Ma olen mitu korda öelnud, et kui midagi siin elus on, jäävad, siis jääb, on see, et tuleb kevad siis, kui ta tulema peab. Me elame edasi oma rõõmude oma muredega. Loodame sellel kevadel, kuna tuli ka päike, on rõõm, et tunduvalt rohkem, kui on muresid. Paljus oleme me ise selles osalised, kas meie elu on hea või halb. Kui ma vaatan, kui palju on siin rõõmsaid inimesi, siis ma saan aru, et hea on kõikidel rohkem südames kui halb. Hurraa. Nonii sellel kevadel Tallinnale ainult. Kui linnarahvas võlgneb oodata optimismiga vähemasti pika aja peale ette külmad ilmad läbi sooja piimaga tulekul unistuseni On kevadrõõmu ja optilisi aeg. Ma arvan, et ka seekord selles, et emal on tulnud ja meile seda ikka õigeaegselt meelde tuletatakse. Sellest ma saan kogu linnarahva nimel ja kogu linnavalitsuse nimel tänada viinamäge ja riigiga tallati kevadine instrilli meeldivaid elamusi kevadel saua suvises kauem. Loodetavasti on kevadel aega ega rohkem iseenese ja mõtlemise jaoks, nii arvab Tiina Mägi inimlikku soojust. Tegudes mõtetes ja lukku rumalus, rumalust ei tohi enam teha. Eestimaa kannatan rumalatest rohkem enam välja. Just sellise mehise lauluga tervitas kevadet sele saabumishetkel Mihkel Lüdigi nimeline meeskoor Pärnus Tallinna väravate juures, mida kevadel Pärnu linnale seekord toob. Tänaste kevadetervitusürituste korraldaja, Pärnu kultuuri- ja spordiameti infotoimetaja tiranud. Lähme Pärnu jaoks toob suured suured ettevalmistused suvehooajaks. Praegu paneme kokku suurt suvekalendrit, meie just keskenduma. Et suvepealinn ja suvi 2000. aastal on meie jaoks kõige tähtsam ja muidugi kõik need pargid, mis, mis jälle lehte lähevad, mis Pärnu kui parkla linna väga ilusaks teevad, need kõik seda hakatakse praegu ette valmistama ja just kevad selle peale kõik toob. Kell neli algab Koidula pargis meelelahutusprogramm, mille raames pesevad Tartu Ülikooli Pärnu kolledži tudengid puhtaks Koidula ausamba. Sealt minnakse rongkäigus munamäele, kus kell 17 võtavad Lauri Kare Laose juhtimisel mõõtu no ja talvepealinn Otepää. Veel esinevad munamäele luuletaja Contra tantsijad, proovitakse vibulaskmist ning ponisõitu ja pakutakse sooja suppi. Ilusat kevadet kõigile, ka Pärnust. Selliste paukudega puhkpillimuusika saatel algas tartus kevade avati linna sümboolset keskpunkti tähistavat pronksplaat. Esmakordselt paigaldati ideede nullpunkti märgistav plaat Tartu raekoja platsile 1935. aastal sest valatu Blackujutas linna vappi, millel oli ümbersõõr ning sellel viis noolt tähistamas Tartust väljuvaid magistraalteid. Vaskplaat asus raekoja ees rüütli ja küüni tänavaid ühendava kõnnitee keskel. Klapiga plaat jäi väga paljude tartlaste mällu. Ta oli tegelikult täpselt niisama apoliitiline, nagu on need kaks suudlevad tudengid seal. Kuid ometigi jäi see plaat mõnede ette kui kodanlik igand koos kalevipojad Gustav Adolfi ja Villem Reimani monumenti väga. Ma tõin ka teede nullpunkti helistanud linna vapiga. Nüüd pool sajandit peale vaskplaadi likvideerimist on tartlastel jälle võimalus tuvastada, kus asub Taaralinna nii-öelda keskpunt. Tartu linnavolikogu esimehe Peeter Tulviste arvates on pronksplaadi tähendus eelkõige sümboolne. Tähendus on see, et igal asjal on algus ja ots on keskpaik ja Tartu linnal on samamoodi see keskpaik alati olnud ja ta on varem olnud tähistatud tähendus on tal täpselt seesama, mis on nendel kahel kiriku tornil, mis Tartus möödunud aastal püsti sai või tähendus on see, et need asjad, mis kas sõjas hävisid või muidu lõhutud on, et neid jõudumööda taastada. Kuue pronksplaadi kavandas Uudo hiiemaa, kes püüdis võimalikult täpselt lähtuda originaalplaadikavandist ainsast säilinud fotost. Plaadi valmistamine läks Tartu linnale maksma ligikaudu 60000 krooni.