Et on erakordselt Rikkalt publikut ja ka esinejaid täisteate täna on koorijuhi kolmapäeva. Kuidas ma siis arvan, et kunagi vast see sari jätkub, aga siis vähemasti seekord viimane kokkusaamine 27. kord ja käes on viies hooaeg alates siis esimesest koorijuhi kolmapäevast loetuna. Ja kui esimesed olid austusväärses eas suuri tegusid ja ja, ja kaalukat kuulsust ja kultuuri tegemist meie seas omanud inimesed siis täna õhtul ei saanud kuidagimoodi seda sarja lõpetada, enne kui me tegime ettepaneku osaleda selles ka Hirvo Survale. Aastaid ei ole tõepoolest nimetamisväärselt, aga tegude ärme ütle siis, et koorem, aga vähemalt nii, et, et osaliselt saab ära räägitud ehk läheb kergemaks. Nii et kallis koorirahvas, täna saame osa sellest, mida on Hirvo Surva teinud ja Jüri Aarma on üks kindel partner, kes oskab sele laevukese ujuma panna. Aitäh sulle tulemast, Jüri Aarma. Jaksu sulle, Hirvo aitäh kuulamisega. Head, kallid kohalolijate lahkel loal ma juba praegu jään istuma, sest minul on siin kõige vähem põhjust püsti seista teie ees kelgutada püüan olla pigem tänav vahendaja, ehkki ma arvan, et väga suurt vahendite suuvoodrid tarvis ei ole, aga nii ta tahtis ja miks ka mitte. Seega siis andke mulle andeks, et ma istudes räägin ja rääkima, Jaan, loodetavasti mitte väga kaua. Koorijuhil on tegelikult ju päris kerge teha ühte, mitte ainult kolmapäeva, vaid lihtsalt kokkutulekud sünnipäeva juubelit. On tarvis lihtsalt paar oma poolt juhatavat koori kokku kutsuda, ongi saal täis ja vaatati jääb isegi ruumipuudusest, kui te praegu enda selja taha teist suur osa oma pilgu sinna vajab, siis on seal näha ikka võimas armee üles rivistatud. Nii et selles mõttes on üsna ootuspärane saal. Hõre ei ole. Kindlasti on Teie laudadel ka need toredad voldikud, kus meie tänaõhtune Hussar kenasti pildi peale on on pandud ja ja nagu kombeks, alla ka sponsoreid märgitud. Ühena ilusam märkidest, Eesti naislaulu selts koma vanad silmad siit välja loevad teine vikerraadio ja kolmas aktsiaselts teede remondi valitsus kaks. Minu arust on kõigi kolmega mingi seos või tegevus ja teades mitut korda sa väntad maakerale tiiru peale nende eesti külade ja linnade vahel, siis võib arvata, et teede remondi, ehitusvalitsuse tegemised või tegemata jäämised on läbi sinu autokummide Su oma torsolega pidevalt märku andnud. Vastab see tõele? Hirmu hakkab rääkima. Tere õhtust. Kõigepealt. Osas ma ei tea neid sponsoreid seal, ma ei pannud tähele, mul olnud aega neid vaadata on olemas ja muidugi kahtlemata on kindlasti naislaulu selts ja, ja vikerraadio, kellega on tõesti väga pikalt koostööd tehtud, aga teede remondivalitsusega. Sul oli ilmselt õigus selles mõttes, et need teed on päris palju läbi sõidetud. Mis on, pärast oli juttu teha. Victoria väitis, et jah, olgu muu sinu saavutust, aga kuidas on, aga selle vanusega nagu väga ei maksa, minu arust maksab küll. Ega sai varjama, vanust ju? Ei, mis sa siis nüüd siis suvel said, kui sai 40 40 aastat vana, no see on ikka mehe jaoks juba ikka päris iga selleks ajaks peab olema mees välja kujunenud juba oled sa enda arust välja kujunenud, ei ole poisiks poisiks, jääd selgelt ära, seda rohkem ette täna. Lisaks korraldustoimkond saatis mulle ette siia kaks väga põnevat listi teemasid ja küsimusi täis 19 tükki järgi mööda kohe kaasa arvatud esinejad, esinejaid oli kavalehe peal. Kas me teeme selle teise möönduse kohe praegu ära, et Siiri Sisask kukutab praegu üleval künkal valitsust ja ei teps mitte täna laula vähemalt Ta mitte sulle just helistas ja ütles, et sa peaksid must aru saama, et ma ei saa sealt ära tulla, et täna käib mingi metsik hääletamine ja kõik hääled on väga loetud ja kujutad sa ette, kui sinagi olekski künkale edasi jäänud, seepärast ka täna siia ta poleks saanud tulla. Muidugi, seega siis võtame nagu rohkem libistades üle neid punkte siin ja aega meil ju vähe. Pärast poolt kaheksat hakkavad inimesed haigutama, ma tean. Aga sinnamaale katsume vastu pidada. Kooliaeg, Kohtla-Järvel sündimine, Sompa, Kohtla-Järve esimene keskkool, laste muusikakool ja muud huvialad on küll väga huvitavad alad. Tegelikult olen mina vana jonnakas ja, ja pärast pikki unetuid öid, mil ma sain teada väljakutse, et ma pean sinu lugupeetud õhtul esinema, kohtusin ma ise omaette ühe listi ja võib, ma alustan hoopis siit. Ütle mulle, kallis õhtu, süüdlane, mis teeb ühest koorijuhist. Ühe hea koorijuhi vehkida tegelikult oskaksid laval koories, noh kui mitte kõik, siis suur osa inimestest isegi mina aga heaks koorijuhiks või ütleme siis, et, et sellist pikka auhindade kogemuste listi välja teenida, selleks peab mingi muu asi olema, mis asi, pikkus vaevalt summ on pikemaid pikemaid Venno Laul on sinust veel pikk on ja, ja sugu vist ka on tähtis, aga mitte nii oluline selline või? Ei usu, et see on sellele vastus olemas ja siis on minu meelest on vastus see, et kui ma tuletan ennast tagasi oma kooliaega, siis oli, oli just nimelt huvitav jälgida, kuidas üks õpetaja ütles klassi, et ei pidanud midagi ütlema ja kõik olid võitja kuulasite hoolega ja teine ütles, et ta võis seal röökida ja trumpi tekstid, mida teha, aga tegelikult ta nagu seda ikkagi kättesaamise tahtis. Ma arvan, et umbes sama koorijuhiga. Ahaa, et tuleb osata vaikida ja ometi sind kuulatakse vä. Samas jälle siin selle kavalehe pealt loen sinu selle koorijuhtimise esimesi ponnistusi Eesti koorimuusikataevas. 1979 Ottot sinu sünniaastal 63 79 olid seal kusagil 15 16 aastat vana. 15 ja 15 15 aastaselt olid Kiisa rahvamaja naiskoori dirigent ja päris on mõni Kiisam daamidest siin ka, kelle eest 15 aastaselt püüdis kori juhti mängida, ei ole, nad ei julgenud täna tulla. Ja aga tegelikult 15 aastaselt naiskoori dirigent, mida sa, laulud seal olid siis kuldrannake kuldrannake üldjuhul ei saa mitte vaiki olla üks aga mäletan seda aega väga täpselt, sest see oli esimene kursus otsa koolis ja õpetaja Silvia millik täna siinse, kes mind sinna tegelikult suunas, sest et sealt käisid väga paljud selle õpilased läbi. Aga mul on see seepärast meelased, see oli kolmapäeva õhtuti. Sõitsin rongiga Kiisale rahvamajja, seal oli niimoodi jahi ära köetud ja naiskooris laulis umbes noh, ligi 30 30 naiskeskmise vanusega kusagil 60 või natuke vähem, siis oli vähem saanud. Mulle tundus, et see on hästi suur vanusest, mis oli 15. Vale siin naistevanustega väga vabandust, jah. Aga, aga proov hakkas pihta hoopis sellega ning pandi ühe pika laua taha, siis söödeti kõht kõigepealt lapsel täis. Kõik tädid istusid ümber laua, vaatasid niimoodi ja siis me klaveri taha ja hakkasime laulma ja ja see lõppes sellega ärat 80. aastal. Ma läksin esimest korda oma kooriga laulupeole sellesama kiisa kiisa naiskooriga. Ma küsin mõnda asja edasi ja sina ütle, millal on õige aeg laul lahti lüüa, muidu läheb jutuvada natuke liiga pikaks, eriti minu oma, eks. Nii et ja on sul järjekorrad valmis ka, kes nagu peale tulevad ja maha lähevad ja need on kõik siin. Nad ise teavad, jah, kas sina pead neid tena juhatama ja mingil määral. Sul on mitu koori, ma tean, et mitte siis ainult selles listis mida sa kõike juhatan, toredaid korraga on ka mitu käes, see on mingisugune suurte või või veel suurtemate meeste haigus või halb harjumus. Täna just oli isand Arvo Volmeriga sellest juttu temagi ju, mitu asja korraga kaelas, küll Austraalias, küll Soomes, küll Eestis, et miks ei saaks ühe koori peal paigal olla. Tee korralikult seda tööd kutsuv kolm kord nädalas kokku mitte kaks ja tee üks ja ainus kooriad hästi ja sulle selle asemel mitu koori? Palun vastake. Viis ega palju ei ole, on miks nii palju on? No ma arvan, et varsti enam ei ole, aga no siis on neli. Ja ja nii-öelda ma ei küsinudki arvama, küsisin, miks, miks, kas ei saa mitte vaiki olla või? Tead, ma ei oska sellele vastata, sellepärast et kuidagi sai nagu loodud ja nüüd, kui ta on juba loodud juba 10 aastat käinud ja mõni veel rohkem, siis kuidagi imelik, kuna sõber minna öelda nägemist, et ma homme enam ei tule, sest süda ei luba lihtsalt maha jätta. Ilmselt see ja see on ilus põhju siiamaani veel. Korraldustoimkond on sinu sellele elulistile siia pannud ka teatud neljanda numbri punkti alla minule malevaaeg ja kavaler, kavaler on üks punt, seda ma tean seda suure tähega kirjutatud kahja malevaaeg on lihtsalt maleva Andrese veaks muusikaliselt sedavõrd tähtis elu, et see on tarvis ka praegu meelde tuletada malevas tavaliselt ostetakse kitarriga suhteliselt lihtsaid laulukesi ja, ja kogu lugu see inimest muusika muusikaliselt oluliselt ei vooli. Minu jaoks oli, sest et see rühm, kus ma olin kaheksakümnendas kaheksandal aastal kutsuti tooma rühmaks, oli Raplamaal ja meil oli seal väga vahvad komandörid. Rutt, Jaanus kulli, Jaanus, kes praegu teeb tööajakirjanikutööd ja õhtulehte täpsemalt sealt sealt sain? Ei tee. Õhtuleht teeb küll. Et seal sai nagu üsna palju muusikat tehtud, aga, aga sealt need kaks komandöri andsid, et minu meelest meile kaasa väga palju sellist mulle eluks vajalikku hoopis ja üksteisemõistmist ja inimestesse suhtumist ja nii edasi ja nii edasi. Aga sealt kasvas välja ka seesama kavaler, ehk siis ta oli veel nimega Tomi bänd, selle kavaleri panime pärast, kui ma natuke suuremaks saime juba nagu kavaleri moodi olime, aga kõigepealt Me alustasime Tom'i bändist ja tegelikult võiks korraks vaadata sealt ühte videot mis peaks olema aastast 80, midagi ma ei tea. Kas seal peal, jah, ma, ma ei tea, ma arvan, mis häält sa laulsid seal baritoni baritoni. No kuulame sinu baritoni solistile, mina kusjuures, ja, ja ma ei ole soleerinud üks kord. Hurraa, braavo. Ja see käin selle juurde. Aga kas ta hakkab liikuma või jääbki sinna taustaks meile täna see poiss? No las ta seisab siis. Aga see Rudolf Tobias nik juuksepahmakaga on sul praegu ma vaatan, maad andnud. Tead, seest ta juba halliks minetatud enne maha, lihtsalt. Aga tore on see, et tegelikult praegusel hetkel on kõik needsamad noormehed siinsamas saalis olemas ja me üritame laulda teile ühe laulu. Selles vanuses praegu oleme. Kuulame. Poisid, ärge minge veel oma vanavara veel arvelt maha võtta, see toru. Räägib. Kuulge, kallid kavalerid, igaüks kolm lauset selle pika poisi kohta, siis on nagu ilus ja mis mina ikka seal vahel seisan, andke lihtsalt toru edasi ja see pikk poiss on minu kolleeg. See on üks lause. Räägi veel. Te olete olemas, on, et on olemas siukest maa, soola meil ikkagi. Eesti meeste hulgas. Palun, see pikk poiss on üks hea sõber. Arvatavasti on see pikk poiss, järgmine Ernesaks. Eks ta talvel ja sõbraga kõigile ja me olemegi seal malevast nagu koos üles kasvanud, koos temaga. Tahad saladuse avaldada? Villuts küll, kolleeg, jah, mina Me oleme, teatas kolleegidega kunagi Villu ja Arvo pidasid omavahel kihla. Seda ütlesite mulle küll juba 80. aastal, küll sa näed, siuksed olid laulupeopuldis, noh, sinna jõudsid nende kiskuda selles selles, et Villutsed kunagi ole mina ooperilaval tema tähendab ja laulan Figaro aariat ja kui ta seda ei tee, siis pidi Arvo kaer oma püksid ära sööma. Või tähendab, kui ta seda teeb. Ja oma 75. juubelil, mida sa tegema ja et ei tea, kas Arvo peab pükse sööma hakkama ei pea, aga sinna läheb veel tükk aega. Ma harjutan kogu aeg. Hea, okei. Aitäh teile. Nüüd on meil siis olemas vähemasti ühtede kavaleri pükste saatus noh, kas teada või vähemasti vaekausil, aga mingil määral sinust kui püksikandist tuleb juttu ka nii-öelda järgmise seltskonna kõnepunkti all, siia on kirjutatud. Sa oled vabariigi meister, oled sa vabariigi meister või olen, et üksi said selleks või kellelegi kahekesi saime a- kas märgusõna all kahekesi ja on ka täna siin või on ma räägin sellest kaks et otsa kulaatorid, sellega see kavaler toimis. Ma tegelesin veel sellises võistlus tantsimine ja mäletan, et neljandal kursusel see oli neljandal kursusel, ütles mulle. Peeter Perens, selle ajane meie osakonna juhataja, et sa pead valima, tantsid või tegeled muusikaga. Siis ma valisin juba muusika, aga sinnamaani, Me veel tantsisime ja tõepoolest aastal. Tutvustada oma tantsupartneritele Tiinale jah. Uskuge või mitte, selle õhtuivam, jah, tõesti võtsin, ma võtsin Tiinaga ühendust, aga me pole näinud, 23 aastat. Teineteist ei olegi näinud. Ja siis ma mõtlesin Tiinale, et jah, et kui me kokku saame, et äkki prooviks tantsida ka? Me pole see nii ammu teinud, aga me kohe üritame seda teha. Mis lugu läheb? Andres, tuleta korraks meile appi. Selle tantsimise peale ootamatult pikk aplaus, ma loodan, et sinu juhatamise ajal tuleb ta veel pikem, sest et endiselt pead sa ennast ikkagi rohkem koorijuhiks tantsijaks, eks ju. Jah, seda küll. Jah. Sul on siin kirjas Muusikaakadeemia konkursid sel ajal Leningradis ja Riias, nagu öeldakse, tahad sa sellest rääkida? Kiirelt selles mõttes, et sellega seoses oleks kuidagi halb mälestus nendest Fortum praegu Kuno arengule otsa ja ma arvan, et ta mäletab seda taga ja ta on hea inimene ära ära, kui nad kardavad, see oli jällegi seotud tegelikult kavaleriga. Veel mängisime edasi edasi ka sel ajal, kui ma õppisin akadeemias ja Leningradis toimus esimene balti, keda veel mitmete konservatooriumi noortekorjuste konkurss. Ja, ja ma olin seal võistlemas ja selleks päris hästi nagu esimene voor lõppes ära ja sain nagu järgmisse vooru edasi. Aga õnnetuseks lõikus kolm päeva ettepoole kavaleriga reis Kuubale. Ja see oli aastal 80. 86 ja see oli meie esimene välisreis. Ja siis ma lihtsalt pidin seal teeningedest ots ära sõitma ja mäletan, et noh selle üle veel pahandati, aga aga midagi ei olnud teha, kui ta Kuubal läks. Ühesõnaga hästi kuidas teil läks Kuuba saarel, mitte balleeleks Kuubal? Väga hästi sellele saarele, Arvo kaer, see poiss, kes laulis, just astus merisiili jalga ja siis kohalikud neegrid õpetasid, kuidas need ogad saab jalast välja tantsijatele lauajupi pihku keset vastu jalatalda taguda, et siis pidid ogad sinna sisse jääma, välja tõmbama, sealt? Mäletad Arvo sõda. Ja, ja nii ma käisin hoopiski Kuubale rajal ei saanudki. Võistlesime Riias ka sellega oli väike jama, sellepärast et enne seda. Ma sain oma muusikaga matriklisse eriala mitterahuldava, kellelt noh, mul üks Coloppi hori niimoodi nagu tegemata pidevalt ja siis ma läksin lastelaule mängima. Sellepärast anti mulle mitterahuldav, ma ei saanud nagu nendega hästi hakkama, aga samas samas jällegi Kuuno arenguga saime kusagil augustikuus tänava peale kukkuma kui ja ja tema mulle ütles, et kuule, et sa pead ikka sinna minema küll, et unustame selle mitterahuldava jutu nagu ära. Ju siis on sellest hoolimata, et sul läks korda ebarahuldavalt kolm korda rahuldavalt, on siin kirjas, et pärast esimest kursust oli seal tegemist sõjaväega tavaliselt need, kel väga hästi läheb koolis nagu pärast esimest kursust kohe sõjaväkke ei lähe. Vaat mis sinuga juhtus. Vot mina sattusin sinna aega, kus võeti, just veel võeti esimest korda tudengid sõjaväkke pärast esimest kursust ja me läksime sinna praktiliselt kõik koos terve selle Cavaril pundiga. Ja mäletan Kunzistki, et veel sel ajal lukku Jul Leibur ja ma ei tea, kes kõik mina sattusin kõigepealt Pihkva lähedale opotškasse siis on eriti hea koht selles mõttes, et see oli, oli noh, suht Eesti lähedal ja missised vaatamas käia, aga ma tegin sellelegi ühe ühe lollaka tüki ja siis mind saadeti pärast Moskva taha uraalidesse peaaegu. Mis sa tegid seal. Nimelt ma sain kaks nädalat, enne kui meid hakatised noorte noorte pärast noorteaega ära saatma. Õnnestus mul saada endale suure trummilööja koht orkestris selles väeosa orkestris. Ja siis toimus viimane rivistus. Selle väeosa rivistus enne laialisaatmist ja teadagi marsi rütmi hoiab suur trumm. Ja meie väeosa komandör oli üks alampolkovnik, natuke vanem. Vabandust, seltsimees, aitäh, härra või seltsimees ja talle meeldis kohutavalt jalgu loopida, uhkelt käia rivi ees ja siis mina tahtsin näha, et mis saab, kui tempot juurde nagu annan. Ja siis ma andsin ka muidugi. Järgmine päev saadeti mind Vladiimilisse. Ja siis ma olin kaks või aasta otsa olin tegelikult niimoodi püsseljas, iga valvasin kohalikku tehnikat. Ehk sõjaväe tehnikat, mis on, muuseas oli, on, ma ei tea, vähemalt oli see aeg minu jaoks ei ole põnev, olin radarit seepeale siis tegelikult, kui oli mingi vaba hetk, siis sai radaritega mängida, vaadata, mis Tallinna lennuväljal toimub. Ja paraku ma veel olin see aeg sõjaväes, kui härra Rust Saksamaalt maandus Moskvasse punasele väljakule ja meie olime siis Moskva neljandas kaitseliinis see aeg. Aga jah, see päev oli piirivalvurite päev ja pidu oli väga suur. Et ei jõudnud nagu jälgida, kes seal mööda neid raudteid sõidab, ta tuli lennukiga raudteel madalal, lihtsalt, et seda lihtsalt keegi tähele ja siiani ei ole seda sinu süüks peetud. Ma tean. Õnneks küll jah, kuigi sõjaväest ära tulin, siis minu templi ülesanne siis see lõputöö nii-öelda oli korraldada suur kontsert. Sest ma tulin välja 85. aastal. See oli siis suurest sõjast palju 40 jaa. Jaa, ja siis tegime seal suure kontserdi, kus mängis puhkpilliorkester ja ja minu oma roodu komandör majoriks Moldaaviast eksmees oli, laulis soolot ja ja siis paluti, paluti teha ka meeskoor. Ja teiste tehti, see oli nii, et helistati 200 meest ülesse. Lesti paariks lugeda, üks, kaks, üks, kaks, öeldi, et esimene, esimene hääl, teine teine hääl, minge klubisse harjutama. Siis ma kuulasin need 200 jõmmisel üle. Me saime umbes sellise kolmekümneliikmelise meeskoori ja laulsime, et B-d ja ma ei tea veel mingeid laule Tuhmanoviga. Ja kui see kõik läbi oli, siis selle väeosa komandöri kindralleitnandile tuli lavale pisarsilmi ja palus, et ma jääksin üleajateenijaks. Ja siis ma talle ütlesin, tead, kui sa mind kohe koju lased, siis ma lõpetan ruttu konsi ära, tulen kohe tagasi. Ta lasi mind kohe koju, aga mina tagasi läinud, tähendab ta ootab siiamaale veel. Sa jõudsid koju tagasi kohe nagu sa ütlesid ja, ja said ka akadeemiasse tagasi, eks ole. Jah, teisele või jälle esimesele kursusele ja siis ma sain teisele. Siis ma näen selle tagan. Jaan Tombi nimeline poistekoor on nii jah, kultuuripalee põgeniku lombi poistekooris juba juba otsa kuidagi laulma. Peeter Perens olisi seal dirigent ja laulsin seal noormeeste ridades, vaikselt hakkas ta mulle sellega niimoodi Kurmiste tööd andma. Ja mõne aja pärast see asi siis juba selle kooriga tööle hakatud. Ja ja mäletagi rohkem, mina ei mäleta, aga ma loen, aeg oli Teaduste Akadeemia meeskoor, see tuli kui hiljem. See oli suht suht paralleelselt poistekooriga koos kas tagasi hüpata? Sinu vanuse juurde võib öelda, et 40 aastat oled sa vana ja 25 sellest kori ütlemisega tegelenud või? Mu nii läheb, jah, põnev suhtarv, 40 25 näevad, sinus on ülland, rumba, tantsija, male poobas, Apoosnen, tema läks viie aastaselt lavale. Sina 15 aastaselt, see on suur asi, aga jah, sellest samast rivaali ja, või tähendab Tombi poistekooris kasvas hiljem välja Revaalia puistekoorija, sellest rivaal ja poistekoorist omakorda kasvas välja valja kammermeeskoor ja see on küll üks selliseid kollektiive, kellega kellega mul on hästi pikalt seotud ja seotud praegu ja ilmselt veel seotud edasi, et tegelikult paluks. Kuulge, aga tänaval jälle jah, paluks korraks lavale tulla, olge head. Nii ülejäänud või õigemini järgmine kava eeskava punkt on puhas, minu aps. Siri, anna andeks, kallis. Enesestmõistetavalt tõmbasin su esinejate nimest maha, näed, kriips on ka peale tõmmatud. Väga vabandan. Kõigepealt kolm sõna, kuidas laulis täna meie rahvaesindusse hoor, üleval künkal oma kolme dirigendiga ja siis kohe jõuame peasüüdlase juurde, kuidas üleval läks seal tompel. Jah, eks natuke keeruline olukord ole, aga ma arvan, et aeg annab arutust ja ootame ootame mõned mõned vabad päevad istungitevabal nädalal ja vaatame, mis siis edasi saab. Milline poliitiku jutt? Ja ärme lauset ja mitte midagi. Sellest räägime siis ei taha. Selge, ei ole tarvis. Sa oled täna siin ja me kuuleme kohe. Miks see Hirvale nii tähtis oled? Jah, eelmine aasta kuidagi käisin niimoodi ringi ja mõtlesin, et tahaks teha mingit mingit kava, mis oleks hästi hästi ilus, lihtsalt ilus. Ja siis samal ajal tegelikult siirivistigi viidad, see aeg, see oli kusagil aasta tagasi, oli ju? Jah. Ja siis ma hakkasin, kujutame ette, et tegelikult see hääl peaks väga hästi sobima kokku noorte meeste häälega. Ja kusagil suvel me saime täiesti tänaval kokku, aga me polnud niimoodi suhelnud omavahel tegelikult ja ja tegin talle siis ettepanekule, kui prooviks midagi koos teha. Ja sellest sündiski selline kava, mille nimeks laulud hingest ja ja kohe nüüd, novembri lõpus peaks peaks välja tulema, aga see plaat, mille ma olen lõpuks sisse saanud, laulda ja veel detsembris mõned kontserdid selle kavaga. Aga me oleme juba nii palju kogu kasvanud, et kui Siiri kolis Harjumaal ära, siis mingi hetk, Me käisime meistriga, võtsime seal katuse maha ja panime peaaegu et teise juba peale ja lõhkusime puid ja tegime natuke seal tööd, et tal pole aega juutel kogu aeg ära ja laulab ja, ja nii edasi. Sellepärast on siin Sunniks teda täna laulma ka? Laulad sa. Väga hea meelega, ehkki see maha kritsutamine, noh võib-olla oli oli ka ennatlik, sest et mul on natukene nohu, aga noh, ei ole viga, ma arvan, et saame hakkama. Seda laulmist on ka juba tehtud 20 aastat ja õpitud kanohuga laulma. Aga ma ütleksin selle katuse kohta võib-olla, nii, et jah, et Hirvo Surva juhatusel sai see katus maha võetud. Aga mitte ainult selle tõttu, et, et mul oleks olnud ajapuudus. Ma olen naisterahvas. Ja, ja ma arvan, et, et jällegi, et ilva võib-olla valis just nagu te ütlesite, et minu hääl sobis tema arvates nende noorte meeste häältega hästi kokku, siis ma arvan, mitte sellepärast, et kohati mehelik hääl on. Et, et jah, ma arvan, et võib-olla see kaks niisugust häälte maailma kokku viia oli, oli põnev idee ja minu jaoks ka väga põnev. Niisugune, kui noh, ma loodan, et sa väga poliitiliselt seda sõna ei, ei tõlgendanud. Huvitav projekt. Küll aga sulatamine kukkuses teid sulatama Hannesega kokku kohe. Ja laulaks Tõnis Mägi liivakella. Väga ilus, sa oled oma kaardile jätnud praegu veel lavale rivistatud üles, kas nad tulistavad veel? No ütle siis neile korralikult, minge palun puhud. Aitäh, härra, alati on natuke imelik vaadata, äkki unustasid nad ära või poisid seisavad seal ja närvis. Ja millest edasi räägime, kas näiteks vabariikliku koorijuhtide konkurss, sest mida video näol näha saab või vähemasti mingit juppi sellest või? Jah aastal 91, teine aarilt korjuste konkursse. Ja ta läks mul persest, mul oli sellest hea meel ja pärast seda mul oli võimalus töötada trammiga paar aastat. Aga seda võib ka videolt muidugi vaadata, seda konkurssi ei mäleta isegi seda enam päris hästi. No vaatame siis sealt video pealt seda konkursse, mida Hirvo enamasti ei mäleta, aga kohe tal see meelde tuleb. Aitüma, miks sa mulle vahepeal sosistasid, me ei pea seda lõpuni kuulama. Pik, kuule, mees, Korne käega, saksa keeles laulma õppimisega. Schubert nägi vaeva selle laulukirjutamisega sinu jaoks. Õpetaja Ants ülevaade, võin öelda, tema õpetas mind muusikaakadeemias. Kus sa ise õpetad? Enam õpetan küll jah. Tegelikult õpetan. Ligi 10 aastat õpetasin otsa koolis koorijuhtimist ja tegelikult praegu. Õpetaja palgal vanalinna humanitaargümnaasiumis, kus avati sel sügisel kooli juhtimise osakond. Ja seal on mul praegu hetkel Sul on siin laua peal siis punktis kirjas kaks J-tähega sõna. Jutt Jormaaga, kes on Jorma. Jorma, on selline poiss, kes on vabandust, noormees nüüd. Kes alustas laulmist seitsme aastaselt Tombi poistekooris ja nagu tegelikult kogu aeg kaasas käinud muga. Hetkel mõlemad, aga väga head kolleegid. Töötame koos meeskooriga, töötame koos Virumaal. Ja ta õpib hetkel muusikaakadeemias. Aga sa võid enda käest küsida Andres hingaja, Jorma, oled sa siin kutsuksite siia siis. Vaata, see kollane toru pihku ja räägime natuke. Seal oli tema õpilane, praegu kolleeg. Tere õhtust kõigile tere, vastab tõele. Mis sa oled siis koorijuhtimise õpetaja või, või ütle teistele ka? Ma arvan, et ma õpin koorijuhtimist. Kaua juba. No niimoodi aastates kokku lugeda, siis peaks neli aastat saama täis. Kaua veel? No loodan, et on ikka elunatukest veidi antud. Nii palju on õpitud sellest asjast, et siin päris selgeks siis ei saagi. Aga filosoofilist elu mõtlemist on sul vastutust nähtuna tugevasti juurde tulnud. See on tore, miks sa õpid seda ala? See on raske ala praegu, eriti 2003. aastal. Ta oli just sinu kalli kolleegi irvaga, rääkisime tund tagasi ühe intervjuu tarvis jutu linti ja ei ole need asjad nii roosilised midagi ja pilved koorijuhtimist pea kohal sinna. Eesti vabariigis. Anno Domini 2003 on suhteliselt sellised hallid. Raske elaja, rasked küsimused. Peab ausalt vastama, tahaks loota. Ma arvan, et ma olen lihtsalt hetkel nii nahaalne tyyp et ma kasutan selle suure õnne siin Eestimaal hetkel ära seda ala õppida, sellepärast et et kõik, mis kõneleb mõistuspärast keelt ma arvan, et sunniks tegema midagi muud. Aga kuna on, võtad kunagi julgus teha see otsus muusika kasuks, siis praegu tuleb hoida kõik rauad tules, tuleb teha nii palju tööd kui võimalik. Et siis hiljem, kui, kui tagasi vaadata ja võib-olla teha mingeid otsuseid, kuhu edasi, siis oleks kindel tunne, et midagi sellise kõhkluse pealt ei teeks, et veidi proovisin, näib, et ei tulnud välja või et veidi tuli välja ja nüüd siis kuhu. Et see pole ka õige, et ma lihtsalt ignoreerin suuri osa orust suuremat osa nendest hirmsat Tassa Hirvatest asjadest, millest ilmselt Dirvaga rääkisite selles intervjuus ja ei, ei kuula seda juttu. Väga tähelepanekud muidugi ära kuul. Pühapäeval on eetris KUKU raadios kõlab aga ära, kuhu, no mis asja, oma rida edasi ja väga õige nii peabki tegema. Kas sa juhatad koore ka, eks ole? Juhatanud koore juhatanud? Hirvo ka koos käime me Virumaal Virumaa poistekoori juures tööd tegemas. Samuti noodikoormeistrina on siis teoksil Ravalia Mestori juures üht-teist ja Estonia seltsi segakoor ja Heli Jürgensoni lahkel põlvel ja, ja kutsel olen seal kolmandat hooaega tööpostil, nii et jälle kolm, neli koori kaelas ja see on vist ei ole, tüüpiline küll. No vot, see on seesama jutt, et tuleb hoida need rauad nagu soojas. Õige muidugi, minu kommentaaris ei olnud mitte midagi negatiivset, aitäh sulle. Jura. Kas laseme edasi? Kas duubel seitse on seda, see tähendab seda, et ta on kokku 14 või? Jah, täpselt nii palju ta tuli, kui ta tekkis ja ta tekkis, nii et ümbrivaalia poistekoori noormehed vajasid nagu natukene muud tegevust veel juurde, sest poistega läks nagu rohkem natuke aega ja mehed tahtsid nagu midagi muud ka veel laulda ja ja siis ma ühel hetkel lihtsalt küsisin, et kuulge, et kes tahab keegi veel laulda selliseid natukene ansambli mudi laulu või natuke midagi muud ja ühel pühapäeval tuligi 14 mees, kuku sellesse nimi nagu saigi. Praegu on see koosseis natuke muutunud või mitu korda muutunud ja neid ei olegi 14, aga. Aga me üritame ühe laulu ikkagi nendega laulda. Oled sa seal dirigent või laulja ka ühtlasi või? Ei, ma ei laula. Enam pole selliste juhatad. Noh, vahest natuke näitan ja vaata, kas 14 liikmelist koori peabki, ütleme jah. Kuidas kunagi, aga täna? Ma aitan, lihtsalt. Vaatame, kuidas ta aitab. Kas duubel seitse töötab edasi, laulab edasi. Mis tema loomingulistest päevadest praegu on teada, see on saladus hetkel? Sealt jätame siis selle saladuseks. Aga saladuseks ei ole, et sul on lähedased suhted ühe väga kena daamiga, kes täna ka on tulnud kaugelt Virumaalt siia, meile külla ja ausalt öeldes ta mitte ainult sina ei ole tema vaid ka terve rida teisi mehi ja naisi, kes selles kandis esinemas on käinud, seal, mitte kaugel Rakverest mitte öelda, täpselt. Rakveres elab üks tore daam, olekski, paluks mõlemat praegu siia lauda raja ellu tule korra kella veab, kellest jutt on ajaja proua Ella. Eks selline daam ilma kelle, milleta ei saa Rakveres ükski korralik, tõeliselt tõsiseltvõetav pidu, ma pean silmas pidu, kus ikkagi inimesed tunnevad, tunneksid ennast vabalt. On, kellel on võimalik tulla peaaegu perekonniti. Suurde kohta kokku ja seal juhatab meie Ello vägesid. Mismoodi sa tunned seda noorhärrat? Kummalisel viisil a- noogulame. See on natuke pikem jutt, aga põnev, veel aega on. Alguse sai see sellest, et seoses Virumaa poistekooriga, kus tekkis ühel hetkel dirigendikriis ja mul ei olnud ühtegi poistekoori dirigenti peale Venno Laulu isiklikku tuttavat, pöördusin tema poole. Tegin talle ettepanekutele Virumaale poistlikule tegema temast, sest mina ei tule eesti aeg. Eesti algus, 90.-te algus. Välismaa lahti. Ma olen nii palju Eestist ära, et ma tuleks küll, aga ma lihtsalt ei saa, ma hakkan sind petma ja ma ei jõua õigeks ajaks kohale, aga ma ütlen sulle ühe nime, kas see sulle midagi ütleb, et pöördu tema poole, aga et kui tema ei tule, et siis otsime kedagi teist, ütles Hiro solvanud nime. Ja ma ütlesin, ma ei tea temast midagi muud, kui olin meediast seda kuulnud, et ta selle konkursi võitis. Mida me siin täna vaatasime, noorte dirigentide konkursi ja etta poistekoor ja teeb ja nii ma tema poole pöördus ringi selles püüdiselt. Ole hea noor ja tubli mees, tule aita. Ja siis ta tuligi. Ja see oli täpselt sellel novembrikuul kui palju aastaid tagasi. 10 meil on juubeldena. Ja, ja see tulek oli kummaline, sest tutvus algas sellest, et ma ootasin teda Rakvere kultuuri, maestro tuli uksest sisse, üleni verine. Esimest korda poistekoorid, tiri, dirigent, verine, mina olin ka ära ehmatanud, ei osanud midagi öelda, tema ütles, et siin ma nüüd olen jah. Ja rääkis siis loo ära. Lugu oli selline, et eks ta siis selle hommikuse noormees 30 aastat vana hommikuse magamisega magas bussi maha tuli hääletamisega, aga novembrikuu libeia ja, ja teeolud halvad. Ta ütles täpselt sellise lauset, ma ei saanud midagi aru, et üks keskealine paar võttis mind peale, ma istusin seal tagaistmel ja kui ma ükskord silmad lahti tegin, oli, oli, oli. See oli tema variant, see ei olnud hiljem ei olnudki esimene paar, see oli üks daam suht korpulentne tema kõrval, esimesel istmes oli Žiguli kaks null null üks. Ta ahistas sind, seda peida jahistan. Aga ta hakkas ühest autost mööda sõitma ja nii kui ta jõudis ta kõrval, hakkas ratas kergelt käima ja olimegi täiesti niimoodi kaks korda üle kaela kraavis ja siis ja sattus selle külje peal, et mina olin nagu all. Ja siis ta ronis autost välja, kaksiratsi sinna, auto peale, tuli külili, vaatas mulle otsa, ütles, et ega ta surnud ei ole. Selge. Aga edasi oli veel huvitav, sellepärast et selle ega viga ei olnud suurt, aga väiksed kriimud ja näoste peast läbi tohutu veri. Ta rääkis selle verise näoga sinna tee äärde hääletama, järgmise autoga edasi katsetada. No see leed ei võta ju peale verine koju metsa vahel ei võta, aga ikka lõpuks keegi võttis ja hiljaks ta jäi ja tuli ja siis me saatsime ta sinna polikliinikusse, harisime, pesime ta puhtaks ja lasime siis poistekoori ette, kus ta nüüd 10 aastat. Aitäh, kallis proua kui sa vähegi viitsid, ratsid jää siia istuma, äkki seal tuleb veel mingi verine lugu temaga meelde ja siis. Valimisest paketist üks ilus lugu veel välja, Hirvo Surva, sinu mõtet vahepeal me laseme oma juttu edasi, kui sul tuleb mingi ilus lugu. Anna märku, aitäh. Mis MLS tähendab, ütle lihtrahvale, ka. EML-s on Eesti meestelaulu seltsi poistekoor. Ja jälgimise eest. Jällegi see kuur saab sel hooajal 10 aastaseks, sai loodud 94. aastal. Ja neid ei saanud tänaseks kokku korjata üle Eesti, jällegi aga. Poisid on praktiliselt igast maakonnast saartelt, küll Lõuna-Eestist, seal istuvad hommikul kodus bussi peale, sõidavad siis kuhugi kokku ja tulevad nüüd käivad Tallinnas koos, me olime hästi palju aastaid, käisime paides koos keset Eestit oma raha eest või saad pärast neile bussipileti kinni maksta. Ei saa. Sõidavad oma rahastaga, söödame ja joodame ja magatame meestele seltsi raha eest, need leivaisa istus seal ja on otstarve, võib teha suure aplause. Kooriv finants. Ja eks sealt on ka juba päris palju poissi läbi käinud ja mõnedki, kes on tulnud õppima Tallinnasse kõrkul, laulavad Revaalia kammermeeskooris. Ja mõned siin-seal mujalgi veel. Sa ütlesid ka sellest koolist, on on esindus või esindaja esindajaid. Algas alustas oma karjääri poistekooris sopran Nina ja oli üks väga tugev sopranisolist ja nüüd ta on hetkel siis juba tenori rühmas. Kuigi ta on sihuke kõrge bariton ja natuke teine tenor ja ja ka solist ikkagi edasi. Et äkki Mik tuled, laulad seltsi poistekoori poolt midagi. Ilusti laulis meik, võib-olla on batka ütlema, et teate, kelle laul see oli ja kelle sõna, kes ise ütleb, tead, sina? Saime sellegi osas targemaks, minu arust oli autor ka siin äramärkimist vääriv. Veel kord suur tänu. Rahvusooperi poistekoor on sinu üks järjekordsetest või pidevatest hobustest. Jah, viimased kaks aastat. Mul on lausa kaasanud, seisavad seal. Kuulge, tulge see raha peale, nemad ei ole nüüd veel täiskasvanud, eks ole, nemad on alles poisid, jah, aga seal on täiskasvanud mehi ka juba kõike segamini, hurraa. Kas see on? See on seltskond, mida juhatas enne keda juhatas Venno Laul. Jah, see on endine eesti poistekoor, nüüdse nimega Sis Rahvusooper Estonia poistekoor. Päris palju neid poissi seal tead arvu ka või? Koos ettevalmistusega Jukude Juhanitega on praegu hetkel neid 140 ja neil poistel on siis laval käimise kogemus ka ja ja ooperites osalemise oma omadusi ja kogemusi ka jumala tänasest ummik, olime Garmini rebi mängus, ennustabeid kõikus, jäi, mille eest vahus kuri luudakas pühkima, jahest juhtunud. Aga loodame, et me saame oma ülesannetega hakkama. Laulate ka siin, kui nad juba kord niimoodi kenasti rivistatud, onju jah, ja mõtlesime, et tegelikult laulustane hoopiski kaks viimase aasta poistekooride hitti. Me pole enam väikesed ja kikilips raudselt ei ole. Karmen. Meil on veel natukene aega armuretserva. Võib-olla tuli proua Elol praegu meelde midagi veel verisemaid, kurvemad kohtumistest läbisaamistest tegemistest. Öelge midagi muud? Ei seiklustest rohkem ei räägi, aga ma räägin Virumaa poistekoori seisukohast seda, et on kummaline see, mis paneb seda suurt poiste hulka. Eelmine aasta oli neid ka 140, nagu Estonia, oli see aasta, me vähendasime asja, neid on umbes 100, mis ikkagi paneb seda väikest poissi sealt tulema, arvestades seda, et ahvatlusi ja kõike muud ettevõtmisi on tema jaoks ju küll, aga see on ikka suur loobumine, suur eneseületamine, üks väike poiss tuleb sealt kusagilt Virumaa külast kaks korda kuus laupäeva hommikul proovile. Kes siis kuidagi saab, kas liinibussiga või toovad vanemad, mis paneb teda tulema. Ja vot nüüd ma jõuangi selleni, et On osa dirigente, kellel on see olemas, mille kohta ma ei oskagi öelda, mis asi see, see on. See on see mis paneb tulema, mis paneb olema, mis mõjub sulle nii lummavalt, et sa lähed sellega kaasa ja ta haarab sind kaasa. Sellepärast see väike poiss tulebki, sellepärast tulevad ka suured. Ja, ja see on niivõrd nakatav. Ja kui ma siin Virumaa poistekooripoisi käest küsisin, et miks sa käid Virumaa poistekooriproovis siis ta ütlebki, et hirmu pärast see on number üks, mis ta ütleb, siis ta loeb sinna ka neid teisi põhjusi, muidugi, miks ta seal käib. Aga esikohal on see, kui ta hommikul proovi tuleb, siis ta küsib. Kas täna Irvoga tuleb, vahest ei tule, ei peagi tulema alati. Ta ei küsi ühegi teise dirigendi kohta, kas see tuleb või ei tule. Ta küsib, kas Irvoga tuleb. Ja see ongi nüüd see, mis on sinus. Mis, mis on niivõrd nakatav, vaadates sind kas eestpoolt dirigendina või selja tagant, kui sa dirigeerib see haarab kaasa seda saalis istujat ja haarab kaasa ka seda sinu eeslauljat ja nii see on. See on suur asi. Aitümala. Proua Hella rääkis täitsa õiget juttu, teatmise hea omapärasel on, mina olen sind ainult kaks-kolm korda korjes näinud ja nüüd siin ka, vaata, kui sul midagi nässu läheb, siis sa ei saa mitte vihaseks, vaid sul tekib näole süütunne. Sa hakkad kuidagi kohmetult naerma, järelikult sa võtad süü kollektiivselt omaks, mitte ei ütle, kuramuse poisid, maja juhataja nii hästi ei oska laulda. Aga minu arust see on oluline asi, kui laps, vabandust, noor noorhärra või, või tulevane noorhärra näeb, et et tema juht või, või see mees, kes hetkel hoiab laulu käes, võtab asjast täpselt sama palju osa kui keegi teine, aga see on minu isiklik arvamus. Kuule, meil on vähe aega, tahtsin midagi öelda veel, meil on veel mitu asja. Te ei pea minema praegu ettevõtte julgesti edasi olla, äkki tuleb veel mõni lugu meil? Ah, ma ei tea, nii rääkida võib lõpmatuseni, aga tegelikult on ühe korra elus ka ise laulnud solistina. Ja see oli ka vist paar aastat tagasi, ma laulaks terilinud iseossa, aga video pealt aa sa, ma mõtlesin. No mis see kellegi ollakse, autotekki ette ka, miks sa seda teed ja kelle laul seal ja puha tüüri naljakas, sest, et kutsuti mind saatesse. Klaver põõsas. Et laula üks lugu, ma pole ju ometigi laulnud ja tegelikult ma võin tunnistada selle laulu sisse laulmine aega üle kolme tunni. Siis ma sain üldse aru võt ja nõuad küll teiste käest, aga võtmine ise mikrofoni ette. Ega see asi kõik nii lihtne ei olegi. Aga kuidagi ta tehtud sai ja duubel seitsmega laulsime moevoolude elu kooli. Kas nad tabasid ära, kes alistanud sellise äraarvamise mäng? Tegelikult vist lõpuks tabasid. Nii et annad meile vihjetega, tabasid lihtsalt, ma ei mäleta, vaatame, kuulame seda lugu siis kui õnnestub. Dialast olla koorijuht edasi, ma arvan. Kipud veel laulma teedega, teist kujutlustele, mahe laulaks. Ja, ja ikkagi, mis toimub siis hetkel mitte praegu aga, aga oled Estonias kõvasti ametis? Tänane päev nägi välja nii, et alustasin hommikul kell üheksa, kell 10 tulid poisid lahti lauldud, kell 11 algas Garmini läbimäng paralleelselt Britteni väike korstnaproovid, mis tähendab paralleelselt et oligi nii, et teatri planeerib lihtsalt nii hästi, et panevad kaks Rovi korraga kokku, kohe siis jooksed ühest ruumist teise teedega, proovi kogu aeg. Kahjuks või õnneks või ma ei tea. Aga jah, hetkel ongi praegu kõige suurem töö Britteni väike korstnapühkija minu jaoks esmakordne ja põnev. Ja sina ise kostüümis ja Ivana asjapulgad, Need ongi naljakas, et seal selles mõttes peab olema esimeses vaatuses nagu näitleja laval ja teises vaatuses nagu dirigent, siis et ma ei tea veel hästi, kuidas välja kukub. Igatahes lavastaja Jaanus roomiliselt savist astusid kunsti valest uksest sisse. Et oleks pidanud sinna näitlemise poole peale, kui ma ise ei usu ja tõesti igatahes üsna põnev töö ja paistab kõik, kuidas see kõik toimub. Kuues detsember peaks nagu toimuma esietendus ja küll ta toimub. Jah. Mul on andmed, et siine seltskond vähemasti sinuga ja sinu pärast siia kaasa tulnud seltskond tahab meile teile veel laulda, vastab see tõele. Küll jäi mõttesse need seltskond, jah. Aga see saabki olema selle õhtu viimane laul, massaa ja ma arvan, et see saab olema ka lõpulaul. Et. Me võime pärast edasi rääkida, kui tahtmist on. Aga enne kui me seda laulame, task öelda lihtsalt seda, et mul on elus õudsalt vedanud. Selles mõttes olen olnud kogu aeg. Nii palju kui ma töötanud olen, väga head kolleegid, kellega ma saan koos töötada. Nii need, kellega enne töödeldud, ja need, kellega ma praegu hetkel töötan. Nii Virumaal, nii vabariiklikus, poistekooris kui Estonias kui Revaalias. Kui ükskõik kus mujal veel. Et tahaks väga tänada selle eest, et nad olemas on, selle eest nad aitavad kõike seda koormat omavahel jagada, tegelikult eriti suure tähtaja mõelda tegelikult Jurmala, sest et eriti siin paar-kolm viimastel nädalatel olnud ikka natukene hullumaja ja oleme püüdnud temaga jagada teatud ülesandeid. Et lihtsalt nii, et tegin oma auto volituse, Jorma pöörleb, kui on vaja, sest tema tormab autoga parasjagu sinnapoole, ehk siis Virumaa poole või kusagile mujale poole ja mina katsun jälle kusagil kohapeal midagi ära teha. Aga ma arvan, et see enam kaua kesta ei saa, sest et nii Aga loodame, et jaksab veel teha ja ega me siis mingid, ma ei tea. Minu meelest on nagu töö veel ees olles tuleb lihtsalt valida, mida konkreetselt edasi teha. Ühe valikkuse tegid, jäädes siiski truuks ainult oma kooli juhtimisele, tulla sealt kõrgelt künkalt alla ega sinna, mida me ei taha. Ei. Milles oli, asi, olid vales komisjonis vä? Ei olnud tegelikult oli asi selles, et kui mind hakati kutsuma ja rääkima kogu sellest, et tule ikka ei ole ja kandideeri, siis siis ma ütlesin nii, et kolm punkti, kui pannakse kirja teatud lepetesse, siis ma tulen. Pandi pandi, aga aga vaatame, kuidas need täidenud lõpuks viivad. Ma väga loodan, et seda viivad. Ärme lähme morbiidseks, usu mind, elumehel tõesti ees nagu õige ja, ja, ja, ja pole seal ülemisel Kamaga midagi vigane, lihtsalt teevad natuke teistmoodi tööd. Lõbulauluna sa tahtsid lasta kõlada siis täpselt, millel. Rein Rannapi rahu. Ja kui on armee üles rivistanud, siis ärge sugugi kallis seltskond, kes te täna hirmu pärast siia tulite, arvake, et õhtu sellega läbi ja nii lihtsalt nii-öelda ametlik osa sai läbi igalühel meist teist on, on individuaalne võimalus siis teda isiklikud õlale patsutada, midagi öelda pikka või lühikest, siis allesse omavaheliste meeste naiste jutt algab aga praegu siis rahu, ainult rahu rannapilt. Nõnda kallikesed aitama, siia saite tulla tänavale Hirvo kolmapäevaga, olen veendunud, tema paremad päevad seisavad, seisavad veel ees, neljapäevad, reeded, laupäevad ja eriti pühapäevased pühad päevad. Kellel vähegi midagi tahtist individuaalselt talle midagi öelda on, siis olete lahkesti see oodatud ja palutud. Ilmselt ta siit laua tagant kaugele ei põgene, veel kord, suur tänu ja järgmiste meeldivate kordadeni.