Härra peaminister, ministrid, lugupeetud laureaadid, keda me täna austame, daamid ja härrad. Lubage teid kõiki tervitada akadeemia saalis. Teadlastele on see saal kodune, loodan, et ta kunsti ja spordiinimesed end siin hästi tunnevad. Viimasena all on selles saalis olnud meil ka kohtumisi nii riigikogu kui valitsuse liikmetega. Tundmatu pole see kellelegi. Tere tulemast kõigile ja head iseseisvuspäeva. Tänasest teadust Vennad peegeldavad möödunud sajandi lõputeadusmõtteid. Kogu maailmas pööratakse ikka rohkem ja rohkem tähelepanuteadusele ja teadusrakendustele. Eriti tuntav on see arvutit või geeniuuringute võidukäiguna. Nii need kui paljud muud tulemused lubavad inimkond tulevikus elu kindlasti paremaks muuta ja seda kindlasti ka Eestis. Hoolimata meie väiksusest ja nappidest võimalustest on ju teadusuuringutes kõige olulisem liikumapanev jõud ikkagi loov mõistus, mida vormitakse hariduse radadel ja räägime elukestvast õppest, siis teadlastele on see mõttekäik päris loomulik ei saa avastada mitte midagi uut teadmiste ja teadmatuse piiril, kui ise pidevalt ei õpi. Riigi teaduspreemiate komisjon mõtleb ka tulevikule, nii nagu Eesti tervikuna, nii nagu ütles peaminister, nii nagu teadmistepõhine Eesti sihte seab. Me arvame, et koos muutustega algavas sajand peavad muutuma ka mitmed tavad. Kui oleme kokku leppinud võtmevaldkondades, teaduses ja arenduses, siis peaksime seda meelt seadma ka teaduspreemiate põhimõtted, kuid alati tavaks on ikka särav tulemus ja seda kindlasti ka rahvusvahelises võrdluses. Me otsustame täna väljapaistvaid teadlasi ja teadlaskollektiive. Keerulised uuringud, õnnestumine, nende ebaõnnestumine, Ki teinekord, need pole kunagi olnud laia publiku tähelepanu keskpunktis vajab ju aru saada mina nendest ettevalmistust, süvenemist, õppimist. Selles ongi teaduse iseärasus. Ja ometi on uutest teadmistest olnud mõjutatud meie elu nii minevikus, kuid kindlasti ka praegu ja kindlasti ka tulevikus ja tulevikus ikka veel ja veel rohkem. Ja nii ei ruttagi publik õnnestunud teoreemi tõestuse ega õnnestunud eksperimendi peale ja võtab teinekord tulemuseks veidi umbusklikult vastu on ju tundmatud ka tegemist, kuid üsna ruttu ei kujuta me elu enam teisiti jätta. Täna on aga, kus meie riik sünnipäeva peab, meil peaminister annab üle preemiad ja väärtustab tulemused. Teadus on tihti kollektiivne töö, seda me näeme tänagi. Ometi tahan ma eriti väärtustada just teadusrühmade, vaid töörühmade juhte, sest ilma nendeta oleks ju ka neid preemiaid. Premeeritavaid teadustulemusi iseloomustab ühelt poolt süvauuringutele laane sisusse tungimine kas aine struktuuri või üldistatud abstraktsete omaduste kaudu olgu siis tegemist elutu ainega või tajumehhanismiga. Ja teiselt poolt on tegemist uuringute juba käegakatsutavate rakendustega, kas siis ravimite joogivee või põllumajandus maastike näol. Lisaks veel seletus, kuidas inimene sellest kõigest aru saab.