Oleme klassikaraadiomikrofonid avanud seekord Hiiumaal Käina lähedal helilooja Rudolf Tobiase majamuuseumis. See on väga eriline paik kontserdi ülekandmiseks, aga kogu meie tänane õhtu siin on väga eriline. Kui ühte fraasi kokku võtta, siis sind saavad ühes sündmuses kokku mitmed kultuurivaldkonnad ja inimestena pühendunud nimelt Hiiumaarahvale ja nende külalistele on see üks Rudolf Tobiase muusikapäevade sündmus, kontsertesinemine kunstnikutele ja muusikasõpradele ning Eesti raadiole on uue laserheliplaadiesitlus, millel on Rudolf Tobiase klaveripalad. Ja mitte viimane past isegi üks fundamentaalne ja edaspidiseks võimalusi andev on see, et see on esimene stereo digitaalne otseülekanne Hiiumaalt. See tähendab, aga ma arvan kvaliteeti ja kõikide tehniliste võimaluste garantiid üle Eesti edaspidi ja alatiseks. Seal on samasugune sisuline tähendus nagu on olnud muusikaprogrammide arengus ja kultuurisündmuste arengus. Kui mäletate stereohelitulekul Eesti raadiosse ja Edasi digitaalsete otseülekannete tulemisel Eesti raadiosse olid need ju esimesed Leningradist, Riiast ja siis edasi juba digitaalset levi kaudu, ükskõik kust maailma muusika või kultuuritsentrist. Ja nüüd seekord oleme siin väikesel Hiiumaal Ühes tõeliselt väikeses kohas ja hubases koduses majamuuseumis. Tänase sündmuse ühine nimetaja on Rudolf Tobias ja me kõik oleme siin koos tema nimel tema muusikas huvitatuna või tema muusikauurijate esindajatena. Kõigepealt annamegi võimaluse pianist Vardo Rumessen-il, kes on üks meie tänase sündmuse põhitegelasi mängida Rudolf Tobiase oma klaveril. Ühe pala. Tere päevast, kallid hiidlased. Tere päevast, kõik raadiokuulajad, kes ma loodan, te raadiote juures saate osa sellest ainulaadsest sündmusest siin Rudolf Tobiase sünnimajas. Me oleme tõepoolest väga ajaloolises paigas siinsamas kõrvaltoas selles pisikeses nurgatoas, tõenäoliselt tuli ilmale 1873. aastal Rudolf Tobias. Ja selles toas siin tema isa pidas kooriharjutusi ja väike poiss olevat istunud siin kuskil väga lähedal tabureti peal ja jalaga takti löönud juurde. Ja on lausa uskumatu, et just siitsamast, madala laega väikesest köstrimajast mis on ehitatud juba üle 100 aasta tagasi. Ma oletan, et kuskil umbes 1838. aasta paiku et siit tol ajal nende tingimuste juures möödunud sajandi lõpul olukorras, kus Eesti professionaalset muusikat veel ei olnud tegelikult üldse olemas leidis see noor poiss endast nii palju tahtejõudu, enesekindlust, visadust, julgust, pealehakkamist, kõike, mis selleks vaja on. Et minna suurde maailma linna Peterburi ja hakata heliloojaks olukorras, kus eelkäijate poolt praktiliselt traditsioone veel sellel alal loodud ei ole. Ja ta kujuneski meile esimeseks nurgakiviks. Ja ma usun, et hiidlased võivad olla teie auga uhked selle üle et selline suurmees on võrdunud võrsunud Hiiumaalt ja et hiidlastel on oma rahatäht 50 kroonine. Sest kui palju siis neid maakondasid ja valdasid Eestis on, kelle mehed on Eesti rahatähe peal. Ja seetõttu mul on väga hea meel, et hiidlased nüüd juba kuuendat korda korraldavad Rudolf Tobiase muusikapäevi ja et need on saanud mitte ainult nüüd tänase päevaga seoses siin Üle-Eestilise tähenduse, vaid nad on muutunud ka rahvusvaheliseks. Mul on siinkohal väga hea meel avaldada tänu ja lugupidamist proua Elke Velkerile Saksamaalt, kes on samuti oma elu pühendanud praegu Rudolf Tobiase uurimusele ja kellelt lähemal ajal me loodame Saksamaal ilmuvat raamatut Rudolf Tobiase, kes teeb praegu oma doktoritööd Tobiasest ja kes esines siin ka orelikontsertidega. Samas on mul isiklikult väga hea meel, et see heliplaat, mis sai juba salvestatud kolm aastat tagasi 1995. aastal, et see nüüd lõpuks on jõudnud siiski tegelikkuseks saanud ja, ja on ilmunud ja on ilmunud just Tobiase 180 25. sünnipäeva puhuks. Ma olen selles mõttes väga tänulik Eesti raadiole. Et Eesti Raadio selle suutis välja anda koostöös Fortega ja et Eesti Raadio direktor omalt poolt seda toetas. Ja ma loodan, et see plaat võib-olla kujuneb ehk selles osas murrangulise tähtsusega meie plaaditootmises et on praegu saavutatud kokkulepe Eesti Raadio juhtkonnaga, et edaspidi Eesti raadio juurde saab moodustatud plaadistuudio, milleks valitsus on juba praegu eraldanud pool miljonit Eesti krooni ja et edaspidi Eesti muusika hakkab jõudma laia maailma juba Eesti valitsuse otsesel rahalisel toetusel. See on kahtlemata väga vajalik ja senises olukorras praegu, nagu see on toimunud, ega see kaua kesta ei saa. Nii et ma tahaksin kokkuvõttes ütelda, et see plaat, mis on praegu muuseas juba kuues Rudolf Tobiase CD kui me siinkohal meenutame varasemaid eelkõige siis Tobiase Jonas kahel plaadil pärast seda ilmus Tobiase keelpillikvarteti heliplaat, need mõlemad on Rootsi firma väljaanded, mis väljaanded siis ilmus forte väljaandel, motettide plaat ja orelimuusika plaat ja nüüd siis see plaat, et see traditsioon jätkub ja et üsna pea. Me saame kuulata juba uusi Tobiase heliplaate, mis veelgi avamad avavad meile tema muusika mitmekülgsuse ja näitavad selle uusi ja huvitavaid aspekte. Ja ma valisin meelega selle tänase väikese esitluse alguseks selle väikese lühikese prelüüdi mis on mulle üks kõige südamelähedasem teos Rudolf Tobiase üldse. Tänu oma sellele valulisusele, tagasihoidlikkusele ja filosoofilisele alatoonile, mis tegelikult ma kujutan ette ka paljudele raadiokuulajatele, avas Tobiase hoopis uuest küljest. Ma tänan kõiki kuulajaid ja soovin raadiokuulajatele teile ka uusi avastusi. Rudolf Tobiase muusikas aitäh teile. Anname sõna Eesti raadio helisalvestusosakonna juhatajale Toomas Velmeti-le, kes on üks osalisi selles, et see laserheliplaat Tobiase klaveripaladest Vardo Rumessen esituses on nüüd valmis ja alustama oma elu. Ma ei suuda jätta märkimata, et mul on eriliselt hea meel. Vaat seista siin selles toas. Käina vallas. Hiiu tänav 33. Sest et ka minu juured on siin. Minu isa on sündinud Käina vallas ja naise võttes ta Nurste külast siit lähedalt. Et mul on väga kindel ja ütles Vardo, enesekindel tunne seista siin esitleda Rudolf Tobiase klaverimuusika plaati. Selle plaadi ilmumislugu on pikk kolm aastat. Ta on salvestatud kolm aastat tagasi Tallinnas Mustpeade maja valges saalis. Ja selle plaadi see plaat kannab kindlasti ütleks niimoodi Faustiliku vaimsust ja tema ilmumisega on seotud nii head kui halvad vaimud. Ja ma arvan, et siin on üks niisugune teonüümsuslik jõud, mis ta siiski lõpuks ilmale tõi. Ja selles ma ei kahtle, kes see on seal alates juba ütleme nii, Joonase lähetamisestan seda jõudu kasutatud seal kindlasti pianist Vardo Rumessen. Nüüd võib-olla nendest vaimudest lähemalt. On olemas üks vaim kes on halb siis, kui teda ei ole kohal. Selle vaimu nimi on raha. Ja see hoidis tagasi nüüd kolm aastat selle plaadi ilmumist. Ja siis ilmusid head vaimud, kes, kes andsid raha. Eelkõige tuleksin nimetada helikunsti sihtkapitali. Aga siin on veel terve rida tuntud vaime, nagu näiteks Tartu, vaid Tartu linn andis oma osa selle plaadi ilmumisel. Siin on niisugune vaim nagu Eesti Telefon kes, kellel on oma osa siin ja ma arvan ka, et et Eesti Raadio on ka üks vaim kes suutis selle asja lõpuks siiski vot niiviisi kaante vahele panna ja ilmutada. See plaat on meil nüüd olemas. Ja ma mõtlen, et kui nüüd nii palju on juttu olnud siin vaimudest siis oleks vist kõige targem kui me nüüd kuulaks ja annaks kuulata raadiokuulajatele ja meil siin õues istujatele ja ka meil siin toas sellelt paadiplaadilt viimast teost, mis on siia salvestatud ja see on Rudolf Tobiase Valdburgi pur, lesk. Senikaua, kuni kõlas Valdburgi por lesk õnnestus mul siit muuseumi õue pealt kinni püüda veel üks hea vaim ja ma tahaks talle üle anda meiepoolse kingituse 50 heliplaati. Rudolf Tobiase klaverimuusikaga, Hiiumaa muuseumi direktor härra Urmas Selirand. Meil igalühel on oma suhe Rudolf Tobiase ega nii nagu üldse muusikaga. Härra, Tunne Kelam, riigikogu aseesimees. Ka temal on oma suhe Tobiasega, millest oleme lugenud ajakirjanduse veergudel ja teame, et tal on alati öelda meile oma sõnum oma arusaami. Palun härra Tunne Kelam. Lugupeetud koosolijad, kallid raadiokuulajad. See tänane päev, kus tähistatakse 125 aastat Rudolf Tobiase sünnist ja 25 aastat, on möödunud, kui tema loomingut on hakatud taasavastama. See on tõepoolest üks märguannet. Isegi vähesed head vaimud võivad õige palju korda saata. Ta, sest kõik hakkab ju ikkagi vaimsest ja kultuurilisest ettevalmistusest. Minu jaoks on Tobiase Joonase lähetamine ja tema looming tervikuna olnud vaimne ja kultuuriline ettevalmistus ka Eesti poliitilistele muudatustele tema iseseisvumisele. Sest kui me vaimus ei ole selleks valmis ja seda ette kujuta, siis me ka füüsilisel plaanil vaevalt suudame väga tõhusalt ja sihiteadlikult tegutseda. Samas tobias on minu meelest väga hea süntees rappusliku euroopaliku vahel. Ta võtab, ammutab üldeuroopalikus kultuuripärandist ja tal võib-olla isegi ei ole probleemi, kas ta jääb rahvuslikuks või kuidas ennast väljendada. Aga võib-olla tobias. Tänapäeval, kus Euroopa Liit ja Euroopaga liitumine on nii moes on üks hea sümbol sellest ja meeldetuletus, et isegi niisugune majanduslik ja poliitiline organisatsioon nagu Euroopa liit oma põhikirjas väidab, et see tugineb ühisele Euroopa kultuuripärandile. See on meie jaoks kõige-kõigepealt tähtis. Ja võiksime ka öelda, et kui Euroopa liitu pürgijad läbi hädade ja vaevade püüavad kvalifitseeruda sellesse organisatsiooni siis meil on kultuuritegelasi ja loomingulisi inimesi, kes sellesamaga täiesti loomulikul viisil said hakkama juba sadakond aastat tagasi või natuke vähem nagu Rudolf Tobias. Ta oli integreerunud Euroopasse, tema jaoks ei olnud see mingisugune bürokraatlike tõkete üles ületamine, see lihtsalt oli loomulik protsess. Ja samal ajal on huvitav, kuidas seesama talutare, mis seal säilunud ja Tobiase looming, mis on muutunud rahvusvaheliseks, teineteist ei tõmba maha, vaid vastupidi toetavat. Sest siia talutarre on võimalik koguneda praegu palju kindlama enesetundega. Mida niisugune Hiiumaa poeg, mida niisugune eestimaa poeg on suuteline saavutama isegi siis, kui väliseid tingimusi selleks ei ole? Toitudes, saades jõudu oma usust, oma kultuuri ja maailmavaatelistest väärtustest. Ja ma usun, et see plaat, mis ka on nõudnud kolm aastat, et sisust jõuda kaante vaheni ja saada täit tunnustust on hea sümbol ja lootustandev sümbol sellest, mida koostöö võib teha. Ma olen kindlal veendumusel, et Eesti riik Eesti rahvuskultuuri arendamiseks on võimeline ja kohustatud tegema rohkem andma oma väga selge ja sihiteadliku panuse. Aga ometi, ka selle plaadi valmimine on näide, kuidas erijõud. Kui nad on headest vaimudest kantud, suudavad palju korda teha, kus see algul ei tundugi nii lihtne. Tänan teid. Mida tähendab üks suur mees ühele paikkonnale olles ühteaegu nii õnnistus kui kohustus sellest teatist kõige paremini rääkida? Käina vallavanem Rein gurman. Tere kõigile kohalviibijatele ja raadiokuulajatele. Mul on hea meel teid tervitada siin Rudolf Tobiase 125. sünniaastapäeva puhul toimuvatel muusikapäevadel, mis on meie meie jaoks juba saanud traditsiooniks. Ja me üritame selle kaudu ennast siin Käina vallas kui Hiiumaal teadvustada muule Eestile. Et meil on olemas selline mees kes on nagu Vardo Rumessen ütles rahatähe peal. Ja me meil on hea meel, et Rudolf Tobiase ost on hakatud rohkem rääkima. Ja see on ka meie enda Hiiumaa lastele kes siinsamas Käinas õppivad muusikat õppivad muusikat Kärdlas suureks hoovaks, et nad kunagi võib-olla jõuaksid ka samale tasemele sellisesse kuulsus ja oma oma väljendustega kaugemale kui ainult Käina. Tuleb muidugi palju tööd teha ja ületada igasuguseid barjääre, nagu Rudolf Tobias tegi seda Peterburis. Aga ma loodan, et need lapsed saavad sellega hakkama. Käina valla jaoks on need väga. Oluliselt tähtsad need päevad et siia tuleb muusika, rahvast, siia tuleb inimesi, kes muusikast teavad, kes suudavad seda edasi anda. Aitäh teile. Maarja-Liisa pilvik on Rudolf Tobiase nimelise Kärdla muusikakooli õpilane. Ta on üheksaaastane ja õpib klaverit. Anu mölbergi klassis esitab nüüd Rudolf Tobiase marsi. Aitäh Maarja-Liisale. Ja nüüd palume mikrofoni juurde. Muusikateadlase Johannes Jürisson, kes on Eesti Muusikaakadeemia kauaaegne õpetaja olnud, ma arvan. Siinviibijatest vist peaaegu ka kõikide õpetaja. Palun, härra Jürisson. Lugupeetud hiidlased ja muud. Ühes 1908.-st aastast pärinevad artiklis kirjutas Rudolf Tobias. Ei ole just tänuväärt ülessade vana traditsiooniks saanud asja kallal raputama hakata. Et see tõsiasi just nii oli, tajusime eriti selgelt 25 aastat tagasi, kui üritati Rudolf Tobiase sajandat sünniaastapäeva tähistati tähistada kui üritati tema lagunenud sünnimaja remontida, et sellest majamuuseum teha. Eks ju, esialgu näis ettevõtte täiesti lootusetu. Paistis, et tookordsed tookordsete võimumiste silmis polnud tobias rohkemat kui üks kahtlase minevikuga vähetuntud ja tähtsusetu Hiiumaalt pärinev Saksa helilooja, kes pole seda väärt, et temast rääkida ja tema juubelit tähistada. Ent leidus julgeid, kes seda seisukohta jaganud ja võimumeestele vastu hakkasid. Et kuidas siis nii, mida arvavad väliseestlased mitte, ütlevad berliinlased, kelle muusikaakadeemia õppejõuks Rudolf Tobias oli. Mida mõeldakse, kui nõukogude liidus keelatakse ära heliloojate ja muusikute juubeli tähistamised. Kunstilised kultuurilised, veel vähemaga, musliku rahvuslikud argumendid, tookordseid võimumehi ei veendud küllaga poliitilised tulemuseks oligi, et asi läks nii, nagu rahvuslased tahtsid. Maja taastati, muuseum haavati juubelijuubelikontsert Estonias Neeme Järvi dirigeerimisel toimus siis hakati raputama veelgi vähem tänuväärse asja kallal Rudolf Tobiase oratooriumi Joonase lähetamise kallal. Siin asjad veelgi keerulisemad. Vaimuliku sisuga teos kirikliku ideoloogia, ideoloogia propaganda oratooriumi tekstis kahemõttelised vihjed niinemäe, linna hävitamisest, rahva kannatustest ja appi õitest ja palju muud kahtlast. Kas ei mõelda siin viimaks Nõukogude korra hävitamisest Nõukogude riigi alusmüüride uuristamisest. Mida ütleb lõpuks Moskva. Selliste nurjatuste puhul oli see jumala enda või mõne tema maapealse asemiku käsi. Võideti seegi lahing. Kultuuripõllul raputati senikaua, kuni varsti pärast oratooriumi rahva ja ovatsioonide rohked ettekannet Estonia kontsertsaalis läksidki täide võimumiste kahtlused. Müürid lagunesid. Nõukogude kord langes kokku. Mis sind pikalt kukutada ja rääkida, ütleme otsekohe välja kõigi nende raputuste, algatuste ja ettevõtmiste ideoloogiks, eestvedajaks ja tagant tõukaks polnud keegi muu kui meile hästi tuntud pianist Vardo Rumessen. Mees kui raske kaljumassiiv, kes nagu loodusõnnetus vajas võimumeestele peale. Ainult ainukene võimalus temast lahti saada oli tema nõudmistele pikkamööda järele anda. Nüüd Tobiase 125. juubeliaastal saab täis 25 aastat Rumessen mässamisest. Tolle Hiiumaamehe ja tema loominguga. Nendel mässamistel ei paista aga siiamaani veel lõppu tulevat. Mitte ainult Toby asega pole Rumessen piirdunud. Sama palju energiat on ta pühendanud Mart Saarele, Artur Kapi, Eduard Tubina ja mitmete teiste Eesti klassikalise muusika esindajatele. Pro, mis oli esimene, kes hakkas propageerima Mart Saare Mahaseimatud sajandi algusest pärinevat modernistliku iseloomuga muusikud, ilma nagu Rudolf Tobias oleks öelnud ilma eta modernistid ja lambakarjaga ühte jalga käima oleks hakanud. Võtku, kuramus kõike Sulkijaid luges Rumessen stopias Tobiase rahvusliku keelepruugiga kirjutatud artiklis Jakas kavandama vist Nõukogude liidus esimesena Reformi heliplaatide ja nende ümbriste väljaandmisest. Endiste odavale ajalehepaberist ilmuvate ümbrikud asemel ilmusid ümbrikud heast paberist kunstiliselt kujundatud rohke informatsiooniga kus oli räägitud heliloojast, tema teostest interBriettidest arvanud neid ümbrikke, on siingi ehk mõned näe. Ühesõnaga euroopalikult tasemel ümbrikud. Sellised näited. Näiteks on paljud saare tobias ja mitmete teiste eesti klassikaliste muusikute heliplaadil. Komisjoni oli esimene k, kellelt hakkasid ilmuma samasuguselt kunstiliselt kujundatud teaduslikud noodiväljaanded samuti Eesti klassikalise muusika esindajatelt. Siis veel 10 aastat tegemist Joonasega ta, ma arvan, ta on selle vist vähemalt kolm korda ümber kirjutanud. Arvan, kui ma hakkasin kõike komisjoni teeneid ette lugema, mis ta eesti klassikalise muusika propageerimisel teinud on siis läheb päev enne looja ja ma ei saa oma asjaga veel valmis. Nõukogude ametnikega sai komisjon kuidagi hakkama, hullem lugu on ta väga rahvuskaaslastest, maru eurooplastega. Koristage enne laulupeod Toby ased kapid, saared ja komisjonid eest ära. Siis saab ehk tee Euroopasse vabaks, ütlevad noored ja vihased Marva eurooplased. Noh, heakene küll, ütleks ehk Rudolf Tobias, koristamine teest ära, aga mis siis järele jääb? Niigi ahtake eesti muusikakultuurikiht muutub veelgi. Ah, ahtamaks veelgi õhemaks õhemaks, kui rõõsa piima sisse segatud pannkook. Siis ehk ütleb too vana rahvuskultuurika kultuuriga, eurooplane, sulle hea küll. Sa oled tore poiss ja su pillilood pole ka viga. Aga toomele näidata kuulata ka midagi oma 130 aastaselt või 150 aastasest rahvusskulptuurist. Siis vist ei jää sul muud üle, kui taas viidata Tobiase oratooriumi Joonas või siis lüüa endale vastu rinda ja öelda eesti muusika algab minust ja lõpeb minuga enne mind oli tühi maa. Noh, ega sedalaadi ütlemised muidugi ütlejale kuulsust ei ja au ei too. Kui sa ise oma rahvusest rahvuskultuurist lugu ei pea, ei pea sellest vist ka teised, ehk nii nagu Rudolf Tobias oleks öelnud. Jah, Eesti nagu luupainaja lasub rahvuse salgajate turjal see tundmine, jääd ometi eestlaseks, kuhu sa ikka pääsed? Veelgi hullem lugu on need, too noor vihane maru eurooplane jõuab ka ükskord toonela väravate ette, siis juhtub tema teostega ehk sama lugu, et jäävad muuseumi riiulitel riiulite peale tolmama. Ja küll oleks siis tema loomingu ja tema jaoks hädasti vaja Rumessen taolist meest, kes tema looming uuesti ellu ärataks. Muidu olid Rudolf Tobias ja komisjon natuke ühte laadi mehed kindla meele tuurja tahtejõuga, mis need läbi, mis ette võtsid? Rääkisin vähe ja tegutsesid rohkem. Ühes artiklis ütleb Rudolf Tobias, et koorilaul olla kunstiga samasuguses ühenduses Cupilt raamiga. Ometi tegi ta hulga ilusaid koorilaulja ehk pildiraame, mis on kuni tänadid ja nüüd repertuaari. Ühel jutuajamisel Rumessiniga, kui talt taheti saada artiklit eesti muusika kohta, ütles ta resoluutselt. Mina ei ole muusikateadlane, mina olen pianist. Ometi on ta oma tegemiste ja kirjutistega paljudele muusikateadlastele silmad ette andnud. Näiteks tema raamat, kus on kirjas Rudolf Tobiase kirjanduslikud artiklid. Need on nii põhjalikult kommenteeritud. Koos Toby asega ilmub lugeja silmade ette kogu tolle aja EPO need inimesed, kellega ta kokku puutus ja palju, palju muud. Nihukest põhjalikku raamatut eesti muusikas ei ole veel siiamaani tehtud ja milles järgmine tehakse? Ei tea. Nagu teada, oli Rudolf Tobiase äärmiselt ebamajanduslik mees. Pikka kauples ta kahjudega alati hoidval rahapuudus. Oratoorium Joonase ettekandel Leipzigis maksis ta kõvasti peale, nii et pärast tuli veel kaua aega tühja kõhtu kannatada. Ega Rumessen ja majanduslik külg eriti kiita ei ole. Eriti võrreldes tema muusikalise küljega. Riigikogust tuli mees ära tühjade taskutega. Teistel kõigil pakid, aktsiapakid, paksud aktsiapakid põues, käed, Raha, kui palju Romessionil ei midagi. Arvatavasti mõtles ta riigikogus kah ainult eesti muusikale ja sellele, kuidas eesti muusikat taastada ja ette kanda. Üks erinevus siiski meeste ja Tobiase vahel on nimelt see, et nagu rääkis üks, kuid kirjutas üks Tobiase kaasaegne tobias olevat armastanud ka kõnet pidada, kuid keegi polevat aru saanud, mis te ütelda tahtis. Noh, Rumessen on, räägib ka noor jumal, jutt on tal sirge, sõnum on tal selge. Mitte nii nagu Ma tean, et muusikateadlased kes loeb paberi pealt maha ja sealjuures veel kogelebki Selle tasuks Rumessen ja töötasuks Teeba kuratoorium Joonas maailma areenil võidukäiku. Käesoleva aasta juuni juunikuus kantakse teos, et Austraalias, seejärel Saksamaal mitmetes Euroopa linnades on ta juba varem ette kantud samal ajal kui kodumaised asjamehed ja ajalehed Rumessen, need sarjad ülistab, euroopan, euroopam, nuusik ülistavad Euroopa muusikud oratooriumi taevani. Varsti rajab endale tee Euroopasse ka Rumessen teine valulaps Artur Kapi oratoorium Hiiob. Ei saa meie kandled igavesti muuseume nurkadesse koidele närida jääda. Kui juba turumajandus, siis peab ka Eesti kunsti Euroopa turult 100 protsenti dividenti andma. Kui mitte kohe just rahalist, siis kultuurilist kindlasti. Oleks ehk Rudolf Tobias öelnud, kui ta meie keskel oleks olnud tänandaga. Meie kontsert jätkub. Vardo Rumessen i plaati mängitud Rudolf Tobiase palaga humoresk. Ja see huma risk, mille kohta vardasin, ütles mulle kõrvalt, et viimati mängis seda autor ise sajandi algul, kas 1903 või 1905 Peterburis ja Eestis ei ole seda senini mängitud. Kuidas Rudolf Tobias jõuab tänapäeva üliõpilaseni ja missugune on Muusikaakadeemia suhe klassikuga, Rudolf Tobiase ka? Ja võib-olla veel millestki, palun Eesti Muusikaakadeemia õppejõud Tiia Järg. Tervitan kummalt poolt kõiki kuulajaid. Ma ei hakka küll ülevaadet andma, kuidas on akadeemia tudengivahekord 50 kroonisel oleva näopildiga tähtsam oleksid selle muusikaga asi kokku saaks, aga näopilt on ka mõnel tundmatuse on ette tulnud. Kahjuks mitte ainult riigikogu liikmed ei ole need, kes ei tea, kes on viiekümnekroonisel, on ka akadeemia tudengite hulgas mõned. Aga see ei puutu asjasse. Ma tahaksin hoopis meenutada mõnda faktiaegade tagant nii palju, kui see meieni ulatunud. Üks väga kuulus prantsuse ajaloolane, on ütelnud, et ajaloo faktid on peaasjalikult psühholoogilised faktid. Ja iga kord, kui me topime nina natuke sügavamale minevikku, me näeme nüüd mingil tarvilikul hetkel juhatab mingisugune kõrgem käsi kokku inimesed, kes peavad ilmtingimata kokku saama, et asjad areneksid soovitud suunas edasi. Ma väga tahaksin, et me aeg-ajalt võtaksime endale aega ja mõtleksime selle peale, missugused inimesed olid enne meid, missugused inimesed olid need, kelle vaimujõul ja toelme oleme püsinud. Ja missugused olid kokkupuuted nende inimeste vahel ja kui otsustavad ja saatuslikud nad olid. Ma mõtlesin selle mehe peale, kes kümnekroonisel on. Mul on niisugune ettekujutus, et kui Hurt ei oleks olnud Peterburi Jaani koguduses Siis ei oskagi arvata, kui palju oleks tobias olnud eesti rahvuslik helilooja. Äkki olekski ära sulanud suurt Euroopasse. Lõpuks saksa riigi alamana. Sest kuidas ikka me muidu saaksime kergesti seletada võõrale inimesele, miks on Eesti esimene oratoorium saksakeelsele tekstile, see on ikka väga keeruline probleem. Aga me teame tema artiklite kaudu, kui veendunult ta Eesti asja eest seisis, jama virgutava sõnaga teisigi seisma. Ergutas. Ma usun, ma tahan uskuda, et hurda pikkadest õhtutundidest kestnud vestlused võib olla elu mölluste võitlusest väsinud noore tobi asjaga võisid sellele teele käänamisel olla väga otsustavad. Need kaks kuuluvad ehk rohkem kokku üks oma vaimses küpsuses ja teine oma vaimse küpsumise alguses kui emal seisjale tundub. Ja siit edasi ma kutsun kõiki kuulajaid mõtlema selle peale ka tänapäev, kui tähtis on sõna õigel ajal õiges kohas, missugust vilja ta võib kanda. Kui tähtis on hoolitseda, et iga Eestimaa laps niisuguste asjade peale õigel ajal õpib vaatama ja mõtlema, et nad tähele panna. Vastasel juhul jäävad paljud hilisemad asjad tegemata. Ja tänasin, minnakse mõningates sõnavõttudes üsnagi kaasaegselt isiklikuks lubata, kui minulgi seda pisut teha. Kõik need pöörded kõik need käänud, kõik need õnnelikud jõudmised, juhused mida Vardo Rumessen on teinud klassikalise eesti muusika minevikust välja sikutamisel, teadvustamisel, publitseerimisel esitamisel ja nii edasi. Mine sa tea, kuidas nad oleksid olnud olemata jäänud, kui me ei oleks 61. aastal Tallinna muusikakoolis saanud endale niisugust õpetajat nagu Johannes Julissoni kes paksult nõukogude ajal ajas mingi mulgi järjekindlusega kangekaelselt eesti asja. Ja ei lasknud ennast mitte millestki häirida, kes tassis meid Hüpassaarter kes ei pööranud tähelepanu igasugustele kõrvalistele asjadele ja kes tegi meile kuidagi sõnatult selgeks, et Eesti asi on kõige parem asi? Ma usun, et me kõik alguses ei uskunud teda. Tahtsime uskuda, aga veendumuseni läks lihtsalt aega. Ja seent Rumessen hiljem komistas jutumärkides Mart Saare otsa. Ja sellest komistamisest sai üks kirurg pikkadeks töö aastateks ja sealt edasi jätkus juba loomulikul kombel. Mine tea, kuidas see kõik oleks olnud, kui meil oleks eesti muusikat õpetanud formaalne õpetaja mitte Johannes Hansu poeg. Ja lõpuks tahan ma veel natuke huumori korras meelde tuletada. Hans von küülovi sõnu kolme suure saksa p kohta. Ta omal ajal upitas oma auväärset sõpra Johannes Brahmsi niimoodi ja lasi käiku ühe väga vaimuka Kalamburil. Sakslastel on kolm suurt teed Bach, Beethoven, Brahms selleks ajalukku. 1944. aastal kirjutas San Francisco üks ajaleht seoses ühe partoki kontserdiga. Et me võime nüüd kindlasti väita, et patocon, neljas b saksa jäeti sealt vahepealt lihtsalt selguse mõttes ära. See oli partubki elu eelviimasel aastal. Ja partup võttis seda aga rahulikult, aga mitte endastmõistetavalt. Ja kui seda sõnamängu Eesti oludesse üle kanda, siis uskuge või ärge uskuge, tundub, et kõige rohkem heliloojad on meil T-tähega väga tugevate tähega. Ma sain neid leksikoni andmetel täna hommikul kokku lugedes isegi pisut üle tosina, kui kaasa lugeda niisuguseks suurusjärgud nagu tarkpead ja teised. Aga neid ei mäleta enam nagu keegi. Aga kui Meka tõsiselt võtame ja nalja ei tee siis on meil ilma liialdamata vaata et pool tosinat meest, kes on T-tähega ja Eestimaalt ja kelle nimi on ikkagi rahvusvahelises mastis. Olgu nad siinkohal siis veel kord üles loetud. Ajaloolises järjekorras tobias. Ja tüür ja tööd, nagu me teame, on Hiiumaa poiss. Aga see juba tähendab midagi. Ja nüüd ma palun, et Vardo Rumessen teeb meie kuulaja siin väikeses ruumis ja ka raadiokuulaja tuttavaks oma külalise, proua Elke Velkeriga, kes samuti Rudolf Tobiase loominguga kokku puutub ja, ja töötab ja uurib Ma esitlen kõigile kuulajatele Provelke õlkerit, organisti Saksamaalt, kes on asunud ka tööle Rudolf Tobiase loominguga ja kes praegu töötab Rudolf Tobiase raamatu kallal. Ma palun, et ta paari sõnaga tutvustaks siin iseennast. Mul on hea meel viibida esimest korda Hiiumaal ja nagu juba mainitud. Ma töötan oma doktoritöö kallal seoses Rudolf Tobiase ka ja eriti tema oratoorium Joonase lähetamine. Esimest korda viibisin ma Eestist 1992. aastal, kui Leo Kremer juhatas Rudolf Tobiase oratooriumi Joonase lähetamine. Ma olin sellest ettekandest väga sisse võetud ja võlutud ja avastasin enda jaoks Tobiase, kes on üheks ühendavaks lüliks ju ida ja lääne vahel ja see pakkus mulle väga suurt huvi. Tahaksin lõpetada oma sõnavõtu tänuavaldusega, Hiiu maavalitsusele ja nende soojade päevade publikule siia, kes mind vastu võtsid ja meenuta ja lõpetada Rudolf Tobiase sõnadega, kes on meenutanud Hiiumaad kui oma lapsepõlve Arkadi. Sõnavõtt sõnavõtu järel veendusime selles, et iga tegevusvaldkond vajab pühendunuid, vajab fanaatikuid. Omapoolseks tunnusmõtteks ütleksin, et piir unustuse igaviku vahel on õhkõrn ja imepeen ja see oleneb iga hetkeolukorrast, inimestest, isegi juhustest. Meie kõik, kes oleme tänasele siinsele sündmusele oma osavõtumõte või tegevusega kaasa aidanud oleme seda piiri Rudolf Tobiase suhtes tüki maad unustuse poolt igaviku poole nihutanud. Aitäh, armas Hiiumaarahvas, organisaatorite pere. Aitäh kõigile muusikutele, kes esinesid aitäh Eesti raadioülekandegrupile ja spetsiaalselt tänu eestvedajale Vardo Rumessen-ile kel, nagu kuulsime ka omamoodi tööjuubel Ja tahaksin lõpetada tsitaadiga, mille Tobiase päevade korraldajad on pandud buketi esimesele leheküljele ja need on tobias enda sõnad. Ma loodan, et mu töö, mitte Eesti rahvale kaduma ei lähe oma kõige sügavamas südame juurde, sestsaadik olen ta välja toonud. Jäägu viimase palana kõlama tema Phuket mis olevat ainus klaveripala, mis on kirjutatud just siin Hiiumaal.