Tere õhtust, kell sai kuus. Päevakaja teeb kokkuvõtte juulikuu viimase pühapäeva olulisematest sündmustest MINA OLEN Tõnu Karjatse. Rahvusringhäälingule raadioprogrammid olid täna hommikul vaid, kuna raadiomaja keldris lõhkes vihmavee tõttu niiskust saanud rahva. Rahvusringhäälingu juhatuse esimees Margus Allikmaa kinnitusel on keldris paiknevat rahvad juba 40 aastat vanad ja need tuleb välja vahetada. Balti riikides. Aastaga hinnad tõusnud kõige rohkem Lätis, kõige vähem Leedus. Viimast hinnatõusu alustas Eesti, kuid väikese hilinemisega on järele jõudnud Läti ja Leedu. Põhjus võib olla selles, et Eesti on põhjamaadele lähemal ja sealsed muutused jõuavad siia kiiremini. USA seadusandjad on jõudnud esialgsele kokkuleppele, kuidas tõsta võlapiiri kärpida riigieelarvepuudujääki. Hääletus eelnõu üle toimub järgi täna õhtul paari tunni pärast. Tallinna Tartu haljastajatele on probleemiks vandaalid, kes rüüstavad lillepeenraid. Pärnus on seevastu mureks viimase nädala tormide tekitatud kahju. Viljandis lõpeb pärimusmuusika festival, mille teemaks oli tänavu rütm ja puts. Vanemuise sümfooniaorkester RMK annab aga täna õhtul Tartus kassitoome orus tasuta suvekontserdietenduspaigana kassitoome orgu kasutatud ka varem. Vanemuise teater on seal mänginud eemaldava ooperit Vikerlased. Ilm läheb veidi jahedamaks ja suuremad vihmahood peaksid homseks mööda saama. Sooja on öösel 12 kuni 17, homme päeval 18 kuni 23 kraadi. Rahvusringhäälingu raadioprogrammid olid täna hommikul mitu tundi vait, kuna raadiomaja keldris lõhkes vihmavee tõttu niiskust saanud trafo. Kell kuus 15 toimus plahvatus raadiomaja keldris asuvas alajaamas ja selle tulemusel jäidki elektrita kogu raadiomaja. Plahvatuse põhjustas eelsest paduvihmast keldrisse ainult niiskus ja see saigi aluseks alajaamast tekkinud lühisele. Viker raadio kahe ja klassikaraadio ühisprogramm pidi seetõttu mõne tunni vältel eetrisse minema Tartu stuudiost, raadio neljaprogramm aga Narva stuudiost sedavõrd suur elektrikatkestus ja eetrivaikus rahvusringhäälingu ajaloos väga harukordne. Rahvusringhäälingu juhatuse esimehe Margus Allikmaa kommentaar. Meil on ka varem üks trafo toiteta jäänud või üks trafo üles öelnud ja et meil on tegelikult reservtoide olemas. Aga täna kuna see plahvatus oli ikkagi sedavõrd tõsine, ei julenud Me kohe teisele reservtoitele üle minna. Meil oli vaja ennem veenduda, et see niiskus ei ole ära rikkunud või kuidagi ohtlikku olukorda pannud ka seda teist trafot, see on üks asi, teine asi muidugi on see, et kõik need ja need, mis seal alajaamas on, need on siiski 40 aastat vanad, siiani nad olid töötanud täiesti laitmatult, aga ilmselt me peame need trafod ja sinna trafode juurde kuuluvad kõik seadmed lähiajal välja vahetama. Jah, kõik kontroll, mõõtmised ja sellised profülaktiliste tööd on olnud tehtud, aga ikkagi et see, see liigne niiskus, vot sellistes olukordades pole ju keegi kontrollmõõtmisi teinud ja see, see põhjustas seal avarii. Kuidas aga edaspidi taolisi avariisid vältida, uuris Uku Toom raadiotehnika salvestusosakonna juhatajalt Vytautas Martin jooniselt. Homme me koguneme, on nii juhatuse kui, kui tehniliste inimestega ja arutame antud olukorda ja sealt edasi, siis võib-olla saame midagi täpsemalt öelda, mida tulevikus nagu teha või või kuidas teistmoodi käituda, aga, aga samas oli see ka meile väikeseks treeninguks naljatamisi öelda, kuidas kriisiolukorras toimida ja eks me siin peame mõningad järeldused tegema, kus me nägime, et võib-olla ehk veidi kiiremini saada eeter tagasi või ka siis eeter varustuudiotesse. Kas tegu oli ainult tehnilise kahjuga või said kahjustada ka andmebaasid, saate materjalid praegusel hetkel ei ole küll teada ühestki materjali kadumisest, andmebaaside hävinemisest, millestki sellisest alates kella 12-st on kõik programmid täismahus eetris ja sealtpoolt pole küll mingit infot ja ka ei ole ükski häiresüsteem nagu teatanud seda, et oleks midagi olulist selles vallas juhtunud. USA seadusandjad jõudsid esialgsele kokkuleppele, kuidas tõsta võlapiiri kärpida riigieelarvepuudujääk. Erki teatab telekanali BBC News. Kongressi allikatele viidates teatas telekanal, et kokkulepe tähendab võlapiiri tõstmist pärast 2012. aasta valimisi rohkem kui ühe triljoni dollari suuruseid kärpeid 10 aasta jooksul ja ka uue kongressi komisjoni moodustamist, mis peaks esitama uusi soovitusi eelarvega vete kohta. USA senati enamuse liider Harry Reid lükkas edasi proovihääletuse demokraatide võlaeelnõu üle. Menetlus toimub täna õhtul Eesti aja järgi kell kaheksa süüria linna, samas on käimas tõsised lahingud. Relvastatud mässuliste rühmad on põlema süüdanud politseijaoskondi ja blokeerinud linna viivad teed. Eelnevate teadete kohaselt alustas Süüria armee tankide toel sissetunge ligi kuu aega. Piiramisrõngas olnud linna teateid on tulnud vähemalt 50. tapetust. Armee alustas rünnakut veel kahes linnas. Leedu president Dalia Grybauskaitė ütles Medining kai veretöö 20. aastal päeval, et õiglus seatakse jalule ja 1991. lasta sündmused on valusad haavad nii Leedule kui ka kogu Euroopale. Valgevene piiri lähedal elemendi ning kais kõneldes viitas Grybauskaitė endise KGB komandöri vabastamisele Austrias. President tõdes, et hoolimata sellest tüütust takistusest on Leedu suutnud siiski palju ära teha, et kuritegusid toimepannud kahtlusaluseid tabada. Balti riikides on 10 aastaga hinnad tõusnud kõige rohkem Lätis, kõige vähem Leedus. Viimast hinnatõus on vedanud, Eesti aastaga on ka Läti ning Leedu järele jõudnud, jätkab Mart. Paberil Grauberg. Aastaga on Eestis toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnad tõusnud 11 ja pool protsenti. Kerkinud on pea kõigi toiduainete hinnad. Statistikaameti hinna- ja palgastatistika osakonna juhataja Viktoria Trasanov. Kõige suurem muutuja siin on alaga kohv, tee, kakao, mis on siis selle ajaga tõusnud 39,2 protsenti ja sellest muidugi annab põhiosa kuu mis on tõusnud 48 protsenti, võrreldes siis eelmise aasta juuniga kõige vähem on siin tõusnud kaheksa jooksnud, see on tõusnud 5,1 protsent. Eesti hinnatase on tõusnud pisut rohkem kui Lätis ja Leedus, kus toit on aastaga kallinenud vastavalt 10,5 ja 10,2 protsenti. Kuid statistikast ilmneb, et Eesti tõus algas varem ning Läti ja Leedu on sellele järele jõudmas. Meie tõusime eelmise aasta lõpus, siis oli meie tõus nagu, nagu kõige suurem, eks ole, eelmise aasta teises pooles, sellel aasta on teised kiirust lisanud. Kui me olime 11,5, teisel oli 10 koma midagi, siis sel aastal on toit ja mittealkohoolsed joogid siis Eestis tõusnud 4,3 protsenti Lätis 6,3 ja Leedus 6,6 protsenti. Meie tempo on võrreldes Läti Leeduga aeglustunud, sel aastal. Millest see tuleb, et Eestis algab hinnatõus varem kui teistes balti riikides, Viktoria Trasanov. Me oleme lihtsalt põhjamaadele lähemal avatud, meie keeleprobleem on väikse juurdepääs on võib-olla paremini näha ja sellest kontekstist palju ajaloolisi sidemeid Soome-Rootsiga ja need lihtsalt toovad meile kaasa ja toovad sinna võib-olla nõndanimetatud põhjamaadele lähemale kiiremini. Veelkord täpsustuseks rahvusringhäälingu raadioprogrammide katkestus kestis täna tunni, mitte siis mitu tundi. Nendega vahetame teemat. Tallinna ja Tartu haljastajatele on probleemiks maalid, kes rüüstavad lillepeenraid. Pärnus on seevastu mureks viimase nädala tormide tekitatud kahjud. Madis Kimmel räägib lähemalt. Tallinna linna maastikuarhitekt Peep moorast, millised on Tallinna lillepeenarde ja skandaalidega seotud probleemid? Probleemiks on ikkagi veel hetkel varastamine, et varastatakse ja varastatakse päris palju. Kõige probleemsemad on meil neli kohta olnud kopli ja sitsi ristmikul ja Sõle ja Kopli ristmikul samuti üks koht on nõmmel kiigepargis ja neljas koht on mustakivi keskuse juures Lasnamäel. Rahaliselt, kui saame, saame anda konkreetset ülevaadet, sest suvelillede eest vastutavad firmad annavad meile sügisel tagasiside. Aga selle aasta suvelilled eelarve Tallinna linnas on 1,7 miljonit krooni, need venelased mustaks küll ei jää, et me üritame leida pakkunud erinevaid lahendusi välja taastad odavamate taimedega teiste taimedega ja siin Põhja-Tallinnas olevate objektide puhul me lihtsalt suvelille lillevaasid arvakme vähendama, sest istutame lihtsalt kokku. Rüüstamine valmistab probleeme ka Tartus, kus murekohaks on rüütli tänav. Istikuid hooldava kanepi aiandi tegevjuht Margus Vahtramäe. Tartlased peavad, seal on selline koht, kus on palju baare ja pubisid ja kust käib rahvast palju läbi ja ja seal me oleme päris hädas, lilled ei püsilillepottides, kõige problemaatilisem suurem mure ongi see, et lilled kistakse välja, loobitakse ühte hunnikusse ja jäetakse sinnasamma ja me nagu rahastame seda tahavad pigem nagu teiste peenarde arvelt, et mõned lilled on otsa saanud, nii nagu Rüütli tänavas olid hõbekakrad, mida nii või naa oli võetud topeltkogust, et sinna me neid pilli enam panna ei saa, et asendamine teistega. Pärnu linnaaedniku Kristiina kupperi sõnul kerkib rüüstamise probleemi esile suve lõpupoole. Praegu on mureks pigem viimase nädala tormid. No võib-olla kõige rohkem torkabki tõesti silmarannapargis need faasid, et sealt keskelt on nagu kõige rohkem ära varastatud, aga rohkemat sellist nagu väga erilist ei saagi sellel aastal tõesti, et külalisi on hästi palju ja rahvast liigub palju. Pärnu puhul mandaalitsemine tuleb rohkem kõne alla juba suve lõpu poole. Ma ei oska nüüd kommenteerida, siin teede olukordasid, et siin siin-seal on nagu tõesti aluspinnase ära uhtunud mõned puud on aga need on ka nii suured, et koristamine võtab mitu päeva aega. Ja ilusatest asjadest, ka Viljandis lõpeb täna järjekorras juba 19. pärimusmuusika festival, mille teemaks oli tänavu rütmipulss Piret ristireportaaž. Pärimusmuusika festivali rütm ja pulss kõlab nii kaua, kuni kestab viimane kontsert, Viljandi trumm laabunud rütmi hoidnud katkematult kogu festivali aja ja parajasti oli rütmi hoidmas Lauri. Noodid on igaks petteks ees pikalt mängida, siis ikka niimoodi vaikselt peab alati kontrollima, mida sa mängid, kipub ära minema, kui pikalt niimoodi panne katkematut. Rütm ei tohi katkeda. Või mitu tundi sina rütmi hoidnud oled. No täna hommikul ma hoidsin neli tundi, läksin vahepeal magama, tulen tagasi. Festivali nii-öelda vanim bänd on untsakad. Kui festival on toimunud 19 aastat, siis nemad on kood mänginud täpselt sama palju aastaid. Kuidas festival ansambli liikmete arvates arenenud on? Kui kunagi oli see festival selline väike ja intiimne, siis nüüd on ta muutunud ikkagi selliseks suureks. Kas nüüd meiega niimoodi suureks oleme muutunud, seda ma ei oska öelda. Kunagi, kui seda festivali tehti ja need festivali lapsed on saanud, meie oleksime saanud tublideks pillimeesteks, kellega siin rinda pista ja see on nagu mõnus vaadata või need esimesed aastad olid hästi sellised tegijate nägu, aga nüüd on läinud oluliselt mitmekesisemaks tõstjale kunagi ugrimugri, siis on leidnud oma koha eestlaste suureks olemise, see on nagu tähtis. Kultuuriminister Rein Lang soovitas pärimusmuusika festivalil 20 aastaseks saada. Pulss on stabiilne, õige sagedusega rütm on väga hea. Festivali põhiprogrammi kõige noorem osaleja oli Anna-Maria Piho Haanjas. Põlssen väre teemat, Tretme võlts, pane valed inimesed käima, selles ehtes annab vunki. Pärimusmuusika festivali programmijuhi Tarmo Noormaaga rääkis Airi kelp tõsineb. Täitnud minu ootusi kolmesajaprotsendiliselt on olnud super kontsert täiesti sillas. Kas selleaastastest esinejatest on mõni selline ka silma jäänud, keda kutsuksite ka järgmine aasta? Ma ei tahaks praegu järgmise aasta kohta veel öelda, et see väga sõltub sellest teemast, mis me järgmine aasta valime, aga nendest esinejateks siis sel aastal olin ma kutsun kõik tagasi, kui oleks võimalik, kui nad sobister kontseptsiooniga kokkumise valima. Programmijuhi Tarmo Noormaa sõnul oli tema jaoks festivalil rahulikum kui eelmistel aastatel, kuna sel aastal festivalil sai varakult hästi läbimõeldud. Siiski tuli ette ootamatusi. Paljud nagu ei saa aru, miks vägilased olid telgis inimesed ei mahtunud kuulama, sellega oli probleeme. Ei näinud seda ette sellist publikumenu, et müüsime selle kontserdi peaaegu lõhki. Vanemuise sümfooniaorkester annab paari tunni pärast Tartus kassitoome orus tasuta suvekontserdietenduspaigana on kassitoome orgu kasutatud ka varem. Vanemuise teater on seal mänginud eemaldava ooperit viikerlased. Hedvig Lätt annab teada 20. sajandi esimesel veerandil korraldati suvel teatri hooajavaheajal Vanemuise sümfooniaorkestri kontserte teatri suveaias kassitoome kontserdiga soovib Vanemuise teater taastada suvekontsertide traditsiooni. Teatrijuht Paavo Nõgene sõnul on kassitoomeorg looduslikult väga huvitav paik, kus teadaolevalt ei ole kunagi esinenud täiskoosseisus sümfooniaorkester. Jah, see ettevõtmine on omamoodi hullus tükk sellepärast, et ehitada orgu kontsertlava, kuhu ei tohi sõita ühegi autoga, et siin üldse detailev ja nii edasi, see on päris tükk tööd, aga kuna see koht on lihtsalt niivõrd äge, siis kontsert tuleb teoks teha. Loodame, et sellest kontserdist kujunenud traditsioon, mida hakatakse ootama iga aasta, kas kontsert läheb oma toimumiskohana just nimelt kassitoome orgu, seda näeb tuleval aastal, aga mina isiklikult ootan kõige rohkem seda, et kuidas tegelikult sümfooniaorkester niivõrd ilusas looduslikus kohas esiteks kõlab ja teiseks, kuidas ta sinna ka visuaalselt efektselt sobib. Kontserti konfereerib Vanemuise näitleja Hannes Kaljujärv. Vahetekstide koostamisel tegi teater koostööd keskkonnaametiga. Meil on hea koostöökeskkonnaametiga, kuna kassid omaorg on keskkonnaameti kaitse all, tegelikult sealt on palju huvitavat informatsiooni, kes kassitoomel elavad, millised linnud, kui palju seal on erinevaid nahkhiireliike ja nii edasi, nii et ma usun, et need vahetekstidki saavad olema publikule harivad ja põnevad. Suvekontserti dirigent on Mihkel Kütson soleerib viiulivirtuoos Denis koldwelt Saksamaalt. Muusikajuht Mihkel Kütsoni sõnul on kontserdikava suvine ja kuum. Kavaks valisin sellise kuumaverelise muusika, mis siis tõmbab nii-öelda Kaare Itaaliast kuni Ladina-Ameerika nii välja, alustades klassiku Sevilla habemeajaja, aga, aga sealt edasi Äravellitusega soleerib Deniss koltfell, kes mängib veel lisaks paganiinil hakkampanella ja sealt me siis lähemegi niimoodi Ladina-Ameerikasse ja, ja hakkame sealt üht-teist. Kui Rossini novellimuusikat on tihedamalt kuulda olnud, siis Pablo Montoya ja Antonio markesi muusikat praktiliselt Eestis, ma kujutan ette mängitud. Selles mõttes on kindlasti ka tegemist, ma arvan, nende lugude esiette õnnetega Eestis. Vanemuise sümfooniaorkestri suvekontsert juba täna õhtul kassitoome orus, raadiouudistele Hedvig Lätt Tartust. Ja ilmast, ka ilm on öösel vahelduvalt pilves, kohati võib tulla vähest vihma. Puhub kirdetuul viis kuni 10, rannikul puhanguti 13 meetrit sekundis. Sooja kell 12 kuni 17 kraadi. Homme tuleb ilm vähese ja vahelduva pilvisusega ning peamiselt sajuta. Soojakraade on oodata 18 kuni 23. Kuulsite Päevakaja, head õhtut.