele panna. Paluvad ja nutavad, nutavad ja paluvad. Mul nisuke õrn süda, vaat kui inimestel häda on, siis ei saa vastu panna ja aitan kõhe, kui saan mull lehma ega siga jõle, siis nemad tantsivad omalt poolt seebiga. Daamid, mina tõin apteegirohud hulka, salasõnad, lugesin sisse ja siis kiitsin neile seebi viisin kätte. Pakkusid küll raha, aga mina ei võtnud, et kui tütar juba mehel on, siis andke, mis ise arvate. Kui hakkas aga selle seebiga pesema, siis kuu aja pärast õli juba mehel. Noore mehe sai rikka talu peale, sai perenaisest minema nädala sees käisin Tõrma pool oma kupu sarvedega ja läksin ka seda noort perenaist vaatama kus tema tänas mind ja seda kostimiste mulle kaasa andis. Väga ilusasti elavad hannes jumalaga, tervist ja lapsi neile. Meil ämm jäi kõhe kõhevile ja küsis. Kuule, anna, mis sa võtad maksu, kui meele kua selle säbitiid? Hanno ütles, et tema, Maksu midagi võtar toogaagama materjal tema poole küll tema seebi ära teeb. On vaja kanamune, võid, kohupiima, koort ja rõõska piima. Apteegirohud ja salasõnad paneb omalt poolt hulka. Teil lehma Nad on teil, kanad, on tuuga kraami rohkem ja mina raha ei võta sugugi tuuga, laupäeva õhtas kraam mulle Pajula. Kodu. Kui nädal aega seda seepi keedan, siis laupäev on seep valmis ja võid ta kätte saada. Ämm ütles. Way meil piine puudus, Soone ja kanad munevad kuva üles. Külma laupäeva õhtas kõik raami sinna toon. Anti Annale kosti kompsud kaenla alla, see tänas ja läks isa urises ja ütles ämmale. Mess eme Mell, et selle kupu annaga petab teid ja teie rumalad usuta kua leiule talle kedagi vieda vaja petmisest. Eladki. Ämm ütles isale, too hoovi haakub häbemete. Ei taha, et oma sõsar kua mehele Soab. Ei saa, juttu ei pandud tähelegi. Nädal aega Läti seebikraami. Meile lastele see aeg võidega piima ei antud, petipiim anti küll ja koore Kirnevalt augus lasti koore vett, aga meie seda ei tahtnud. Laupäeva lõunaaeg panti hobune vedruvankri ette, Hämbani uued riided selga, Kõllase siidiräti pähe. Ja istus keskva angerjat. Tema ja Loovi direisid kompseja lännikuid, ümbe ränna. Koore, Kirnuid, piima plaskud pani ämm põlvede vahele, et ei loksuks ega läheks ümber. Korvpanti küljeääre teise külje poole või lännik ja kohupiima lännik rätiku sisse mässiti veel seapekki ja lambarasva. Võib-olla une veel vaja, et seep kangem ja parem tules. Ämm sõitis minema, enne ütles veel. Vaja aegsas hakatamineme. 10 versta tuleb minna Jalgjalalt, et kraami teil loksus ega põrus. Õhtas õli, ämm tagasi. Teised lännikud jäid kõik sinna, aga koore Kirnud järe ütles, et jõle kohe koort panna. Nädalpäevi muud juttu ei olnud, kui seebijutt. Ema arvas, et see võib küll õige olla, et seep näonaha ilusas teeb ja võib-olla on veel head tagajärjed. Ämm arvas, et teeb küll. Tuleb aga vaadata, kellele vill mehele mintse. Ja eks näe, palju sisiit külgetõmbega kede. Kui isa tuppa tuli, siis palju seebijuttu ei aetud, sest isa ütles, et naised on kõik kobaras jäänud. Järgmine lauba sõitis ämma hobusega seepi ära tooma, aga ema võttis plasku pihku ja läks Maeka poodi Tõi lambi Eli meile kompveki ja ümmarguse punase seebi, millest maksis 10 kopikat küll õli, ilus seep. Meie vahtisime ja nuusutasima seda. See oli lõhnaseep ja kirjad peal. Ema lubas meil teisel hommikul selle seebiga silmi pesta, kui head lapsed põlena. Varsti tuli ka ämm kupu, anna poolt tagasi. Kõik peale isa kogusime ämma ümber ja küsisime iluduse seepi näha. Suure tõrkumise peale tõi seebipaberi seest välja. See oli täpselt niisugune, kui ema oma. Tõime kõrvale ja nuusutasime kõik. Leidsime, et seesama hais ja niisamasugused kirjad peal. Siis ämm ja Loovia hakkasid nutma. Ovi ütles, et temal selle seebi nässakaga pesema ei hakka, las lapsed pesevad, kui tahavad. Ämm nuttis, kae ütles. Ega mul selles kraamist nõnna kahju ei ole. Aga nüüd ilusat Aaru tehtud lännikud neid ei saanud kuva tagasi. Meil lastel oli luba käes ja läksime kõhesele seebiga silmi peseme. Ämm tuli jaole, võttis meie käest seebi ära, ütles too. Lapse põrsad, lobis, sabad kallis, siit käen. Võtke tõrvasiipia uhaga nõnna palju kujaga tahata. Loovi küll ei lubanud selle seebiga pesta, aga kui Kõda verre kabeli püha õli hommikul pesen selle seebiga igas juhus. Kui tagasi tuli, siis rääkis, et midagi erilist ei õle märganud. Õli pool aastat mööda linad olid haritud ja naised ketrasid täie hooga. Aga iluduse see põli õige õhukeses jäänud. Loovi ketras ja alati laulis. Kurat ketras pikkamisi ja laulis küll minu surm võib ligi olla. Ämooriutas tuhou Loovi Is tütarlaps, aga surma la lutsioon, mine ametil, Luhtitama ja Elaietallitama. Lovi, lõi käega rüpes linaluud maha, venis üles jälle jalaga kassi ja urises kassi limas. Alati jalun ihu isegi nõnna tusane. Loomad õlid talitatud ja nagu neljapäeva õhtul siis enam ei kedratud. Igaüks tegi mõnd muud näputööd. Loovi lubas hakata õmblema ja läks silmi pesema. Seep põli nii õhukeses jäänud, et paistis läbi, läks täppides katki ja selle viimaste täppidega peses veel oma nägu. Isa saiaga lambi põlema panna, kui võõrad mehed õue sõitsid. Need õlid, kosilased just loodile. Kosjad võeti vastu ja pulmapäevgi määrati kindlaks. Hakkas kõva pulma vastu valmistamine, terve perega. Loobi enamjagu õmbles ja triik distantsis ja laulis. Vahest ketras ka, aga laulis, siis. Ei ole unenägu. See, et Eestis elu veel silitas kassi, kiisuke Tissuk geene.