Tere õhtust, Eesti raadiouudiste toimetus võtab päeva kokku, stuudios on toimetaja Riina Eentalu. Oma riigiduuma avaldus kutsub Venemaa presidenti ja peaministrit seada suhete arengut Eestiga sõltuvusse sellest, kuidas Eesti kavatseb sõjahaudade kaitse seadust täitma hakata. Haigekassa reserve ei saa kasutada tervishoiutöötajate palganõude lahendamiseks, kinnitab haigekassa juht Hannes Danilov. Rotil Eesti tervishoiusüsteemi kitsaskohtade ja tuleviku üle toodi suuremate probleemidena välja inimeste ja rahapuudust. Veiko kohta aga arvati, et edukaid kiireid lahendusi pole, küll aga on lihtsamini teostatav. Vaid. Riigikogu lõpetas rahvusringhäälingu seaduse teise lugemise ja kiitis heaks ekspertide kaasamise ringhäälingu nõukogusse. Tallinna visioonikoda pakub lennujaama ümbruse liiklusprobleemide lahendamiseks suurt Tallinna ringteed. Seal peagi valmiva Smuuli teeotsast kulgeks uute lennuradade alt läbi ja jõuaks välja Viljandi maanteele. Ajakirjanike ühingu aasta filmi auhind ehk Neitsi Maali läks Veiko õunpuufilmile Tühirand. Parimaks filmikriitikuks tunnistati noorema põlvkonna kirjutaja Margit Tõnson. Tartus algas kunstikuu, on näitused, töötoad, loengud, võistlused, lastele on oma programm ja ilmast. Vihma sajab Eestis aeg-ajalt vihma, puhub edelatuul ja õhutemperatuur on pluss kaks kuni pluss kuus kraadi. Vene riigiduuma tegi avalduse, mis käsitleb riigikogus vastu võetud sõjahaudade kaitse seadust. Lähemalt räägib Indrek Kiisler. Riigiduuma teatas, et mõistab seaduse vastuvõtmise hukka, sest see on suunatud fašismi vastu võidelnud päästuse hävitamisele. Saadikud teatasid, et nendes tingimustes ei pea nad võimalikuks kontaktide jätkamist nende eesti poliitiliste jõududega, kes algatasid selle seaduse menetlemise ja vastuvõtmise. Duumasaadikute sõnul on võimalik Eesti vastu rakendada majandussanktsioone. Riigiduuma väliskomisjoni esimees Konstantin Gorbatšov. Tema sõnul pöördub tuuma presidendi valitsuse poole üleskutsega seada Eestiga suhete arendamine sõltuvusse sellest, kuidas praktikas sõjahaudade kaitse seadust rakendama hakatakse. Gorbatšovi kinnitusel võib Eesti vastu kasutada möödunud aasta lõpul vastu võetud seadust, mis annab Venemaa presidendile volitused eriolukordades täielike majandussanktsioonide kehtestamiseks. Sääraseid sanktsioone kasutati näiteks möödunud sügisel Gruusia vastu. Samas Vene poliitikamaastikul. Mõjukas majandusminister German Griffi ütles ajakirjanikele. Praegune olukord pole selline, et oleks põhjust majandussanktsioone kehtestada. Grehvi sõnul peab üldse selline tuunia sanktsioonide mainimine kahe endast lugupidava riigi vahel kaduma. Riigiduuma aseesimees Vladimir Žirinovski tegi ettepaneku matta Tõnismäel olevat säilmed ümber Moskvasse puuk Lunna ja mäele, kus asub suure isamaasõjamemoriaal liber reaaldemokraatide fraktsiooni liige Vladimir Rosiannikov tegijaga balti riikide suunas karmi hoiatuse. Ostjannikov ütles, et vene karu peab paljastama oma hambad ning koguma oma toetajaid ning kogu jõu ja küüntega balti riikide kallale asuma. Riigiduumas käis vaidlusi kuulamas ka BBC Moskva korrespondent Jüri Maloveryan, kelle sõnul oli avaldus siiski üllatavalt tagasihoidlik. See pehme sõnastust Manimon loomulikult tingitud sellest, et tegelik välispoliitika ei kuulu teadagi Riigiduuma pädevusse, see on presidendi ja tema ministrite rida. Radikaalsemaid ettepanekuid peaaegu ei kõlanudki. Vastupidi liberaaldemokraatliku partei liider Vladimir Žirinovski esines mõneti ootamatu kõnega, tema asus kritiseerima üsna teravalt just nimelt võimupartei esindajaid ja selle avalduse autoreid süüdistas mind selles, et nemad ei suutnud Eestiga läbirääkimisi korraldada. Laserinovski nagu tuli välja, asub samal positsioonil nagu Eesti poliitikud, kes pooldavad nõndanimetatud pronkssõduri üleliinist kas sõjakalmistule või maarjamäele. Žirinovski ka ütles seda monumenti ja ka säilinelt, kui neid üldse leitakse, võiks viia tema sõnutsi mingile ilusale kalmistule. Me loodame saada sellele ka peaminister Andrus Ansipi kommentaari, peaminister on neil hetkel bumas tagasi visiidilt Ukrainast ja seda saab ehk siis kuulda. Meie järgmistes saadetes aga vahetame teemat. Haigekassa juht Hannes Danilov ei usu, et haigekassal õnnestub leida vahendeid rahuldavaks tervishoiutöötajate palganõuet. Tema sõnul on lahendus muuta seadusi, jätkab Hanno Tomberg. Reedel koguneb haigekassa, nõukogu peab tegema valitsusele ettepanekud arstide ja õdede palganõude rahuldamiseks. Haigekassa reservide hulgas vajalikke vahendeid pole, kinnitas täna saates Reporteritund haigekassa nõukogu esimees Hannes Danilov. Ei, seda raha ei ole võimalik reservist võtta, reservist võtmine on reguleeritud haigekassa seadusega ja haigekassa seaduses on niimoodi öeldud, et tervi ehk siis jaotamata kasumit võib ühel aastal kasutusele võtta kuni 20 protsenti ja kättesaadavuse parandamiseks ja see raha on tegelikult juba võetud sealt. Meie eelarve projektis, mis läheb reedel nõukogus kinnitamisele. Haigekassa reservide suurus on kokku 1,8 miljardit krooni kuid sellest saab vastavalt seadusele kasutada ainult kuni 200 miljonit krooni aastas. Haigekassa nõukogu peab otsustama siis selle eelarve piires, mis me oleme esitanud, ainuke variant on siis kuskilt maha võtta ja palkadeks juurde panna, nii et see on nagu nõukogu pädevus ja nõukogu otsus. Ka haiglate liidu esimees Urmas Sule ütles, et sisemisi reserve tervishoiusüsteemil arstide ja õdede ligi 500 miljoni kroonise nõude rahuldamiseks pole. Hetkel minu arusaamist mööda on selge tõdemus, et neid vahendeid hinnast mingisuguse teise komponendi arvelt, olgu see siis haiglate, kommunaalkulude, kate või teiste töötajate palk leida võimalik ei ole. Juhul kui me tahame mingit artiklit võta näiteks palgakomponenti tõsta, siis ainukene variant on otsida vahendeid kuskilt väljastpoolt. Kui arstide õdede palganõuet ei rahuldata, algab esmaspäeval üldstreik, kuhu on kaasatud kõik haiglad ja perearstid, üle Eesti. Arstide liidu president Andres Kork, kõik ju mäletame kaks aastat tagasi palgaläbirääkimisi, siis oli situatsioon kardinaalselt erinev. Siis oli tõesti rahaga pingeline seis, haigekassas täna reservid normaalset täis. Jaan kasutamata tuleb, täna on lisaks sellele 2006. aasta ülelaekumised. Küsimus on poliitilise otsuse, kas tahetakse teha või ei taheta. Debatil Eesti tervishoiusüsteemi praeguse seisu ja tuleviku üle öeldi välja väga erinevaid seisukohti. Mall Mälberg käis kuulamas. Eesti arstide liidu juhatuse liige Andres Lehtmees peab Eesti tervishoiusüsteemi kõige valusamaks kohaks inimesi. Siiamaani Eesti tervishoiusüsteemi kvaliteet, ma julgen öelda, ei ole teps mitte halb. Probleem on pigem selles, et see on Eesti tervishoius kohati reforme võetud väga tõsiselt. Selle tervishoiusüsteemi ja eriti just arstiabisüsteemi efektiivsust on püütud viia tegelikult väga maksimumi lähedale. Ja probleemid on valusad ka seetõttu, et lühiaegseid, edukaid lahendusi me oleme teinud. Nüüd oleks aeg ka natuke pikemaaegseteks lahendusteks. Sotsiaalministeeriumi abiminister Peeter Laasik peab samuti tervishoiusüsteemi kõige suuremaks probleemiks personali, eriti õdede puudust. Kiireid lahendusi arstide osas tema sõnul pole, kuid võiks olla õdede osas, kui nende arvu suurendatakse, neile antaks volitusi juurde. Mis puutub tervisepoliitikasse, siis abiministri arvamusega järgi võiks riigi osalust selles suurendada. Sama mõtte ütles välja doktor Peeter Mardna. Tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis arvas, et riigikontrolli tervishoiu üle ei maksaks suurendada. Ma isiklikult arvan, et Eesti arstiabisüsteem ei saa minna väga palju paremaks enam. Meie tänased maksulaekumised ja tänane maksumaksjate arv on, on suhteliselt laes. Pigem peaks mõtlema sellele, et kuidas tänast taset, nagu vähegi hoida ta ravijärjekordi saab mõistliku tegevusega vähendada tuleks pigem mina nagu süvitsi selle küsimusega, mitte võtta ette kogu tervishoiusüsteemi ja hakata seda lammutama. Siin on ka välja öeldud, et võiks olla suurem riiklik kontroll, ravi kindlasti, sest mina isiklikult ei poolda seda haigekassa raamidest, tuleb leida need lahendused. Akadeemik Ain-Elmar Kaasik arvab, et tervishoiusüsteemi hädade põhjus on väheses rahas. Poliitikauuringutega tegeleva Ain Aaviksoo meelest ei alga hädad ei rahastega inimestest. Selles on segadus ja, ja kokku leppimatus, lahendused on olemas ja see põhineb tegelikult sellele, et vastutus üksikisiku eest, kuigi selle süsteemi jätkusuutlikkuse eest ei ole lahutatud ja loota, et haigekassa mõtleb välja reeglid, mida kõik väga vabatahtlikult täidavad olukorras, kus raha ei ole piisavalt on naiivne. Doktor Peeter Mardna rõhutas, et soovimata alahinnata arstiabi tähtsust, peab ta siiski kõige olulisemaks kodanikku ennast. Kui me täna ja nüüd kohe ei hakka tegutsema eluviisist tingitud tervisehäirete korrigeerimise nende ärahoidmisega siis aktiivmeditsiini areng ei suuda tagada mitte mingil määral elanikkonna tervist. Riigikogu lõpetas täna rahvusringhäälingu seaduse, teise lugemise, täpsemalt räägib Uku Toom. Seadus arutamise viimased etapid on läinud vaidlustes moodustada ringhäälingu nõukogu kas ekspertidega või üksnes riigikogu liikmetest. Viimane kord oli läbi läinud koalitsiooni ettepanek poliitilisest nõukogust. Täna oli kord hääletada opositsiooniparandust ekspertide kaasamisest. See, kuivõrd see kaasamine ta mitte poliitiliseks muudab, on muidugi omaette teema ja seda puudutas oma sõnavõtus ka rahvaliidu positsioonist rääkides Jaak Allik. Meie prioriteedid on algusest peale olnud esiteks seaduse vastuvõtmine veel selle riigikogu koosseisu poolt. Teiseks süüdistuste vältimine, rahvusringhäälingujuhtimist tahetakse üle politiseerida ja võtta valitsuskoalitsiooni kontrolli alla. Ja kolmandaks, seaduse vastuvõtmine konsensusega siin saalis. Rahvaliit on seni käitunud nii, lootes, et need kõik kolm prioriteeti on saavutatavad. Asjade seis paneb kahtlema. Selles konsensus on teatavasti kõigis küsimustes saavutatud peale ühe nimelt ringhäälingu nõukogu moodustamisel. Tahaksin rõhutada, et selle küsimuse lahendamine täna on mõttetult ülepolitiseeritud lugupeetud opositsiooni tähelepanu tahaksin juhtida ka sellele, et praegu valitsuse poolt pakutav korr kaks esindajat igast parlamendifraktsioonist kaitseb tulevase opositsiooni huve selgemaks sest see ilmselt väldib ringhäälingu nõukogu sattumist täielikult valitsuskoalitsiooni kontrolli alla. Küll aga võib teie poolt pakutav neljad, spetsialistide nimetamine madala poliitilise kultuuri korral ja teerullimeetodit kasutades nii kultuurikomisjonis kui suures saalis viia selleni, et kõik neli spetsialisti nimetatakse valitsuskoalitsioonierakondadest ja te saavutate soovitule täpselt vastupidise tulemuse. Mul isiklikult pole lootust, et poliitiline kultuur valimiste järgselt hüppeliselt paraneks. Rahvaliidu positsioon on olnud üldse kaalukeeleks, täna otsustasid nad hääletamata jätta. Siiski tundus, et koalitsiooni häältest piisab paranduse mahahääletamiseks opositsioonile. Täiesti ootamatu toetus keskfraktsioonist, mille kolm liiget jättis hääletamata ja V3 isegi toetasid nende ettepanekut ning häältega 36 30 vastu hääletati ekspertide kaasamine nõukogu sisse ja seadus saadeti kolmandale lugemisele. Mis on homme? Oma tahtmise saavutamiseks on koalitsioonil nüüd ainult üks tee. Kui kultuuriminister valitsuse esindajana eelnõu tagasi võtab. Kuuldused sellisest võimalusest ka Toompeal liikusid. No selge, et rahvaliit seda ei toeta. Ilmselt otsustab Reformierakonna seisukoht, on päris suur võimalus, et homme võetakse rahvusringhäälingu seadus vastu. Täna hommikul ei julgenud küll eriti paljud selle peale kihla vedada. Sotsiaaldemokraatlik Erakond esitas täna valimiskomisjonile oma nimekirja, esinumber on Ivari Padar, järgneb Eiki Nestor. Sisandrest tarand. Neljas on Sven Mikser, viies Kadi Pärnits, kuues Peeter Kreitzberg. Seitsmes on uus nimi Saint-Gobain Ehitus, tooted. Eesti juhataja Urve Palo kaheksas Mart Meri üheksas no 99 teatrijuht Indrek Saar 10. Hannes Rumm. Valimistel võib osaleda veel ka kaks üksikkandidaati. Nina Inessa Stepanov kandideerib valimistel Harju- ja Raplamaal ning Vello Pormeister Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosas. Mõlemad on parteitud äriregistri teabesüsteemi andmetel. Peterburi linnakohus võttis vastu Eesti riigi hagi kaubalaevale R4 otsa sõitnud laevaomaniku vastu ja määras järgmise kohtuistungi 21. veebruaril. Eesti nõuab Runner neljale sisse sõitnud laevas jätta ja apostel Andrei omanikult valdai üks Runner nelja vraki kütusest tühjaks pumpamise kulude hüvitamiseks kaks miljonit 154000 eurot ehk 33,7 miljonit krooni, ütles BNSile kohtuistungil osalenud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi lennundus ja merendusosakonna juhataja Aivo lind. Eelmisel detsembri algul toimunud kohtuistungil lükkas kohtunik Eesti riigi hagi tagasi ja soovitas pooltel kokkuleppele jõuda. Kokkulepe jäi saavutamata ja nüüd nõustus kohus Eesti riigi Ottama. Tallinna visioonikoda pidas täna väljasõiduistungi Tallinna lennujaamas, miks räägib Meelis Kompus? Lennujaama jõudmine tipptunnil on närvide mäng ning võidujooks ajaga. Seda kinnitas ka Tallinna lennujaama juhatuse esimees Rein Loik, kelle sõnul kipuvad inimesed lennukitele hiljaks jääma just pudelikaela tõttu Ülemiste ristmikul. Ühtki alternatiivi sellele ei ole. Visiooni koda aga on leidnud päästerõnga uue Tallinna ringtee, mis algaks peagi valmiva Smuuli tee pikenduse otsas, teatas linnavolikogu esimees Toomas Vitsut. Sealt ta võiks edasi minna läbi lennujaama territooriumi see tee väikse lennuraja alt minna Tartu maanteele, kuhu peaks tekkima tõenäoliselt üks kahetasandiline ristmik. Ja pikemas perspektiivis peaks siis välja jõudma Viljandi maanteele. Asjaga aga ei kannata liiga kaua oodata, kuna arenguplaanid on ka lennujaamale ning näiteks seesama lennurajalt läbi kulgeva tee rajamine tuleks siis otsustada mitte enam liiga kauges tulevikus, on Tallinna lennujaama juhatuse esimees Rein Loik kindel. See annaks võimaluse lihtsalt, mitte lennureisijatel niivõrd transiit liiklusel leida võimalus mitte läbida seda väga ülerahvastatud Peterburi ja Tartu maantee ristmikku. Need võimalused leitaks siis meie oleme hinda plaanides vaadanud, et lennuraja alt tee ehitus ei ole mingi ilmaime, neid on maailmas need näitajad päris palju, kahtlematult ta ei ole ka odav ehitus. Rae vallast kinnitati Tallinna uue ümbersõidu rajamine on täiesti reaalne, kuna see territoorium on selleks juba varem välja vaadatud ning uusasumit sinna ette tee ehitust takistama ei jääks. Idee on aga endiselt väga algusjärgus ning konkreetsest rahastamisest seega vara rääkida. Toomas Vitsut. Selle idee puhul tuleb Tallinna linn välja oma initsiatiiviga, et see ringtee luua ja ma loodan, et Rae vald toetab meie initsiatiiv. Me loodame, et riik paneb õla alla, aga kindlasti see on sedasorti projekt, kuhu saab taodelda rahaga Euroopa liidu vahenditest. Nii Vitsut kui lennujaama juht loik pidasid oluliseks ka muude transpordivahendite toomist lennujaamale lähemale, näiteks miks ei võiks sinna sõita tramm või rong lisaks bussidele. Lennujaama ennast on keerulisem kuhugi mujale viia, kuigi ka seda on riivamisi nii üks kui ka teine hääl varem soovitanud. Rein Loik. Kuidagimoodi pikas perspektiivis mõelda, kindlasti võib tekkida alati mõtted, et kas kinnisvaraliselt mingi väga suure pindala meile kuulub täna 230 hektarit, kui selle sama raha eest saab kuskile mujale ehitada lennuvälja millalgi ühenduste eest saab sama raha eest ehitada. Ma arvan, et kindlasti siis see küsimus läheb väga aktuaalseks. Täna on küsimus, kes taastaks uue lennujaama, ehitus? Täna algas Tartu neljas kunsti, kuhu, mida veab eest Tartu Kunstimuuseum, jätkab Vambola Paavo. Varasemaga võrreldes on seekordne ettevõtmine muuseumide kesksem, jätkab Tartu Kunstimaja juhataja Reet Pulk jätkowska. Sündiski üks selline suurem näituseprojekt otseselt seotud muuseumitega ja selleks on siis näituste sari. Üllatus-üllatus kunst, mitte kunstimuuseumites avanevad Eesti spordimuuseumi Tartu Ülikooli ajaloomuuseumi, Tartumaa muuseumi ja linnamuuseumi nii-öelda kunsti koguda nende varasalved. Esmakordselt pööratakse kunstikuu projektijuhi Gretest upenteri sõnul tähelepanu lastele. Alla kolmeaastastele väikelastele on oma, üritas haldjapere lumekuningriik, kus siis meie lumevaesel talvel saavad lapsed paber hundi lumes möllata ja lumesõda pidada, et vanematele on ahaa Teaduskeskuse poolt välja kujundatud Töötuba võltsingute avastamisest. Tartu Oskar Lutsu nimelise linna raamatutega on pikem jututubade sari. Üks põnev üritus leiab kreetseduupenderi kinnitusel aset 24. jaanuaril. Tartu kaubamajas toimub koopia maalimise võistlus. Kolmandal korrusel saavad kõik huvilised vaadata, kuidas maalikunstitudengid siis kopeerivad Konrad Mäe ühte maastikku ja näevad seal kohapeal, kuidas lõppeks need kõik tööd ka näitusena välja pannakse. Viie nädala jooksul on linnakodanikel võimalus osa saada erinevatest projektidest näitustest töötubadest, mida tähendab tartlasele täna avatav kunstikuu. Ma isegi lugesin lehest, et on nüüd jah, kunstikuu Tartus rohkem Iisakult mingi kunsti üriks, eks ikka arendavaid sündmusi, kas kavatsete ise ka kunstikuu arvukatest üritustest osa võtta, kas siis arvukatest, aga mõnest kindlasti? Ma arvan, et kõik kuud võivad kunstnikud olla. Aga mõne näituse käin ikka vaatamas ära siinsamas Vanemuise tänavas Kunstnike Majas. Reet Pulk peakowska kinnitusel on nelja aasta jooksul rahvas hakanud sagedamini huvi tundma selle vastu, mis sünnib näitusesaalides ja mitte ainult kunstikuu raames, vaid aastaringselt Eesti Raadio uudistele Tartust. Vambola Paavo. Eesti filmiajakirjanike ühing andis kätte parima filmi auhinna ehk Neitsi Maali ja parima filmikriitiku auhinnatseremoonial käis Meelis Kompus. 2006. aasta oli üleüldiselt viljakas, leidis Eesti film 100 projektijuht Annika Koppel. Sellepärast oligi valida heade filmide vahel ja sees oli hästi tore. Enne aga kui võidufilmi pealkiri välja kuulutati, sai preemia kätte aasta parim kriitik. Kuna filmiajakirjaniku iseloomustab võime teha tasakaalustatud toimetaja kriitiku tööd armastatuna mõistlikult, kriitiline, alustas auhinda vastu võtma margitamise. Margit Tõnson jaoks tuli tunnustus üsna ootamatult. Eks noori maitsen, teised saavad ikka elutöö rohkem. Ma läksin 2002. aastal Tallinna ülikooliga kuulama JÜRI küllaltki loenguid ja ega ma ei tahtnudki hakata filme tegema. Mul oli kohe mõttes, et ma hakkaks kirjutama. Ja siis ühe kursusetöö peale Kristiinale finantsarvas, et selle võiks küll avaldada. Ning kinosaalis kuulutati välja aasta parim Eesti film ja Neitsi Maali kuju laureaat. Veiko Õunpuu pilvine eiranud Hindamisel ei viibinud, jäi üle küsida põhjendusi mujalt. Kõigepealt vastse aasta filmikriitiku Margit Tõnson arvamus. Ta ütles, et hea film võib tulla ka filmihariduseta režissööri käe alt. Nagu me siin ka tühirannavõidu puhul võime öelda, et inimene on tulnud väljastpoolt maalikunstniku haridusega filmid tuleb armastada, ütleme siis niimoodi. Piiriala tegijad võib kindlalt öelda, et armastavad filmi. Kindlasti ta vääris seda ja ma arvan, et järgmine ootused on kõrgel ja Annika Koppel Selge on see Veiko õunpuu tühi rand sellel eelmise aasta filmimaastikul ikkagi torkab silma ja, ja eraldub teistest. See kõik on tõsi, et Eesti filmil on olnud aastaid oma mured, aga nüüd ma arvan, et me võime siiski hakata nägema esimesi märke sellest, kuidas kodumaine film kosub ja kuidas me võime oodata ekraanilt järjest paremaid filme ja ka publikumenu on olnud päris suur, et tänavu lausa esikümnesse pääsesid. Kaks Eesti lastefilmi. Eeloleval ööl Eestis pilvisus tiheneb, saartel alanud vihmasadu levib itta ja mandril tuleb algul ka lörtsi, paiguti on jäidet. Tuul puhub algul kagust, siis lõunast ja edelast seitse kuningat 11, saartel ja rannikul puhanguti 15 kuni 18 meetrit sekundis. Hommikul tugevneb tuul veelgi. Õhutemperatuur on öö hakul miinus kaks kuni pluss neli ja pärast keskööd temperatuur tõuseb. Päeval on pilves selgimistega ilm, aeg-ajalt sajab vihma. Puhub edelatuul seitse kuni 15, saartel ja rannikul puhanguti 18 kuni 23 meetrit sekundis. Õhtul tuul nõrgeneb veidi ja sooja on homme kaks kuni kuus kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.