Kell on kuus, uudistetoimetus võtab kokku reede, viienda augusti olulisemad päevasündmused stuudios on Uku toommaailma aktsiaturud on sel nädalal kiiresti langenud. Investorid ei usu, et Euroopas ja USA-s majanduse jaluleaitamiseks rakendatud sammud on piisavad nii arvavad analüütikud. Samas leiavad nad, et uue kriisi algust kuulutada ei ole õige. USA oodatust paremad juuli töötuse näitajad tõid pärsidele vaid lühiajalist optimismi. Euroopa turgudel jätkus täna laiapõhjaline langus. Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusvolinik Olli Rehni sõnul ei vaja Hispaania ja Itaalia ja abiprogrammi. Ukraina endine peaminister Julia Timošenko võeti vahi alla, ametlikuks põhjuseks kohtu korralduste korduv eiramine. Eestis langes registreeritud Töötute arv alla 50000. Kliima. Energiaagentuur on meil sisuliselt likvideeritud. Keskerakonna potentsiaalne presidendikandidaat Indrek Tarand ütleb, et oma erimeelsusi president ilvesega demonstreerib ta debattides. Kuid põhiseadusmuudatusega, mis puudutab kaitseväe juhataja ametisse määramist, ei oleks tema presidendina ilmselt välja tulnud. Tänavused Jakob Hurda kultuuripreemia laureaadid on Põlva kurdu kultuuritegelane Sirje Vilja Eestis olmekultuurisuhete arendaja Veiko vändanen. Preemiad anti täna üle Helsingis. Tallinna Kadrioru pargis toimub esimest korda rahvusvaheline uue tsirkuse festival. Tsirkusepuu. RAMi juhi Terje Bernardi sõnul on uue tsirkusekunst vormis loomade kasutamine välistatud. Inimeste surmaga lõppevad veeõnnetused teevad päästjatele endiselt palju peavalu. Tamula järvel vääres toimusid päästeõppused ilmanda ja öösel sajuta, homme võib hoovihma tulla. Sooja on öösel 10 kuni 17, homme päeval 19 kuni 25 kraadi. Ja nüüd siis kõigest lähemalt ja pikemalt maailma aktsiaturud on sel nädalal kiiresti langenud, tegemist ei ole tavapärase olukorraga, ütles Vallo kelmsaarele SEB fondijuht. Enriko põrk, laev. Viimaste päevade päevased langused olnud suurusjärgus kolm kuni neli protsenti ja tavapäraseks seda kahtlemata lugeda ei saa. Samas kui me vaatame nüüd natuke pikemalt siin tagasi, siis näiteks kalendriaasta alguses, siin maailmaindeksid on miinuses siin suurusjärk viis kuni seitse protsenti mis samas midagi väga erakorralist ei ole, aga nende viimaste päevade sellise tavapärasesse suuremate languse taga on ilmselt mitmete asjade kokkulangemine. Nii siit kui sealtpoolt Atlandi ookeani ilmselt turuosalisi kõige rohkem ongi ehmatanud see, et ei ole sellist konkreetsust nende küsimuste lahendamisel. Investorid ei usu, et Euroopas ja USA-s majanduse jaluleaitamiseks rakendatud sammud on piisavad, arvab ka LHV panga juhatuse liige Erki Kert. Kui me räägime Euroopa võlakriisist, siis, kui paar nädalat tagasi võeti siin vastu uus abipakett Kreekale, siis täna on selgeks saanud, et sellest abipaketist ei piisa ja veelgi enam sellest ei piisa siis, kui kriis peaks levima Itaaliasse ja Hispaaniasse. Ja teine põhjus on see, et USA majandus on hakanud oodatust märgatavalt kiiremini jahtuma. Kui vanasti arvati, et teine poolaasta majanduskasv tuleb kenasti positiivne, siis täna on päris selge et kahtlused selle kasvu taastumise osas on päris suureks läinud. Nii Euroopas kui Ameerikas on tegelikult poliitikud ja valitsusametnikud üritanud turge rahustada erinevate meetmetega, aga ilmselgelt Ena investoreid ei usu, et need suudaksid majandused nii-öelda taas raja peale saada. Seda on võrreldud ka nii-öelda pohmelli ravimist siis täiendav alkoholiga, et näiteks Itaalia päästmiseks oleks vaja märgatavalt suuremat päästepaketi, aga lõppude lõpuks peab keegi selle kinni maksma ja on näha, et tegelikult iga järgneva päästepaketi tootmine on üha suuremat vastuolu leidnud nii poliitikute kui maksumaksjate seas. Olukord on väga keeruline, tõdes Kert. Kriisis me veel kindlasti ei ole, küll aga oleme me iga päevaga liikumas sellele lävele lähemale ja selles mõttes väga põnevad ajad kahtlemata ees ootavad. Viimaste päevade langus on tabanud kõiki börse ja valdkondi, kuid kriisi kuulutada on ennatlik, arvab ka Enriko Võrklaev. Minevik on seda nagu korduvalt näidanud, et kui teha nagu investeerimisotsuseid siin selliste meedia pealkirjade järgi, et nüüd on turuldadangu suures miinuses, siis rohkem on šanssi ebaõnnestuda, kui õnnestuda, ehk siis sageli, kui suurem langus jõuab inimeste teadvusse, siis võib-olla juba suurem osa sellest läbi, aga sellega ma ei taha öelda, et tulevikus ei oleks võimalikud väga närvilised ajad. Aktsiaturgudel. Maailma majanduses toimuv kajastub kindlasti ka Eestis, tõdes Erki Kert LHV pangast. Börsikontekstis on kohale jõudnud, kui rääkida nüüd nii-öelda makromajanduse poolest, siis kui Euroopa liidus eelkõige Skandinaavias hakkavad majandus nüüd selle kriisi tõttu jahtuma siis jõuab see otsega eesti makromajandusse, sest meie eksport enam nii hästi ei saa kosuda. Me võime võrrelda ennast väikse kummipardiga, kes kuskil merelainetes loksub, et, et ega see parts seal eriti midagi teha. Need lained loksutatud väike ühtemoodi. Ja nüüd välisuudised Janek Salme. Päev läbi tugevas languses olnud Euroopa börsid taastasid veidi pärast USA tööturu näitajate avaldamist, kuid optimism jäi lühiajaliseks. USA börsiindeks Dow Jones alustas kauplemispäeva ligi 1,5 protsenti kõrgemal, kuid liikus hiljem miinuspoolele. USA tööministeeriumi teatel kasvas juulis töötegijate arv 117000 võrra ning töötuse tase langes 9,1 protsendini. Uudisteagentuuri Reuters teatel oli konsensus ootuseks 85000 töökoha lisandumine ning töötuse taseme jäämine 9,2 protsendi juurde. Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusvolinik Olli Rehn teatas, et Hispaania ja Itaalia ei vaja abiprogrammi. Tema sõnul pole turgude hinnangut Hispaania ja Itaalia suhtes õigustatud. Rein märkis, et nende riikide majanduse alused on tugevad ning mõlemad riigid on teel eelarvega seotud eesmärkide täitmise poole. Rein teatas ka, et Kreekale antavate Euroopa Liidu laenude madalam intress ja erainvestorite kaasamine aitab vähendada aastaks 2020 Kreeka võlga sisemajanduse kogutoodangu suhtes 22 protsenti. Ukraina ekspeaminister ja opositsioonierakonna pat Gibshina liider Julia Tõmošenko võeti vahi alla. Tõmošenko kohtuprotsessi juhtiv kohtunik rahuldas süüdistajate taotluse tema vahistamise kohta seoses kohtu korralduste korduva eiramisega. Tõmošenko üle käib protsess, mille raames teda süüdistatakse ametivolituste ületamises gaasilepingu sõlmimisel Venemaaga. Valgevenes on vahistatud juhtiv inimõigusaktivist alles veljaski. Teda süüdistatakse maksudest hoidumiseks, teatas peljaski juhitav ühendus. 96. Ühendus nimetas oma juhivastast uurimist poliitiliselt motiveerituks. Somaalia pealinna magadiš põgenikelaagris puhkes tulevahetus, mille käigus sai surma vähemalt 10 inimest. Pealtnägijad rääkisid uudisteagentuurile Reuters, et tulevahetus puhkes, kui sõjaväelased ja kohalikud elanikud rüüstasid näljahädalistele toiduabi toonud autode koormaid. Vähemalt 15 inimest on saanud haavata. Juhtum leidis aset Padbado põgenikelaagris, kus elab umbes 30000 inimest. Eilse seisuga on Eestis töötuna end registreerinud 49691 inimest, mis teeb töötuse määraks nüüd 7,7 protsenti. Võrreldes eelmise nädalaga on registris olnud töötute arv vähenenud 699 võrra ja töötuse määr 0,1 protsendipunkti võrra. Vabu töökohti on töötukassal pakkuda 3786. Enam kui kolme nädala pärast on presidendivalimised riigikogus. Kandidaatide debatti ei ole veel kuskil, kui juhtisin võimaliku kandidaadi Indrek Tarandi tähelepanu sellele, et esialgu räägitakse ainult sellest, et on hea, et oleks kaks kandidaati, aga mitte sellest, et neil kandidaatidel peaksid olema ka mõnevõrra erinevad seisukohad, vastas ta, et kõigepealt oligi vaja muuta ära seisukoht, et kõige parem on üks kandidaat. Ja nüüd, kui seadusandja tahet on ilmnenud seaduses nii et kandidaate saab esitada üles seada üles alles kaks kuni neli päeva enne valimisi siis selline tahe viitab, justkui tal oleks soov, et seda diskussiooni ja seisukohtade määratlemist ei olekski. Ja meil on õnneks võimalusi ka juba nii-ütelda reaalse seaduse mõttes kandidaadi tekkimise eel debateerida president Ilvese ja minu vahel siis niri raadios, mis on juba välja kuulutatud ja on ettevalmistamisel ka üks kirjutava meedia kohtumine või küsivad ja teised vastavad. Ja ma arvan, et, et kindlasti nende käigus ja mõlemad ju inimesena teevad oma igapäevast tööd ja satuvad arvama ühiskonna asjadest ühte ja teist ja sealt ma usun, siiski, lõppkokkuvõttes ilmneb rohkemat kui praegu pinnapealne sedastas, et Ilves on tegelikult alanud ja vastupidi. Kas on mingi seisukoht või samm, mille kohta te sooviksite, et istuv president selgitas, miks ta just nii tegi, ütles või otsustas? Ma arvan, et kas selliseid tekib, aga tänasel hetkel ja praeguse intervjuu raames mina neid eetrisse hõikama ei hakka, vaid me räägime sellest, kui me koos ühe laua taga Aga ma küsin siis veel ühe konkreetselt, et selle parlamendi tegevuse esimest kuud jääb meenutama põhiseaduse muutmine, mida tehti siis presidendi initsiatiivil ja puudutab see kaitseväe juhataja ametisse määramist. Keskerakond on seda muutust kritiseerinud. Kas teie presidendina oleks selle initsiatiiviga välja tulnud? Kui mina oleks president, siis ma oleks samuti näinud, et seal on teatud juhtimisteoreetiline vastuolu selles põhiseaduse paragrahvid, mis siis meie parlamentarismi kindlustavasse põhiseadusesse oli justkui nagu 38. aasta pediaatri mõjul tekkinud. Jah, ennustan, et see küsimus ei ole minu maitse järgi täielikult lahendust saanud ja võimalik on, et mina ei oleks põhiseadust muutust algatama. Ma tulen esimese küsimuse juurde tagasi, et miks peaksid riigikogu liikmed Reformierakonnast, IRL-ist ja sotsiaaldemokraatide ridadest, no välja arvatud siis see, et nad sellega väljendavad oma vaba mõtlemist ja otsustavust oma partei ametliku liiniga vastuollu minema ja teid toetama. Aga miks mitte? Võib-olla leiavad nad neid argumente sellesama augustikuu jooksul, kui me neid esitame. Kliima- ja energiaagentuuri tegevus on Kredexi siseste ümber korralduste järele ümber jagatud. Majandusministeeriumi asekantsler Einari Kisel ütles meie uudisteportaalile, et osad tegevused, millega agentuure jõudnudki tegeleda, on kavas ümber suunata teistesse organisatsioonidesse. Sellest saab rääkida siis, kui vastavad sisulised otsused on korralikult ette valmistatud ja kokku lepitud sõnul agentuuri tegevust otseselt ei lõpetata, vaid asutakse tegelema teiste struktuuride raames. Kuigi agentuuri eesmärk oli avalik-õiguslikuks juriidiliseks isikuks siiski seal hinnangul ei ole selleks piisavalt poliitilist toetust. Tänavused Jakob Hurda kultuuripreemia laureaadid on Põlva kultuuritegelane Sirje vilja, Eesti-Soome kultuurisuhete arendaja Veiko vändanen. Preemiad antidena Helsingis, kus suurt omandas 1986. aastal filosoofiadoktorikraadi kahekümnendat korda välja antavat Jakob Hurda kultuuripreemiad. Nüüd siis said oma järjekordsed omanikud Helsingist jätkabki Toomas Kelt. Jakob Hurt oli suur mees, kelle elu oli seotud nii mõnegi paigaga väljaspool Eestit Peterburi ja Helsingiga. Just Soome pealinnas, kus Hurt 1886. aastal sai filosoofiadoktorikraadi tänavused preemia just preilid nimelt, sest neid on kaks, üks Põlvas tehtud Hurdalike tegude eest, teine aga Üle-Eestilises kontekstis. Esimesena ist sai sel aastal Põlva rahvahariduse seltsi eesotsas olev Sirje Vill teise, juba 90.-te algul eesti soome sidemeid arendanud endine keskPohja maal asuva kannuse linna kultuurisekretär Veiko vändane. Rändanen on esimene välismaalane, kes Aburda preemia teeb, see preemia tema jaoks kuidagi erilisemaks. Ei muuda midagi, sest ma tegutsen edasi eestlastega ja, ja ma armastan väga palju kolinat. Põlvans, küllased ja, ja, ja ma austan seda, et nad teevad nii palju tööd seltsiga ja uurivad nurga elu ja, ja tegevust. Kui tihedad praegu teil suhted, põlv, aga on, on nii tihedad, et mul on, ma arvan künnil Holla dünaamiliselt enamusel, iga teine tervitab mind. Sirje Vill on olnud aastaid Põlva lehes ajakirjanik. Tema juhtimisel on ka Põlva harrastusteater, kus on lavastatud mitmeid Põlvamaa kultuurilugu tutvustavaid etendusi. Praegu juhib taga Põlvas tegutsevat Hurda Seltsi. Aga miks seekord tuldi auhindu üle andma just Helsingisse ja just praegu, mitte hurda sünniaastapäeval juulil. Kuhu poole põhjus on väga proosaline ja asine, kuna juulikuu oli Soome Kirjanduse seltsil kollektiivpuhkus, siis ma ei oleks siia auväärsesse majja lihtsalt pääsenud. Pääsemine keeruline olnud, sellepärast et Irma Riita Järvin on selle majavanemuurija on meie Jakob Hurda kodutalu taastamise komitee liige ja tänu temale oli minul asjaajamisega väga lihtne. Kuidas tundub, kas Soomes teatakse ja hinnatakse? Kahtlemata, Hurt on väga hinnatud, Hurt on väga hästi säilitatud temaga kogud on siin Soome Kirjanduse seltsis nii auväärsel kombel ja kahtlemata peappes soomlaste ees mütsi maha võtma selle erakordse töö eest, mis nad on eesti rahvus pärlite hoidmisel teinud. Praegu on seltsi üks suuremaid ettevõtmisi hurda kodutalu taastamine, sellegi eestvõtjad leidsid täna tunnustust. Toomas Kelt Helsingi. Täna algab või õieti Valgasse, sest rongkäik on selja taga. Tsirkuse festival tsirkusepuuprogrammi juhi Terje Bernadega rääkis Aili kelp. Tsirkusepuu on rahvusvaheline tsirkuse festival, mis tutvustab publikule ja Euroopa noorte tsirkuse hetkeseisu. Programmi juht Terje Bernat. See festival on sellel korral pühendunud olulisele asjale. Eesti tsirkuse jaoks on noorte inimeste noorte tsirkust näitamine Eestis siin Kadrioru pargis. Me tahame teha selle reaalseks, et noorte tsirkus on võluv, et seal on võimas ja see on vaba aja tegevus Mil, mis sobib igale noorele inimesele ja meil on hea meel, et meil on viis välispartnereid tulnud siia, et koos eesti noorte tsirkusega demonstreerida oma oskusi, oma etendusi ja lisaks sellele me kindlasti tahame juhtida tähelepanu uue tsirkusekunstivormile. Tavaliselt on inimesed harjunud nägema traditsioonilist tsirkust koos loomadega. Meie loomad jäid uue tsirkuse ukse taha. Uue tsirkusekunstivormil on suuremad taotlused, kõrgemad eesmärgid ja me tahamegi tuua Eesti, vaata ja nii eesti vaatajale koju kätte. Selle uue tsirkuse tsirkusepuud alustab Hamburgis tegutsev trupp etendusega The Timesi Tuin tämbitriinan lavastatud tsirkusemaailmas hästi tuntud lavastaja Sebastian. Tooma poolt seda etendust vürtsitavad elav muusika ansamblilt Trio. Muusika autor on ise ka laval koos bändiga. Selles etenduses esinevad professionaalsed tantsijad, akrobaadid. Žonglööride nädala jooksul toimuvad Kadriorus kontserdiväljakule püstitatud telgis KUMUs erinevad festivaliga seotud üritused. Ta päev toimub siin tsirkusetelgis, etendus või etendused. Samuti toimuvad nädalavahetusel, kuuendal ja seitsmendal augustil etendused KUMU auditooriumis. Lisaks sellele on meil vabaõhutegevusi igal õhtul enne etendust tsirkusetelgis toimub kose all lee üritus selle all lee ääres saab näha erinevaid tsirkuseartiste tegemas midagi põnevat Šanglöörimas, turnimas sõitmas, monorattaga, ainumas. Meil on ka elav muusikapargis ja meie tsirkusefestivalil osalevad kaks trummiorkestrit, üks on siis trummid Eestist ja teine on dünamo Belgiast. Festival algas suure tsirkuserongkäiguga, mis kogunes Vabaduse väljakule. Alustas eesti trummiorkester trummid. Kui see puufestival kestab kuni 13. augustini Ja nüüd hoopis tõsisemate teemade juurde inimeste surmaga lõppevad veeõnnetused teevad päästjatel endiselt palju peavalu, kui läinud aastal küündis uppumissurmade arv 60-ni. Tänaseks on see ületanud 40 piiri. Teavituskampaaniatele vaatamata ei kipu inimesed oma võimeid adekvaatselt hindama või suunduvad ka ujuma. Alkoholijoobes Igor Taro käis Tamula järve ääres toimunud päästeõppustel. Võrus satustena Tamula järvel päästeõppuse käigus kujuteldavasse uppumisohtu suurem hulk inimesi. Stsenaariumi kohaselt tekkis järvel ujuvat alusel grilist tulekahju ning päästmist vajas enam kui 10 inimest. Nonii ära minu viina, no nüüd siin, onju, poisid lubasid ära. Mõnegi kannatanu kaldale toimetades selgus, et tegu oli alkoholijoobes isikuga. Nii nagu tänaselgi õppusel mängib ka reaalses elus uppumisega seotud õnnetustes määravat rolli alkohol. Päästetöödeteenistuse juhi asetäitja Riho Sõmermaa. Tegelikult suvi on olnud ilus ja inimesed ju seda ilusat suveilmaga naudivad ja noh, tihtipeale käib selle juurde ka alkoholi tarbimine, nii et selles mõttes see õppuse stsenaarium oli koostatud küllaltki elulähedane. Eriti rohkede uppumissurmade poolest jäi silma läinud aasta palav suvi, veekogudel kaotas oma elu 60 inimest. Kui eile lõunaks oli Eestis uppunuid 40 siis tänaseks on see piir taas kord ühe võrra ületatud. Numbrid näitavad, et vaatamata käimasolevale infokampaaniale, kui jood, ära uju, pole inimesed õppinud. Riho Sõmermaa. Täpselt nii nagu oli eelmisel aastal palju probleeme veeõnnetustega näitab statistika, et ka käesolev aasta on tegelikult on üsna üsna rohkearvuliste traagilise lõpuga õnnetustest iga aasta, nii et, et selles suhtes selle teemaga tuleb tegeleda ja päästeamet ka selle teemaga väga aktiivselt tegeleb, ehk et teeb selgitustööd elanikkonna hulgas ja ja teavitab nendest ohtudest. Õnnetuse tagajärjed määrab tihtipeale kannatanu enda käitumine. Nii manitseb päästeamet kasutama paadisõitudel päästeveste ning ujudes oma võimeid mitte üle hindama. Samuti tohiks inimest vindise peaga vette lasta. Igor Taro rahvusringhäälingule võrust. Ühest õnnetusest veel, kui eile rääkisime päris palju Kunda tulekahjust, siis praeguse seisuga on tulekahju lokaliseeritud. Sündmuskohale on jäänud 12 päästetöötajat ja tulekahju kohalt tõuseb hõredalt. Läbipaistvate kiirel tajuvad suitsu, mis ei kujuta ohtu sündmuskoha lähiümbruses elavatele inimestele. Ilm on meil öösel vähese ja vahelduva pilvisusega ja olulise sajuta. Puhub lõuna ja edelatuul kolm kuni 10, hommikul saartel puhanguti kuni 13 meetrit sekundis ja sooja on öösel 10 kuni 17 kraadi. Päeval on pilvi rohkem, mitmel pool, enamasti Loode-Eestis, sajab hoovihma. Puhub lõuna ja edelatuul kolm kuni 10, saartel puhanguti kuni 13 meetrit sekundis ja sooja on homme 19 kuni 25 kraadi. See oli Päevakaja kuulmiseni.