Tere õhtust veelkord kõigile. Ja nagu avasõnad ütlesid, on tõepoolest tähelepanu väärne see, et siin nendel kolmapäevadel on olnud väga väärikaid ja staažikaid tegijaid ning tänane külaline tõepoolest kuulub ka nende hulka, kuigi aastaarvude järgi võiks veel lugeda sellises parajas noorus ikka 44, pole veel mingi näitaja, aga selle aja jooksul on tehtud ära palju ja tegelikult on koorijuhid üks väga omapärane inimliik siin maailmas, et nendel on väga palju tegemisi, reeglina nad lisaks juba seonduvalt oma ametiga alati reeglina ka õpetajad, olgu siis ühel või teisel tasandil väga palju ühiskondliku elu tegemisega seotud ja ja sestap tuleb leida alatise õige rõhuasetus. No viimane näide, hea selles valdkonnas on see Hirvo Surval tuli ka mõistus pähe ka, ikka hea koori kõrvalt riigi nüüd ei tee. Nii et tema on järgmine kord, eks ta siis selgitab võib-olla täpsemalt, kuidas ja mismoodi, aga aga Aarnega on lugu nii et mina nimetaks võib-olla neid väga toredaid õhtuid siin, kolmapäeviti ka aja mahavõtmise õhtuks, sest et seda on noh ma usun, meil kõigil vaja. Aga eeskätt nendel inimestel, kuigi ma ei tea, kui palju tal õnnestub siin täna seda aega maha võtta, kähk veidike ikka, sest et see, kui me paar päeva tagasi nagu kokku saime, siis uskuge, selle pooleteise tunni jooksul oli tal vähemalt oma paarkümmend mobiiltelefonikõnet pidi ühe kui teise asja jälle kokku leppima ja ja ma usun, et neid tegemisi on ikka meeletult, sestap ma küsin kõigepealt Aarne sinu käest. Kas ja kui palju sul üldse on seda hetke ja aega, et teinekord nii-öelda kogu sellest rattast välja astuda ja oravana mitte ringi joosta on seda olnud üldse viimasel ajal või seda aja mahavõtmise hetke pole. Tarmo, lülita telefon välja, oli jutu mõte. Ei, viimased kaks aastat, kolm aastat on olnud jah? Vist peaaegu elu kõige kiiremad. Aga, aga ma olin eelmine nädal kaks päeva kodus koolivaheaeg ja ma mõtlesin sinisele. Nädalasest koolivaheajast kaks päeva, see on ilmekas näide eelmise jutu kohta. Hakkame tasapisi seda ajaratast keerutama veeretama ja kui sa juba täna siin oled, siis me kasutame selle aja ära, et võib-olla rohkem ja, ja põhjalikumalt uurida su tegemisi, neid taustu ja nii edasi. No sa oled tegelikult küll tartus, sündisid, aga võiks ennast mulgimeheks nimetada, sest seal sa oled üles kasvanud. Ja nüüd hakkab see see osa, et see on tõsi. Ma väga täpselt ei mäleta, ma olin nii väike, oli see nädal või kaks pärast sündimist, vist pandi bussi peale, hea kuum ilm oli olnud, laps oli karjunud kõva häälega, sellepärast et laps tegi ennast täis, ema ei teadnud, mis siis teha, kui laps karjudes, kui jõudis dollarist bussid sõitsid väga aeglaselt, jõudis kohale, siis selgus, kisa põhjus ja, ja edasi ma veetsin kuni kuni keskkooli lõpuni Viljandis. Isegi Lea ema oli tohter ja samas oli nii endast väljas, mis nad olid nii arstiüliõpilased? Ei tookord, mis nad on väga toredad. Aga nii või teisiti, Emmastaja arst, isa, õpetaja, dirigent kui palju, ütleme, see mõjutas üldse sinu, ütleme päris selliste lasteaiapõlve ja, ja esimesi kooliaastaid, et kodus olime, ütleme selline isapoolne ehk mõjuga olemas oli seal mingisugust suunamist või, või ei olnud see omand nii suurt tähtsust? Panid mu ikka laste muusikakooli või õigemini vist algusest tädi juurde klaverit õppima, nagu komme oli, et kuskil mingi viieselt ja ja, ja hiljem siis tõesti juba juba päris muusikakooli. Ja sellest perioodist kindlasti peab vist ära mainima sellise õhtu raames sellist suguvõsa nagu Tamrad, et et Kalle Tamra muusikakooli direktorina ja, ja abikaasa Maia siis solfedžoõpetajana muuna olid sel hetkel selline suur, genereerib jõud, et et noh, rida inimesi siin kes on lõpetanud muusikateaduse, osa neist olid muusikakeskkooli ära siin Tiia Teder ja Heidi Pruuli ja, ja siin vennad Underid ja meid on tegelikult sealt tohutult palju inimesed, kes on kõik nagu Tambate mõjutusena nagu muusikasse ikkagi tulnud. Tammelate dünastia nimetuse väärib igati rõhuasetust, et mõju ulatub väga laiali. See on selline huvitav tagasiside, sest et kuskil ilmselt siis kas enne seda või pärast seda tegelikult kuskil vaikses pikakannu kooli selle, minu isa oli jälle Kalle Tamra õpetaja, nii et need asjad niiviisi rullivate lihtsalt kuidagi läbi, et see Eestimaa on selline väike ja ja siis nad, ma ise mõtlesin tänapäeval, enne kui ma kuskil siia sõitsin, et et mis ja kuidas see koorivärk käinud on, et et ma tean, et too orderit. Carl Robert Jakobsoni esimese keskkooli aulas olid ikka sellised noh, koori kontsert nagu praegugi, meeskoor, Sakala ja teised tulid ju kokku ja ja laulsid ja mind pandi ka sinna serva peale ja ega nüüd kõigest aru ei saanud, mis toimub, aga, aga ma mäletan ühte hästi ilusat meloodiat. Ja ma ei saanud tookord aru, sest sõnad olid siis ladinakeelsed, aga aga, aga see oli tegelikult siis tobiase, eks teie tea, mida tookord lauldi ladina keeles ja kõigest kohale ei saanud, aga aga üks kaunis lugu oli, ilmselt ikka mõjutas ma täna mõtlen, et et kui ma käin koori kontserditel, et et ikka tasub need lapsed sinna mingi sära peale kuivama panna küll. Võib-olla kunagi loeb. Nojah, sest tookordne Lessitis voose ja hiljem, eks teie tea läbi muusika tuli sisse eestikeelne sõnum palju enam veel kätte, kui, kui see eelnev selline kogemus oli olemas, aga üldse viljakas pinnas oli ilmselt Viljandis, sest nagu sa mainisid siin Tammarasid, aga ka koolis noh, sa ei olnud ju päris muusikafanaatik, et tegelikult matemaatika-füüsika eriklassis oli õpetaja Jaak Tamm, kes on ilmselt sulle andnud üht kui teist sellises ma ei tea, kas kodaramast, kui korraga mistahes oled üldse. Hiinas on selline Korralikult jah, aga, aga ma olen korralikumaks muutunud viimastel aastatel, nii et ma mõnedesse vastutus rikatesse kohtadesse jõuan varem ja, ja Asadessey hilinejad, et ma lähen muutust. No tegelikult oli nii, et see et koolis õppimine oli piin ka natuke ja ja, ja mingil hetkel oli, oli kõva plaan see maha jätta ja ja kogu suguvõsale sai kaevatud ka ja ja alguses ei tahetud kinni võtta ka, lõpuks juba jõuti selle plaanini, et hea küll, et kui ta nüüd nagu viriseb, sest noh, kui ei harjuta klaverit, aga korralikult see tulemust ei ole, kui tulemust ei ole, siis ta ei meeldi endale ka kellelegi. Aga õnneks tuli selle peale mõistus pähe, et, et see eriala vahetatud ja ja siis ma hakkasin harjutama ja lõpetasin seal mingite löökpillidega ja õppisime natuke mingit flööti viiulit selleks et seda on keskkooliaja lõppu nagu tasa teha. Ja matemaatika-füüsika klass oli sellepärast, et paljud läksid ja see oli selline tuntud nagu kuidas öelda, õppijate seltskond ja õppijate seltskonnas oli põhjust nagu olla. Et ega see ei välistanud nagu neid muid huvisid. Ja, ja võib-olla olekski tegelikult kiskunud kuskile mingisse mina teadipti või kuskile mingil hetkel ära, kui see plaan oli, aga aga meil oli seal veel teine, üks dünastia ka siin osalisi ideid, teavet, et kultuurimajas käis kõva elu ja eks ole. Rokituuled olid metsikud tollal, seal oli üks selline ansambli lõhnaga our, kes tookord ise mängis ja, ja kõiki teisi kamm mängima pani. Ta oli muuseas mustlasmuusikaõpetaja mõnda aega täiesti korralikult koolis. Ja siis kauplesime loa välja kultuurimas mängimas käia, sest see oli ikka nii selline sobimatu tegevus. Lõpuks, kui me kõik ristid kirja panime, et mis pahedega Me kultuurimas tegelema ei hakka, siis lõpuks klassijuhataja mingid umbes ikel lõbusid lubasid sinna ja ja sellel muusikal oli tollel hetkel hirmsalt amet ja ja tegelikult oli siis nii, et et Neeme pundar lõpetas minu arust kahe aasta või kolme aastaga vist. Laste muusikakooli läks akadeemiasse õppima flööti ja meeliseks MB s ja nemad olid autoriteedid ja autoriteetide järel tuleb käia. Nojah, kas keskkool ja muusikakool tuli kuldmedaliga, kui hea õpilane solid? Ei, ei tulnud, aga vast ikka pigem pigem olin hea või õigemini püüdsime seal kuskil keskastmes ka õppida, siis siis mingit. Kuidas öelda tookord, et õppimine oli siiski pigem nagu pop, et siis peeti nagu ikka natukene vägikaigast, kellel see punktid tulevad. Ja meie klassist oli küll 33-st siis üle üle 25 või oli neid, kes läksid kõik kõrgkoolidesse erinevatesse ja erg kisse läks päris mitu. Ja Akadeemiasse läksin küll mina viidanud konservatooriumisse, aga siis oli seal kõiki muid inimesi, nii et et üldiselt, see on haritud seltskond, kes käib täna veel hea meelega koos. Hakkasin praegu arutama, aasta oli vist 77 aastased jah, ja eriti roosiline minu mäletamist mööda see esimene aastasel ei olnud, et ei olnud päris päris see regi selline õlitatud või, või libedal lumel sõita, et alguses oli vist raske. No alguses oli sööti kallis mari, kaugel elad vist, kui ma õieti mäletan tigedalt hakata juhatama, sest see tegelikult oli ikka kaugel, sest et ega kui ei olnud, osad tulid ju Tartu Elleri-koolist ja otsa koolist, kellel oli nagu ikka hoopis mingi teine tunne all ja ega me väga palju, sest asjast tegelikult ei teadnud, need, kes otse keskkoolist läksime ja ja nõudmised olid ju ka hästi kõvad, eriti, kes mäletab seda aega siinolijatest, siis üldklaver oli ju see, mida täie rauaga vajutati. Aga paraku jah, eksa tuled kodust ära ja siis on selline vasika tunne ka peal ja sa ei oska seda oma vabadust nagu õieti planeerida. Ja kui ei ole väga nõudlik õpetaja, siis võib juhtuda, et näiteks kevadise meistrile kuskil ei käi selles klaveritunnis ja kui käia ei harjuta, siis ei ole ka tulemust. Siis me teise kursuse lõpus olime tegelikult praegu päris mitmete meestega ausalt öeldes olukorras, kus kus meie õppeedukus selles aines ei vastanud selleks, et jätkata. MP-s oli selgituseks nii palju vahele, võib-olla ka tol perioodil selline olukord, et kõik, võib-olla teiste erialade inimesed, eriti pianistid, kes sinna kateedrisse sisse ei saanud, siis nad Emmbeeesse tulid ikka ja, ja selge see, et kui eks muusikakeskkoolitasemega pianist on seal ees, siis see tase tõusis väga kõrgele, et tavaliselt. Kas neid sealt ikka eeskujudeks, jah, ja, ja muidugi see oli tohutu vahe, aga aga õnneks tekkis seal üks selline teise kursuse alguseks. Eks mõjutaja, et klaveriõpetajaks tuli tookord eksmees Mart kuus ja ma ei tea, mingi kontakt tekkis, et me hakkasime muusikast ja asjadest nagu sisulisemalt rääkima või õigemini siis tema rääkis ja mina kuulasin ja ja mingi teine võti läks ette, nii et siis oli nagu häbi harjutama, et kliendi minna, ma mäletan, siis me hakkasime ikka kõvasti arutama ja kes teab, käidubee majas öösel ka täiesti, kui ikka oli, et et tegelikult vist lõpetasin vist ma küll ei mäleta peast, aga vist lõpetasin siis juba viitega, nii et siis sai juba Mozarti klaverikontserdiga mängida, nii et suur tänu neile, kes ära pöörasid. Ja me ei saa üle ega ümber con seal ka kindlasti ere lõpetastantsüüdist teda vist ei ole veel siia jõudnud, aga ma usun, et tema ponnistused mitte ainult sinu, vaid üldse tema tolleaegsete mees tudengite või poiss tudengite tegemises olid oluliselt määravad ette. Nad jõudsite viienda kursuse ja ja kena lõpuni välja, et antsu sellist rolli ei saa kuidagi alahinnata. No kindlasti on siin ju erinevaid kogemusi kõikidel meil selles suhtes, et eks ta sekkus ikka tugevalt ja üritas meid kujundada ja kui see kujundatav nagu järgi jäänud, et mõned ju läksid ära ka või ei, ei pidanud vastu ja et seal on erinevaid saatusi, aga minuga juhtus küll jah, nii et et et kui ta oli Peep kraanaga nii-öelda Madistamis ära lõpetanud, seal kuskil ja Peep ära lõpetas, siis minul tuli see lõpujoon ka õnneks vastu ja noh, tegelikult eks me ikka õppisime kogemust, saime olevise kooriga Saise lõpugavaga ära tehtud, aga. Sealt sai nagu see koori osa algus, aga me jõuame sinna õige pea, sest et me ei saa kuidagi üle ega ümber. Tegelikult sellest teisest suunast, mis ütleme, võib-olla hakkas kõigepealt silma paistma noh, tolleaegses muusika tegemises ja on ka hiljem olnud ehk seesama, millega väga paljud ka teised tehti, sattusite õigel ajal õiges kohas kõik kokku, sellised andekad vennad nagu sina Agu Tammeorg, Aivar Mäe, Meelis Under. Kogu seltskond oli veel praktiliselt Jaan Karp kõik enam-vähem ühel ajal kontsert, sealt pidi midagi tulema ja ja kes ühes, kes teises kohas tegutsedes lõpuks need jõudsid ja viisid tõid enam nagu ka isegi ühte ansamblisse, pea kõiki, aga sealt sai alguse kogu kogu ütleme see liikumine, et kust, kas sellest samast Viljandist pisikuga või, või mismoodi ansambel Elektra ja karavani nii-öelda eelkäijana. Et see kõvasti sealt energiat ja. Noh, seal oli nagu mitu aspekti, et eks me pidime ennast üleval hoidma ja ja. Pean veel kord ütlema, et siin Meelis käis mängimas siin-seal ja ja, ja vahel tekkis variant, et mõni inimene ei läinud nagu siis ju käidi kuskil kehaks ja mul tekkis ka selliseid variante, mis oli tegelikult sel hetkel ikka väga Positiivne, mõnedes restoranides mängiti džässi, tol ajal näiteks oli ju see kommet, esimene tund mängiti instrumentaal ja me ei olnud nagu seda kogemust saanud Meriti akordi märke, sellist implatsiooni nagu valdame. Et no ma mäletan, et, et ma arvan küll ma alguses ikka esimesel poolel aastal loo peale juhuslikult kaheksa takti maha või 10 takti ja see on probleem, et seal tuli ikka nii lähedalt seda, aga see oli kõva kool ja, ja lõpuks hakkas välja tulema ja ja ühel teisel kolmandal mängul koos käies tekkis selline tunne, et võiks teha üht-teist rohkem või aga seal oli muidugi selliseid huvitavaid leida, et minu arust oli ju alguses oli tegelikult nii, ma tean, et mingist Riias mängis meil tammeorg tegelikult trumme pikka aega ja ükskord jättis mingi kidramees tulemates sai küsitletud niuksed kidrameest vahetasid sest, aga ma võin kiradki mängida, et las siis kart mängib trumme ja siis kuidagi arenes kohti vahetades. Elektra oli see ütleme, esimene verstapost sellel teel, selline suurem ja tugevam ja ma usun, et me sealt peaks nüüd jätkama mõnda aega koorivälise muusikaga et hiljem siis rohkem tähelepanu pöörata kõigele muule. Nagu öeldud, me ei saa sellest kuidagi üle ega ümber, pole ka põhjust. Mida seal nendest aegadest võib-olla kõige enam meenutab, noh, seal oli seal alguses ka peale ütleme, sinu otsis ise kirjutamise ja, ja noh, heliloomingu, No ja see ei ole nii nii väga tuga teemaga, aga, aga mingi mingi aeg mingi muusika eneseväljendus ikka tahe on ja kuna selle muusikaga tegelete siis tookord mingeid eksperimente sai korda saadetud. Mõned meistrid, lihtsalt naivistlik ja mõned olid eksperiment, tavalised. Elektri oli sellest teada, et me tegime proovi tegelikult ikka päris metsikult ja Tallinnast saime endale proovi-proovi koha, kus me vastik magasime ka ja ja igasugune siiber tegevus viibi mingile mingile tulemusele, nii et lõpuks need lindistused kannatasin täitsa kuulata, tol ajal oli vist ju selline huvitav vastuoluline jõukureid merid nagu akadeemiast pärit ansambli pool ja siis mõned tüdrukud, nende hulgas tolleaegsest inglise kolledžist vist Kadri Hunt, sest et tegelikult elektropani Märt kunagi alus ja tal oli neid koosseis vaatanud seal igasuguseid, aga mis ta oli nendest üks Ma arvan, et siis viimane ja kõige selline Rockilikum siis tõenäoliselt siis osadelt laulsid tüdrukud ja, ja osa me tegime siis omi asju. No Aivar ei kuulnud küll sellesse koosseisuga, nad tegid Mäksiga seal ja aktigid mingeid asju nende töö otsa sai raadiomajas tegelikult lindistatud ja seal magatud mingisuguste diivanite peale, et hommikul kell viis proovida siis oma osa sisse mängida. Kuulame korraks selle oma nurga ning. See omanurga kohta peab lihtsalt nii palju ütlema, et Kadri Hunt, kes teeb nüüd tütarlastekooriga meil magistrikontsert Nigulistes hoopis teist tüüpi muusikaga sel Gregory ja Palestiina ka lihtsalt meenutas, pühapäeval teda täna kahjuks ei ole, siis ta pidi ära sõitma ühtegi jubedat viisi käiku, mis tookord sai kirjutatud ja ja see oli tõeliselt jaburalt virtuooslik, kuna see oli lihtsalt selline klaveri klibedus. Aga kadri tuletas sellist aspekti meelde. Tookord sound nõudis, et et oleks noh, ei ole nii palju neid protsessoreid ja tuli laulda lauljal kaks korda sama partiid, kõik laulsid linna, if laulis, kõik laulsid kaks korda, siis oli selline tummine saun umbes. Ja siis sai talle ka öeldud, et, et laulase käik nagu kaks korda üle ja noh, ma ei tea, ma võtsin selle kasseti peal kaasa, et see on tõesti selline kuulamist väärt, aga apteegi selle ära. Kuulame siis ela oma nurka kõigepealt väikse fraasi. Samasse mõnede lugudega te saite ju lausa nii-öelda kultuse lugude tasemele välja. Lapse võilill tuleb. Mõned lood olid nagu enam-vähem ja see oleks järgnev katkend, mis kunagi tuleb ka ja see oli tõesti selline mingi mingi koodi, millele pagulasi kellelegi oma õe tuttaval, nii et, et ma ei tea isegi selle sõnade autori nime praegu, kuskilt on olemas, lasi kirjutada ühe. Ühe sõnad, mis räägivad jah, sellistest omapärastest, Maivistlikest, lootustest ja, ja seda tollal vist meie kursuse ja akadeemia kaaslased vahel esitasid. Kohe varsti jõuame selle loo nii, aga räägime siin taustal edasi kodus ühe bändi liikumist, et Elektra ühel hetkel hakkas nagu ammendama või milles oli põhjuseta, hakkasite otsima uusi kontorist, sa said vist Leila Milleri ja ja nii edasi, kust karavan lõpuks siis oma. Tiivad sai, see kogunes jah, nii et vaatasime, et millises valdkonnas veel nagu edasi minna ja ja tol ajal tundus, et, et oleks hea, kui oleks vist veel selline nii-öelda omaette kuule instrumentalist ja, ja naislauljaga veel pundis, et kokkuvõttes tehti plaan, et mina pidin vist rääkima tookordse lennu- ja Milleriga, kuna ma mängisin jah, nendega pilli ja pulliansamblis, kus olid seljamäe, teised igatsusega trikke tehti? Jaa jaa, Aku pidi rääkima siis Karliga kaadrid sõjaväes koos ja ühel hetkel igal juhul koguneti ja siin vist veel peaks ütlema, et Saaremaa kuningriigi-ist kunagi see pealik teiter savist risti isakest, kui ma õieti mäletan, kes kes pakkus välja selle nime, nii et nii ta läks ja siis oli üks jõulukuu, kui me kaks esimest salvestust tegime ja muidugi hakkasin kodus vaatama, et mis seal kõik kliendis on ja kui palju tehtud on. Siis seda oli kaugel, aukartust äratav hulk. Jah. No märksõna jõulud ja karavan, see on lausa lahutamatult, sest et seni vist ei ole keegi üle löönud nii ilusat jõulu kasseti tollal ja hilisemat plaati ja nii noh, kuidas ma ütlen emotsionaalsete head, et noh, see oli nagu üks teie aastaid pikki aastaid kaubamärke, millega, millega, kuidas sellega hakkama saite? Seal on jälle sellised imelikud jõud mängus lihtsalt, et tõesti ju vabad jõulud tulid ja eks see emotsionaalne taust oli selline soodus seda teha ja, ja vot nüüd ma ei mäleta, kelle idee see täpselt oli, aga ma mäletan, et Jürima Kaarovist tookord veel kuskilt moel ait aitas seda välja anda. Ja, ja seda tehti ka tõesti lühikese ajaga Linnahalli stuudios ja, ja seda ei ole ka täna üldse mitte mitte isegi piinlik kuulata, et, et nendel öötundidel see, et seaded ja looduses, mis kokku panime, tundusid päris päris ajakohased ja pole ära väsinud. Kui me sinnamaale jõudsime, siis hetke pärast me selle meeleoluga katkemaga siit nüüd seesama veel sellest elektriaegadest. No selles on tunda ebapraktiliselt juba, ütleme sellist karavani hõngu, aga ma palun siia sinu hea sõbra Underi ja kui me jõudsime juttudega karavani nii-öelda hiigelaegadesse või esimestesse nendesse aegade tsüklisse, siis sedasama jõuluga, seti üks. Ma arvan, et Eesti üks ilusamaid ballaade üldse ja, ja tõesti suurepärase meloodiaga ja ülihästi esitatud, ma tean, et selle lindistamine nõudis teilt kõigilt seal linnahallis ületamatuid lõpuks ikkagi üllatavaid karisid, sest et järjest seda kõike tehti tolleaegsed tingimused või midagi muud, aga täna ma olen hea võimalus kuulata, mismoodi selle toodangu üks tulemusi kõlab, küllap ta tuleb teile tuttav ette, meelispundar. Mul on hea meel, et Meelis tulid, on selline sotsiaalne inimene ja, ja omal ajal esitas ta seda hästi, nii et ta kindlasti mäletab asjadest rohkem kui mina. Et paar sõna veel enne, kui sa sellesama looga sinna lavale astud millised need karbonaad sulle meelde on jäänud eeskätt läbi läbi. Aarne oli ta selline despoot tahtis oma lugusid peale suruda või mismoodi? Noh, eks me olime kõik parajate spoodid ja sellest tulemus tuligi oli selles suhtes huvitav kooslus, et meie nõupidamine koosnedes tihtipeale päris tõsisest sõnasõjast ja väga emotsionaalsest, mille peale, mille pärast ei pidanud keegi pikkinud pika vihaga? Noh, eriti hea näide ongi seesama jõuluprojekt see tulemus, sest tegelikult selle nimel sai tehtud päris päris, nagu öeldakse, rahvakeeles räiget ööd. Me ikka käisime läbi tohutu hulga materjali, et valida sealt välja need lood, mis oleks nagu meile sobilikku teated saavad, saavutaks mingi terviku mis oleks igav ja seda kõike oli vaja tohutult lühikese aja jooksul ja uus oli see kõigile nii meile kui tegijatele ja ka kuulajatele, sest see oli ju teadagi väga kaua keelatud. Nojah, ja aeg oli ju ka selline, et ega sellega nii mõnigi oleks võib-olla otsekohe pannud kuskile trelli taha, pole hea. Koos. Võtame abilisi ka endale, nõnda lugu, me oleme ju hiljem ka natuke produtseerinud, et kunagi me viisime lastega ja Maria Listra esituses selle loo losoome jätet meelisel nagu seltsi oleksid, siis tuleb vist tüdrukutele olevat ka natukene kaasaga kusagile lavale me siia alati ära mahume, eks. Aitäh ja Meelis, enne kui sa ära lähed. Ma küsin nobedasti veel. Teil kõigil olid omad lemmikhüüdnimed ja nii edasi, sinu oma melon võib välja öelda, kas Aarnel ka mõni hea nimi külge hakkas, tollest ajast? Oli küll jah, seda enam keegi ei mäleta. Tema hüüdnimi on küll selline, mis kuidagi nagu ei peaks temale sobimatu nimi on Saluveer, aga hüüdnimi oli mäekink või lihtsalt või lihtsalt kink. Seda Kinkuma mäletan. Venna pandud oli jah, no selge, nüüd selgus ka Seeberitele. Hüva, me paneme nüüd taustaks meie jutule video käima ja tõmbame nii-öelda joone alla nendele karavani aegadele ja, ja bändi tegemistele, et siis juba sealt edasi minna selle selle osa lõpetava küsimusega, et kelleks saada, aga see garamine aeg oli tegelikult teil ka meeletu, meeletu nii-öelda hääleproovipanemise aeg ja, ja äriõppimisajakirjanduse, kui jõudsite välja aastas 250 kontserdi, nii et ega siis palju vist muud enam küll. Aga teha polnud vä? No tegelikult ikka tegime, sest et kui nüüd tõsiselt rääkida, siis see 82 ma läksin Viimsi keskkooli tõele, oo ilus. Et, et siis sai ju tegelikult nädala algusest kuni neljapäeva lõunani tihedalt õpetatud täiesti. Ja tavaliselt siis neljapäeva lõunast mindud õhtupoolikute proovi tehtud, jah, muidugi selles mõttes, et ja ja siis mindud kuskile väljasõitudele ja jah, neli kontserti päevas tol ajal eriline probleeme ei olnud. Vahel magati paar tundi, näiteks Valga hotellis tehti eelmine õhtu, siis sõideti hommiku, Rakvere kino oli koht, kontsertsaale polnud, kell 10 tehti esimene kontsert, kell 12, teine Kelõks visati 10 minutiga sind uksest välja, kogu kolaga lumme, sest et kinoseanss tuli peale. Siis läks sõit Jõgevale, Jõgeval oli esimene kontsert, ütleme kell neli, teine kell kuus. Ja siis ma mäletan ühte pereklubi, kui, kui saadeti meile järgi Tallinnasse sõita. See Hiina Ikarus ninaga, mis oli surnuuss, mis olid kirstud vedamiseks, pisteti meid sinna sisse, sest me olime nii väsinud, et ei mäletanud ka, mis mis õieti saama hakkab, hakkasime sõitma, kaks purupurjus juhti hakkasid minema ja ja kui 20 kilomeetri pärast tuled kadusid, siis lend läks küsima, mis toimub, ütles, et me vist sõidame kusagile Peipsi suunas, mitte Tallinnasse. Ma vist sõidame jah, Peipsi poole, siis keerati puist Tallinnasse ja sõideti selliste katkestusega hommikul kella seitsmeks, et ikka välja ette ja noh, vahepeal tuli magada ka ja siis tundi. Aga ma tean, et selline tund on ka olnud, kus, kus vahepeal tuli tukk peale ja, ja käsi mängis edasi. Ma vaatan, ta klass laulis, aga ja kõik läks nagu edasi. Natuke muigasin. Nii et sellist läks teatud teatud piirini küll sel hetkel. Kuidas selliste videote tegemine oli tol ajal ka ikka suhteliselt Seal oli, et olen nii kõva sõnad et vist reklaamiklubis tookord etendati ja see oli hästi-hästi populaarne ja jah, keegi suhteliselt nii kokku miksida, aga lugu oli populaarne. Ja kas sellesse aega jäi ka sinu pere loomine, kohtumine rikaga ja, ja õige pea ka laste sünd? Pere, kes tegelikult seal 79. aasta oli, siis palju teise kursuse lõpus jõudis selline protsess nii-öelda ametlikuks ja tegelikult keskkooli ajal hakkasime, hakkasime nagu Tenerist tundma ja ja nagu ma tean, küll alguses oli plaan veskist keegi sõbranna õnnelikuks teha, aga aga lõpuks tundus, et, et käib endale ka jah. Ja Sten sündis 1980, nii et alguses olid sellised natuke halvad ajad, kus, kus me sõitsime tegelikult vanavanemate juurde nagu kokku kahest linnast. Aga, aga küllalt püüdlikkust. Viimsi kool ja see suunamine, mis siis konsis tuli, oli eeskätt kõigepealt ikka ka ühe eesmärgiga nagu tolla kõikidel noormeestele, et pääseda sõjaväest, et see oli võib-olla see ka, miks sa just sinna sattusid või oli sul mingi muu sihik juba Viimsisse minna? No meil oli veel seal üks selline Viimsis sattumisel oli üldse imelik taust, selles mõttes, et, et Alo Mattiisen oli tegelikult aasta dist, riivi kaks noorem neist ja ja keegi Anu Anton õunapuu vist tegi seal kerge muusika koori kuskil Kiirovi klubis. Aga, aga ühel hetkel ta vist ei teinud ka seda nii palju, kui vaja oli, otsiti nooremaid tegijaid ja siis meie matiivseniga tegime seda, kas hoo ajab igaks ja sealt tekkisid need tutvused kuidagi ja inimesed siis teadsid, et uus maja avatakse 80 200, kõik laieneb ja, ja mul oli tõesti vaja sõjaväest pakku minna, sellepärast et et Afganistan oli tol ajal täiesti selline aktiivne teema ja ja tegelikult sa ju aastast 80 või lauldud tolleaegses Ellerheina kammerkooris ja need olid huvitavad ajad, kuna sinna langes legendaarne Debretseni konkursi võit ja ja koor saavutas selle taseme, et nad läksid ju ära tegelikult professionaalideks. Ja ei, aga must ei oleks olnud selle koori tenorit vast kindlasti mitte, aga sinnamaale ma minema pidin. Nii et paralleelselt ikkagi sellesamagi praegu ekraanil olevaga kus tuli ka lisaprojekte nagu kollane allveelaev ja nii edasi hakkas see koori osa oluliselt suurendama, eeskätt ka juba läbi oma õpetajaameti pidid koolikooriga tõsisemalt tööd tegema, noh sealt üldse selle koori looma ega tollel ajal maakoolides nii väga, võib-olla see hõisata see tase ei olnud ja, ja teisalt nagu sa ütlesid läbi mitmete kooride lõpuks Debretseni võit, ma usun, on kõigil koori inimestel meeles, see oli see oli omaaegne täielik võib-olla isegi noh, mingisugune suunanäitaja märk, sest et oli käidud ka varem koorikonkurssidel Tallinna Kammerkoor retso-s ja paljudes teistes kohtades, aga selle, selle nagu konkursi tulemus ja see väärtus raua needmisega seal tõusis nagu eraldi ja, ja teistest kõrgemale kilbile. Sealt vist tuli mingisugune mingisugune selline tõuget edasi peaks nagu kooriga rohkemgi minema. No tegelikult. Said mingit aastat vahepeal vahele ka, aga see oli kõva impuls jah, sest et tegelikult ei olnud tookord, et mitte kerge minna minna tegelikult laulmagi sellesse koori, ma tean, et Aivar Mäe sai sellega hakkama ja et ta, et ta võttis ennast, söödi juurest nagu vabaks liikles segakooris, kus me ka laulsime. Ja eks teatud probleeme, mis tekitas, aga ühel hetkel see tõmme oli nii tugev, et et ma tegin selle lükke ära ja ma mõtlesin, et ma nüüd tahaksin seal proovida, kui mind vastu võetakse ja ja ja see atmosfäär ja see töö tegemine tegelikult ilmselt vist vist mõjub küll siiani jah. No 80.-test veel sellest kooliajast, mis sinna Harjumaale Tegelikult ju meeletult kõvad muusikaõpetajad, kui ma mõtlen tolle aja peale, et 85. aasta laulupeole tegelikult läks vist küll Viimsi Lastekoor esimest korda ja ja siis oli tegelikult ikka väga hõre tunne oli tegelikult, sest Esko, Taavi ja kõik sellised legendid juba töötasid täiesti tõsiselt, igal pool ümberringi. Aga Kehras vist oli, üks üle vaatasime, mäletan, et me tegime ikka proovi ka. Päris tublid lapsed olid, nii et Kaljuste siis Silidest tead, ütles, et esimene katet seda tookord nagu noh, tegelikult väga ei julgenudki tahta. Hiljem tuli segakoor ja poisid tegid bände ja et seda muusikat nad tahtsid teha seal Viimsis tegelikult teevad Tanini, seal on, et kooliteatrid ja muud asjad siis ütleme, traditsiooniline koorielu. Noh, eksisteerib ka vist. Viimsi kooliga mine tea, võib-olla oleks siiamaani seal olnud muusikaõpetaja muusikajuht, aga noh, need olid sellised keerulised ajad ja, ja te jõudsite seal, kas sealt tuli ka, ütleme, selline suurem jõud sellesse ühiskondlikku ellu või, või õiglustunde väljatoomiseks, kuna seal tekkisid teatud küsimused, probleemid, mis tuli lahendada või on see sul veres kogu aeg, kas oled tahtnud kogu aeg midagi muuta ja, ja paremaks teha, vahele sekkuda või ütleme, hakkasse sealt nagu jõudu koguma? Teab päris vanal vene ajal me võib-olla ei jõudnudki väga tugevalt maantee, aga see oli üks selline Gorbatšovi-aegne sula Jahju tookord mäletan, et. Ma elan siin juba aastaid seal laulmisklassi kõrval ühes toas ja ja siis ehitati õpetajate maja ja, ja tookord oli kuidagi selleaegne partei, valitsuse ametiühing olid, olid kuidagi selle meelel, et, et me nüüd paneme kõik noored õpetajad, seal tuli neid, ütleme selline pool ja pool umbes seltskondade teeme mingi sellise väikese triki, et paneme nemad nagu ametipinnale ja ülejäänud ülejäänutele teeme siis nii-öelda nagu riigikorterid. Kuidagi see info hakkas tilkuma ja ikka tekkis mingi grupp inimesi, kes arvasid, et, et see nii väga põhjendatud pole ja siis ma mäletan, et tänaseks juba sellised täitsa legendaarsed, ütleme advokaadibüroo omanikud nagu Lepik ja Luhaäär, kes tookord töötasid seal meie juures, need olid meile abiks ja, ja veel mitu, et nii et see sõda läks tookord sisuliselt pead Moskvasse sinna Corbani välja ja, ja siin Toompeal möllata ja lõpuks vist tolleaegne mingi parteisekretär Kont ütles, et olgu, et siis saavad kõik amet pinnad, noh, meie ütlesime seda, et me tegelikult oleme selles mõttes tõenäoliselt õpetajatena võrdse, tead, vabaõpetaja töötab tõenäoliselt paremini, kuid kes see, kes on korteriga ketti pandud, et tulemus võib olla vabal inimesel parem, see oli meie tolleaegne ideoloogia ja ma arvan seda meelt tänaseni, et et vaba inimene töötab paremini. Nii et ühest küljest nagu aeg lõikas läbi sealt selle, aga sul on juhtunud kummastavalt niimoodi, et kui ühest kohast midagi nagu hakkab läbi saama, siis sa oled õigel ajal õiges kohas või tekivad need uued võimalused, sest et, 90. aasta võiks öelda siis kui sa pidid Viimsist lahkuma, sai nagu murdepunktiks jällegi kuna hakkas hoopis uus valdkond peale, aga seda, seda võiks vabalt nagu küsida ka küsimusega, mis, mis me võime panna ka taustal muusikaliselt mängima, et kõik sinu bändi tegemised ja muud katsetused viisid sind välja juba ka konkurss oli nii nagu ka nagu Viimsi kooli tegemised ja tööd ja, ja kui me veel korraks levi muusikal peatume, siis Tartu levimuusikapäevad tõid ju selles osas ka häid tulemusi ja, ja väga toredaid süntees ehk seesama totu kuul. Küsimus, kelleks saada, kas sa selleks ajaks 90.-ks olid nagu juba seadnud endale kindlama sihi, kelleks saada? Ei no ma olin muusikaõpetaja ja teistpidi selline mängija täiesti selgelt ja ja muutus tuli tegelikult siis vist sellest, et et 90. aastal saime, tookord läks ju piir natuke lahtisemaks. Me saime tööpakkumised. Me pidime kuu aega olema ära siinsamas Botnia lahel, no nüüd käivad inimesed kõik mängimas vabalt, aga tol ajal oli ikka täielik imeja ja kui veel rubla ja marga kurssi arvestades, siis oli ta veel metsikum ime. Ja. Kui siis oli küsimus, et kas ma see kuu aega saan, nagu ära olla siis tookord lähtudes vist sellest meest suurest korteri probleemist, siis leiti, et see vist ei ole võimalik ja ja paraku tuli siis öelda, et kui ei ole võimalik, et siis siis kahjuks ei saa jääda, muidu ma võin, tõenäoliselt oleks seal Viimsis täitsa rahulikult edasi olnud, siiani. Aga see totu kuuli kohta lihtsalt nii et, et see oli ükskord eksisteerisid ju ERKI ansamblid, päratrusti ja sellised, eriti metsikud mehed, Volmeri ja teised ja siis oleks Tartu festivali panime kokku, ütleme meie selle selle instrumentaalpoole ja Hardi ja kirjutasime sealt dist Ilmar Laisaare plaadikogust leitud Charls bändi muusikale sellised sõnad, kelleks saada nii et see oli küllalt sümboolne. 90.-tesse oleme jõudnud ja 90. aastal lisaks sellele suurele karavani tuurile Skandinaavias Vasa laevadel ja nii edasi algas sinul, võiks öelda uus etapp ka selle koha pealt, et sa murdsid täie rinnaga sisse Eesti televisiooni, aga me jätkame sellest kohe peale. Selle aja alguse saanud tegemistega ehk lastekooriga ole hea ja Veljo tormisega praegu Aarne Saluveer kahe lauluga. Nii ja nüüd ega Aarne ei olegi muud kui sellest, mis siis 90. sai, kuidas sai alguse? See laste tegemine ma ei mõtle siis laste laulujuhtimine ja lastekoori tegemine seal Eesti Televisioonis ehk kutse esitas sulle Viilup ja ja sealt läks asi käima. Me olime kunagi kaheksakümnendatel vist tegutsenud. Nii. Ma elasin ühes toas erinevate toanaabritega selle viie aasta jooksul, et neeme Bunderiga siis jaankarbiga ja lõpuks, kui tema ühikast ära läks, siis mina pidasime ikka lõpuni vastu ja ja lõpuks ei Laisaar ja temal oli selline huvi selliste fonogrammide tegemise jaoks ja. Me tegime vist kunagi RAMi poistekoorile ja Ülle generile, kes on praegu Jyvaskylas kogu oma perega juba selliseid põhjuja. Ja tegelikult me ju olime televisiooni kaasatud, kui ma õieti mäletan ju ka sellesama bändiga. Me olime kunagi kaks takti ette saateansambliga Oja siis ühel hooajal, kui me ainuke kord, kui on tehtud bändidel sedasama saadet, see oli selline mingi radikaalne hooaeg, siis siis ma olin seal isegi saatejuhiks. Me tassisime sinna mingeid generaator, emme, keda iganes, nii et keegi meid üles leidis. Ma ei, tõesti, ma olen sõitnud Nõgistaja mingisuguste tolleaegsete tiimidega vist kõik maakultuurimaad ja Tartu Tartu kandis läbi ja neid lauljaid kuulanud, tookord oli nimetet laulge kaaslast oli kolm sellist lugu, mis olid hästi tuntud ja neid kõik laulsid ette ja teleproovisaalis. Nii et seal meil oli vist mingit koostööpunkte igal juhul sel hetkel, kui ma, kui ma otsustasin, et need tuleb Soome tööle minna, siis seda võib küll küsida vist töögrupi käest üle, aga minu mälestus on midagi selline, et et umbes selline küsimus oli, et teles on plaanis selline laulev laste rühm teha ja et, et kas see võiks olla mingi mingi jutt ja ma teadsin, et kuu aega ma pean ära olema kad pärast seda. Aitäh. Ja koolipapa pesitses kasuveresus olid sellega ennast niivõrd tõestanud, et seesama 90 tehti sulle pakkumine Eesti muusikaõpetajate liidu asutamiseks ja presidendikohaks. Seal olid pikki aastaid. Tegelikult ju seltsid tekkisid ja see seltsielu vist kusagil 88. meestelauluselts võttis tuurid alla ja ja minus tekkis hinge Raudsepal ja eelkõige temal ja veel kolleegidel jah, mingisuguse, sellise ametiühingute ja ametiühenduse loomise idee, mis iseenesest on ju äärmiselt hea ja, ja hinge tookord sellest sellest rääkis, tehtud ta sai ja tänaseni töötab ta ju väga-väga edukalt ja kenasti, nii et mul on sellest ajast väga head mälestused ja ma pean olema nende projektide eest, mis tookord käima läksid, eriti eriti need sidemed Slorf muusika õpetamise ja õppimise osas tegelikult tänulik, sest see oluliselt. Ta laiendas meie senist ettekujutust. Ta käis õpetaja Salzburgis seda omandamas. Mis te enne mind käis, üks grupp kolleege seal ja ja nad said mingi tunde sisse ja eks me ikka püüdsime ju minna, nii et see kahenädalane kursus, millal mina tookord olin, see sealt tegelikult päris vapustas, see oli selline hea nagu võimalus nagu elu ja asjade üle mõelda, kaks nädalat nendel kursustel käia, mis läksid hommikul kella kaheksast õhtul kuni kella 10-ni. Seal oli siis kõike moodsa moodsa tantsukursustest, nagu me täna teame mingisuguste Paleriinide juhtimisel kuni kuni improvisatsiooni teni. Et see oli üks väga huvitav aeg. Oled sa nõus, et kui sa nüüd ise nagu vaatad tagasi ka sellele perioodile, et võib-olla seal hakkas süvitsi minemine ehk kõige ilmekamalt ja, ja näitlikumalt peale kogu sellesse muusikateooriasse, ma mõtlen laste õpetamise osas ja, ja kooriosas ja nii edasi, nii edasi, sest muidu poleks sind 93. René Eespere küll mudilaskooride üldjuhiks kutsunud, et ju sa olid juba siis ikkagi sinnamaani päris päris korraliku vundamendi ladunud. No seda vist küsima Renee käest, aga aga see tema laulupidu vist oli ju tegelikult ka natuke natuke uuenduslik. Noorte pidu tänasest ta oli selline tugev liider ja kui me mäletame seda vist pani peaaegu kõik ise kokku ja mõõtis välja ja meie kontakt oli tekkinud ühest lastesaatest, ma arvan, et oli üks uus lastelaulude võistluslepatriinu lauluvõistlus, kus tema ja Põldmäe ja keegi oli Belgia žüriis ja seesama Lähme lapsed, laul, mis oli see vist see kunagi täiesti mingi klimbedusena sellepärast kirjutatud ühes saates oli vist üks laul puudustega, muidu nagu ei oleks olnudki korrektne nagu tegelikult võib-olla sinna nagu tulla, kuigi see vist toimus ka mingite varjunimede asjadel. Ja sellest saatest vist sees perele meelde, nii et igal juhul ta helistas ja tegi selle ettepaneku, et ma täna küll arvan jah, et et ega ju tol ajal seda mudilaskoori endale ei olnud. Aga kas see oli põnev kogemus ja pärast seda on kolm korda tehtud, nii et neid neid mudilasi mistahes Eestimaa nurgas tegelikult neid ma armastan küll jah. Oli sulle tookordse üllatuseks? No ikka väga suur üllatus loomulikult. Kuidas esimest korda oli sellise üldjuhib esimene kord? Pöörane esimene kord on mistahes asi elus ikka väga värske. Seega vist mäletan, et pida pilt näiteks ka tookord mingit sellist lendamiste kukkumist seal ainult üles-alla ja ma tean dist raua. Paul oli see, kes seal all ütles, et sellist lugu läks kordamisele ka, sest tal oli sellist vunki oli sees ja lapsed isuga isuga tegid, nii et Paul vist karjusin, mina tee veel korrajalist sai, saigi tookord nii tehtud, jah. Hilisemate laulupeopuldis olemised üldjuhi rollis ja kooris. Anneli Mäeots on teinud ettepaneku, see oli vist üks järgmistest pidudest seal. Siis olid tema poolt kokku pandud repertuaar ja ja siia hambasugu. Nojah, see on ju tore lugu ja ma ise arvan, et me peame selle nii-öelda välja töötamiseni asjani päris ei adunud, tegelikult on kuskil sellel säilinud üks selline päris tore fonogramm ja aga, aga ta mingi emotsiooni ja sellise maailma avardumise mõttes lugu tookord hotell täitis ja ja sellest ajast ma, mul on üks hea kogemus töötada koos Mait Aguga, kes oli ju täiesti selline pöörane natuurs, noh ta käis ja mäletatavasti sõna otseses mõttes sõimas kõik läbi, kes ei teinud täpselt nii nagu vaja oli kuni kuni kallale minekuni, aga, aga ta saavutas loomulikult ju ka kõik need tulemused, mida vaja oli, nii et tegelikult On ka ju täna Temastika vast kõva puudus käes. Me jätkame nüüd tütarlastekooriga ka enne seda veel mina tean, mikspärast ikka tihtipeale aetakse segi, no iseenesest peaks olema suhteliselt eristatav ja arusaadav, aga aga millest on juhtunud see, et ikka ja jälle tuleb teinekord noh, selline küsimus üles, et, et mis vahe siis see televisiooni lasteaiatütarlastekooril on, et on seal siis vahetegemine nii raskemad. Noh, see on nagu üldiselt inimeste teadvuses tänapäeval räägib immuunteooria sellistest asjadest nagu brändi kujundamisel ja asjad, et et meie olime tegelikult alguses lastekoor ja, ja 96. aastal ju tegelikult üldse läksime oma esimesele laste kooli konkursile ja pärast seda veel käisime samal suvel kantoneegroses esimesel väliskonkursil, mäletan Venno Laul oli veel žüriis, oli meie jaoks suur üllatus selles mõttes, et noh, et ega me ju ei teadnud, kes, kus on ja see suur telk seal kuskil Hispaanias. Ja noh, siis me olime tõesti sellisel nivool, et, et ma arvan, saime ausalt, suhteliselt ausalt kena, kolmanda koha ja meil olid seal sellised modaalsed tüüdid ja Uhti juhti ja sellised naljakad lood. Et me olime alguses lastekoor ja siis, kui me vananesime, siis hakkas kogu aeg see otsimine, et mis nüüd siis saab ja mis selle nime alla tuleb panna ja seal on olnud tuhandeid nimesid, et tegelikult on see ka tänaseni ju täiesti noh, selgelt reguleerimata probleem, et meil on ju kokkulepe, et me kasutame neid nimesid ja hiljem, kui tekkis lasteekraani muusikastuudio nimeline mittetulundusühing, siis üritasime nimedega neid lahus hoida üks jaani, kellel tütarlaste kohe Din lasteekraani muusikastuudio lastekoor, aga tavainimesele jaoks on nad kõikivatele laululapsed või, või mida iganes, nii et alguses tekitab inimestes, kes on üritusega seotud, ju sellist noh, eriti just neis selliseid segaseid tundeid ja oh jumal, kõike seda sinna juurde kuuluvat, aga koorniga koorikad tegelikult võib ju, võib ju nime vahetada tähtsam sisu. Nüüd siis nii tütarlastekooriga kui ka mõningate sooloesinemistega isegi jätkame ja väikese üllatusega. Jah. Et tegelikult on ju nii, et nende väikeste koosseisude probleem on ju on ju see, et, et mitte kõik ei saa alati igal pool kohal olla, aga, aga me küsisime ise omavahel, et mida me täna laulame ja ja, ja nende ettepanek oli laulda seda Ernesaks laulu. Et see on nende valik ja, ja see lugu on ilus. Nele-Liis Vaiksoo ja Olav Ehala näkilauluga jätkab. Aga ma pean siia vahele lihtsalt nii palju ütlema, et tänulik kõigile, kes on ju tulnud kust iganes välja ja, ja paljudel seda vaba õhtut ei ole. Et neljalisi asjade üle on hea meel kõikidest, kes on natuke rohkem otsustanud ennast muusikaga siduda ja ja temal need võimalused ühel hetkel tekkisid, aga teistpidi tegi ka neid, et alguses sinna laulukarusselli minnes ja ja tänaseks, et eks meie lootused on nii, et ma mäletan seda Näki laulu, et see oli muljetavaldavalt esitatud kunagi ja, ja mina loodan kõike seda. Ma nägin teda senine klaverit mängimas, natuke selle looga tööd tegemas, et et õite noortele võib öelda, et ükskord saad ise õpetajaks ja ja seda me keegi ei usu, et et lootused on, et kõikides neist tulevad. On sul peas või kuidas? See on tihti nii, et võtad noodi ja siis hakkad tegelikult peas tegema ja vastupidi, vahel on siis jälle, et et hakkad peas tegema, tegelikult vajaks noote, nii et eks ta võib ikka ees olla ja ja see valik on ju ka nende tehtud, et, et see, see on üks selline mõnus õhtu laulmine, mitte meie selline väga väga püsirepertuaar, aga äärmiselt ilus lugu ja ja kadakapõhjal, ma kuulen selles, selles Webas palju rohkem džässi, kui ta tegelikult meil täna nagu välja tuleb, aga aga kunagi võiks õõnestada just sellisel täiesti teist teistmoodi sametit sel moel. Aga see on küll selline, et siin peab olema. Siin on põhjust küsida kohe, et kelle sätitud lugu oli selliseks natukene põnevama kõlalisemaks teatud kohtades. Ei, minu arust see on ikka ma nüüd ei tea, ma arvan, kolleegid teavad paremini, seal on säte, veeb oma Eleriinale tehtud omal ajal. Minul tausta teavad, rohkem, ei ole. Ahaa, nii et sellepärast ta kõlab ka veidike teistlaadselt kui tavaline selline segakoori säte. Natuke kõlab naishäälte tõttu ja, ja noh, see on ju ka hõre koosseis selles mõttes, et kui on, kui on suurem jõuk ja tihedam võimalik välja hoida, eks ta siis kindlasti Siin aga seal sinu vastavalt sellisele Tšassilikule algele tulid siit küll praegu välja kui kui suur Eesti muusikaklassiarmastaja sa oled, ütleme siin Veevo, Ernesaks tormis ja nii edasi, et kui oluline on sellise repertuaari olemasolukooris. No ma tean, mida vanemaks saad, seda, seda, seda rohkem hakkad seda, seda hindama, mis siin on, aga noh, seda on ikka pööraselt vaja, meil on, meil on head muusikat, aga eks seda oleks ikka veel juurde vaja. Iga seade või, või mingi asi, mis on üles leitud või mingil moel inimeste ette toodud, et on nagu kuldaväärt artist ka muidugi mõjutab ju seda, et et eks peab ka lindistama rohkem ja erinevad koosseisud, ka väiksemad vokaalgrupid, midagi midagi inimesteni tooma. Räägi nüüd ära palun järgmised valikute, ehk mis see ja siis ka veel isegi luuletus on meil tulemused. Miks sa oled ka selliseid? Vana teinud. Ma ei olnud ju teadaolevalt mitte. Õigemini, kui, kui helistati sel õhtul pärast, siis ega materjalidelt ja arvata, et võib-olla meie vanusest, Me peaksime tegema, aga, aga kuna ta on üks selline huvilisi on ja ühtepidi on ta nagu kolleegidega kokkutulek, aga teistpidi on võib-olla ka meeldiv võimalus ju mõnedele nendele oma artistidele rääkida asjadest, sest tavaliselt me käime ju, kuidas öelda mistahes reisidel kohtadel ja me keskendume mingi konkreetse kontserdi tulemusele saabumisele ja ega noh, jah, täna me räägime natuke rohkem võib-olla ka ka lastega sellest, et kes nad on ja mis nad on, aga ega nemadki minust midagi teha. Tiblad saavad natuke rohkem teada, et lõpuks ma nõustusin sellega, jah. Aga selliseid huvitavad asjad, mis, mis tulevad välja näiteks seda viimasest proovist, ütles Miriam puured, vabandust, ma pean nüüd lahkuma, et kuna sellel mingil vabariiklikul konkursil oma loomingust luuletustes, vat sain sinna sinna sinna edasi ja ja see oli just selles tsüklis, siis sul on ju alati kahju, kui keegi inimene kuskile läheb proovist ära noh, kuigi on ju selge, et ütleme. Me ei saa tänast käsitleda, kui, ütleme mingit tugevat konkursid neeme, püüame musitseerida vastavalt oma hetkevõimetele emotsioonidele. Ja siis mõtlesin Mirjamile muidugi loomulikult sa võid minna ka, et me tahame ka seda luuletust saada ja, ja siis ta selle luges vähemalt ühe nendest ja ma arvasin, et et kuna see looming ja loovus on üldse nii eks muu kõrval tähtsamaid asju, et, et seda tasub rohkem ägedat. Ma arvan küll, et miljon võib, kel selleks, et ta proovist ära läks, vähemalt meile oma loomingusse luuletusi loevad. Aga palun. Sa oled häid ja ilusaid sõnu öelnud siia tulnud inimestele ja nendele, keda sa oled õpetanud ning nad unustasin, sest et sul oli endalegi vist ka väikese üllatusena, et ka näiteks Hannah on täna siin. Ütlema. Võib-olla minu jaoks ei olnud, aga, aga Nende igatses nagu see on selline kasvamine koos nende inimestega, et siin me nüüd ette rutates üks pidas mulle kooringu juhatuse liige, kantsler Ratas pika loengu nagu sellistest teooriatest, mismoodi asjad arenevad konflikti faasidest, sõltus faasist konflikti ja sealt edasi laiali ja millal tekib see arusaamine, et et milline on see ühisosa, millega me võime koos töötada, et, et noh, meil on nagu artiste tulnud ja läinud ja, ja Maarja oli kindlasti üks esimesi, kes õigel ajal noh, ütleme ju tegelikult võttis ennast vabaks ja ta tundis, et ta jätkab nagu oma teed. Et sealt on ju läinud järgmisena. Jah, omal ajal Anna ja siis siis Hanna-Liina ja, ja kõik iganes, et see on loomulik protsess, et kui siis mingite aegade tagant taas leitakse need ühisosad üles, siis see on täiesti tõsi, kasulik ja meeldiv kogemus, et ma olen seda nagu vaikselt õppimas, et tegelikult on vist tema isegi seda mulle. Jälle varem õpetanud ja seal umbes analoogiline protsess või ütleme ka tähelepanu juhtimine, et räägitakse, see ja see on tulnud sellest kaks takti ette saatest ja siis need ja need ja need väljapaistvad on tullut kasvanud üles just nimelt Eesti televisiooni tütarlastekooris ja ja lastekoorist. Kui palju ütleme sa tunned ennast tõstetuna või, või kui sügav see side on sul, ütleme ka hiljem nendega, et sa näed siin maarja ja kõigi teiste puhul, kuhu nad on välja jõudnud. Olete te veel omavahel kontaktis? Ma võtan just selle eelmise teooria põhjal nüüd ju palju selgemaks saama, sest et me kõik oleme iseseisvamad, sest me olime kuidas öelda koorina tollal, kui need minemised olid ka noored ja haavatavad ja siis alati tundus, et kui keegi läheb, et äkki siis midagi nagu valesti. Tänaseks noh, ütleme, oleme meie, nagu ma arvan, ma ise ka nagu rohkem oluliselt ennast leidmas, nemad on leidnud oma koha ja ja need asjad, mida me oleme nagu nad koos teinud, et need on, nendel on olnud päris selline tore muusikali sisu, et ma lihtsalt tahan öelda sellel kevadisel kontserdil. Kui me otsustasime seda kingi lapsele hääl fondi avada, et siis siis tuli maarjataas oma oma selle Zoltitoogiga, mida ta esitas esimest korda ju siis, kui oli Estonia mälestuskontsert linnahallis. Meid kutsuti sinna esinema ja tegi seda nüüd nagu täiskasvanuna. Ta tegi tookord seda hästi ja. Ja nüüd ta tegi seda uue emotsionaalse laenguga ja siis kaks nädalat tagasi Nad tegid koos koiduga jälle ühe väga hea kontserdi, sellise noh, ütleme lihtne muusika inimestest, elust, armastusest, et, et need on kõik tegelikult ju ka väga-väga olulised asjad. Me palume lavale Hanno Anna ma ütleksin veel seda, et meil oli laste lauluvõistlus kunagi ja siis sealt tuli üks küll võidulaul pealkirjaga lapsepõlve maa, millel tookord kirjutas ja mis, mis on tänaseni väga hea lugu ja ja meie omalt poolt pakkusime talle selle üllatuseks tema tema pulmatseremoonial, nii et et rõõm villast lapsed olid vastastikused. Et mitte alati me ei leia ju seda muusikat üles, et muusika veidi vahel täiesti vastik olla, keegi kirjutab mingi loo, mis talle endale hirmsalt meeldib kellelegi iganes või kellegi esituses võib ennast jube tunduda. No lihtsalt ei ole siin olemente kogu lugu. Ja eks kõikidel on olnud neid, seda ja teistsuguseid, aga minu jaoks oli, oli meeldiv üllatus. Pallo oli, ütleme, õietimiseli, ballaadide, plaadse, kus tuli sinna juurde naturaalne tšello ja ma mäletan, et see esitus, kontsert jättis sellise mulje, et ahaa, et siin on nüüd jälle nagu muusika olemas ja ja kui siin on ajakirjanduses vahest selle üle arutletud, et et noh, ütleme näiteks, et miks meilt tuleb nii selliseid noori pop, naisartiste ja, ja ütleme näiteks mitte räppareid või keda iganes, siis tahaks öelda, et igaüks peab ju selle oma muusika nagu ära tundma, et ma laseks ikka rapparitel räppida ja ballaadi lauljatel ballaade laulda, siis ta nagu kõige ausam ja mulle tundub, et, et me oleme sinna väga lähedale jõudnud. Ma käisin Arnold noodid kaasas. Et inimestel väga ehk ühe koha peal olemisest istumisest ei tuleks tukk peale, et siis nad saaksid ise aktiivsemalt kaasa lüüa, siis oli sul mõeldud ka täna noodid välja jagada, sellepärast ma küsin, on kaasas või? Ma ei, mul on küll jah, aga, aga ma ei ole kindel, kas seda, seda, seda osa õhtust piim, et noh, sõltub just sellest, et kunagi mul lihtsalt sähvatas pähe, nende kavade kokkupanemine läheb aeg-ajalt läheb pikale, aga, aga see kadrihundi laul, millest me rääkisime Vot sellist lihtsat muusikat, mis ma lihtsalt ütlen, et sellist on vahest vaja, et kõik kirjutavad nagu ausalt, et mida nad hetkel tunnevad, mina kuulen selles Anahiloska venitatakse mingit kaheksat või, või ma ei tea mida iganes häält, et et seda ju mis tahes vokaalgrupile või, või koorile sahistadesse noh et iga inimene tunneb seda nagu omamoodi. Et sellist muusikat on vaja, sest see see puudutab ja ja ja kuningalaul on üks nendest, mida ma tean, et Kadri kirjutas oma lastele sellise hea sõnumiga ja, ja läksite omal ajal ta mudilaskooridega meil läbi ja siis ma mõtlesin, et tegelikult laste kooli lasin lihtsalt laulda, et seal on head sõnad, et et muudkui õpi. Siis ükskord nagu sa ise ütled, sahistanud, kui palju sa oled lugusid koorile ahistanud? Selliseid tõsisemaid koori asju palju ei ole. Need laulukarussell on, on tohutult kirjutatud sinna hääli juurde ja, ja maha ja peale, mida me oleme laulnud. Need on ka nagu seaded, aga siin on paar mõtet, mine tea, võib-olla mingil haigus hetkel või siis teeme ära. Hüvaga vähemasti kui noodil olemas, siis nobedasti, jagame nad välja ja, ja äkki siis saab asja. Laulukogemus ju tavaliselt on puudunud, aga, aga ma mõtlesin, et see võib olla. Nii kuna noodid, nagu ikka, on kõik olemas, on olemas, aga, aga praegu otsustas Aarne nii, et muudame natuke kava ikka tehakse kiiresti kontserdi käigus ka mõningaid, kui palju on tulnud selliseid olukord, et sa oled laval, järsku sa pead midagi muutma, kas siis mingil põhjusel järjekorda pala tere, Orda laulude järjekorda või, või midagi muud. On sul selliseid ootamatusi laval tihti ette tulnud? No eks meil vist kõigil olemas, ma ei tea, milline, milline minul naksti kohe ette lööb, et aga tegelikult on selliseid kavasid vahel, noh, ma ei tea, teistel koorijuhtidel ka tuleb ette, kus kus lauldakse seal noh, kas rohkem või vähem taustaks, mis ei ole ju kavaga kontsert no ikka vahel juhtub ja, ja siis on ka täiesti nii, et, et nii nagu muude koosseisudega, et sa teed selle kava nii-öelda käigu pealt vaadates, kuidas siis sa saad saali kaasa laulma panna või mida iganes, see on selline meelelahutuses vahel. Aga naja Kava kokkupanemine on sinu jaoks raske tegevus. Õudselt raske vahel ta ei tahagi saada valmis. Kumb on raskem, kas avaloo või Lõpuloo leidmine? Noh, see on Sõltub muidugi kõvasti olukorrast. Jah, vahel lasknud mingites stampides, siis aeg-ajalt õnnestub nendest aeg-ajalt välja tulla vahetades lõpuloo alguse vastu ja kõik muutub 180 kraadi. No sul on juba palju kogemusi erinevatelt korri konkurssidel ja nii edasi ja. Me hakkame jõudma ka nüüd perioodi, kus neid on tulnud, võiks öelda nii-öelda lausa igal aastal ja mitte üks, vaid, vaid mitu, aga eelmise sajandi lõppu ka joont alla tõmmates, siis sealt hakkas peale ka selline karussell nagu nagu euro popureide popu, riide lavale toomine ja ja ka, ütleme päris kaugele vabariigist, väljaminek ka New Yorki, Eesti kultuuripäevadele ja nii edasi ja nii edasi, nii et võib-olla selle 90.-te lõppu, kuidas sa selle kokku võtaksid, seal tekkisid ka ju põnevad kooslused, põnevad muusikalised väljundid, et siin kindlasti peaks selle videolt varsti kohe käima panema, et näha sealt, mis sealt tuleb. Võime neid ka, võib-olla pärast selle seltskondlik osa taustal mõnda vaadata, aga aga, aga need olid kiired arengud, sest palju oli, oli teha vaja ja ja ühel hetkel kust tuli popuri mõte, seda ma ei tea, täpselt ei mäleta, aga ma tean, et pihlamäe käest igalt poolt sandid plaati tookord kokku korjatud ja ja järjestuse ja selle põhilise sisu vist tegin mina ka. Ilmariga sai tehtud esimene variant, mis tookord läks üheksakümnekuuendal. Ja, ja siis me salvestasime, siis me tegime veel selliseid tänaseni üheks selliseks uhkemaks liikumisega numbriks, kuna me tõesti tegime liikmesproove, on, see on siuksed Briti, kus tookord siis tõesti need pseudoNew York taustaks tänaseks me oleme seal kaks korda käinud, esimene kord suuresti ka tänu Marika plasfeldi organiseerimisele, nii oli kultuuripäevadel. Aga ühel hetkel jah, ma mäletan nende kahe video peale siis tekkis mingi eksperimentaalne tuhin ja vanem poeg hakkas kodus mingit sellist hoopis teist tüüpi poppi tegema, mida nemad nimetavad Hausigse kõikideks muudeks asjadeks ja ja kusagilt tuli mõte, et mis siis oleks, kuna kasutatud tahaksin osa oma sellisest klassikalisest repertuaarist ja paneksime selle kõigega kokku ja sealt tekkis Hosmiks idee tänaseks noh, ta on üks eksperiment, mis, mis vahel tundub päris huvitav, tänaseks on Sten teinud nendest nüüd küll uued versioonid, nagu nagu sellele 2002. aasta Tallinna eurovisioonil on, nii ka house'i kohta ütlen seda, et, et noh, see on kõik nii vana saund ja seal enam ei kõlba mitte millekski, nii et noh, inimeste kõlada asjad muutuvad, eriti elektroonilisel põhjal ei ole, aga aga seal lõpus oli päris huvitav. Mäletan tormis eelmine aasta, kui ta kuulis seda lavalises ettekandes esimest korda seda Houssi, kui lõbusalt lauliku lapsepõli välja koorus, siis no eks selle mõte tegelikult oli nii et me alustasime ühe sellise skandinaaviahäälse rahvalauluga ja jõudsime läbi mistahes vihjete maailmamuusikasse tegelikult ju sellesse oma ugri keskkonda tagasi. Mis ma mäletan veel seda, et nende kahe saate puhul mul oli hirmus soov, et nad kuidagi ja kui saaksid salvestutud neist mingi jälg jääks ja siis ma mängisin kohe lausa nii-öelda toimetati produtsenti, möllasid natuke selle nimel, et need tehtud saaks. Muusikasaated tulid appi ja Peeter Prambatist lühikese ajaga tegi, nii et noh, eks see video pool võib täna tunduda mitte nii väga, väga kaasaegne, aga ma olen õnnelik, et nad tehtud on, seda vähemalt tänaseks alles. Meil on ju veel päris palju asju, mis tegelikult üles võtmata. No ma usun, et tüdrukud naudivad seda sajaprotsendiliselt, kui palju sa oled, aga ütleme, kriitikat äkki saanud, et noh, saab ütleme sellist traditsioonilisest, lähed võib-olla eemale, noh Ameerika sõidu jaoks on vaja muidugi ka sellist ameerikalikku ja nii edasi, aga aga ikkagi, et on sul tulnud selliseid kibedaid pille ka sellise valiku puhul alla neelata või ei ole? Eks tegelikult peabki ju tulema selles mõttes, et ega need muusikaga ongi ju palju-palju erinevaid maitseid ja ja igalühel võib-olla oma tunnetusest ju tulenevalt vahel õigus. Natukene sellest, kuidas said alguse esimesed võidud, need tulid juba muidugi ka ka juba lastekooriga, siis kui sa alustasid ka seda tegevust Viimsis, aga, aga see hakkas kulmineeruma ja on nüüd saanud täie hoo sisse just 90.-te lõpuse ning sul on sealt mitmesuguseid kogemusi, on nii esimesi kohti, on kolmik esimesi kohti ja nii edasi ja nii edasi, et sealt on isegi sulle tulnud ka selline kogemus, et sa oled pidanud olema üks periood ise hääleseade enam, ma tean eestis kahte hääleseadet, üks neist on praegu meil saalis siin ja kui esterlepa teine suurepärane ääres ja ta sai infarkti, siis olid sa üks hetk nii-öelda fakti ees, et Sul on vaja minna välja näidata taset, aga see kunst oli. Ma ei saa omandada ise päris hästi veel aru ja, ja mis seal siis ikka teha, kui ei saa, siis tuleb veel oodata arusaamist, et et me vajame koori jaoks teatud teatud tüüpi seatud hääli ja, ja, ja alguses noh, meil neid oskusi kuskil, nii et meie ütleme, koori kõlakultuurimuutus väga suuresti tuli selle ajaga, kui tõesti Ester Lepa meie juurdetulija ta Ta tegi meil sellise esimese esimese hääle häälekorrastuse. Mis, mis loomulikult andis ennast andes kohe tunda ka nende tulemuste näol, aga, aga tõepoolest üks raskemaid hetki oli 2000. aasta kevadel, kui me olime laste koorina ju toiminud, aga siis jõudnud sellisesse neiuikka, kus, kus tundus ka võimalik, et, et noh, me võiksime vähemalt muusika mõttes põnev oli, oli hakata laulma neid tormis asju, meie muutus tuli 2000. aastal, see nii lühike aeg ja estriga juhtus tookord vist oli see jõulujõulude ajal kontserdi ajal, kui ta seda ei töötanud, nii nagu pidi. Ja tormis võistulaulmine oli parasjagu tulemas naislaulu seltsi poolt, kes kessuga tänasest õhtust teeb korraldatud. Et päevapealt on väga raske kedagi leida ja, ja siis ma püüdsin seda kõike nii-öelda imiteerida, mida ta tegi ja ja päris maha me ei käinud jah, vähemalt sellega ka. Ega ma väga seda ise kogu aeg teha ei tahaks. Ludmilla Isakova oli hea meelega kohe nõus tulema. Seal oli tegelikult üks üks auk tegelikult ikka vahepeal küll ja, ja mille pärast ütles, et kas see oli nüüd kolm aastat või kui tal sai need oktoobrikuus sellest täis, kui ma saan õieti aru, see on ikka lühike aeg tegelikult. Ja neid inimesi tegelikult ju polegi alati osanud ise nende peale mõelda, kuidas, kuidas keda leida? Ei ole, see on tõsine probleem eesti koorimuusikas, eks ole. No Ludmilla oli töötanud, söödi haridustööliste naiskooriga päris pikka aega, ma tean ja, ja plii leidma, kellega me oleme ka teinud, mitu aastast oli see 98 97? Lastekoori oli see, kes kunagi seda mainis, aga, aga siis oli pikk selline vahe, kui, kui mõte lendas sünda suundava, aga õnneks otsus sai tehtud ja nüüd me oleme millega kolm aastat ju tegelikult väga nagu tulemuslikult tõesti töötanud ja, ja need reisid, mis on viinud neid maailma eri paikadesse, et et on olnud alati nooruslikum ja, ja rohkem sellist elujõudu täis. Minu arust on see selles mõttes hea, et ma räägin alati tüdrukutele või kellele iganes, et et õppige, kuidas peab selles vanuses energiat teistele andma. Ma arvan, et see eeskuju on üks tähtsamaid asju. Mina väidan, hääleseadeid on paraku nii vähegi võib ühe käe sõrmedel üles lugeda. Ennist ma küsisin Ludmilla asjakovalta, ta särab ja ta ütleb, et ta saab sellesama energia, mis ta annab lastele nende silmade kaudu tagasi, nii et see on muidugi. Ta on aus inimene, see on üks väga tähtis asi. Ja kui me enne rääkisime, et 90.-te seal oli nagu murdepunkt, siis on, ütleme, 2006, sajand oli, ütleme teiseks või kolmandaks, kuidas seda siin järjestada, selliseks suuremaks murdepunktiks sul olid esimesed võidud selja taga. Ja Te olete jaganud ka. Mõningaid auhinnalisi kohti juba varemgi, aga aga üks hetk tuli järsku see, kui Eesti kooriühingus tehti sulle ettepanek asuda kooriühingu esimeheks. Kas Ants on meil kuskil siin, võiks ju küsida, et miks just kohe siis Aarne poole pöörduti, aga, aga kas see oli ka samamoodi üllatus nagu need varasemad kaks? Ta oli jälle murranguline aasta jah, selles mõttes, et et siis oli jõudnud Eesti televisiooni ahistamine, ütleme Eesti riigi poolt sinnamaani, et, et lastesaated, mida me olime tegelikult siis noh jah, alati saab paremini, aga siiski küllaltki sisukalt ju teinud, et et tulid toimunut tänaseks küll vist ainukesena sai säilinud traditsioon laulukarussell, aga eriti hea meel on selliste muusikahariduslikke saadet ei ole nagu vahva mees, kes pilli teeb tookord. Mille sisu tookord suuresti tegi, tänane muusikaõpikute autor Monika Pullerits ja, ja siis Viljandis tammedega seotud saade, vahva mees, kes pilli teeb, et need olid sellised head saated ja millest täna on nagu väga kurb, et mingit järge ei tule. Ja sinise lasteekraan sealt ära kadus ehk tegelikult me jäime nagu õhku rippuma ja siis tulid kaks asja nagu ühe pauguga kevadega, et. Kõigepealt ma olen harjunud tegelikult tegema sellist päeva tööd ikka mingil ajal või ühel hetkel nagu distsiplineerib inimeste võib raske olla, aga vähemalt sa tead ja pead tegema ja kui käis jutt uue kooli tegemisest, siis siis ma mõtlesin, et see on erialane töö, jat, et miks ma ei võiks taas koolis muusikaõpetajana töötada, siis ma läksin kandideerima muusikaõpetajaks. Ja, ja siis tuli Ants Soots jutuga, et ta käis vahepeal mõtlema, sest et see on minu jaoks täna oleks müstifikatsiooni, sest me ei ole kunagi nii intiimsesse jama mees vestlusse langenud sotsiga. Et, et miks see ettepanek mulle tehti, sest ma tänaseni olen veendunud, et, et mul on see kihvt hästi-hästi õhuke võrreldes paljudega. Aga kui küsida, et, et kas on olnud huvitav ja väga põnev ja arendav aeg, siis ma loomulikult olen kõige sellest tõesti tänulik. Miks sa tegid sellise ettepaneku siis Arnele? See ei ole, see on kooriühingu juhatuse kaalutletud seisukoht ja mõte oli ju selles, et me kurdame, et meie kooriliikumine vananeb ja meil ju tegelevad väga paljult küll noored ja õpilased koorimuusikaga, tihtipeale nad kaovad ära. Me nägime Aarne Saluveres, kes väga palju rõhku pannud töös lastega noortega. Et see leiaks nagu kõvema väljundi ja suuna. No sinu kindlast sõnast ma saan aru, et te olete selle kõige kõige kinnituse saanud Aarne näol, aga see kooli minek ja sa läksid sellest sõelast kenasti läbi ning ning sealt edasi sulle pakuti lausa nagu ka muusikajuhi tooli seal koolis, nii et kui kui palju ja kui oluliselt on nüüd sellises teistmoodi koolis mõnevõrra siiski mõjutanud sinu suhtumist üldse muusikapedagoogikas või töösse lastega. Täpne olla siis tegelikult see ei ole nagu nagu muusikajuht ja meil on nagu kunstid nagu ühe õppetooli alla viidud ja mis tähendas siis nagu kunstiainete, käsitöö, kodunduse ja, ja muusika ja selliste omavahelist koostööd, ütleme, et inimesi sellisel jah, ütleme armoonilisel arendamisel. Ehk see, mis mind natuke kindlasti kurvastas, sel hetkel oli see, et selgelt öeldi välja, et tegemist ei saa olema muusika, kallaka kooliga, mis oleks olnud nagu omamoodi päris ahvatlev. Aga, aga tänaseks ma pean ütlema, et, et see on siiski huvitav olukord, sest nagu öeldud, tavakoolis õpetajana töötada on taas põnev ja see on sundinud natuke korrigeerima oma mõningaid mõningaid arvamusi, mis iganes vastava õpilast tavakoolidest ja ja otsima nippe, et et näiteks kõik esimesed ja teised mudilaskoori lapsed tuleksid sulle koorija. Noh, eks ma õpin ja harjutan, aga mul nende kolleegidele täna hea meel, et et me oleme, me oleme liikumas teel, kus, kus muusika ei ole lastel vastu meil laine ja Meil on neli muusikaõpetajad, kes igaüks tegelevad oma oma spetsiifikast tulenevalt oma kooliastmes väga hästi. Et kui ma nägin kasvõi sellel viimasel nüüd festivalil ütleme, nelja või viite oma kooliõpetajat kontserdil ja, ja samas terve hulk õpilasi, siis see oli ka näiteks hea. Kui, kui nüüd sellest rääkida Ja me lõpetame ikka koori jutuga, sest see väärib nüüd selle uue alanud kümnendi või ka uue sajandi alguses, mis on kõik juhtunut siiski ka veel natukene eraldi tähelepanu. 2001 või 2000 õigupoolest nagu öeldud, oli üks teatud murdepunkt ja sealt edasi on läinud kogu aeg nagu ülesmäge see see bankerehke, 2001 World of children koja üritus. Sealt tulite te tagasi uhkete saavutustega edasi mitmesugused teised koorikonkursid. Kuidas, kuidas see võimalikuks on saanud? Mis see on, et mingil hetkel läheb nagu mingisugune värav lahti või, või on seal mingisugune Selline lühike ja kiire spurt olnud ja eks näeb, kas seda nüüd tegelikult peaks hakkama, seda nagu kuidagimoodi kinnistama, ehk need on täitsa spurdid ja, ja täna oleks vaja palju mõelda selle üle, et kuidas sellist süsteemi ja metoodiliste õpetust nagu iseenda ja selle koori jaoks kinnistada, et et seejärelkasv ja kõik oleks nagu pidev. Aga see oli üks otsus ja me leidsime ühe ühe festivali ja me saime sellest kutse. Me loomulikult ei kujutanud üldse ette, et see on nii esinduslik üritus, aga, aga õnneks me panime kokku kava eesti muusikast tormisest. Kadrilaulud said tookord veel ühe sellise huvitava seade ja mõtlen ka liikumuslikult, et me käisime seal ja ja ma ütlen, et siis me vist kinnistasime ennast nende Vormsi kollaste rahvariietega nagu selles mõttes laste koorina mingil määral maailmakaardile nagu, kui omanäolise kollektiivinat, et selle selle üle on hea meel. Hea küll, ma ei hakka praegu üles lugema kõiki neid saavutusi, neid saab igaüks vaadata, ma loodan, et on ka siin taga kirjas tänasel õhtul lugu, et aga ma küsiks siia juurde siiski siin on veel teatud kohad, kus peaks peatuma, ehk seesama vussi sofrantšib üritus, sortleksitiga sidumine. See on olnud ikkagi hea selline hüppelaud ja sealt tuli ju tegelikult ka noh, ütleme selline suur tähelepanu ka helilooja Arvo Pärdi poolt, ehk see oli, see oli uhke asi, kui on ühele koorile spetsiaalselt kirjutatud helile poolt lugu. See, selle. Nende taust oli vist tegelikult küll seotud põhiliselt selle tütarlaste tütarlastekoori tookordse koriidses käiguga, et noh, ega me nendele konkurssidel või mina konkreetselt pole eriti tahtnud ronida, ma pean seda ka tegelikult ausalt ütlema, sest kogu aeg on selline tunne, et et sa ei ole valmis ja sa ei ole nagu noh, piisavalt hea ja vahest see nii ongi. Aga et kui see kivi sulle nagu ette lõpuks veeretatakse ette võetakse, siis sunnib nagu rabelema. Ja ja koriitsis läks meil tõesti tookord üle ootuste, ehk täna me siin arutasime just muusikanõukogu, kuidas tallingahendada viiega edasi minna tuli, tuli põnevaid ideid. Et tookord Läks hästi ajaloolises polüpolüfoonia kategoorias, milles me ei ei lootnud üldse mingeid tulemusi, sest selles selle konkursil ei ole nagu kooriliikide kategooriate lastekoori, noorte koore, segakoore kõik, et me võistlesime tookord ma mäletan rinnutsi näiteks suure ja kuulsa Kuulsa Sloveenia segakooriga Estonian kurati juhtimisest vajan, oli praegu üks nendest, kes erinevatele tsipl singid finaalis žüriis ja, ja aasta hiljem ta võitis tegelikult selle Euroopa koorimuusika suure auhinna ja noh, teosed, millega nad seal tookord välja tulid, siis sellest kaasaegsest muusikast olid erootika metsikud teosed lisamata veel, et hunnik löökpille trummi, et see oli tõesti võimas esitlus. Neil oli hea tulla ka üle piiri, sealsamas. Koores hästi tublid, aga meie tookord oma Palestiina ja nendel Sony ja, ja natuke sellise Eesti kaasaegse muusikaga saime, saime neist nii-öelda selle mingi vajaliku punni rohkem, et, et sellega ma olin väga rahul ja sealt tuli see kutse sinna. Ühtepidi nagu ameerika koorijuhtide ette ja, ja tekkis mõte, et, et tegelikult, kui me oleme sinna minema, siis meil oleks vaja ka uudisteost ja midagi veel Eestist kaasa viia ja see õnn on meil olnud teosega töötada, seda eri kohtades esitada. See on loomulikult suur. Siis, kust oli see ikkagi lõplikuks initsiatiiv teie püüdlesite Pärdi poole või Pärt pakkus välja, et võiks. Tegelikult on ju ikka paljud neist oleme aeg-ajalt rääkinud, ei otsinud seda varianti, tead, kelle poole pöörduda ja, ja kas see peaks tõeks osutuma ja, ja vahest sai, osutub ja ega see, meie meie taust ei, ei olnud sel hetkel nii tugev, et ja meil ei olnud ka hetkel nii palju raha, et ütleme, lihtsalt minna ja tellida, et aga, aga siin tasub tänada ka selle luurest päris mitut inimest, sealhulgas Rezzakmanin, kes tema ühe sellise Pereringi kuuluva inimesena arvasid, julgustas ikkagi ühendust võtma. Ja, ja kindlasti kadunud millat, kes on olnud tegelikult Nora Pärdi õpetaja omal ajal Georg Otsa muusikakoolis ja ja, ja need kohtumised hiljem, mis on toimunud, on olnud äärmiselt ühtepidi töised, aga teistpidi väga sõbralikud ja, ja meeldivat kokkusaamist. Me ei saaksid täna elus on uksest välja, kui me nüüd jätkaks muusikaga ja kahtlemata ei oleks üks nendest esitatavatest lugudest just nimelt seesama kõne all olnud Pärdi. Teile pühendatud lugu, piisab, on ju. Ja Need on selle õhtu viimased, elavas ettekandes kõlavad palad, aga me tõmbame Arnaga jutuotsa kokku peale neid kahte laulu ja siis juba jäme õhtut koos teiega veetma. Vabamas ja, ja jälle ka video ning muusika saatel. Aga praegu ole hea. Selles, kui ma saan aru, et natukene Üks lugu vist siin, mida me lastekoorid koos esitame, kasub lihtsalt esitlemist selles plaanis sekanyermi popczylkot Ilona on, on see, millega me loodame järgmise aasta laulupeol luua side nii-öelda kurtide summade lastega ja inimestega, kuna kuna tšilkot on kirjutanud sinna juurde selliseid viipekeele-s olevat refräänita, selle, see lugu räägib maailma tunnetamisest ja, ja küsib, et kas sa kuuled, kas sa näed ja kas sa tunned seda maailma ja ja selle alatekst on veel see, et noh, ta on küll meile natuke teistmoodi heli keelagad, et kui sa kuuled, et kas, aga tegelikult saad must aru, mida ma räägin, see on lugu, mis, mis täna siiski vist on leidnud päris head vastuvõttu seda. Ja, ja Pärdiga on siis see lugu, et me oleme kaks versiooni välja töötanud ja me pole kunagi seda esitanud kahe kooriga koos, nii et, et täna me nii või naa ei, ei pretendeeri järjekordsele konkursi võidule, aga me proovime seda tüdrukute ja lastega koos ja, ja esimest korda. Aitäh koorile, see oli ilus. Kena meeldiv lõppakord teie tänasele esinemisele. Aga Arnole hea istu, sest nüüd tänada. Koori ja panna nad selles mõttes ooteasendisse, et, et nad peaksid vastu, et kohe algab õhtul lõbus osa. Ja see ongi punkt, millele ma tahtsin nüüd praegu vihjata, et me oleme jõudnud aastasse 2003 ja kui ma loen siit ära selle aasta märksõnad mis on seotud aastaga 2003 ehk esimene kohte Tamsalus Eesti mudilaskooride konkursil tütarlastega. Soorm asutab Eesti Rahvuskultuuri fondi juures allfondi kingi lapsele hääl s i t ei kaks nädalat USA idarannikut kontserdid West Pointis 7500-le koorimuusikaspetsialistile Lincolni tsentrisse, paari nädala eest tagasi Londonist konkursilt Euroopa ringhäälinguliidu EBU ja BBC korraldatud konkursilt, kus otse raadioeetri kaudu kuulas või kuulis seda 15 miljonit muusikahuvilist. Siis ainuüksi sellest neljast piisaks miga, ahela oleme plaaninud eraldada umbes veerand tundi, nii et umbes tund aega me räägime veel. Klassikaraadio võib panna uue minidiski siis, et siis kõik kenasti peale ajaks. Aga Aarne tegelikult ütleme, need on alles neli, sellist suuremat selleaastasest on palju mahtunud. Sa oled koolis ostnud mitukümmend muusikainstrumenti, et ka viie muusikaõpe kas mingile teisele tasandile, aga vähemasti sinna raamidesse, nagu sina seda näed seal aastapagas on praegu juba päris võimas. Mida sa ütleme sellest eelpool nimetatud stki ehk kõige enam esile tooksiluse tahaksid ära märkida, midagi juurde lisada? Tahaks juurde lisada tegelikult seda, et, et see, see, mis tänase õhtu nimi on koorijuhi, kolmapäev, et et minust on on toimunud niivõrd positiivseid, selles mõttes häid Arenguid meie meie meie ühises töös mis tahes alaliitude ja ja, ja muusikanõukogu ala juhtalaliitude nõukogus, et me oleme suutnud selle valdkonna, mis noh, on niivõrd noh, ta natuke elitaarne ja, ja ma kunagi ütlesin, et see hakkab pela laulmine on nagu selline lendamine, et saad õhu endale sisse ja, ja õhu peal ju tegelikult hoiad seda muusikat. Et me oleme saanud sellised tunda sisse, et, et me oleme arendanud arengukava. Et me oleme liikumas kevadisele sellisele volikogule vastutundega, et, et me kõik vajame teineteist, et Me oleme liikunud sinna suunda, et et roosikrants, siis tuleb uus büroo. Et praegused inimesed saavad endale palju paremad töötingimused. Et selles ruumis tekib törts ühist uut sünergiat. Et sellega suureneb ka büroo efektiivsus. Et, et me lähme edasi järgmise laulupeo suunas ja, ja meil on uusi mõtteid uute laulupidude osas. Et need on tegelikult need asjad, mis, mis mind selles valdkonnas tegelikult täna täna on rõõmustanud ja mis on, mis on olnud sellele kolmele viimasel aastal täiesti uue uue sisu. Nende, nende kolleegidega seda muusikat kas siis kuulates ja arutledes on, on mul olnud võimalus olla selliseks õppijaks. Ja ja seda ma hindan, hindan kindlasti nendes kõikides kohtades kõige suuremaks võiduks iseenda jaoks ja, ja tänane sellest. See on hea uudis, sinna roosikrantsi minek, kui viimane aeg Kultuuriministeeriumi majast lahkuda, sealt on nagunii enamus kultuuriga seonduvad asutused ja muud asjad lahkunud või lahkumas, nii et võib-olla see mujalase aga on tunduvalt parem, kui sa arvad, et koorimuusikaga on meil taas juba jälle enam-vähem hästi. Kui siin 10 15 aastat tagasi räägiti, koogid, lagunevad, kaovad nii edasi. Praegu sa näed nagu arengut, et see asi. Ma olen optimist, lihtsalt meil hästi oleks meie teame, et meil ei ole neid õppijaid praegu väga palju, aga aga, aga ma tahaks loota, et mõned kas või siinsetest tüdrukutest ja, ja kellest iganes tegelikult võtavad selle alad, nad tunnevad ära, et eks ta selline noh, raske on, aga, aga tegelikult kui sa selle ära proovid, siis ta on ka selline selline põnev, et. Noh, täna me oleme lätlastest veel paljudes punktides maas, aga, aga ega see ei saa ju igavesti nii kätte, et ma loodan, et me suudame mõned lahinguplaanid välja mõelda, et 20 aasta pärast. Me oleme viigistanud. Ei mahu hinge, et Londonisse ainuke, kellel, Ei, mul ei mahu hinge midagi, mulle mahu hinge tegelikult segakoor Latvija, selline meie külaskäik kogu aeg ja, ja kõik see, mis sinna juurde toimub, selles mõttes, et et loomulikult ja, ja mul on hea meel, et just nimelt, et kasvõi kasvõi tänagi. Me oleme aeg-ajalt dirigentide raam, noh, teineteise peale ju mis tahes, kas põhjusega või põhistada, kadedad mis tahes õnnestumiste pärast aeg-ajalt ja see on kõik nii hea, ma tean, aga mul on kodus neid asju üritatud selgitada nagu oma taustaga selline tunnetatud kadedus, et see on kõik nagu õige ja see meid viib, keda te, nii et, et aga et me suudame täna koos käia ja kõiki neid asju nagu ületades töötada koos kust iganes. Tänalyt. Tõnu Kaljuste, Olari Elts, feno laul, Ene Üleoja, eks Jondsed soot, Ants Soots on siin ja ja, ja terve hunnik noh, kõiksugu muid inimesi, et, et me räägime asjadest ja me räägime asjadest, mitte sellest, et me ei kurda, vaid et kuidas läheb paremini minu arust see on, see on asi, mis on viinud edasi ja neil on tekkinud jah, väga hea koostöö, kes kellega iganes lauluks sihtasutusega näiteks. Kuhu peaks laulupidu minema edasi? Noh, te olete reageerinud ka kooriühingu kaudu, kui tekkis see suur oht, et sinna ehitatakse lauluväljakule maju ja ma ei tea, mida ma olen dirigentidega kortereid ja see on tore perspektiiv, aga aga palju on ka vaieldud sellele, kas sellisel kujul talupidaja edasi eksisteerib, on vaja äkki midagi muud välja mõelda, vahepeal oli palju juttu sellest kommertsile ees kommertsialiseerumisest edasi, mida meelt sina oled, milline laulupidu peaks meil välja nägema? Peab olema kergelt konservatiivne ja, ja, ja meie põhiväärtusi säilitav ja loomulikult sellise maailma suurima, aga bella üritusena on ta on ta ju täielik fenomen, et et ma kaitseksin seda, et kui meil eestlastena pole võimalik kuulsad olla sõdade või mingite muude selliste nähtustega, siis, siis olgem rahul selle laulupeoga ja ja püüdkem seda koos teha. Siin on mõningaid mõtted või tunded, mis, mis ütlevad täna seda. Jah, ma ei tea, kas see on õige koht seda välja välja öelda, aga et aga ma võin öelda, kolleegid, eks me hakkame kunagist arutamatut, et täna, kus meil on suur hulk kui suurem osa, ütleme ka täiskasvanud laulupeost on, on siiski noorte päralt, eks ju, et et ma väga hästi nendest vastandamistest, mis siis, et nad omal ajal käima pandi, ei saagi aru, et laulupidu on tegelikult nagu eestlaste laulupidu ja ja seal võiksid olla vanad ja noored alati tegelikult koos. Ja, ja ütleme, see tundub selles mõttes praegu kindlasti vähe, vähe, äkiline, aga, aga ma olen viimase nädalaga välja arvutanud, et kui iga nelja aasta järgi saaksid lapsed võtta osa ühe korra laulupeost, mis on siis nagu kõikide oma siis, siis säästaks Eesti riigile natukene ühtepidi nagu finantsi, aga ma ei ole tegelikult finantsi eest väljas vaid selle eest, et, et ta jätaks ka kaks pool aastat meie koorijuhtidele tegelemaks seda tüüpi repertuaariga, mida me peame suutma õppida mujalt maailmast ja mis võib olla võimaldaks meil meil olla ka seal löögivõimelisem, et aga, aga see ainult selleks öeldud, et oleks pärast, millega nii-öelda teineteisele nagu hambaid teritada, sest muidu on kõik sujunud nagu liiga rahulikult ja hästi. Et mingisuguseid selliseid asju peab, peab olema, et ega neid ei pea ellu viima ka, mis iganes. Poliitikasse plaanid minna, see on muidugi nüüd on üks koht vaba. Õige. Aga kui tõsisemalt, siis vaata, sinuga on raske selles mõttes, et pole veel poole. Kooriühing on ju selles mõttes poliitikas heas mõttes, et me oleme võtnud vastu otsuse, et et me ei konkreetselt ei, ei asu ühegi kindla poliitilise jõu poole, kui, kui see ei nõua just ma tea eesti riigi säilimist või mida iganes, et me oleme suutnud selles mõttes võtta sellise neutraalse poliitilise positsiooni, aga ma arvan, et me tahame mõjutada seda heas mõttes aatelist? Jaa, jaa. Isamaalist. Mõttelaadi, mida hoiavad elus ühtepidi ikkagi meestelauluselts, naislaulu selts ja, ja kõik teised meie alaliidud. Annaks jumal teile jõudu ja kõigile teistele seltsidele poliit, kas mina pistmine, tuletan meelde head ütlemist Scott Adamsi poolt, et aus poliitik on sama harv nähtus nagu taimetoetusest hunt. Aga Aarne oli eilne lause pooleli, kui ma ütlesin, et sinuga selles mõttes on juttu raske lõpetada, et saba ütleme nagu poolel poolel teegiaga, lõpetamegi lihtsalt ära, aga ma küsin, vaata, kuidagi on juhtunud nii, et kümneaastased etapid on nagu praegu kujunenud, 90 oli murdepunkt, 2000. Murdepunkt, no ütleme seal 70.-te alguses, 80.-te alguses võiks ka midagi sellist välja tuua, et 2010, mis näed sa mingisugust muutustel praegu sujub kõike, ehk sahiseb nagu sa ise armastavad öelda, kooli läheb seal, tal on väga rasked ajad ja nii edasi. Tuleb väga kasuks. Ma olen võtnud endale nii palju asju kaela eeskätt, et, et, et selle kõigega on ju on ju väga raske nii toime tulla, et võiks iga päev panna endale sellise rahuldava ja natuke rohkem mind, aga, aga eks me pea selliseid perioode kõik läbi elama ja 2010, kui seda numbrit üldse näidatakse, siis ma loodan, et me oleme ka nende inimestega sellest lahkamise faasist välja jõudnud, kellega me täna just selles olema. Siis võiks see number päri seal. Aitäh Aarne Saluveer. Ja. Mina tegelikult tänan kõiki ja seletan veelkord, et see on jube selliseid üritusi välja kannatada, aga, aga, aga noh, kui seda on teinud teised, siis see kõik, mis ei tapa, teeb tugevaks. Et loomulikult me oleme ületanud nagu ikka kõiki oma viisakaid piiraga, aga õnneks noh, tähendab ma sõidan alati ära selliste sündmuste puhul, mille nimi on sünnipäev ja kõik muu põgenen ja üks korda mind küll koorid kätte saanud, aga, aga rohkem seda võimalust neile ei anta ka. Mulle meeldib olla täitsa omaette. Aga tegelikult noh, enamus inimesi pole siia tulnud mingi sund ja seepärast seetõttu on kõik ära teeninud sellise sellise hea mõnusa preemia, koorid laval siin ja, ja siis ma otsustasin, et milleks pidada mõttetuid juubeleid viiekümneid ja 75, et olgu siis 44, et kuskilt mingit tort, Daci värk liikuma ja täiskasvanutel on veini ja vähem, täiskasvanutel on vähem veini, et ja selle käigus ma arvan, ma esitame mõne Beituka ja, ja enda moodi ja mõne looga veel agad. Nüüd on, siis hakkab sealt midagi liikuma ja pange ennast valmis. Aitäh kõigile. Nagu te aru saate, olete te eriti õnnelikus olukorras tänasest viiekümnendat juubelit ta ei pea, 70 viiendad ka mitte, nii et alles 100. juubelil on järgmine kord võimalus uuesti võib-olla juttu ajada, nii et aitäh veelkord.