Nii esinemise lõpetanud ansambel Mahavok. Just praegu jõudsid lavalt maha Heini Vaikmaja Kare Kauks kes sattusid kohe ka kõigepealt Ameerika filmigrupi risttule alla. No mis tunne oli esineda Steve häget või soojendusansamblile? Praegu ette mõnus väga, ainult, et noh, esialgu on lava peal, mis võib laulja koha pealt öelda, et monitorid olid natuke, nii et lask oli laulda, aga noh, üldse selline feeling ja tunne oli mõnus. Väga raske oli just tehnilise poole pealt, sellepärast saundi proovib praktiliselt teha, ei saanud nii nagu asjad läbi tulid, nii nad läksid. Laval oli seal osa biljoni valjusti monitorist laulu ei kuulnud enam. Laudtee on väga raske. Me oleme siin nüüd saanud kolme päeva jooksul näha rokkmuusikat õige mitmel tasandil nii Eesti üleliidulisel kui ka rahvusvahelisel. Kas teie oskaksite nüüd öelda näiteks, milline vahe nendel on ja millest see kõige suurem erinevus võib-olla ilmneb? No ütleme ausalt, et esimesel päeval ma kontserdil käia ei saanud ja eile tulin kusagil pooleks päevaks, aga mulle jättis kõige professionaalsema ja ütleme saundiliselt ja, ja oma mängu sellisest tehnilisest küljest kõige parema mulje bee kantri, kes minu meelest jättis eilse õhtu niivõrd hea mulje, millega sai ka magama minna. Ja, ja noh, ütleme praegu ei oska enne meid siin esinejate kohta midagi lihtsalt öelda, siis ei kuulnud ja ise nagu selle sees veel praegu. Nonii mina kuulasin kõik ära, väga meeldisid Rootsi ansamblit mõlemad muidugi Pikaatrist, rääkimata täis maailmatasu. Minu arust meist on erinevad ka eelkõige oma olemuse poolest. Meil on ikka lamp on sees ja, ja mingid kompleksid, asjad, mis sellest on väga raske vabaneda.