Aega ja närve selle peale, et see festival üldse toimub ja laulu vana tuttav lugu. Ohuna. Ootused rahale, muusikuid kaheksas veri, keda te viimase kolme päeva jooksul tonnide tonnide kaupa võisite nautida ja ärge unustage, see üritus oli rakk rahu eest. Ja üheskoos nendega teiega laulame vana vana rock n rolli ja kõik niisugused peavad. Ja, ja nüüd võiks juba tulla. Me veel veidi aega, enne kui proovime. Aitäh kõikidele kõige paremad. Parimad tervitused. Summer 88 on väärilise lõpp-punkti lava täis muusikuid mitmest riigist ning terve lauluväljaku täis rahvast hüppama, kargama, laulmas, lippe lehvitamas. Need paugud, mida te vahepeal kuulsite, oli muide saluut. Ja meil siin raadiotorni kolmandal korrusel hakkas vahepeal isegi päris hirmsasti. Rahva reageerimine oli niivõrd tormiline. Torn hakkas suisa vappuma. Meeleoli meeleolu oli täiesti ülendav on harjunud sellega, et ta laulupidude lõpp on meil alati väga pidulik olnud, aga omamoodi väga pidulik oli ka selle rock summeri 1988 lõpp. See oli esimene rahvusvaheline rokkfestival, mis Eestimaa ja Nõukogude Liidu pinnal on korraldatud ja kõik siin osalejad avaldasid veendumust ja soovi, et see festival saaks traditsiooniks. Lõpp oli igatahes võimas. Torn kõikus kui rahvusvaheline seltskond, laulis Rol Ove Beethovenit. Praegu aga üritame otsad kokku tõmmata ja anname esialgu sõna Andres Jõesaarele, kes on valmis ultralühilainesaatjaga. Siin laululavatagune see meeleolu, mis siin toimub, see Felix on täiesti vapustav, praegu tulevad just lava mööda alla pillimehed, kes siis laulsid ärasele Mahtava vaatava rock n rolli ja minu juures on kolm inimest, kes sellega on nüüd juba, ma ei tea, kui kaua pool aastat pool aastat tegelenud selle asjaga Marika Makarova, Olav Osolini vennaaberdal. Ma ei oskagi midagi küsida, mis siis nüüd toimus? Sarnaseks väga ilus ettevõtmine. Tõenäoliselt selline päev, õigemini juba nädalalõpp asju, kus sai teoks see, mida on päris pikka aega nagu igatsetud ja mille poole on rühitud. Ja. Publik ei taha ära minna, see näitab ta juba isegi. Seda, et tõesti, see on siin täna väga kena ja ja ma usun, et nii mõneski mõttes on meie publid kui korraldajad lõikele saanud juurde oma elus sellist uut kogemust ja ma usun, et kindlasti ka kogu maailmas nendesse kohtadesse, kus hakatakse vaatama neid filme, mida siin on tehtud ja Ja neid videoprogramme, seal saadakse ka natukene. See on teada, võib-olla mõnes paigas, kus me elame. Sven, sina oled tegelenud sellega juba kevadest saadik selle üritusega, ütle, kas tasus ära. Tasus küll. Kolme sõnaga, nüüd võiks rahulikult surra. Ja see oli tõesti tõesti ilus. Marika, kuhu sa keerasid? Ma küsisin Sveni käest, sina oledki rabelenud sellega mu kogu oma aja vist terve suve läbi ja ütle, kui ta on. Ma ei tea Ma ei oska seda kirjeldada, inimestel on pisarad silma, sulle tulevad ka pisarad silma laululavaväljakul praegu siin kõlab ilus ühislaulma rohkemisega. Kaare all põlevad tuled seal taga ka mäe pealt tulevad kõik, rahvas kõigub, mina rohkem ei räägi enam. Jätkame siis meie nüüd siit reporteri kabiinist, kuhu vahepeal on saabunud ka Rein Lang kelle õlul on vist lasunud ka küllaltki suur osa kogu selle ürituse korraldamises. Selle kena laulu taustal võib-olla püüaksime siis ka rahulikult analüüsida selle esimese sedavõrd mastaapse ja suure rokkfestivali kogemusi mida sa nüüd meile on andnud ja õpetanud edaspidiseks. Rahulikult raske hetkel kõike seda analüüsida oleme andnud, on ta tõenäoliselt ikka ääretult palju. Selle ürituse mastaabid on, on ikka tegelikult rahvusvahelise mõõdupuu järgi ikka päris meeletud. Endelise vaatajaskonnaga rokkfestival Euroopas on võib-olla paar tükki ainult olnud teatavast rekoratuuri puutust optile Ühendriikides ja Skandinaavia saada. Suurimaks loetakse Taani festivali, kus tavaliselt käib 50000 pealtvaatajat, nii et ma arvan, naavia rekordi me oleme nüüd raudselt ära löönud. Tähendab, mida see on andnud, see eelkõige muidugi mõõdetud ühtekuuluvustunnet põhja ja lõunanaabrite vahel on väga oluline minu arvates. Tegijatele kogemusi ja Eestile tohutut rahvusvahelist prestiiži, sellepärast et me oleme suutnud seda asja ajada niimoodi, et me oleme puhtad, puhaste kätega asjast välja tulnud ja seda räägitakse, sellest kõneldakse-kirjutatakse praegu üle terve maailma ja see mängib selle Eesti kaardi praegu tunduvalt rohkem maailmakaardile ja maailmas inimeste teadvusesse kui nii mõnigi teine asi, millega me oleme üritanud sinna pürgida. Aga mis selle asja siiski lõppkokkuvõttes teoks, köögi, no me oleme vist 10 korda umbes korranud, et umbes aasta tagasi ei julgenud keegi mõelda seda inimest, kes oleks julgenud välja ja öelda, et meil aasta pärast augustis 1988 on sellise mastaabiga rokist festival, noh seda inimest oleks võinud pidada hullumeelseks. Aga ometi aastaga see asi tehti ära ja, ja kuidas see mehhanism siis õieti õieti käima läks ja, ja kas see oli siis meeste meeletu julgus või või, või siis needsamad head sidemed põhjanaabritega või lihtsalt niisugune riskijulgus, et nagu öeldakse, et inimene läheb naiivselt asja tegema suure julgusega peale ja lõpuks saab see teoks, mis sa arvad, mis tegijad sinna Need on? No ma arvan, et see hullumeelsuse moment on kindlasti siin vist kõige tähtsam. Sest ega ega ükski mõistlik inimene tegelikult niisuguste asjadega tegelema ei hakka, sellepärast et kui mujal maailmas selle asja määrab raha ja tegijad saavad hirmsasti kinni makstud, siis me teeme seda täielikust entusiasmist ainult ja kogu hullust. Tegelikult on saanud hariduse Jüri Makarovi, kui ta eelmine aasta ükspäev tuli minu juurde, ütles, et hakkame pihta ja siis me tegime selle hevi suve. Ja siis ta peale seda hevi suve ütles, et aga nüüd hakkame rahvusvahelist festivali tegema andma ja siis ma lugesin teda veel natukene segaseks, aga siis kui ühte paati astusime ja, ja aasta läbi kõike seda teinud oleme, siis mõtlen, et vapustav isiksus tema isiksusel, tegelikult kogu see värk püsti seisiski. No ja ma ütlen sulle ka päris ausalt, et kui Tallinna peal liikusid jutud, et noh, Jüri on helistanud, Pieter käib Realile ja Jüri on helistanud Steve häkitile ja Eric Clapton neile ja nendega rääkinud ja siis paljud lugesid seda, ütlesime Makarov lihtsalt reklaamib ennast ja kogu see asi osutub blufiks, aga ei no me helistasime igale poole üldse igale kõikidele suurtele tähtedele ja produtsentidele ja, ja kõik olid väga huvitatud kõigest sellest et kõige suurem niisugune elamus minu jaoks ongi see, et me võib-olla oleme jõudnud sellesse ajajärku, kus me aru, et ka need piiri taga elavad olevused on ka inimesed ja nendega on täiesti inimlikult võimalik suhelda ja mängida kui võrdne võrdsega. Nemad on mees samamoodi huvitatud ja ka nemad on heatahtlikud meie vastu, kuigi meil on üritatud lapsest peale võib-olla vastupidist sisendada. Mida nüüd andis näiteks sulle konkreetselt suhtlemine, festivale seal nende suurte staaride andis tohutult, tähendab, eelkõige andis, andis väga palju suhtlemine produtsentidega, nad on käinud nüüd Tallinnas, on vaadanud linnahall, on vaadanud meie laululava neid võimalusi, mis meil on. Ma arvan, et lähemal ajal on meil võimalik ikkagi hakata tõepoolest nägema sõda, mis maailmas sellel sellel rindel üldse toimub isiklike sidemetega see ju kõik tegelikult baseerubki südama loendiga olulisemaks veel täna alles hiljuti oli meil tõsine nõupidamine ühe inglise produtsendiga linnahallis. Arutasime tulevikuplaane ja hakkasime päris konkreetseks minema juba järgmise aasta suhtes. Aga selle konkreetse festivali puhul ma tahaksin ühte asja rõhutada. Et tult huvitava programmiga tähendab Euroopas ja Põhjamaades isegi Ühendriikides ei ole olnud selliseid festivale, kes oleks olnud niivõrd lai diapasoon ütleme näiteks Sony laidenis Steve häkitini ja seda ma loengi selle asja kõige suuremaks väärtuseks ja, ja ka need, need, kes siin on käinud ütleme, ajakirjanikud ja produtsendid on seda rõhutanud, et me oleme ikka tegelikult saanud hakkama kultuurisündmusega mitte üritanud odavad odavate vahenditega ja selliste sädelevate Pops staaridega oma üritust maha müüa. Ja mis ausalt öeldes mind mõnes mõttes väga üllatas, oli see, et siin leidus publikut igasugusele muusikale ja kõige rohkem üllatas see, kuivõrd hästi tunti näiteks konkreetselt stii aketi lugu, kui ta isegi paar sõna loo jätta või oli paar takti mängitud ja no see, et tuntakse hästi kantrit pole mingi ime, aga näiteks äkitsi näitab, et meie publik ka näitas ennast küll päris heast küljest. Selle festivali publik oli täiesti vapustav ja võin öelda, et armastan kõikides siin käisid sellepärast, et nii vähe üks s nii vähe inetusi ei ole minu meelest tehtud ühelgi massiüritusel, rääkimata sellistest üritustest nagu provintsis rock, kus mul endal oli võimalik tänavu aasta viibida, siis publik on täiesti diametraalselt erinev. Need inimesed, kes siin olid, olid kokku tulnud muusikat kuulama ja nautima seda, mis toimus laval, kõik muu oli nende jaoks teisejärguline. Tõesti vapustav ja väga ootamatu. Väga hea ja loodame siis, et on siin palju kordi mainitud juba Nendes ülekannetes mitmetes intervjuudes, et sellised kultuurisündmused rahvusvaheliselt kultuurisündmused aitavad meid kõiki saadaga sisemiselt vabadeks, sest seal on väga tähtis, et no ja muidugi tähendab lõppkokkuvõttes peame eurooplasteks saama mingil moel, tähendab eestlane olen ja eestlaseks jään, on väga ilus laulda ja püsti seista, eurooplaseks tuleb saada lihtsalt sinna, meil on ikka päris pikk tee tegelikult ees. Ei oska muud öelda, kui hakkame siis seda eurooplaseks saamise teed vaevalist teeks üheskoos sammuma lauluväljakul rahvas ei taha kuidagi laiali minna, saateaega jäänud veel pisut vähem kui pool tundi. Ma arvan, et kuulame vahepeal veidi muusikat, plaadi muusikat, ühelt selle festivali suursoosikud Kantri Jabriik kantriga tahaksimegi tänase ülekande ja ühtlasi need suured ülekanded. Tallinna lauluväljakult lõpetada pik kantri.